Pihlaka-kamatort "Põlispuu"

Mulle meeldib Eestimaa. Justnimelt see maa- see loodus ja tunne, mis tekib, kui siin olla ja kõndida. Ma võin mingi aeg elada linnas, nautida neid mugavusi, mis linnaelu annab, üldse mitte maale mõelda, aga siiski jõuab ühel hetkel ette see piir, mil ma tahan tagasi. Tagasi sinna, kus lõhnab just nii, nagu peab. Tagasi sinna, kus tunne on just see õige.

Minu kodukandis on üks tamm, mis mind rõõmustab ja vajadusel lohutab. Ma ei tea, kuidas ta seda oskab, aga hea, et ta olemas on.  :)

Tort "Põlispuu"

Biskviit:

3 muna

1,25 dl suhkrut

0,75 dl nisujahu

0,75 dl kartulitärklist

0,5 tl küpsetuspulbrit

Kamavaht:

4 dl 35%list rõõska koort

5 sl kamajahu

4 sl suhkrut

Pihlakavaht:

4 dl 35%list rõõska koort

kuni 1 dl suhkrut (maitse järgi!)

4 dl pihlakapüreed (4 dl pihlakaid + 0,5 dl vett koos püreestada)

4 lehte želatiini

Vahele:

0,5 dl pihlakapüreed (u 0,75 dl pihlakaid + veidi vett koos püreestada)

Kaunistamiseks:

150 g tumedat šokolaadi

Tordi valmistamiseks alustasin biskviidi tegemisest: vahustasin munad suhkruga tugevaks heledaks vahuks, seejärel sõelusin juurde omavahel segatud kuivained. Segasin ettevaatlikult taigna ühtlaseks ja valasin 20cm lahtikäivasse koogivormi. Küpsetasin 200*C juures umbes 15-20 minutit, kuniks tordipõhi oli pealt kena ja pruun. Lasin biskviitpõhjal jahtuda ja eemaldasin vormist. Seejärel lõikasin kaheks kihiks.

Kamavahu valmistamiseks vahustasin rõõsa koore suhkruga tugevaks vahuks, seejärel segasin juurde kamajahu.

Pihlakavahu tegemiseks valmistasin esmalt pihlakapüree: võtsin sügavkülmutatud pihlakad, lasin neil sulada. Siis lisasin veidi vett ja püreestasin massi saumikseri abil hoolikalt.

Kui püree valmis, vahustasin rõõsa koore suhkruga tugevaks vahuks ja lisasin pihlakapüree. Segasin läbi, saades vedelamapoolse roosa vahu.

Panin želatiini külma vette viieks minutiks paisuma, siis vajutasin paisunud lehed käte vahel veidi kuivemaks, asetasin nad kruusi ja valasin peale veidi äsja keedetud vett. Lahustasin kuumas vees želatiinilehed ning segasin saadud vedeliku pihlakavahu hulka (ettevaatlikult, esmalt veidi pihlakavahtu želatiinivedeliku hulka lisades, et temperatuurid ühtlustuks ning alles siis segu ülejäänud pihlakavahu hulka segades).

Tort enne kamavahuga katmist ja kaunistamist

Tordi kokkupanemiseks asetasin ühe biskviitpõhjaketta 20 cm lahtikäiva tordivormi põhja, lisasin pool kamavahust. Tõstsin peale teise biskviitpõhja ja määrisin peale pihlakapüree. Valasin peale kogu pihlakavahu ning asetasin tordi üleöö külmkappi tahenema. 

Järgmisel päeval tõstsin tordi külmikust välja, eemaldasin ettevaatlikult vormist ja asetasin alusele. Määrisin peale ülejäänud poole kamavahust ning kaunistasin sulatatud šokolaadiga (ja konkreetse tordi puhul ka beseest valmistatud puuga, mis šokolaadiga üle pintseldatud).

* Pihlakad võiks kindlasti olla eelnevalt sügavkülmutatud või sügisel puu otsas veidi külma saanud, siis nad ei ole nii mõrud.

* Pihlakapüreed tegin selle tordi jaoks umbes 5 dl pihlakatest. Väga täpselt ei mõõtnud, seega vabandan, kui kellelgi jääb püreed veidi üle või puudu.

* Pihlakapüree jaoks ei näinud vajadust pihlakaid keeta, piisas niisama sulanud pihlakate püreestamisest. Saigi hea pihlakase maitse ja kena värvi. Veidi vett lisasin püreestamise ajal küll, muidu oleks segu liiga tahke. * Püree läbi sõela ajamises vajadust ei näinud, peened tükid ei seganud söömisel mitte kuidagi :)

* Biskviidil lõikasin mina servad ära- et nad liialt tihked õrna tordi sees ei jääks. Lõikasin ära ja pealmise ketta, mis minu arvates liialt tume (ja seeläbi teise maitsega) oli.

* Biskviiti lisaks immutada ei ole vaja.

