teisipäev, 31. august 2010

Seente hoidistamisest

Sügis on käes- välja minnes tuleb jakk selga panna, kummikuid on pidevalt vaja, kool algab ja minul on suur tahtmine pidevalt metsas olla ja õhtusöögiks pirukaid küpsetada. :)


Ja metsas käisin ma ka sel nädalavahetusel. Peab tõdema, et oma tavapärasele ringile minna ei jõudnudki, kuna korvid-ämbrid said enne puravikke täis :) Seega peab tuleval nädalavahetusel uuesti üritama. Kuna aga seeni tuleb loodetavasti sel sügisel veel rohkesti ja kõiki neid kohe ära süüa ei jõua, tuleb neid talveks üht või teist moodi tallele panna. Ja võimalused selleks on järgnevad:

1. Sügavkülmutamine
Kindlasti praegusel ajal väga levinud ja väga hea moodus kõiksugu saaduste talletamiseks. Ka minul on sügavkülm üpriski täis (no mul on väike sügavkülm kah), sealhulgas sisaldab see lisaks marjadele-moosidele ka mõningad karbid kukeseeni. Puravikke ja muid seeni pole ma sügavkülma pannud, tõenäoliselt ka seetõttu, et kukeseeni minu metsaringil kõige rohkem saada on.
Enne sügavkülma panemist praen mina kukeseened läbi. Sealjuures ilma rasvaineta, et hoidis kauem säiliks. Ehk põhimõtteliselt -  puhastatud (kukeseeni on hea puhastada pintsliga) ja hakitud seened panna kuivale kuumale pannile ja kuumutada, kuni seentest on vesi välja auranud. Ja siis jahutada ning edasi karpi-sügavkülma.
Ja kui nendest seentest süüa tegema hakkan, siis alustuseks panen kuumale pannile kena tüki võid, lisan siis sügavkülmast võetud kukeseened ja praen kergelt läbi, maitsestan ning valmistan neist mingi roa.


Pean ära märkima, et tean, et osad inimesed ei prae seeni enne sügavkülma panemist vaid tõstavad kuuma vee sisse, lasevad seal mõne hetke olla ja siis tõstavad välja. Et saab nii ka. Mina ei tea, ei ole proovinud.


2. Marineerimine
Marineerinud olen mina põhiliselt puravikke, marineeritud kukeseened olid minu jaoks liiga...noh...harjumatu maitsega :D Aga väga paljud kiidavad ka marineeritud kukeseeni. Purki marinaadi alla pandud seened on omamoodi maitsega, minule meeldib neid koos leivaviilakaga lihtsalt niisama süüa.
Puravike marineerimiseks panen siia ka ühe retsepti, loomulikult on marinaadi variante palju-palju veel.

2 kg puravikke
1 sibul
2 porgandit

Marinaadiks:
1 l vett
2 sl soola
2 sl suhkrut
1 loorberileht
3-4 vürtsitera
4 tera nelki
3 sl 30%-list äädikat

Kõigepealt tuleb ratasteks lõigata sibul ja kooritud porgand. Porgandit tuleb enne veidi keeta, et see pehmemaks saaks. Siis keeta marinaad antud komponentidest, jättes välja äädika. Marinaadi sees keeta ka sibulviilud ja lõpus lisada porgandirattad. Marinaadil lasta seista 10 minutit, siis lisada äädikas ja seened ning keeta 10 minutit. Ning koheselt tõsta seened koos marinaadiga steriliseeritud purkidesse ja purgid kaanetada (kellele ei meeldi, et maitseained purki satuvad ja seal aja jooksul veel kangemat maitsest annavad, võivad marinaadi keetmise ajal maitseained marlikotikeses keeta ja selle hiljem välja tõsta) .

3. Kuivatamine
See meetod on minu jaoks uus, proovisin seda esimest korda sellel aastal. Seente kuivatamine toob tugevamalt esile nende maitse ja sel viisil hoidistatud seenes säilivad väga kaua. Kuivatatud seeni võib toidu sees kasutada mitmeti, kas enne veidi kuumas vees seeni leotades ja siis toidule lisades, või teha kuivatatud seentest seenejahu, mille idee sain siit. Niimoodi jahuks tehtud seeni on ju hea kasutada mistahes kastmele või toidule seenemaitse andmiseks.



Seente kuivatamiseks tuleb puhastatud seened lõigata umbes 0,5cm paksusteks viiludeks, laotada ühtlase ühekordse kihina küpsetuspaneriga kaetud ahjuplaadile ja 50*C ahjus, uks irvakil seened ära kuivatada. Minul võttis see aega kümme tundi. Sealjuures on oluline, et seened ei oleks üksteise peal, et nad oleks lõigatud suhteliselt ühepaksusteks ja et ahju uks oleks irvakil. Viimane on seetõttu, et niiskus välja pääseks.
Loomulikult, kellel on võtta puuküttega ahi, millel ka näiteks soemüür, võib proovida seal ääres seeni kuivatada, kasvõi näiteks neid nööri otsa ajades ja siis soemüüri äärde rippuma pannes(muidugi tuleb siis riputada nii, et seened üksteisega kokku ei puutu ja neil ilusti ruumi on).
Kuivatatud puravikud panin paberkotti, seenejahu (mille tarvis siis kuivatatud kukeseened veneaegse kohviveskiga jahuks jahvatasin) panin väikesesse klaaspurki.



pühapäev, 29. august 2010

Õunastritsel

Õunahooaeg on täies hoos ja blogidesse ilmub koorem õunakoogipostitusi :) Aga siia blogisse sel aastal vist mitte nii väga, sest mu vanemate aias on kõikide õunapuude peale kokku täpselt neli õuna. Ja needki ei ole veel valmis :D
Õnneks on aga mu ämma-äia aias õunu küll. Miinus on muidugi see, et nad elavad 200km eemal ja seega on õunasaadetsite saamine keeruline. Ja need vähesed, mis minuni jõuavad, pistetakse ka tavaliselt ilma suurema tseremooniata nahka :)
Nüüd aga nendest õnnelikest õuntest, kes ka koogi sisse jõudsid.

