kolmapäev, 27. veebruar 2013

Tort "Silgutünn"

Kuna olen paar lähemat päeva ilma arvutita olnud, saab see tort alles nüüd blogitud. Aga parem hilja, kui mitte kunagi, eks :)

Juba aasta tagasi kummitas mind kuklas mõte, et peab ikka ühe võileivatordi tegema just nii, et see maitseks nagu klassikaline kiluleib. Ainult et ehk mahlasem. No ja sel aastal sai see teoks ka. 
Tordi esitasin ka Nami-Nami kokandusportaalis toimuvale isamaaliste tortide võistlusele. Igati põnev võitlus, uurige järgi! :)

Tordi sisuks on kihiti laotud rukkileib, vürtsikilu, muna-kodujuustuvõi ja kuivatatud sibul. Tünni "laudadeks" on leivakoorik, "vitsteks" nori-vetika ribad, "naelteks" kuivatatud sibul- seesama, mis ka täidises. 
Minu tort on väike, umbes 15x7 cm, jagub kaheksale.


rukkileiba (täpset kogust on raske öelda. Kaunistamiseks läheb leivakoorikut omajagu, mina näiteks pidin teiselt pätsilt "laenama". Aga kui leivasisu üle jääb, tehke leivasuppi või riivleiba ja sellest magustoitu :) )
karp vürtsikilu (neto 250g)
5 muna
300g kodujuustu hapukoorega
50g pehmet võid
15g kuivatatud sibulat
immutamiseks vett või jahtunud mittesoolast puljongit


Lõikasin leivalt kooriku osa ettevaatlikult ära (lõikasin koorikule triibud sisse- just nii laialt, kui "laudu" soovisin ja siis lõikasin "laudade" haaval kooriku leiva pealt ära) ja tõstsin kõrvale.
Leivasisust lõikasin viis õhukest ümmargust tordipõhja, kõik sama suurusega. 
Vürtsikilud puhastasin, saades fileed (enne panin paar tükki kaunistuseks kõrvale) ja hakkisin nad seejärel tükkideks.
Munad keetsin kõvaks, jahutasin ja koorisin. 

Panin munad kaussi ja surusin kahvliga katki. Lisasin või ja töötlesin massi ühtlasemaks. Segasin juurde kodujuustu.  

Asteasin esimese tordipõhja alusele, määrisin peale kuuendiku munavõist, tõstsin peale veerandi kilutükkidest. Raputasin peale veidi kuivatatud sibulaid. Panin peale teise tordipõhja, immutasin veega. Tõstsin peale teise kuuendiku munavõid, määrisin laiali, tõstsin peale teise veerandi kiludest. Raputasin taas peale kuivatatud sibulaid. Kordasin tegevust, kuni kõik tordipõhjad olid kasutatud- NB! pealmiseks kihiks tuleb jätta leib, alles jääb 1/3 munavõid, kilu ja sibul kuluvad ära. Tort tuleb igalt poolt sama lai silinder! 
Mässisin tordi toidukilesse ja lasin kolm tundi külmkapis seista.


Õhtul võtsin tordi kilest välja ja lõikasin terava noaga silindri tünnikujuliseks. Väga palju materjali raisku ei läinud, ääri pidi tünniefekti saamiseks suhteliselt vähe lõikama. Kui see tehtud, katsin tordi külgedelt ja pealt munavõiga. Kaunistasin leivakoorikust lõigatud "tünnilaudadega", mille kinnitamiseks kasutasin kuivatatud sibulat. Seejärel lõikasin norist pikad ribad, tegin nori veega märjaks ja tõmbasin ümber tordi, saades "tünnivitsad". Peale määrisin veel veidi munavõid (et kõik otsa saaks), puistasin peale mõned kuivatatud sibulad ja asetasin peale paar kalatükki.