* Zelatiini lisamisel tuleb olla hoolikas ja segude temperatuurid ühtlustada, muidu võib juhtuda, et želatiin läheb tükki.

* Piltidel olev puu on tehtud beseest- valmistasin kaks puupoolt, mille hiljem omavahel šokolaadiga kokku panin- nii jäi puu võra osas kena ruumiline efekt ning juured jäid igas suunas laiali ning toetasid puud tordil. Pealt pintseldasin puu sulašokolaadiga üle, et jääks kena struktuurne väljanägemine.

Lumise efekti andmiseks puistasin peale tuhksuhkrut

* Nami-Nami kokandusfoorumis toimub kuuendat aastat äge tordivõistlus isamaaliste tortide auks. Esitasin oma tordi ka sinna. Võistlust soovitan piiluma minna, sealt leiab nii ägedaid tordiideid! :)

* Tort sai eespool mainitud tordivõistlusel huvitava šokolaadi kasutamise eest eriauhinna ning pisikesel Facebooki hääletusel rahva lemmiku tiitli. Aitäh :)

Tort "Silgutünn"

Kuna olen paar lähemat päeva ilma arvutita olnud, saab see tort alles nüüd blogitud. Aga parem hilja, kui mitte kunagi, eks :)

Juba aasta tagasi kummitas mind kuklas mõte, et peab ikka ühe võileivatordi tegema just nii, et see maitseks nagu klassikaline kiluleib. Ainult et ehk mahlasem. No ja sel aastal sai see teoks ka. 

Tordi esitasin ka Nami-Nami kokandusportaalis toimuvale isamaaliste tortide võistlusele. Igati põnev võitlus, uurige järgi! :)

Tordi sisuks on kihiti laotud rukkileib, vürtsikilu, muna-kodujuustuvõi ja kuivatatud sibul. Tünni "laudadeks" on leivakoorik, "vitsteks" nori-vetika ribad, "naelteks" kuivatatud sibul- seesama, mis ka täidises. 

Minu tort on väike, umbes 15x7 cm, jagub kaheksale.

rukkileiba (täpset kogust on raske öelda. Kaunistamiseks läheb leivakoorikut omajagu, mina näiteks pidin teiselt pätsilt "laenama". Aga kui leivasisu üle jääb, tehke leivasuppi või riivleiba ja sellest magustoitu :) )

karp vürtsikilu (neto 250g)

5 muna

300g kodujuustu hapukoorega

50g pehmet võid

15g kuivatatud sibulat

immutamiseks vett või jahtunud mittesoolast puljongit

Lõikasin leivalt kooriku osa ettevaatlikult ära (lõikasin koorikule triibud sisse- just nii laialt, kui "laudu" soovisin ja siis lõikasin "laudade" haaval kooriku leiva pealt ära) ja tõstsin kõrvale.

Leivasisust lõikasin viis õhukest ümmargust tordipõhja, kõik sama suurusega. 

Vürtsikilud puhastasin, saades fileed (enne panin paar tükki kaunistuseks kõrvale) ja hakkisin nad seejärel tükkideks.

Munad keetsin kõvaks, jahutasin ja koorisin. 

Panin munad kaussi ja surusin kahvliga katki. Lisasin või ja töötlesin massi ühtlasemaks. Segasin juurde kodujuustu.  

Asteasin esimese tordipõhja alusele, määrisin peale kuuendiku munavõist, tõstsin peale veerandi kilutükkidest. Raputasin peale veidi kuivatatud sibulaid. Panin peale teise tordipõhja, immutasin veega. Tõstsin peale teise kuuendiku munavõid, määrisin laiali, tõstsin peale teise veerandi kiludest. Raputasin taas peale kuivatatud sibulaid. Kordasin tegevust, kuni kõik tordipõhjad olid kasutatud- NB! pealmiseks kihiks tuleb jätta leib, alles jääb 1/3 munavõid, kilu ja sibul kuluvad ära. Tort tuleb igalt poolt sama lai silinder! 

Mässisin tordi toidukilesse ja lasin kolm tundi külmkapis seista.

Õhtul võtsin tordi kilest välja ja lõikasin terava noaga silindri tünnikujuliseks. Väga palju materjali raisku ei läinud, ääri pidi tünniefekti saamiseks suhteliselt vähe lõikama. Kui see tehtud, katsin tordi külgedelt ja pealt munavõiga. Kaunistasin leivakoorikust lõigatud "tünnilaudadega", mille kinnitamiseks kasutasin kuivatatud sibulat. Seejärel lõikasin norist pikad ribad, tegin nori veega märjaks ja tõmbasin ümber tordi, saades "tünnivitsad". Peale määrisin veel veidi munavõid (et kõik otsa saaks), puistasin peale mõned kuivatatud sibulad ja asetasin peale paar kalatükki.

P.S "tünnilaudade" tegemiseks tuleb leivakoorikuribad suhteliselt õhukeseks lõigata, siis nad painduvad paremini. 