25g pärmist magus pärmitaigen(ehk pool põhiretseptist)
viis keskmist õuna (mul oli Valge klaar)
0,75 dl suhkrut
tsipa kaneeli
50g toasooja võid
---
määrimiseks muna


Taigen oli kerkimas (valmistamise õpetus põhiretsepti all), seega oli vaja ette valmistada õunad. Selleks pesin nad, koorisin ära ja viilutasin õhukesteks tükkideks, mille omakorda veel pisemaks lõikasin. Tüki suurus polegi noo oluline, oluline on pigem paksus-õhemad tükid on paremad, sest lõhuvad väiksema tõenäosusega taigent. Kui õunad lõigutud, segasin nad suhkru ja kaneeliga ja ootasin, mil taigen lõpuni kerkib.
Kui taigen oli küpsetamiseks valmis, rullisin selle jahusel laual ristkülikuks, määrisin õrnalt peale pehme või ja jaotasin ühtlaselt,õhukese kihina laiali õunatükikesed.
Seejärel keerasin pikemast küljest taigna rulli. Järgmisena võtsin appi käärid ja tegin umbes iga kahe sentimeetri tagant 2/3 rulli pakuselt sisselõiked (vt pilti) ning tõmbasin saadud "peaaegu viilud" vaheldumisi erinevatesse suundadesse.

Tõstsin stritsli ahjuplaadile, määrisin pealt munaga ja küpsetasin 200*C ahjus, kuni kuldse jumeni (10-15 min). Seejärel lasin veidi jahtuda ja asusin maiustama :)

reede, 27. august 2010

Kaneelisaiakesed

Nendest hõrkudest ja klassikalisest saiakestest mul veel postistust ei olnudki...seega täna, kui ma olin hommikul ärgates otsustanud, et pean saiakesi tegema, hüppasin korraks poest läbi ja koju tagasi jõudnud, panin taigna kerkima.
Taignast sai lisaks kaneelisaiakestele ka õunastritslit, sellest ehk edaspidi.


50g pärmist tehtud magus pärmitaigen (vt põhiretsept)
100g toasooja võid
1-1,5 dl suhkrut
2 tl kaneeli
---
määrimiseks muna
Taigna tegemist siin enam kirjeldama ei hakka, seda saab lugeda põhiretseptist (oh, ma olen ikka nii laisk :D)
Kui taigen kerkinud, tuleb see (kahes-kolmes osas tavaliselt) rullida nelinurgaks, paksusega umbes 0,7cm. Seejärel määrida õrnalt peale toasoe või, raputada peale suhkur ja õhukese ühtlase kihina kaneel.
Järgmisena keerata taigen pikemast servast rulli ning rull kahe sentimeetri paksusteks ratasteks lõigata. Saadud kettakesed panna ahjuplaadile, määrida pealt lahtiklopitud munaga ja küpsetada 200*c ahjus, kuni saiakesed on pealt kaunid ja kuldsed (no nii kümmekond minutit).
Ja muud kunsti selles ei olegi :) Külma piimaga maitseb imehea!

Ahjaa..mina tegin vaid 2/5st taignast kaneeliroose...tervest kogusest saab neid umbes nii 35-37 tk. 

neljapäev, 26. august 2010

Sealihašnitsel

See on vist et parim viis, kuidas sealiha süüa. Ei, tegelikult ma mõistan, et see on maitse asi ja kohe kindlasti on mul veel paljud-paljud head retseptid sealihast proovimata, aga ... oeh, šnitsel on lihtsalt nii hea :)
Kõige parem ja mugavam on kasutada välisfileed, aga ka muud suuremad tükid sobivad, kui neist saab kenasid risti kiudu tükke lõigata(mul oli seekord ka mingi mitte fileetükk, mille kunagi ostnud olin ja nüüd sügavkülmast üles sulatasin).

500g sea välisfileed
2 muna
3-4 dl riivsaia/riivleiba
soola
musta pipart


Lihast tuleb lõigata umbes 1,5-2cm paksused viilud. Risti lihakiudude suunaga. Seejärel vasardada liha, kuni see on ilusti pehme ja õhuke. Pritsmete vältimiseks on seda hea teha toidukiletüki all. Mina vasardan liha tavaliselt senikaua, kuni see on peaaegu auklik :D -see tagab kiire küpsemise ja pehme tulemuse. Ja lihatükk saab palju suuremaks ka, nagu pildilt näha :D

Kui liha kenasti õhukeseks saadud ja kolkimisega naabrid kurjaks aetud, tuleb ühes kausis lahti kloppida munad ja teises kausis segada omavahel riivsai/-leib, sool ja pipar.
Seejärel kasta lihatükid munasse, seejärel paneerida maitsestatud riivsaiaga (mul oli tegelikult seekord riivleib) ja pannil mõlemalt poolt pruuniks praadida(no nii kesmisel kuumusel vast).
Kõrvale sobib ideaalselt ahjukartul, aga ka niisama leiva peal maitseb šnitsel imehea.

kolmapäev, 25. august 2010

Esimene sushikatsetus

Sushi on roog, mille tegemisest olen juba kaua mõelnud. Aga nagu ikka, kui roog on aukartustäratav, peab veidi hoogu võtma :) Seega oli sushiriis ja nori-lehed ammu juba kappi varutud, samuti oli olemas riisiäädikas.
Kuidagimoodi jõudis julgus eilseks kohale, ostsin täidismaterjali ära ja täna asusin meisterdama. Ja pean ütlema, et see meisterdamine meeldis mulle kohe väga. :) Kuna internet on suur ja lai, sain enne piisavalt lugeda-videosid vaadata, et tegemine enam-vähemgi õnnestuks. Igaljuhul mina ja meheraas jäime väga rahule :)

Sõna sushi tähendab maitsestatud riisi. Jah, justnimelt riisi, mitte toorest kala. Toores kala on sashimi.
Ja minu arvates on see täitsa õige kah- ilma kalata saab head sushit teha küll, aga maitsestamata riisi korral ebaõnnestub sushi igal juhul.
Mina proovisin ära paar klassikalist varianti, aga tegelikult võib sushirulli sisse keerata ükskõik mida. Peaasi, et maitsemeelele sobiks.


Kõige olulisem asi on sushiriis - ilma maitsva riisita häid rulle ei saa. Mina ostsin spetsiaalse sushiriisi, mis on lühikese teraga riis, valmistatuna jääb hästi kleepuv. Riisi valmistamise juhised võtsin nami-namist. Ja kiidan neid nüüd, riis tuli hea ja maitsev. :) Antud riisikogusest sain valmistada 24 makirulli ja kaheksa nigiri-sushit.

