teisipäev, 30. märts 2010

Sefiirikorvikesed

Taas üks klassikutest ehk eileõhtusi toimetusi :)

Olen kunagi varem paar korda sefiiri teinud. Siis tortide kaunistamise jaoks. Seekord tekkis mõte, et prooviks sefiirikorvikesi teha. Retseptis kasutasin seda pirukapõhja retsepti ja seda sefiiritordi tegemise õpetust (mu varem kasutatud sefiiriretsept oli peaaegu 100% identne).
Antud kogusest saab 14 sefiirikorvikest.

Korvikesed:
100g võid
150g nisujahu
1 sl suhkrut
3 sl külma vett


Haki või koos jahu ja suhkruga puruseks, lisa vesi ja sega kiirelt ühtlaseks taignaks. Pane tunnikeseks külmkappi puhkama. Seejärel vooderda korvikesed taignaga ning pane veel 15 min külmkappi. Siis küpseta 225*C ahjus kuni korvikesed on kenasti pruunikad (nii 10-15 min). Lase korvikestel vormides 10 minutit jahtuda, siis võta vormidest välja ja lase lõplikult jahtuda. (Minul oli neid klassikalisi veneaegseid lainelise servaga korvikesi ainult kuus, seega ülejäänud küpsetasin metallist muffinipannis-toimib ka väga ilusti, ainult lainetust ei jää. Kindlasti saab küpsetada ka silikoonist muffinipannis, aga siis on küpsetusaeg ilmselt veidi pikem)

Korvikestesse:
1 dl meelepärast moosi
(soovitatavalt hapukat)


Sefiir:
3 munavalget
300g suhkrut
0,5 dl hapukat mahla (või valge sefiiri jaoks vett)
0,25 tl sidrunhapet
0,5 tl želatiini


Sefiiri tegemiseks on vaja keeta siirup. Selleks pane suhkur, mahl ja sidrunhape potikesse ja keeda nõrgal kuumusel siirupiks. Mina tegin seda vesivannil, et suhkur ei pruunistuks vaid sulaks ja aega võttis nii 20 minutit.
Samal ajal tuleb želatiin mõne lusikatäie veega paisuma panna.
Kui siirup on umbes pool aega keenud(jah, seda aega ongi täpselt raske määratleda), tuleb hakata munavalgeid vahustama. Hea vahtumineku soodustamiseks peaks munad olema värsked, toasoojad, kauss hästi puhas ja soovitatavalt klaasist. Vähemalt minu kogemused näitavad nii. Vahustada tuleb hoolega ja kannatlikult. Esialgu võib tunduda, et munavahtu on väga vähe, kuid see pole mureks, kuna lõplik sefiiri hulk tuleb tänu siirupile oluliselt suurem.
Kui siirup on valmis(muutunud veidi paksemaks), jätka munavalgete vahustamist ning samal ajal nirista siirup peene joana munavahu hulka. Kuum siirup "küpsetab" niiviisi munavalge ära. Kui siirup on lisatud, sulata želatiin nõrgal kuumusel ja nirista see samamoodi vahustamise ajal munavahu hulka. Vahusta mikseriga pidevalt veel u 10 minutit. Siis klopi veel käsitsi ka hoolega.

Korvikeste kokkupanemiseks võta jahtunud muretaignakorvikesed(mina tegin korvikesed tegelikult eelmisel päeval valmis-siis pole ühel päeval nii palju tegemist), pane igasse korvikesse lusikatäis moosi(mina kasutasin punasesõstraželeed) ja pane aluse peale sefiiri ootama. Kuna minul ühtegi spetsiaalselt kondiitrikotti pole aga küpsisepressiga paar kaasaskäivat otsikut on, panin sefiiri lihtsalt kilekotti, ning kilekoti nurka sai paigaldatud üks plastmassotsik, mis kinni teibitud sai. Aga jah, kondiitrikotiga oleks ilmselt lihtsam ja kenam :)
Korvikesi katsin sefiiriga ringjalt, "ehitades" tornikest. Üldjuhul, iga järgnev torn tuli järjest kõrgem :D Harjutamise asi.