P.S "tünnilaudade" tegemiseks tuleb leivakoorikuribad suhteliselt õhukeseks lõigata, siis nad painduvad paremini. 
Torti võib serveerida kohe pärast kaunistamist, kuna ta on ju juba seisnud ja mahlaseks imbunud, aga võib ka järgmisel päeval. Siis on aga oht, et mõni "laud" end niiskusega kõveraks tõmbab ja tordist eemale hoidma hakkab. Viimase vastu aitab see, et enne serveerimist "lauad" "naeltega" kinni lüüa.

P.P.S Nüüd, tagantjärgi, saan rõõmuga kirjutada, et tort pälvis esimese koha soolaste tortide kategoorias :)

Aasta (toidu)pildis: 25.-26. veebruar

Tegin väga huvitavat lillkapsa"riisi". Retsept on siin, Nami-Namis. Päris mõnus viis oma igapäevast köögiviljakogust suurendada.


Mõnus aeglaselt küpsetatud sea küljetükk...mmmm....  :)



pühapäev, 24. veebruar 2013

Palju õnne!

Palju õnne, kodumaa!

Aleksandrikook, sisult tavaline, aga kate on sini-must-valge. Must söetabletist ja sinine punase kapsa mahl, mis on soodaga reageerinud.


Aasta (toidu)pildis: 21.-23. veebruar

Viimased päevad on olnud kokkamistähe all. Võileivatort, Aleksandrikook, trühvlitort... Hetkel pilt vaid võileivatordist, teised veidi hiljem.


kolmapäev, 20. veebruar 2013

Aasta (toidu)pildis: 20. veebruar

Väga mõnus leid: kuivatatud sibul. Sibulane, aga kergelt magus. Krõmps-krõmps :) Mulle meeldib krõbistada ja mu seitsmekuusele tütrele ka :)
(reklaam on täiesti omaalgatuslik ja pole miskitmoodi sponsoreeritud. Mulle tõesti meeldivad need :D)


teisipäev, 19. veebruar 2013

Aasta (toidu)pildis: 18. ja 19. veebruar

Kasvavad, kasvavad, jee! :)
Ühel päeval on üks pisike leheke, siis teisel juba kaks ja tänaseks pea kõik taimed lehekese mullast välja pistnud. Paneb naeratama :)

Siinjuures tahan mainida, et olen väga algaja potipõllunik ja ega ma väga teooriat tea- kui kasvavad, siis kasvavad ja kui mitte, siis mitte. :)



pühapäev, 17. veebruar 2013

Kleepjad kanatiivad

Need kanatiivad on mõnusad kodused "hiinakad", mida mulle ikka ja jälle nuudlite kõrvale teha meeldib. Kusjuures, retsept toimib lisaks tiibadele ka muude kanadetailidega- mu mehekesele nimelt tiivad väga ei meeldi, seega tavaliselt läheb ahju pool pannitäit tiibu ja pool kondita kintsuliha.

10-12 kanatiiba 
3 sl sojakastet
0,5 dl külma vett

glasuuriks:
2 sl sojakastet
2 sl magusat tšillikastet /hakitud tšillit
2 sl vedelat mett


Alguses panin kanatiivad mõneks tunniks maitsestuma: segasin sojakastme ja vee, valasin kaussi ja asetasin sinna kanatiivad. Olgu siinkohal öeldud, et minu arvates on tiibu väga mugav süüa osadena, nii et tegelikult alustan ma tiibade tükeldamisest- liigesekohtadest pooleks ja valmis!

Kui paar tundi oli möödas (aeg nii määrav pole, minimaalselt ehk tund, maksimaalselt päev), segasin kokku glasuuri jaoks mõeldud komponendid. Siis tõstsin tiivad vedelikust välja, asetasin ahjuplaadi kohale pandud restile ja pintseldasin glasuuriga üle. Asetasin tiivad eelsoojendatud ahju 200*C juurde küpsema. Tiibade valmimise ajal pintseldasin neid glasuuriga veel kaks korda. Küpsetasin, kuni kanatiivad olid küpsed ja pealt krõbedad- kuni 30 minutit.

laupäev, 16. veebruar 2013

Aasta (toidu)pildis: 15. ja 16. veebruar

Mulle meeldib ja maitseb kodumaine tatratang. :) Kusjuures, tomatist, kurgist, avokaadost ja tatrast saab väga hea salati!