225g sushiriisi (u 3 dl)
3 dl vett
2 sl riisiäädikat
0,75 sl suhkrut
1 tl soola


Riis tuleb kõigepealt hoolega pesta. Selleks valada riisiterad kaussi ja katta külma veega. Segada riisteri veidi, kuni vesi on valkjas ja läbipaistmatu. Seejärel kurnata vesi ära ja korrata protseduuri veel 3-4 korda, kuni vedelik riisi peal läbipaistevaks jääb. Sealjuures masseerida riisiteri vees korralikult, et aidata neil kleepjamaks muutuda.
Kui riis on loputatud, valada peale veel üks külm vesi ja riisil 15 minutit seista lasta. Selle ajaga muutub riis valgemaks.
Sel ajal, kui riis seisab, tuleb kokku segada riisiäädikas, suhkur ja sool. Et suhkur ilusti lahustuks, tuleb segu pliidil veidi kuumutada, aga mitte keeta! Piisab sellest, kui suhkur ära lahustub ja vedelik taas selgeks muutub- siis tuleb potike pliidilt ära tõsta ja vedelikul lasta jahtuda.


Kui riis on ära seisnud, kurnata vesi ära, valada riisiterad potti ja mõõta peale uus vesi, 3 dl. Katta pott kaanega ja panna tulele. Kui riis on keema läinud, keerata kuumust vähemaks ja lasta 10-15 minutit podiseda. Sealjuures vahepealt kaant tõsta ei tohi, aur aitab riisi õigesti küpsetada!
Kui riis on keenud ja vee sisse imenud, võtta pott kuumuselt ära ja lasta (kaas ikka veel peal) riisil 10 minutit tõmmata. Järgmiseks peaks riisi valama suuremale alusele, et riis saaks kiirelt jahtuda. Valada koheselt juurde ka maitsestatud riisiäädikas ja segada riisi sisse. Sealjuure peab kogu riis äädikaga kokku saama-just see maitsestabki riisi. Edasi jahutada riis maha, traditsiooniliselt tehakse seda lehvikuga tuult tehes, mina aga segasin riisi suurel alusel paar korda-riis jahtus nii kümnekonna minutiga ilusti ära.

Ja ongi sushi tülikaim osa, riisi valmistamine, tehtud :) Ideaalis peaks riisi kasutama kohe, aga kuna väga mugav on riis hommikupoole valmis teha ja õhtul, kui söömine toimub, sushit vormima hakata, siis senikauaks peaks riisile niiske köögirätiku peale panema-see hoiab riisi kuivamast.

Järgmiseks valmistasin ette wasabi-pasta. Wasabi on põhimõtteliselt Jaapanist pärit mädarõigas. Imekena rohelist värvi. Poes on wasabit müügil nii pastana, mis ei vaja mingit ettevalmistust, kui ka pulbrina, mida on vaja  sooja veega segada, et moodustuks pasta. Seda viimast ma ka tegin.
Ja edasi sain asuda oma esimese sushi tegemiseni :)

Klassikalist vetikalehe e nori-lehe sisse keeratud sushit nimetatakse maki'ks. Kõige lihtsam rull on kappa maki e kurgiga maki-rull. Retsept on nami-namis. Aga lisaks kappa maki rullile tegin veel kurgi ja õrnsoolalõhega maki-rulle ning rohelise sibula ja krevettidega maki-rulle.

Kappa-maki sushi:
sushi-riisi
wasabi pastat
pikka kurki
nori lehte


Kõigile harjumuspärase sushi-rulli keeramiseks on vaja bambusmatti, nori-lehti, teravat nuga, kaussi veega (kuhu on pandud ka lusikatäis riisiäädikat), valmist tehtud sushiriisi, wasabi pastat ja pikka kurki, millest on eelnevalt lõigatud pikad kitsad pulgakesed. Pildistasin üles ka oma töölaual olevate asjade paigutuse, sealt on kõik kenasti näha.
Teiste maki-rullide tegemiseks viilutasin valmis ka veidi õrnsoolalõhet, viilutasin rohelise sibula alumised, valged osad pikkadeks ribadeks ja lõikasin krevetid pikuti pooleks. Nori-lehed lõikasin pooleks, kuna poolest piisab kenasti väikeste maki-rullide keeramiseks. Muidugi, kes soovib, võib ka tervet lehte kasutada-siis saab lihtsalt kogukamad rullid.
Ja nigiri-sushi tegemiseks viilutasin õrnsoolalõhe umbes 4x5x0,7cm viiludeks ja lõikasin marineeritud tiigerkrevetid liblikakujuliselt lahti (pildil paremal servas)


Rullimise tarvis panin bambusmati lauale ja asetasin sellele nori-lehe. Läikiv pool allpool. Kastsin käe veekaussi, et käsi niisutada (sealjuures ei tohi käsi märg olla, peab olema niiske) ja võtsin paraja peotäie riisi. Jaotasin riisi nori-lehele, jättes ülemisest servast veidi maad tühjaks. Seejärel võtsin nimetissõrmega veidi wasabi-pastat ja määrisin riisile. Riisi keskeleossa peaks tegema väikese süvendi, et sinna täidis panna. Seega, kappa maki tegemiseks panin riisile kurgiribad, jättes mõned eri pikkustega otstest välja ulatuma-need otsmised rullid on pärast nii kenad kaunistused :)
Bambusmati abil keerasin sushi rulli, poolel maal matti edasi nihutades. Ja avaldasin mati abil veidi aega survet, et rull kokku jääks ja ilus kandiline saaks. Rulli kokku jäämise soodustamiseks võib nori-lehe serva veidi veega niisutada-aga hetk enne rulli lõplikku keeramist, mitte enne.
Rulli lahtilõikamiseks tegin terava noa märjaks ja lõikasin rulli keskelt pooleks. Seejärel niisutasin nuga uuesti ja lõikasin poolikud kolmeks, saades nii ühest rullist kuus tükki. Vähemalt internetist uurides selgus, et traditsiooni järgi lõigatakse ühest rullist justnimelt kuus maki-rulli.

Ma tegin oma esimese sushiteo ajal ka esimese video toidu tegemisest. Kuna mul paremaid vahendeid, kui pisike fotokas, võtta ei ole, siis on video väga retrohõnguline :D Aga noh, ma panen ta siia ikkagi, minu esimene ju :) Pealegi, nagu üks mu sõber ütles, ongi nagu vanas jaapani filmis :D



Ja samamoodi toimisin veel pooleteise nori-lehega, saades kokku 24 maki-rulli ja kasutades ära oma täidismaterjali(kulus umbes pool pikast kurgist, kaks rohelise sibula alumist osa ning nigiri-sushiga koos pool pisikest purgikest tiigerkrevette ja 150g õrnsoolalõhet) ning kaks tervet nori-lehte (kuna pakis oli neid tervelt kümme, siis jätkub vist pikaks ajaks).