Kokkuvõtlikult öeldes ei ole sefiirikorvikeste tegemine raske, pigem kannatustnõudev. Ja kui ühe korra juba ära proovida, siis on teisel korral lihtsam. Ja maitsevad nad väga head isegi siis, kui sefiiritornikesed ei tule nii ideaalse kujuga kui poes ;)

Korvikesed püsisid väga ilusad ka järgmine päev. Panen siia võrdluseks kaks pilti: vasakpoolne õhtul kohe pärast kaunistamist tehtud ja parempoolne järgmisel hommikul. Tornikesed on sama ilusad!


reede, 26. märts 2010

Küpsised "Kevadlill"

Ma ei tea, miks nii, aga viimasel ajal kokkan ma kogu aeg midagi magusat. :) Seekord tahtsin isale midagi head küpsetada ja lõpuks otsustasin küpsiste kasuks. Ja justnimelt "Kevadlille" küpsiste, sest need maitsevad imehästi ja neid on päris lihtne teha ka.
Retsept Nami-namist (ei tea, millal tuleb see kord, kui ma võtan retsepti kuskilt mujalt kui Namist :D )
Antud kogusest sain mina umbkaudu 120 küpsist- mis on päris palju. (ja see on hea)

Tainas:
2dl suhkrut
350g toasooja võid
2 muna
0,5dl vett
500g nisujahu

Glasuur:
1dl tuhksuhkrut
1 tl kakaod
vett


Vahusta toasoe või suhkruga, lisa munad, vesi, soovi korral maitseained (olen neid küpsiseid teinud nii kaneeliga kui ka kardemoniga- mõlemat pidi on väga hea. Samuti on mooniseemnetega küpsised head) ning viimasena jahu. Sega kõik ühtlaseks (taigen tuleb üpriski tihke). Siis pritsi* (või pane lusikaga) ahjuplaadile väikesed küpsised ja küpseta 180*C ahjus kuldpruunis(mul võttis see vast 15 min). Lase jahtuda.


Glasuuri valmistamiseks sega kõik komponendid (vett mitte rohkem kui on vaja suhkru märgumiseks!) ja kuumuta umbes 50*C-ni (mina ei mõõda lihtsalt kuumutan veidi)**. Seejärel pritsi läbi küpsetuspaberist tehtud tuutu küpsiste keskele glasuuritäpikesed. (Glasuur hakkab kiiresti tahkuma, seega pritsida tuleb kohe). Lase tahkuda.

Ja küpsised karpi ning isale külla! :)

*Mina sain hiljuti taaskasutuskeskuses käies küpsisepressi omanikuks, seega on neid küpsiseid eriti lihtne ja rõõm teha. Kuigi olen teinud ka niisama kilekotiga, mille nurgas on auk-sai ka nii. Kuigi siis ei tohi kilekott väga nõrk olla, kuna taigen on üpriski tihke
**Glasuuri olen vahel laiskusest teinud ka ilma kuumutamata- erinevused on järgnevad: Kuumutatud glasuur tahkub kiiremini ja jääb tugevam (küpsiseid üksteise peale pannes glasuur kannatada ei saa). Kui glasuuri mitte kuumutada, siis jääb pealispind läikivam, tahkub aeglasemalt ja ei jää nii tugev. Aga põhimõtteliselt saab mõlemat moodi. Lihtsalt küpsiste jaoks on palju parem, kui segu ikka kuumutada

Kevadele

Kevad on varsti siin. Päike sillerdab väljas, õhk on nii rõõmus ja värske, mistõttu aknad on peaaeg terve päev lahti, õhtu tuleb hiljem ja hommikuti on toredam ärgata! :) Ja kressid on oma peakesed aknalaual olevas potis välja pistnud ning pööravad neid tõsise järjekindlusega kogu aeg päikse poole. Ja parim asi, mida teha, on võtta mõned apelsinid, neist mahl välja pressida ja seda värskust juues aknast vaadata, kuidas päike väljas mängib :)

kolmapäev, 24. märts 2010

Moorapead

Juba neljas päev korralikult haige olla. Pole üldse tore- kooli ei saa, süüa teha ei jaksa, õppida ei jaksa, toimetada ei jaksa...oehh. Ja söögiisu ka eriti ei ole, ainult aeg-ajal tahaks midagi head. Täna viis see hea soov välja selleni, et tegin moorapäid. Tegelikult päris lihtne tegemine. Ja mis peamine, tehtav üldjuhul kodus olemasolevatest asjadest ja seega ei pea hakkama poodi minema.