Aga vahetevahel on hea ka burksi süüa :) Eriti kodutehtud burksi.



neljapäev, 14. veebruar 2013

Tort isamaale 2013

Juba viiendat aastat järjest toimub Nami-Nami kokandusportaalis veebruarikuine isamaaliste tortide võistlus. Nii sellest võistlusest tulenevalt kui ka niisama, tekib mul veebruaris alati soov torti teha :) Pealegi, kodumaa sünnipäev on ju piisav põhjus ka! :)
Aga, nagu igal aastal, on 24.veebruar ka mu õe sünnipäev, mistõttu tort on niikuinaa laual. Lisaks on mehekene uhkelt päälinnas paraadil marssimas. Ja eelnevatest lähtuvalt teen oma tordi veidi varem, tänavu sõime seda tütrekese seitsmenda kuu "sünnipäeval". Tort sai sööjatelt palju kiidusõnu, seega soovitan pidupäeval laual pakkuda :)


Jäätisetort "Viljakõrs"
(minul 18cm läbimõõduga kõrge tort, aga sobib 24cm tavalise lahtikäiva koogivormi jaoks)

2 viilu rukkileiba
1 sl võid
0,25 dl suhkrut

6 dl 35%list rõõska koort
300g suhkruga kondenspiima
320g (ehk üks purk) astelpajumoosi

2 suurt munavalget
120g suhkrut


Alustuseks purustasin köögikombaini abil leivaviilud pudiks (saab ka riivi abil). Sulatasin pannil või, lisasin leivapudi ja pruunistasin veidi. Siis lisasin suhkru ja kuumutasin segades veel minutikese. Edasi tõstsin riivleiva pannilt ära ja lasin jahtuda.

Jäätisemassi tegemiseks vahustasin rõõsa koore pehmeks vahuks, segasin hulka kondenspiima. Ja seejärel ka astelpajumoosi- veidi tükke massi sisse jättes. 
Tõstsin koogivormi põhja mõned lusikatäied jäätisesegu, siis puistasin ühtlaselt peale karamellistatud leiva. Tõstsin peale ülejäänud jäätisemassi ja lasin üleöö sügavkülmas taheneda.

Järgmisel päeval võtsin toasoojad munavalged, panin klaaskaussi ja tõstsin kausi poti kohale, kus kees vesi. Vahustasin munavalged tugevaks vahuks, edasi lisasin jaokaupa suhkru, pidevalt edasi vahustades. Vahustasin senikaua, kuni vaht muutus kuumaks, siidiseks ja tugevaks. Seejärel tõstsin kausi keeva vee kohalt ära ja vahustasin veidi aega veel, kuni munavaht veidi jahtus. Tulemuseks väga siidine ja tugev munavaht :) 
Eemaldasin tordi vormist, katsin munavahuga ja tõmbasin laia noa abil siledamaks. Pritsisin peale kaunistused ja kõrvetasin leeklambi abil munavahu küpsemaks (kui leeklampi pole, või tordi korraks hästi-hästi kuuma ahju grillelemendi alla. Aga ainult korraks, jäätisetort ju!)




P.S
See karamellistatud leib meeldib-maitseb mulle väga. Tahan seda edaspidi ka teiste tortide juures katsetada. Mõnusalt magus ja tummine. Kodune :)

Astelpajujäätis tuli kondenspiimaseguga väga hea. Soovitan teha ka niisama jäätiseks, mitte ainult tordina. Boonusena väga lihtne teha ka!