Nigiri-sushi:
valmis tehtud sushiriisi
wasabi-pastat
õrnsoolalõhet
hiidkrevette

Teine klassikaline sushi liik on nigiri-sushi. See kujutab endast piklikut riisipalli, mille peale on surutud kalaviil, krevett või jaapanlaste traditsiooniline paks omlett (mille tegemist ma veel ei valda ja seega siin ka pikemalt ei kirjuta). Kalaviilu surumistehnika on spetsiaalne ja kindlustab, et kala hiljem riisi küljest lahti ei tuleks. Püüan seda veidi kirjeldada:
Käed tuleb taas veidi niisutada, seejärel paremasse kätte(pildil on kusjuures valesti-vasakus käes) võtta veidikene riisi (pallike peab olema umbes sama suur, kui kalatükk) ja sellest ovaalse kujuga pallike teha. Algajad, nagu mina, võivad teise käega aidata ka, aga profid teevad seda ühe käega. Vasakusse kätte tuleb võtta kalatükk (või krevett) ja parema käe nimetissõrmega sellele veidi wasabit määrida.

Seejärel vajutada riisipall kalale, keerata pallike peos teistpidi (enne jäi kala alla, nüüd keerata nii, et kala on peal) ja kasutades kahte surumistehnikat kala riisi külge suruda. Üheks tehnikaks on pallikese kahelt poolt sõrmedega suruda ja teiseks ühe või kahe sõrmega pealt surudes(vt pilte). Sealjuures pallikest tuleb aeg-ajalt käes keerata, nii et alguses endast eemale jääv ots nüüd lähemale jääks ja vastupidi.
Ja niimoodi toimida ka ülejäänud materjaliga.

Ja saigi minu esimene sushitegu läbi :) Ma olen väga rahul.
Serveerimisest niipalju, et sushit serveeritakse alati nii, et tükke on paarisaarv ja võimalikult kaunilt ka :)
Kõrval peab olema sojakaste, wasabi-pasta ja marineeritud ingver, mida süüakse erinevate sushitükkide vahel, et maitsemeeli puhastada.
Sushi söömine on ka omaette kunst, pungil traditsioonidest. Mainin niipalju, et nigiri-sushit võib süüa ka kätega, kala poolt sojakastmesse kastes ja siis suhu pistes. Maki-rulle süüakse pulkade abil. Ja sushitükid pistetakse tavalised korraga suhu, mitte ei hakata otsast närima :D Kes pikemalt õpetust tahab saada, siis youtube on videosid täis :)

Minule aga meeldis sushimeisterdamine väga-väga ja tulemus oli maitsev. Jääb kindlasti pidevasse menüüsse :)

Võiküpsised kakao kõrvale

Eile tuli mul suur küpsise isu- lihtsalt, ei-tea-kust. Olles paari oma kokaraamatut sirvinud, võtsin kätte Chocolate Bible-nimelise raamatu, lootuses mõni hea šokolaadiküpsise retsept leida. Leidsin aga hoopis selle.
Küpsised on lihtsad ja head, antud kogusest sain neid 24.

115 g toasooja võid
3 sl tuhksuhkrut
150 g nisujahu
veidi vanilliekstrakti
---
100g šokolaadi




Alustuseks vahustasin või suhkru ja vanilliekstraktiga läbi. Selle eelduseks on muidugi võimalikult soe või. Kui mass oli ühtlane ja pehme, lisasin jahu ja segasin taigna kokku. Iseloomult selline muretaigna moodi taigen, üpriski tihke.
Seejärel võtsin kondiitrikoti ja suure tähekujulise otsiku ning surusin küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile piklikud taignaribad. Sealjuures väga palju ruumi küpsiste vahele jätma ei pea, nad ei paisu eriti. Kondiitrikotist küpsiste väljapigistamine nõudis muidugi veidi jõudu, aga kui otsik on piisavalt suur, siis ei ole hullu.
Ja loomulikult võib küpsiseid vormida küpsisepressi abil või ka käte vahel väikeseid palle veeretades, mis plaadil lapikumaks suruda.
Küpsised mahtusid ilusti ära ühele plaadile, panin nad 180*C juurde ahju, küpsetusaeg oli 12-15 minutit, kuni küpsiste pealispind kergelt jumekas oli. Seejärel lasin pulgakestel restil jahtuda.
Kui küpsised olid jahtunud, sulatasin vesivannil šokolaadi ja kastsin küpsiste otsad sinna sisse. Ja lasin tahkuda (see toimub külmkapis üpriski kiirelt).
Ja täna hommikul oli neid pisikese šokolaadikesega ampse väga mõnus süüa :)

teisipäev, 24. august 2010

Põldmarjad ja moos

Põldmari on põhjamaa privileeg. Vähemalt mulle tundub nii, sest siin lõunas pole mulle küll ükski põldmari otsa komistanud, kui ma metsas käin :) Aga kuna mehe lapsepõlvekodu on Harjumaal, siis viimasel kahel aastal on hästi läinud ja me oleme sinna külla sattunud ka põldmarja hooajal.
Ehk siis viimased paar päeva veetsin seal ja käisin muuhulgas ka koos meheõe ja -emaga metsas marjul.
Tulemuseks oli mitu head liitrit marju, millest sai keedetud moosi. Ning kuna nende majapidamist on sel suvel ka õuntega õnnistatud, siis tegime põldmarja-õunamoosi.

Põldmarja-õunamoos (viis umbes pooleliitrist purki)


1,5 kg puhastatud põldmarju
2,3 kg kooritud ja viilutatud õunu
1,5  kg suhkrut




Panime õunatükid koos majadega potti, lasime mõõdukal kuumusel keema. Keetsime 15 minutit, siis lisasime suhkru ning lasime podiseda, kuni potis oli läikiv ühtlane mass (ehk umbes veel pool tundi).
Veidi aitasime pudrunuiaga kaasa ka, et õunatükkidest lahti saaks ja mõnus paks aga ilma tükkideta moos saaks. :)

Ning seejärel valasime moosi steriliseeritud purkidesse, mille sulgesime kohe. Moos maitses hea ja huvitav, polnud liialt "kange", mida puhas põldmarjamoos minu jaoks oleks vaid mõnusalt paras.

esmaspäev, 23. august 2010

Makaronid suvikõrvitsa ja sidruniga

Kiire ja mõnus roog argiõhtuks. Ja nii värviline :)
Retsept nami-namis. Kolmele.