Retsept taas Nami-namist. Ja põhimõtteliselt järgisin retsepti, väga midagi muutma ei hakanud. Kui see välja arvata, et ei lasknud biskviitidel mõnda tundi jahedas seista.




Biskviidid: 

3 muna
100g nisujahu
1 dl suhkrut
soola

Võikreem:
3 sl tuhksuhkrut
100g võid
2-3sl kondenspiima
vanilliekstakti

Niisutamiseks:
3 sl mahla

Pumatikate:
150g tuhksuhkrut
2 tl kakaod

2 sl vett

Moorapeade puhul on oluline, et biskviit madalaks ei vajuks. Selleks tuleb munavalge ja munakollane eraldi vahustada. Mina alustasin munavalgest, vahustasin selle koos veidi-veidikese soolaga tugevaks vahuks, siis lisasin umbes viiendiku vajaminevast suhkrust ja vahustasin veidi veel. Munavalget vahustades on oluline, et kauss oleks hästi puhast (ja soovitatavalt kas klaasist või keraamiline), kuna iga rasva-või veetilk segab munavalge vahtu minemist.
Seejärel oli munakollaste kord- võtsin kausi munakollastega, lisasin suhkru ja vanilliekstrakti ja vahustasin munakollased heledaks vahuks. Edasi segasin munakollased, munavalged ja jahu (mille enne läbi sõelusin!) omavahel. Ettevaatlikult, aga siiski korralikult. 

Siis panin biskviiditaigna kilekotti ja pressisin ahjuplaadile ühesuurused kettakesed. Taignana vajusid suhteliselt lapikuks aga hiljem ahjuks kerkisid ikka kuhjakesteks. Ehk siis edasi: plaat ahju! 200*C ja niikaua, kuni pealt helepruunid on (võtab aega kuni 10 min max). Ja kui ma rullbiskviiti tehes küpsetan taigent vaid kuni esimese pruuni jumeni, siis seekord lasin veidi pruunimaks, et koogikesed oma kuju säilitaks. 
Siis võtsin koogikesed ahjust ja lasin jahtuda. 

Võikreemi tegemine jäi mul seekord ära, kuna seda oli mul viimasest torditegemisest veel alles. Aga selle tegemine on lihtne ka: toasoe või segada teiste komponentidega ühtlaseks (kui kondenspiima pole, siis ka ilma selleta jääb kreem hea. Lihtsalt vajab rohkem tuhksuhkrut). 

Edasi tuleb koogikesed kokku panna: biskviidipooled niisutada mahlaga, ühele poolele määrida peale võikreem (seda võib pritsida ka, aga mina olen laisk ja määrin noaga) ja teine biskviidipool peale panna.
Edasi võiks koogid veidi jahedasse seisma panna, et pooled kenasti omavahel ühenduks. 

Kui see kõik tehtud on tuleb teha veel pumatikate. Selleks panna tuhksuhkur, kakao ja vesi potikesse, läbi segada ja kuumutada, kuni segu on hapukoorepaksune ja kuum (retsept ütleb 50*C-ni, aga mina seda kunagi mõõtnud pole, olen lihtsalt veidi kuumutanud). 