P.P.S
Nüüd, tagantjärgi, saan rõõmuga kirjutada, et tort pälvis võistlusel magusate tortide kategoorias uhke III koha :)

Aasta (toidu)pildis: 13. veebruar

Eile külastasime sõbrannaga kohvikukest "Tassikoogid". Idee kohvikul on põnev, ootused olid suured. Kahjuks pean tõdema, et 100% rahule me ei jäänud. Noh... saaks paremini :) Palun rohkem naturaalsust, mahlasust ja vastavust sildile. Aga eks me olime ekstra kriitilised ka :D


teisipäev, 12. veebruar 2013

Aasta (toidu)pildis: 11. ja 12. veebruar

Sai siis kah Eesti esimene ökojäätis ära maitstud. Väga hea jäätis kusjuures. Ja mulle ei loegi niiväga see, et jäätis läbi ja lõhki "öko" on...mulle meeldib hoopis see, et jäätis on hoole ja armastusega tehtud, headest toorainetest. Nii mõnus!


Ja nagu tänasele päevale kohane- vastlakukli pilti lihtsalt peab olema! :D Mul siis ainult kuklitest...vahukoor tuli hiljem. Muuhulgas avastasin, et kui vahukoore sisse veidi vanillikauna seemneid pista, siis on kohe hoopis teine mekk. Selline jäätisesem :)



pühapäev, 10. veebruar 2013

Vutt-vutt-vutt kööki!

Ja nii ongi :)




Täna väga täpset retsepti anda ei ole. Mis siin ikka retseptitada, tahtsin vuti enda maitset tunda. :D Seega
marinaad on pigem vuti nahale maitsenüansi andmiseks ja liha jääb naturaalse maitsega. Kergelt magusad köögiviljad on vutile hea lisand.

jahutatud vutte
iga vuti kohta 1 sl mett ja 1 sl sojakastet

mõned punapeedid ja kaalikad
oliivõli
soola


Segasin mee ja sojakastme, valasin vuttidele, mudisin veidi ja lasin siis tund aega marineeruda. Koorisin köögiviljad, lõikasin õhukesteks kangideks. Panin ahju soojenema, asetasin köögiviljakangid ahjuvormi, niristasin peale oliivõli, raputasin peale soola. Asetasin köögiviljad 180*C juurde ahju küpsema.

Pool tundi hiljem panin vutid köögiviljade juurde ja küpsetasin veel 30 minutit (paar korda küpsemise lõpupoole vutte keerates, et nad igast küljest pruunid saaks.
Lihtne ja maitsev.

laupäev, 9. veebruar 2013

Kodukootud kevadrullid

Need kevadrullid on õigete, filotaignaga tehtud kevadrullide kodused koopiad. Nimelt tegin ise õhukesed pannkoogid, millesse köögiviljad keerasin. Maitses kusjuures väga hästi! :) Soovitan, et nende rullide puhul teha pigem pikemad rullid, mida siis serveerimisel paariks-kolmeks tükiks lõigata, kui et teha pisikesed individuaalsed rullid. Nii on vähem taigent ja rohkem sisu.

Kogus: 6 pikka rulli (18 tk)


Pannkoogid:
2 muna
250ml külma vett
75 g nisujahu
75g tärklist

Täidiseks:
kaks porgandit
sibul
paprika
peotäis kapsast
paar küünt küüslauku
tsipa riivitud ingverit
mõnus lonks sojakastet

Pannkookide tegemiseks kloppisin munad lahti, lisasin vee ja vispeldasin juurde kuivained. Sain väga-väga vedela taigna. Küpsetasin kuus suurt pannkooki, mida pruuniks ei lasknud, piisas taigna hüübimisest ja pinna kuivaks muutumisest (praadisin siiski mõlemalt poolt). Tõstsin kõrvale ja lasin jahtuda. 