250g penne või muid makarone
4 väiksemat suvikõrvitsat
25g võid
2-3 küünt küüslauku
1 dl rõõska koort
3 sl sidrunimahla
4 sl hakitud peterselli
soola
pipart
riivitud parmesani


Makaronid tuleb soolaga maitsestatud vette keema panna, samal ajal saab valmistada kastme.

Selleks lõikasin suvikõrvitsatel otsad ära ja riivisin suvikõrvitsad jämedalt. Küüslaugu hakkisin pisikesteks tükkideks.
Edasi sulatasin pannil või, lisasin esimesena küüslaugu ja lasin 10 sekundit praadida, et või maitsestuks. Siis lisasin riivitud suvikõrvitsamassi ja praadisin mõned minutit.
Kui makaronid olid keenud, kurnasin nad ja valasin tagasi potti. Lisasin sidrunimahla ja koore, segasin läbi. Seejärel valasin juurde praetud suvikõrvitsad, maitsestasin soola ja pipraga ning lisasin peterselli. Segasin läbi ja serveerisin, riivides igale taldrikutäiele peale veidi juustu.

Kuidas me kala suitsutasime :)

Kala suitsutamise õhtu on üks nendest helgetest mälestustest, mis mulle sellest suvest pikaks hinge jäävad :) Minu jaoks (ja nii mõnegi jaoks veel meie seltskonnas) oli see esimene kala suitsutamise katse, seega liiga karmid ärge hindamisel olge- eks me järgmine kord oleme targemad. Ja noh, õnneks meid juhendati ka enne veidi ja ma olin interneti avarustest palju uurinud-lugenud ka, niiet me olime suured teoreetikud :D
Suitsutamise tarvis tõime turult kolm latikat, küsides kõige suuremad, mis neil anda oli. Seega saime umbes pooleteisekilosed kalad. Suitsuahi, mis sõbra tagaaias meid ootas, oli meie hinnangul päris ontlik, sest eks kui seal kunagi head liha suitsutatud on, siis peab ju korralik ahi olema :D

Kala puhastamise protsess oli minu jaoks uus. Aga õnneks oli kohal üks targem inimene, kes õpetusi jagas.
Kala tuleb lahti lõigata seljast, siis ühelt poolt selgroo kõrvalt suured luud läbi lõigata, nii et pääseb kõhtu. Pea kõrvalt võib kas lõpuste piirist kala kere lahti lõigata, nii et kala ilusti laiali laotada saaks või siis teha nii, nagu meie tegime ja kala pea pikuti pooleks raiuda. Siis sai kala ilusti laiali sirutatud ja sisikond välja võetud. Õpetati ka, et lõpused peab välja võtma, muidu jätavad mõrkja maitse kalale juurde. Seejärel pesime kala külma veega puhtaks, raputasime jämedat soola mõlemale poole peale ja lasime nii pool tunnikest seista.

Suitsuahju lasime kõigepealt kuumaks minna, temperatuuri öelda ei oska, tuli katsuda suitskasti ust-kui see juba kuum oli, võis kalad sisse panna. Tuld hoidsime ahjus koguaeg all, kütteks olid lepapuud. Püüdsime mitte liiga ägedat tuld tekitada, pigem sellist mõõdukat. Kuna meie hea plaan üks värske lepp sõbra metsast maha võtta teatud põhjustel luhtus, lahendasime asja juba kuivanud lepahalgude likku panemisega eelmisel päeval. Pole just ideaalne, aga ajas asja ära-suitsu tuli ja kala valmis sai.

Kala läks ahju restide peale ja oli ahjus kokku poolteist tundi, mis oli veidi liiast, nagu piltidelt näha :D No juhtub, kui kella koguaeg hoolega ei vaata ja palju muid toimetusi on :D Aga hoolimata veidi ära kuivanud õhematest kohtadest maitses kala ikka väga hea ning oli ilus ja jumekas. Ja nagu juba eespool öeldud- eks me oleme järgmine kord juba targemad. :)

Õhtu ise oli väga mõnus, kala kõrvale tegime kauboikartuleid ja värsket salatit, magusaks sõime teekooki. Lauamängudest läks käiku "Alias", seltskonnal oli tore ja kuna varjualune, kus istusime, oli suure ja korraliku katusega, siis taevast alla sadav vihm oli pigem kenaks muusikaks kui häirivaks teguriks :)

teisipäev, 17. august 2010

Spagetid kukeseenekastmega

See roog on ülimalt lihtne aga väga maitsev. Praegusel, kergelt sügisesse kiskuval ajal imehea soendav õhtusöök, mis valmib üksjagu kiiresti.
Ja kukeseene imeline maitse koos kreemja kasmega ja heade makaronidega...oehh :)
Retsept ikka nami-namist, kogus neljale.

400g kukeseeni
1 keskmine sibul
2 dl 10% rõõska koort
0,5 dl hakitud peterselli
praadimiseks võid
soola
pipart
----
200g spagette
juustu
peterselli


Kukeseened tuleb kergelt pesta, nõrutada ja siis hakkida. Koorima-hakkima peab ka sibula.
Edasi lasta pann kuumaks, sulatada seal paras tükk võid ning sibulad koos kukeseentega ära praadida. Maitsestada soola ja pipraga, lisada koor ja peenelt hakitud petersell ning lasta veidi aega haududa.

Spagetid tuleb keeta al dente, seejärel segada kukseenekastmega läbi ja serveerida kuumalt. Peale riivida veidi juustu ja kaunistada hakitud peretselliga.
(Tegelikult tegin sööki selles järjekorras, et hakkisin seened ja sibula, siis panin makaronid keema ja siis tegutsesin kastmega edasi. Niiviisi valmisid road suhteliselt samal ajal.)

Tatrapuder

Tatar on üks tänuväärt toiduaine. Söögid sellest on lihtsad, maitsvad ja kiired. Panen siia retsepti klassikalise tatrapudru tegemise jaoks, aga pildid on hoopis üle praetud tatrapudrust, mis niiviisi veidi huvitavama kuue saanud.