Kui segu on valimis, peab koogikesed sellega katma. Kõige mugavam on võtta biskviitkook kätte, hoida kinni ühest poolikust ja kasta teine poolik pumatikatte sisse. Täpselt biskviitpooliku servani. Ning edasi lasta koogikestel jahedas seista kuni serveerimiseni (Kuigi mul jäi ka see etapp seekord tegemata, kuna noorem õde tuli külla ja me sõime peaaegu kõik moorapead suhteliselt kiiresti ära :D )

Vana hea klassika! Ja imemaitsev sealjuures ;)

esmaspäev, 22. märts 2010

Kohukesekesed :)

Järsku, ei-tea-kust, tuli idee, et prooviks kohukesi teha. Teadagi ju, et kohukesed on imehead ampsukesed, mida aeg-ajal süüa...eriti hommikuks :)


Seega, olles veidi mõelnud, tulin järgnevale mõttele: 
"Kõigepealt on vaja mingeid vorme"..selleks said siis juppideks lõigatud paberkäterätirulli sees olevad papptorud. Pikuti pooleks ja ristipidi ka. Et ei peaks ühte pikka kohupiimatoru külmutama, vaid saaks väiksematega hakkama.(Kusjuures, nüüd tagantjärgi leian, et oleks pidanud nad veel väiksemaks lõikama-oleks pärast see kohupiima pooleks lõikamine ära jäänud.)
Nii...siis vooderdasin pappvormid fooliumiga ära, tehes fooliumist ka otstesse seinad.

Seejärel tegin segu valmis:

400g kohupiima (tihkemat, mitte torukohupiima)
50g toasooja võid
suhkrut maitse järgi
vanilliekstrakti


katmiseks 200g šokolaadi 


Segasin kõik koostisained omavahel kokku ja vispeldasin hoolega, et segu kreemjas jääks. Seejärel täitsin papi-fooliumi vormikesed kohupiimaseguga, silusin pealt siledaks ja panin külmkappi tahenema (Sügavkülmas toimuks see muidugi kiiremini). Siis sulatasin vesivannil šokolaadi- mul oli mingi küpsisetükkidega piimašokolaad, kasutasin sedasama, ei viitsinud poodi uue järgi minna (kuigi tavaliselt kasutan kokkamisel Fazeri šokolaade). Katsin kohupiimalaevakesed pealt šokolaadiga (ehk siis hilisemad kohukeste põhjad) ja panin laevukesed sügavkülma, et šokolaad kiirelt taheneks.

Kui see oli toimunud, kummutasin kohukesed vormidest välja lauale, šokolaad allpool ning lõikasin pooleks (nagu eespool mainisin, mulle oleks rohkem meeldinud, kui vormid oleks juba väiksemad olnud). Seejärel katsin ka kohukese peamise, kumera osa šokolaadiga. Tegin seda lusikaga, küpsisetükkide tõttu oli seda veidi ebamugav teha, aga puhta piimašokolaadiga ilmselt seda muret ei oleks olnud. Ning siis läksid kohukesed veel veidikeseks sügavkülma ning kui šokolaad oli tahe, siis tavalisse külmkappi.


Pean ütlema, et olin tulemusega päris rahul. Igaljuhul mees oli väga rõõmus, kui nägi, et taldrikutäis kohukesi ees ootas :D

Aga järgmine kord teen ilmselt veidi teisiti. See mõte ilmus mu pähe siis, kui kohukesi pealt šokolaaditasin: järgmisel korral pintseldan vormid kohe alguses sulatatud šokolaadiga üle, lasen külmas taheneda ning siis saan juba šokolaadipaadikesi kohupiimaga täita. Ja siis muidugi tuleb põhjaks ka šokolaad panna. Aga leian, et nii saaks vist lihtsamalt ja kiiremini. Peab proovima.

Aga esimese korra kohta olid väga head kohukesed. :)

pühapäev, 21. märts 2010

Kuklid

Kuna tänaõhtune söök oli supp, siis parim asi supi kõrvale pakkuda on ahjusoe kukkel. Või ahjusoe leib :)
Mina tegin täna kuklikesi selle retsepti järgi. Valmisid mõnusalt kiiresti ja maitsesid nii head. Ideaalne küpsetis, mida supikõrvaseks teha.

2.5dl käesooja vett
25g pärmi
2tl soola
3sl õli
400g nisujahu

Lahusta pärm vees, lisa sool, jahu, õli, sõtku ühtlaseks. Vormi kohe 8 batoonikest, lase rätiku all soojas kerkida u 20 min. Siis küpseta 225*C u 20 min. Oh, kui head!