Mul on hea uus ja suur  mittenakkuva pinnaga pann, mis läbimõõdult 28cm. Sellega oli väga hea teha, õlitasin vaid enne esimest kooki õliseks tehtud köögipaberiga. Pannkoogid võib kas mõned tunnid varem valmis teha või vahetult pärast küpsetamist kasutada. Rullide sisu täpset kogust ma kirjutada ei oska, kuna ise kasutasin näiteks veidi eelmisest päevast ülejäänud kapsa-hakklihahautist :)

Täidise tegemiseks lõikasin pestud ja kooritud köögiviljad ühesuurusteks tikukesteks, küüslaugu ja ingveri riivisin. Kuumutasin vokpanni, lisasin sibula ja porgandiribad ja praadisin paar minutit, seejärel lisasin paprika ja kapsa. Kuumutasin veel veidi, siis lisasin küüslaugu, ingveri ja sojakastme. Segasin läbi ja tõstsin panni tulelt, kui köögiviljad olid pehmed, aga veel kergelt krõmpsud. 


Kevadrullide tegemiseks tõstsin ühe pannkoogi lauale, asetasin selle alumisse serva veidi täidist ja keerasin rullid. Selleks keerasin kõigepealt täidisele peale pannkoogi alumise serva, siis voltisin tagasi pannkoogi küljed ja seejärel veeretasin rulli kokku. 
Tegin nii ka ülejäänud viie rulliga. 

Edasi kuumutasin praepannil veidi õli ja praadisin kevadrullid igast küljest pruuniks ja krõbedaks. Serveerisin kohe. 

reede, 8. veebruar 2013

Aasta (toidu)pildis: 7. ja 8. veebruar

Pean ausalt tunnistama, et eile polnudki nagu millestki pilti teha. Süüa peaaegu ei teinud, sõime avokaadot ja kurki ja muud olemasolevat... kuskil väljas söömas ei käinud... poes ka ei käinud. Ei midagi kokanduslikku, millest pilti teha...

Seega eilse päeva pildi asemel kutsun kõiki hoopis osa võtma ühest tore-toredast võistlusest. Nami-Nami kokandusportaalis on juba viiendat aastat järjest välja kuulutatud isamaaliste tortide võistlus. Eks 24. veebruaril on nii mõnelgi perel tort laual, miks mitte seda siis võistlusele üles anda. Auhindu ju palju ja mõnusaid! :)


Täna aga tegime kodust "hiinakat". Eks ikka eesootava Hiina aastavahetuse auks. Aga midagi peent leiutama ei hakanud, laual olid need nuudlid, kleepjad kanatiivad ja kevadrullid (retseptid kohe-kohe). Kõik väga eestistatud ja kodused. Ning imehead :)


kolmapäev, 6. veebruar 2013

teisipäev, 5. veebruar 2013

Aasta (toidu)pildis: 5. veebruar

Ma armastan oma puulusikaid ja -labidaid. Nii mõnusad ja ilusad :) Tekitavad mus alati väga hea ja koduse tunde. Jõulude ajal sain paari puulusika võrra rikkamataks, kinkijale suur aitäh :)


esmaspäev, 4. veebruar 2013

Karask

Karaski tegemine on lihtne ja mõnus, tuba saab kiirelt leivalõhna täis ja kõhutäie saab ka korraliku. :)

Retsept Nami-Nami kokandusportaalist.


2,5 dl keefirit või hapupiima
1 muna
1 tl soola
1tl suhkrut
1 tl köömneid
2 sl õli või sulatatud võid
3 dl odrajahu
1,5 dl nisujahu
1 tl soodat

Kloppisin muna koos soola ja suhkruga lahti, lisasin keefiri, köömned, õli ja segasin läbi. Siis lisasin soodaga segatud kuivained, segasin taigna ühtlaseks ja valasin 24cm läbimõõduga koogivormi. Küpsetasin 200*C juures umbes 20 minutit, kuni karask oli kerkinud ja pealt pruunika koorikuga. Sõin soojalt koos või ja meega. 

pühapäev, 3. veebruar 2013

Manhattani toorjuustukook - seda peab proovima!