Tatrapuder (kahele)


2 dl tatratangu
5 dl keeva vett
soola
2 sl võid


Panna või potti, lasta sulada. Lisada tatratang ja kuumutada mõned minutid. Seejärel lisada keev vesi ja sool ning hautada madalal kuumusel kaane all 15-20 minutit, kuni tang on pehme.
Sobib nii lisandiks kui ka iseseisvaks roaks (mulle vähemalt maitseb tatar ka ilma lisanditeta).



Kui aga tatart on eelmisest päevast üle jäänud või on lihtsalt soov rooga huvitavamaks teha, võib pannil praadida näiteks mõned peotäied viilutatud porrut, lisada külm tatar ning kuumutada mõned minutid, kuni puder on jumekas ja kuum.
Või koos porruga praadida näiteks kukeseeni, mis roale veelgi maitset ja värvi annavad :)
Kuigi jah, ka kõige lihtsam võis üle praetud tatrapuder maitseb imehea!

Suvikõrvitsa-kukeseenepirukas

Kiire ja lihtne, vägagi hooajaline roog :) Tegin seda, kui külas käisid kaks head sõpra ja kuigi üks neist tõdes, et see on tema jaoks liiga tervislik roog (ha-haa) sõi ta seda mitu tükki ja kiitis väga heaks. :)
Retsept nami-namis, mina mugandasin veidi.

400g lehttaigent
1,5 dl ketšupit
1 tomat
1 sibul
300g suvikõrvitsat 
300g kukeseeni
2-3 dl riivitud juustu
1 dl värsket hakitud peterselli ja basiilikut
soola
pipart


Kuna minul olid kukeseened juba praetuna sügavkülmas, oli piruka tegemine veelgi kiirem. Aga kellel on seened värsked, peaksid kõigepealt seened pannil ära hautama/pruunistama.
Seejärel laotada lehttaigen küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, määrida peale ketšup ja jaotada ühtlaselt peale hakitud tomat ja sibul. Seejärel viilutada suvikõrvitsad( ilusam jääb kui on mitut eri värvi kõrvitaid) ja laotada viilud taignale. Suvikõrvitsate peale jaotada eelnevalt praetud kukeseened. Maitsestada soola ja pipraga, raputada peale riivjuust ning hakitud maitseroheline ning küpsetada 225*C ahjus 15-20 minutit.
Serveerida kuumalt.

esmaspäev, 16. august 2010

Inglise sibulasupp

Paar nädalat tagasi nägin Jamie Oliveri kokasaadet sibulatest ning see innustas mind :) Pean üldsegi ära märkima, et Jamie toidutegemisstiil ja road tunduvad mulle üpriski hingelähedased, nii et edaspidi võib tema erinevaid retsepte siin ehk rohkemgi kohata.
Täna aga sibulasupp salveiga, mille kohta ta ise ütles, et see tuleb tunduvalt parem, kui kõigile teada-tuntud prantslaste sibulasupp :D Aga eks see jääb igaühe enda otsustada.
Kogus neljale.

1 sl võid
oliiviõli
14-16 salveilehte
3-4 küünt küüslauku
500 g sibulaid (erinevat värvi)
150g porrut
soola
pipart
1 l kuuma puljongit
neli viilu kõvemat saia/leiba
100g Cheddari juustu
Worcesteri kastet


Kõigepealt tuleb koorida-viilutada sibulad ning porru. Seejärel valada kuumale pannile õli ja lisada või, lasta sulada. Kukutada kuuma või-õli segusse salveilehed (jättes 8 tk alles kaunistuseks) ning katki vajutatud küüslauk. Segada läbi, et õli maitsestuks ning lisada sisse viilutatud sibulad-porrud. Puistada peale sool ja pipar, segada läbi ning madalal kuumusel kaane all haududa lasta umbes 45 minutit, kuni sibulad on pehmed, jumekad ja hõrgud.

Seejärel valada juurde kuum puljong (minul oli aedviljapuljong, aga sobib ka mistahes muu) ning supp keema lasta. Keeta 10 minutit.
Sel ajal, kui supp keeb, tuleks ahi kuumaks ajada(kui on, siis kasutada grillrežiimi) ja saiaviilud seal ära röstida.

Edasi tuleb supp tõsta nelja supikausikesse, panna "kaaneks" peale röstitud saiaviil, riivida saiadele juustu, tilgutada peale mõned tilgad Worcesteri kastet ning viimaks tõsta peale oliiviõliga kokku tehtud salveilehed. Sedamoodi kaetud supikausid tuleb umbes minutiks grillahju tõsta ning lasta juustul sulada.
Serveerida kohe.

reede, 13. august 2010

Pisikesed lehttaignaküpsised

Viimasel ajal on tehtud söögid on põhiliselt värskest kraamist koosnevad ja kerged. Mis on muidugi väga hea. :)
Aga paar päeva tagasi hiilis minuni isu millegi küpsetatud,"tummise" ja magusa järgi. Ja lõpplahendus sai selline kiire ja vähe vaaritamist vajav maius:

lehttaigent
toasooja võid
suhkrut
kaneeli /mooniseemneid


Võtsin lehttaigna pakist ja laotasin lauale. Raputasin kergelt jahuga üle ning rullisin tsipa õhemaks. Määrisin peale toasooja või, raputasin paksult üle suhkruga ja kaneeliga (kui või ununeb enne küpsetamist soojenema võtta, võib selle ka lihtsalt ära sulatada ja taignale sulavõi-suhkru-kaneelisegu määrida). Ja kuna mu mees armastab moonisaiu, siis poolele taignale jätsin kaneeli raputamata ja raputasin selle asemel peale mooniseemneid.
Lõikasin taigna 10 cm laiusteks ribadeks ja keerasin ribad rulli. Sealjuures pooled keerasin tavalist viisi, ühelt küljelt alustades kuni lõpuni ja ülejäänud poole taignast mõlemalt poolt külgedelt rulli, nii et kaks rullikest keskele kokku said.
Saadud pikkadest aga läbimõõdult pisikestest rullidest lõikasin umbes sentimeetripaksused viilud ja laotasin ahjuplaadile. Määrisin pealt sulavõiga, pistsin 200*c juurde ahju ja ootasin nende pruunistumist (sealjuures ahjuust lahti ei teinud küpsemise ajal-lehttaigen ei taha seda). Aega läks alla 10 minuti. Ja seejärel lasin jahtuda.
Mina tegin küpsiseid umbes 400g lehttaignast ja sain kaks ahjuplaaditäit küpsiseid. Ja kõigile maitsesid. :)

pühapäev, 8. august 2010

Parim jäätisekokteil :)