Supipostitus

Kui ma noorem olin, siis maitsesid mulle põhiliselt kolm suppi: kanasupp, frikadellisupp ja hernesupp. Kõik muu oli juba kuidagi kahtlane. Kuigi koolis oleva menüü tõttu tuli ka muid suppe süüa aeg-ajalt...
Nüüd aga pean hakkama tõdema, et maailmas on olemas veel väga palju maitsvaid suppe. :) Ja viimasel ajal olen nii mõndagi neist teinud. 

Väga hea ja tummine supp on näiteks suitsuforellipüreesupp. Jääb väga kreemjas ja hea-hea. Soovitan! 


1 l kalapuljongit 
4 kartulit 
1 porgandit
1 porrut
200 g kuumsuitsuforelli- või suitsulõhet
50 g maitsestamata toorjuustu 


Tükeldada köögiviljad, kuumutada puljong. Lisada köögiviljad ja keeta pehmeks (nii 20 min). Siis lisada puhastatud suitsukala, seejärel toorjuust ja supp püreestada. Mmm...


Teiseks väga heaks supiks pean tummist kalasuppi krevettidega. See supp tuleb tõeliselt tummine ja samuti maitsev. Miinuseks on piimasisaldus, aga noh, miinuseks on see vaid neile, kes piima ei talu (kuigi hoolimata sellest sõin ikka ise ka seda suppi veidi ja saan ausalt öelda, et oli väga hea). 


3 porrut 
1 sibulat 
3 kartulit 
4 dl piima 
4 dl köögiviljapuljongit 
500 g suitsukala (suitsutursk)
200 g keedetud kooritud krevette 


Viiluta sibul ja porru, pane potti ja hauta veidikeses võis klaasjaks. Siis lisa tükeldatud kartul, piim, puljong. Keeda kartul pehmeks (tasasel tulel nii 15 min), siis lisa kalatükikesed ja krevetid, kuumuta paar minutit. 


Järgmine kiirestivalmiv supp, mida kiidan, on kartuli-sibulasupp. Pilt on mul kuhugi kadumaläinud, aga nagu nami-nami retseptki ütleb, on tegemist kahvatu supiga, mis maitseb väga hästi. 


500 g sibulat
3 sl õli 
500 g tükeldatud kartulit
1 l puljongit 
musta pipart 
soola 

Koori sibulad ja kartulid, lõika mõlemad väikesteks tükkideks. Hauta hakitud sibul õlis klaasjaks. Lisa kartul ja kuum puljong ning keeda 15 minutit. Saumikserda püreeks ja maitsesta. Tõesti saab hea supp!
Ja viimaseks kiidan täna seene-juustusuppi, mis täna õhtusöögiks oli. Taaskord suhteliselt lihtne ja kiire supp, mis jääb mõnusalt kreemjas. Ja mees ainult mõmises :) 
200 g šampinjone 
1 sibul 

3 sl nisujahu 
1.2 l aedviljapuljongit 
2 tl estragoni 
150 g sulatatud juustu 
purustatud musta pipart 
Haki sibul ja viiluta seened. Hauta mõlemad pehmeks, siis lisa jahu ja sega seente-sibulaseguga läbi. Lisa puljong ja maitseained, kuumuta keemiseni. Siis lisa sulatatud juust ja sega supp ühtlaseks. 

laupäev, 20. märts 2010

Külakostiks



Täna on kena laupäevane päev, seega hakkame kohe-kohe vanematele külla sõitma. Seepärast ostustasin hommikul, et peaks midagi head küpsetama. Pärmitainas sai hakkama pandud ning mõne aja pärast oli kogu elamine head saialõhna täis :)

Otsustasin teha kohupiimastritslit ja kaneeliroosikesi. Kuigi küpsetamise lõpupoole muutusin juba laisaks ja roosikestest sai üks suur pidusai (milleks pole muud erilist vaja, kui et roosikesed üksteise kõrvale vormi laduda- siis küpsevad kenasti üksteise külge kinni ja on pärast hea murda)