See on siiamaani parim toorjuustukook, mida ma söönud olen. Siidjalt kreemine, just parajalt magus, imehea! Peaasi, et liiga palju ei küpseta ja seltskonnale piisavalt suure koogi teed- sest laualt kaob see imekiirelt. Retsept on pärit Nami-Nami kokandusportaalist ja on ka Nami-Nami esimeses, roosas, kokaraamatus. Ja ma olen nii õnnelik, et selle retsepti peale sattusin.

Antud kogus on optimaalne 20 cm läbimõõduga vormi jaoks, suuremate vormide puhul tahaksin mina juba koguseid suurendada. Sest mulle meeldib, kui kook piisavalt kõrge on, siis tuleb kreemjas olek paremini esile. 


Põhi: 
8 digestive küpsist (u 110g)
50g sulatatud võid

Toorjuustukate:
400g toorjuustu
75g suhkrut
2 muna
1 tl vanilliektrakti

Hapukoorekate:
250g 20%list hapukoort
2 sl suhkrut
0,5 tl vanilliektrakti

Põhja tegemiseks tampisin küpsised pudrunuiaga puruks, segasin juurde sulatatud või ja surusin segu koogivormi põhja. Panin hetkeks külmkappi tahenema.

Segasin toorjuustu suhkru ja vanilliekstraktiga pehmemaks, siis lisasin munad ja segasin kõik ühtlaseks. Valasin toorjuustusegu küpsisepõhjale ja küpsetasin eelsoojendatud ahjus 150*C juures umbes 40-45 minutit, kuni segu oli hüübinud, aga vormi liigutamisel keskelt veel võdises (see on ainuke asi, mis ma Nami retseptist erinevalt teen- tunnen, et madalamal temperatuuril küpsetades on eksimisvõimalus väiksem ja kook tuleb kreemjam). Siis tõstsin koogi ahjust välja ja lasin pool tunnikest jahtuda.

Viimaks võtsin hapukoore ja segasin suhkru ning vanilliekstraktiga läbi, valasin ettevaatlikult toorjuustukihile ja küpsetasin 230*C ahjus 5-6 minutit, kuni hapukoorekiht oli tahenenud. Siis lasin koogil täielikult jahtuda ja üleöö jahedas puhata. 





Olen täheldanud, et:
*Mida madalamal temperatuuril toorjuustukooki küpsetada, seda parem on. Tulemus jääb kreemjam ja ühtlasem ja kook õnnestub suurema tõenäosusega. Lisaks ei vaju kook jahtudes siis nii kokku ja koogi pinnale ei teki suuri lõhesid. Mulle meeldib 150*C. :)

*Toorjuustukook ei ole üldsegi hea, kui ta üle küpsetada, mistõttu tasub kooki tehes kella ka vaadata ja õige aja liginedes ahju kõrvale passima minna. 

*Väiksema tõenäosusega tekivad koogi pinnale suured lõhed siis, kui ahjus piisavalt niiskust on- ahju põhja võib panna veekausi. Kuigi, minul on lihtsalt madala temperatuuri kasutamine ka edukalt toiminud.

*Toorjuust ja teised komponendid peavad olema toasoojad- siis segunevad nad ühtlaselt.

*Komponente ei ole vaja vahustada, piisab lusikaga segamisest.

*Kõrgem kook on parem, seega eelistan kasutada pigem väiksemat kui suuremat vormi.

*Juhul, kui ma digestive küpsiseid ostma ei viitsi minna, siis tavalised kõlbavad ka- hea maitse annab paari näkileiva lisamine ;)

Aasta (toidupildis): 2. ja 3. veebruar

Eile juhtus nii, et ma ei saanud oma tehtud pilti fotokast kuidagiviisi arvutisse. Tehnikaajastu, ma ütlen :P

Täna on see viga parandatud ja pilt nii eilsest kui ka tänasest
2. veebruar: "..sest tuleb üks tort, sest tuleb üks tort.."


3. veebruar: "..imemaitsev toorjuustutort." Ja oli tõesti, nii nii hea. Retsept siin :)

reede, 1. veebruar 2013