Lihtsuses peitub võlu - seda kinnitab ka see jäätisekokteil. Ja no tõesti, paremat mina veel teinud ei ole ega kuskil maitsnud ka ei ole. Piim antud kokteilis on natuke vabatahtlik, aga ilma selleta jääb kokteil minu jaoks liiga kange/liiga magus.
Kogus: kahele

300 ml vanillijäätist
300 ml ploominektarit
200 ml piima


Vanillijäätis tuleb koos piimaga nõusse panna ja saumikseri abil (no tegelikult saab tavalise mikseriga ka ja kui väga vaja, siis ka lihtsalt vispli abil) kreemiks püreestada. Seejärel lisada mahl ja tsipa vahustada, kuni komponendid ühtlaselt segatud ja peale veidi vahtu tekkinud.
Ja valmis ongi. :) Imehea.

reede, 6. august 2010

Krõbedad saiad tomatikattega

Selline on söök, mida ma antud hetkel võiks süüa vist iga päev. Imemaitsvalt kõrbe sai, mahlane tomati-sibula-basiiliku kate..oehh :) Ja kuna tomatihooaeg on täies jõus, sibulad mõnusalt värsked, samuti küüslauk ja kõiksugu ürdid, siis justnimelt praegu ongi õige aeg sedamoodi süüa teha! Koostisosade kogused võivad vabalt varieeruda vastavalt sööjate soovile- minul sai seekord nii (sobib ehk nii neljale vahepalaks, aga meie sõime kahekesi õhtusöögiks):

8 viilu saia
50 g võid
----
3 suurt tomatit
2 pisikest sibulat
2 küünt küüslauku
peotäis basiilikulehti
1 pisike paprika
1 sl oliiviõli
soola
pipart


Kõigepealt tuleb hakkida tomat, sibul (nii väikselt, kui saab), küüslauk ja paprika (kõik loomulikult eelnevalt korralikult puhastades-koorides). Seejärel hakkida peenelt ka basiilik ja kõik komponendid omavahel kokku segada. Hulka visata ka sool-pipar ning õli. Ja kui kõik on omavahel hoolega läbi segatud, tuleb sel nii 15 minutit seista lasta. Et maitsed ühtlustuksid ning sibul nö ära marineeruks.


Kui köögiviljakate on juba nii 10 min seisnud, võib panni pliidile sooja panna ning sulatada sellel või. Ja seejärel või sees saiaviilud mõlemalt poolt kuldpruuniks praadida. (Seda tehes võib igaüks vaadata, kuidas kõige paremini saiaviilud ühtlaselt kuldseks saab. Mina sulatan kogu või korraga ja kastan saiad ühelt poolt võisse ning keeran nad kohe ringi-nii saavad mõlemad pooled kohe alguses võiseks- ning edaspidi küpsemise jooksul keeran neid korduvalt ümber, et saiad ei kõrbeks vaid kuldse jume saaks. Aga saab ka nii, et toasoe või hoopisiki mõlemale poole saiale peale määrida ja siis alles pannile panna ja praadima hakata. Seega proovige, milline või kasutamisviis paremini just teile toimib)


Ja seejärel tuleb sööma asuda :) Ehk siis võtta saiaviil-kaunis ja kuldne, kergelt soe- ja sinna katet peale tõsta. Sealjuures kausipõhja tekkinud mahla välja jättes, sest saiaviilud peaks jääma võimalikult krõbedad. Ja süüa. Kohe ja mõnuga :)

Vaarikamuffinid mitmeviljahelvestega

Eile oli suhteliselt jahe ja vihmane ilm. Vähemalt Tartu kandis. Ja miskipärast ei olnud mul päev otsa mitte mingit tahtmist köögis pliidi ees mässtata... hoolimata oma mõttest, et tahaks sibulasuppi... kuni ühel hetkel, ei tea kust, hüppas pähe mõte, et tahaks muffineid teha. Ja no tõele au andes, ega ma pole neid ammu teinud kah.
Kuna sügavkülmas on kena portsukene metsvaarikaid ning muid marju väga võtta pole, otsisin nami-namist ühe vaarikamuffini retsepti ja asusingi küpsetama :) Tulemuseks väga mõnusad ja mitte liiga magusad muffinid.
Kogus peaks olema 12-ne muffini tarvis, aga mul tuli vaid 10.

1 dl neljaviljahelbeid (no mul olid tegelikult ökopoest ostetud täistera-kolmeviljahelbed, mis toimisid ka kenasti)
1,5 dl nisujahu
0,5 dl suhkrut
0,5 tl küpsetuspulbrit
1 tl vanillisuhkrut
1 muna
50 g sulavõid
0,5 dl piima
2 dl vaarikaid (sobivad nii värsked kui ka külmutatud)

Purukatteks:
1 dl neljaviljahelbeid
0,4 dl suhkrut
25 g sulavõid


Taigna tarvis tuleb kõik kuivained omavahel segada, seejärel lisada muna, piim ja sulavõi ning taigen ühtlaseks vispeldada. Viimasena segada õrnalt sisse vaarikad. Jaotada tainas muffinivormidesse.
Purukatte jaoks tuleb kõik komponendid segada. Ja siis purukate ühtlaselt muffinite peale ära jaotada. Viimasena suruda igale muhvikesele peale üks vaarikas, et pärast kena vaadata oleks ning küpsetada 200*C juures umbes 20-25 minutit (mul on silikoonist muffinipann ja tõenäoliselt seetõttu võtab küpsetamine tsipa kauem. Metallist panniga peaks umbes 20 minutist piisama), kuni muffinid on pealt pruunid.
Lasta vormis viis minutit jahtuda ning siis restile jahtuma tõsta (sest muffineid, mis sisaldavad päris palju marju, on minu arvates parem süüa leigelt ja jahedalt, kui kuumalt, sest kuumast peast on marjad pigem moosi staatuses ja muffin ei hoia nii kenasti kuju)

kolmapäev, 4. august 2010

Keedetud põldoad

Järjekordne suvine roog, mis maitseb ülihästi. Kindlat retsepti on sellele raske anda - justnimelt soola koguse osas. Aga kindlasti tasub proovida, enda maitsemeele järgi ära sättida ning kuhugi kogused üles kirjutada, et järgmine suvi taas teada oleks. Kilo ube umbes nii kahele, olenevalt isust :)

1 kg kaunadega põldube
2-3 sl jämedat soola
vett 

Mina olen sel suvel ube kaks korda keetnud ning täpset soola kogust ikka öelda ei oska. Esimesel korral keetsin kilo ube ja panin umbes kaks supilusikatäit soola. Aga tulemus jäi minu jaoks ikka veidi mage. Samas, panin vist vett veidi palju... Teisel korral keetsin kaks kilo ube, panin viisl supilusikat soola ja siis oli peaaegu enam-vähem. Seega vajab veel proovimist :)

Aga protsess siis ise järgnev: Põldoakaunad pannakse soolaga maitsestatud vette keema (kes soovib, võib veidi tilli ka lisada. Ja vett panen mina nii: tõstan oad potti, raputan soola peale ja siis valan juurde nii palju vett, et kaunad hakkavad kergelt üles tõusma- siis nagu piisab veest) ning keedetakse umbes pool tundi (sellest hetkest kui keema hakkab), kuni oad on pehmed. Ja siis kurnatakse vesi ära.