Stritsli tegemiseks on hea võtta juhised sealt nami-nami lingilt- mina teen ka põhimõtteliselt tolle retsepti järgi, ainult ei punu niimoodi palmikut vaid teen veidi teistmoodi (Seda seepärast, et mulle meeldib kui õhukesed kohupiimatriibud on taignatriipudega kihiti- jääb minu arvates mahlasem-aga see on maitse asi).
Nagu piltidelt näha, tuleb kohupiim määrida taignaruudule, siis taigen kokku rullida, seejärel kääridega rullile sisselõiked teha (umbes 2/3 sügavusest) ning seejärel saadud "peaaegu viilud" üksteise suhtes paremale ja vasakule tõsta. (Isegi kui keeruline tundub, on see tegelikult väga lihtne). Seejärel määrida munaga ja 200*C ahju umbes pooleks tunniks. Ja pärast seda on ainult rahulolev mõmin :)


Riivleivajäätis...muudetud kujul



Nami-namist leidsin väga huvitava mõtte teha riivleivaga jäätist. Sealses postituses on jäätis tehtud kondenspiimaga, mis on igal juhul kindla peale minek.
Minul aga tuli see jäätisemõte taas pähe siis, kui tegin magustoitu nimega "häbelik taluneiu" ja karamellistatud riivleiba üle jäi.
Kuna aga kondenspiima kodus ei olnud, vaatasin, millest saaks selle jäätise ikkagi kokku panna.

Tulemus pärast külmkapisisu ülevaatamist: vahustatud 35% rõõsk koor+ 20% hapukoor+ riivleib+ veidi ploomimoosi. Koguseid ei oska öelda, kuna kõike oli läks sisse umbes ja maitse järgi. Tegelikult saabki igat jäätist (vähemalt kõiki neid, mida ma ilma masinata teinud olen) ilusi maitse järgi teha - sest kui segu hea maitseb, siis tõenäoliselt maitseb see hea ka pärast külmumist.

Igaljuhul, jäätis oli väga huvitav ja maitsev, kunagi proovin selle originaalvariandi kondenspiimaga ka ära!

P.S Melonilusikaga saab ikka nii ilusaid väikeseid jäätisepalle teha :)

Seesamiampsud

Ostsin poest kunagi seesamiseemnebatoonikese, mis maitses päris hästi ning viis mind mõttele, et peaks ise ka midagi sellist teha proovima. Ostsin siis pakikese seesamiseemneid ära ja panin kappi oma aega ootama. See aeg tuli siis eile õhtul kätte. :)

100g seesamiseemneid
2 sl suhkrut
2 sl suhkrusiirupit
1 sl vett

Röstisin seemneid kuival kuumal pannil mõne minuti, kuni nad jumekama tooni said. Seejärel lisasin siirupi, vee, suhkru (oleksin tahtnud mett kasutada, aga mida pole, seda pole) ja kuumutasin veidi aega (mõned minutid ehk..ei võtnud täpselt aega), kuni segu muutus tihkemaks ja jäi segamisel pallikeseks kokku. Seejärel surusin segu küpsetuspaberile laiali (kasutades kahte lusikat-segu on väga kuum!), umbkaudu 0,5 cm paksuseks (meheraas ütles, et minu omad on 0,7 cm :D ) ja lasin umbes 10 min jahtuda, kuni segu oli soe, aga mitte enam kuum. Siis lõikasin parajateks ristkülikuteks ja lasin täielikult jahtuda.


Hea vahepalaks võtta.

reede, 19. märts 2010

19.03.10

Õhtusöögiks sealiha köögiviljadega. Kõrvale pruun riis.
  • 250g sealiha
  • 2 porgandit
  • 2 sibulat
  • küüslauku
  • pool paprikat
  • sool, maitseained
Tükeldasin liha, pruunistasin pannil, maitsestasin. Lisasin viilutatud sibulad, purustatud küüslaugu. Seejärel ribastasin porgandid koormisnoaga ja tükeldasin paprika. Lisasin kõik pannile, hautasin kaane all pehmeks.
Kõrvale keetsin riisi.

Magustoiduks "Häbelik taluneiu" . Lihtne kuid väga hea magustoit. Moosiks kasutasin ploomimoosi.

"Julie & Julia"

"Julie & Julia" - Ma armastan seda filmi. See on nii soe, rõõmus, innustav, isuäratav film. Suurepäraste näitlejatega, kes annavad endast nii palju selle filmi heaks. Olen seda nüüdseks vist neli korda vaadanud (Aitäh DVD kinkijale) ja ei saa ikka veel isu täis. Iga kord on selles filmis midagi uut- detaile, mida märgata, ideid, mida saada... Ja iga kord tekitab see film soovi, et tuleks juba kiiremini kevad ja oleks mul rohkem vabu päevi, et saaks hommikul kell üheksa korvi käevangu võtta ja turule jalutada... Mulle meeldib turul käia. Toidu valimine ja ostmine teeb mind nii rahuolevaks ja õnnelikuks :)

Aga filmi juurde tagasi tulles- kas see ei tekita mitte tunnet, et või ongi parim asi maailmas? :D See kala seal filmi alguses..ohh, ma tunnen juba üksnes vaadates, et see on midagi hõrku ja suussulavat. Midagi, mida nautida kaunil suvisel ilmal heas restoranis hea seltskonnaga. Midagi, mis jääb meelde kui suurepärane nauding. Midagi, mida igatseda.

Pean nüüd poodi minema-lihtsalt pean täna midagi head süüa tegema! :) Kahjuks on ikka veel talv ja poodi pole üldse nii tore minna võrreldes varasuvise turul käimisega, aga eks sellest peab praegu piisama. Õhtusöögiplaan praegu veel lahtine.

neljapäev, 18. märts 2010

Ahjulõhe ja "leivaasendus"

Õhtusöögiks tegin apelsinilõhet Nami-namist. Väga kiire, lihtne ja mahedamaitseline roog.
Kõrvale kapsa-majoneesisalat ja Salvesti "Pikniku" salat.

Lõhe jaoks maitsestada filee soola ja pipraga, lisaks tilgutada peale apelsinimahl. 200*C 15-18 min ja ongi valmis :)

Kapsasalati jaoks peab kapsa kuidagi hästi väikesteks tükkideks saama. Minul on selleks ainuke abivahend riiv... Seejärel segada kapsatükid ja majonees. Nämm. :)

Lisaks tegi täna veidi teistmoodi leiba.
Taas Nami-nami retsept.

Selle tegemise võtsin ette seetõttu, et mu leivajuuretis otsustas hallitama minna. Ma olen väga õnnetu seetõttu... Aga kuna praegu pole aega uut juuretist käima panna, siis mõtlesin, et proovin mõnda pärmiga kergitatud leiba vahelduseks.

Kuna selle konkreetse leiva puhul on pool jahust rukkijahu ja pool nisujahu, siis minu maitsemeel ütles, et see maitseb pigem nagu karask kui et leib. Aga hea ta oli ikka :) Kuigi mina oleks veidi rohkem soola pannud.
Igatahes on pärmiga leiva tegemine ka hea variant. Saab kiirelt (võrreldes juuretise protsessiga) värske ja hästilõhnava/maitsva leiva. Peaks mõnda varianti veel lähiajal proovima.

kolmapäev, 17. märts 2010

Küpsisetorti! :)

Eile oli mul sünnipäev :)
Seepuhul kutsusin külla paar sõpra, tegin kolm pannitäit pitsat ja väikese küpsisetordi.
Lihtsalt küpsised, kohupiim-vahukoor ja kompotikirsid. Peale šokolaad ja kaunistused võikreemist.

Muuhulgas kingiti mulle raamat "Eesti köök" . Tundub väga kena, lihtne, mõnus raamat. :) Aitäh :) (Peab siis hakkama seal kokkama nüüd ;) )

Kohupiima-jõhvikaparfee


Tegin hiljuti jäätist. Kohupiima-jõhvikaparfeed.
Tegemine on ääretult lihtne- kohupiima, vahukoort, jõhvikapüreed..ja mõne tunni pärast on väga hea jäätis olemas. :)

Muuhulgas on hea see, et jäätisemasinat pole vaja (mul iseenesest on üks vana veneaegne masin olemas, aga ma pole sellega veel suutnud korralikult jäätise moodi jäätist teha-seetõttu piirdun tavaliselt lihtsa jäätiseteoga, mis hõlmab endas vahustatud vahukoore kasutamist. Viimane jätab jäätisele kena kreemja tekstuuri)

Aga seda jäätist soovitan nüüd küll kõigile, kellele õrna hapukas maitse meelepärane on. Väga-väga hea!