Ning serveerima peaks kohe (mina tõstan tavaliselt suurde kaussi laua keskele ja kõik sööjad võtavad sealt) ja kuumalt. Sealjuures siis süüakse ube kaunade seest ja kaunu mitte, eks  :)
Kõrvale sobib ideaalselt kruusitäis külma piima. Ja midagi muud polegi vaja :)

teisipäev, 3. august 2010

Kukeseentega täidetud kartulid

Selles roas on ühendatud kõigi suvised lemmikud - värske kartul ja kukeseened- ning serveeritud need lihtsalt veidi huvitavamal kujul. Inspireeritud selle kuu nami-nami kooskokkamisest "Täidetud köögiviljad". :)
Koguselt kolmele.

6 keskmise suurusega kartulit
300g värskeid kukeseeni
1 sibul
3 küünt küüslauku
100g juustu
soola, pipart
praadimiseks võid


Kõigepealt tuleb kartulid soolaga maitsestatud vette keema panna. Nii nagu mina tean, siis värsked kartulid tuleb panna juba keevasse vette, vanad kartulid külma vette. Ja nii ma ka alati teinud olen ning tegin seegi kord.
Kartulite keemise ajal hakkisin küüslaugu, sibula ja seened. Seejärel sulatasin pannil või, lisasin küüslaugu ning sibula. Praadisin mõned hetked jumekama välimuse saavutamiseks ja lisasin hakitud seened. Praadisin, kuni vesi oli seentest välja auranud ning lõpuks maitsestasin.
Seejärel riivisin ära juustu ning olles seenesegu jahtuma pannud, ootasin, mil kartul valmis saaks.

Kartuleid keetsin, kuni nad olid üpriski pehmed, aga veel laiali ei lagunenud. Seejärel kurnasin ja lasin veidi aega jahtuda. Lõikasin kartulid pooleks ja uuristasin melonilusika abil seest tühjaks, jättes suhteliselt paksud seinad (no nii 0,5 ja 1 cm vahepealsed). Segasin seene-sibulasegu riivjuustuga ära ja täitsin paadid. Ning küpsetasin paadikesi 200*C ahjus umbes 8 minutit, kuni juust oli mõnusalt sulanud.
Serveerisin kohe, mil juust veel mõnusas venivas vormis oli, kõrvale tegin tomatist, paprikast, lehtsalatist ja basiilikust värske salati.

Beseerull vaarikatega

Kui hing ihkab midagi suusulavalt hõrku ja head, siis just see on magustoit, mida valmistama peaks. Pealt krõbe ja seest vahukommine besee, mis sulab ühte vahukoorega, moodustades mõnusa pesa imemaitsvatele vaarikatele. See on üks minu lemmikkooslusi kookides-magustoitudes üldse, vaarikad on ideaalsed marjad vahukoore juurde. Retsept on taaskord nami-namist, minul juba mitmeid kordi ilusti õnnestunud.

4 toasooja munavalget
150g suhkrut
1 tl vanilliekstrakti
1 tl maisitärklist
1 tl valget veiniäädikat
näpuotsaga soola
----
200g vaarikaid
2 dl 35% rõõska koort
1 sl tuhksuhkrut


Munavalged peaksid kindlasti olema toatemperatuuril, et nad paremini vahtu läheks. Viimast soodustab ka korraliku puhta klaaskausi olemasolu, kus munavalgeid vahustada. Nii et munavalged kaussi, tsipa soola juurde ning vahustada tuleb nii kaua, kuni on saavutatud kõva valge vaht, kuhu sügavad jäljed mikseriga sisse jäävad (vt esimest pilti). Siis lisada kolmes-neljas osas suhkur, koguaeg edasi vahustades, kuni vaht on kõrge, tugev ja läikiv (teisel pildil).
Järgmisena tuleb juurde valada sortsuke äädikat, vanilliekstrakti ja lisada maisitärklis (maisitärklise puudumisel sobib kartulitärklis ka). Need võib sisse segada tavalise lusikaga, vahustada pole vaja.

Kui munavalgevaht valmis, tuleb see ühtlase kihina küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile määrida. Soovitan veidi väiksemat ahjuplaati/vormi, et beseekiht paksem jääks. Ja edasi tuleb beseed küpsetada 160*C ahjus umbes 18-20 minutit. Seejärel tõsta ahjust välja, lasta vormis mõned minutid jahtuda, seejärel tõsta vormist välja ja lasta veel viis minutit jahtuda. Besee jahtumise ajal oleks õige aeg vahukoor tuhksuhkruga vahtu lüüa.
Edasi kummutada besee puhtale küpsetuspaberile ümber ja eemaldada küpsetamise ajal all olnud paber (nüüd siis pealmine paber). Kui keegi kardab beseed lõhkuda tervet paberit korraga eemaldades, võib paberi ära tõmmata ka ribadena.

Kui eelnev protsess on edukalt lõpule viidud, tuleks vahukoor tõsta besee keskmisele kolmandikule ning sinna peale puistada vaarikad. Küpsetuspaberi abil tuleb üks külgmine beseeserv vahukoorega kaetud kolmandiku peale tõsta ning siis rull viimasele kolmandikule edasi rullida. Seda on paberit tõstes muide väga lihtne teha.

Ja ongi rull valmis. Soovitan lasta maitsestuda nii mõned tunnid kuni üleöö. Struktuur seismisega ei kannata, aga maitse paraneb, kuna besee ja vahukoor "sulavad" veidi ühte.
Kes soovib, võib loomulikult kaunistada tuhksuhkru abil või riivida peale/ümber tumedat šokolaadi, aga mina jätsin seekord niisama lihtsalt :)