Minu eelnevaid tegemisi..


Ahviga tort õele.

Hiljutise sünnipäeva puhul tort õeraasule. Ahviaastal sündimise puhul ahviga :D Hoolimata faktist, et õde sai juba 18 aastat vanaks, oli tort suur hitt :)

Tordi põhja ja külgedele sai pandud biskviitküpsised, täidiseks oli tarretatud vahukoor+jogurt, lisaks banaanitükid ja šokolaaditükid.
Pealt kaetud martsipaniga, martsipanist on tehtud ka ahv ja palm. Banaanikesed ahvi ümber on kummikommid- pole küll ideaalsed, aga sarnased.

Ahvi tegemisest ühtegi pilti kahjuks tehtud ei saanud...tegemise protsess ise väga keeruline ei olnud- martsipani värvisin kakaoga, vastavalt tumedama pruuni saamiseks veidike rohkemaga, heledama pruuni saamikseks vähema hulga kakaoga.
Palm on tehtud ümber biskviitküpsise helepruuni martsipaniga. Lehed on poest ostetud rohelisest martsipanist. Ja minu õnneks seisis palm püsti ka :D (toetasin palmi veidi vastu ahvi..muidu oleks vist küll ümber kukkunud)

Ja rahvusvärvides lint on ümber tordi, kuna õekese sünnipäev on 24. veebruar :)



Just selline võistlus oli veebruarikuus Nami-namis. Igati vinge ja tore ettevõtmine.
Mina tegin selleks puhuks jäätisetordi "Sõlg" :


Põhjas on biskviitküpsised, seejärel mustika-šokolaaditükkidega jogurtijäätis ning pealmiseks kihiks kamaparfee.

Tegemist alustasin suure kausi fooliumiga vooderdamisega. Siis valmistasin kamaparfee ja määrisin enam-vähem ühtlase kihina kausi külgedele ja põhja (sealjuures jätsin nii veerandi jagu segu alles, et pärast kaunistada saaks). Lasin selle külmuda nii tunnikese.
Seejärel vahustasin vahukoore, lisasin maitsestamata jogurti, väheke suhkrut, mustika-toormoosi. Segasin kõik kokku, lisasin hakitud tumeda šokolaadi, ning valasin segu kaussi.
Kõige peale ladusin biskviitküpsised ja kogu kausitäis läks ööks sügavkülma.

Järgmisel päeval kummutasin tordi alusele, eemaldasin kausi ja fooliumi. Võtsin alleshoitud kamaparfee ning kaunistasin tordipritsi abiga äranägemise järgi, püüdes enam-vähem midagi sõlesarnast teha :)

Tort maitses hea, kadus külmkapist päris kiiresti :)

Ja konkursil mainiti mind ka ära. Tunne igaljuhul on väga uhke :) Järgnev äramärkmine teeks igaühe uhkeks:
Maru: "lihtne ja selge joon. Edevat sorti tagasihoidlikkuse võlu - nagu käsitöö, mille ilu ja müügihind pole kunagi tasakaalus. Seest lillakasroosa ja hõõguv, nagu tavaline must pintsak, millel vindiks erkroosa vooder - klassika!"

Algus..

"Tead, ma olen mõelnud, et peaks ka blogi tegema"
A: "No aga tee!"
"Jah...aga kes seda loeb? Blogisid nii palju, pealegi panen ma enamus oma toimetusi Nami-Namisse juba kirja..."

Aga hoolimata sellest mõttest sündis jälle üks blogi juurde. Pisike, peamiselt kokandusalane, veidi teisi tegemisi ka sekka puistatud..