Torti võib serveerida kohe pärast kaunistamist, kuna ta on ju juba seisnud ja mahlaseks imbunud, aga võib ka järgmisel päeval. Siis on aga oht, et mõni "laud" end niiskusega kõveraks tõmbab ja tordist eemale hoidma hakkab. Viimase vastu aitab see, et enne serveerimist "lauad" "naeltega" kinni lüüa.

P.P.S Nüüd, tagantjärgi, saan rõõmuga kirjutada, et tort pälvis esimese koha soolaste tortide kategoorias :)

Tort isamaale 2013

Juba viiendat aastat järjest toimub Nami-Nami kokandusportaalis veebruarikuine isamaaliste tortide võistlus. Nii sellest võistlusest tulenevalt kui ka niisama, tekib mul veebruaris alati soov torti teha :) Pealegi, kodumaa sünnipäev on ju piisav põhjus ka! :)

Aga, nagu igal aastal, on 24.veebruar ka mu õe sünnipäev, mistõttu tort on niikuinaa laual. Lisaks on mehekene uhkelt päälinnas paraadil marssimas. Ja eelnevatest lähtuvalt teen oma tordi veidi varem, tänavu sõime seda tütrekese seitsmenda kuu "sünnipäeval". Tort sai sööjatelt palju kiidusõnu, seega soovitan pidupäeval laual pakkuda :)

Jäätisetort "Viljakõrs"

(minul 18cm läbimõõduga kõrge tort, aga sobib 24cm tavalise lahtikäiva koogivormi jaoks)

2 viilu rukkileiba

1 sl võid

0,25 dl suhkrut

6 dl 35%list rõõska koort

300g suhkruga kondenspiima

320g (ehk üks purk) astelpajumoosi

2 suurt munavalget

120g suhkrut

Alustuseks purustasin köögikombaini abil leivaviilud pudiks (saab ka riivi abil). Sulatasin pannil või, lisasin leivapudi ja pruunistasin veidi. Siis lisasin suhkru ja kuumutasin segades veel minutikese. Edasi tõstsin riivleiva pannilt ära ja lasin jahtuda.

Jäätisemassi tegemiseks vahustasin rõõsa koore pehmeks vahuks, segasin hulka kondenspiima. Ja seejärel ka astelpajumoosi- veidi tükke massi sisse jättes. 

Tõstsin koogivormi põhja mõned lusikatäied jäätisesegu, siis puistasin ühtlaselt peale karamellistatud leiva. Tõstsin peale ülejäänud jäätisemassi ja lasin üleöö sügavkülmas taheneda.

Järgmisel päeval võtsin toasoojad munavalged, panin klaaskaussi ja tõstsin kausi poti kohale, kus kees vesi. Vahustasin munavalged tugevaks vahuks, edasi lisasin jaokaupa suhkru, pidevalt edasi vahustades. Vahustasin senikaua, kuni vaht muutus kuumaks, siidiseks ja tugevaks. Seejärel tõstsin kausi keeva vee kohalt ära ja vahustasin veidi aega veel, kuni munavaht veidi jahtus. Tulemuseks väga siidine ja tugev munavaht :) 

Eemaldasin tordi vormist, katsin munavahuga ja tõmbasin laia noa abil siledamaks. Pritsisin peale kaunistused ja kõrvetasin leeklambi abil munavahu küpsemaks (kui leeklampi pole, või tordi korraks hästi-hästi kuuma ahju grillelemendi alla. Aga ainult korraks, jäätisetort ju!)

P.S
See karamellistatud leib meeldib-maitseb mulle väga. Tahan seda edaspidi ka teiste tortide juures katsetada. Mõnusalt magus ja tummine. Kodune :)

Astelpajujäätis tuli kondenspiimaseguga väga hea. Soovitan teha ka niisama jäätiseks, mitte ainult tordina. Boonusena väga lihtne teha ka!

P.P.S
Nüüd, tagantjärgi, saan rõõmuga kirjutada, et tort pälvis võistlusel magusate tortide kategoorias uhke III koha :)

Tunnustus

Ilmselt on paljud sellise pealkirjaga postitusi blogides viimasel ajal palju näinud/lugenud. Tunnustuse jagamine teistele blogidele on hea ja tore viis oma lemmikutele öelda, et just nende blogid on need, mida pidevalt piiluda ja mille sisu eriline on.

Eestisse jõudis tunnustuse jagamine Tuuli blogi kaudu- Tuuli sai tunnustuse ja jagas seda edasi viiele blogile. Minu blogi oli üks neist. Ja ma kohe ei oskagi kirjeldada, kui uhkeks see mind tegi! Tuuli, kelle blogi mina nagunii koguaeg lugemas käin, märkis ära minu blogi! Oh, kui uhke ja õnnelik ma olen :)


 Tuuli kirjutas järgmist : Aniitram on blogimaastikul juba aastakese toimetanud ning sinna aastasse mahub hästi palju põnevaid katsetamisi ja vahvaid ideid. Vaadake näiteks, kuidas on võimalik looduslike värvide abil martsipani värvida. Aniitrami blogi on minu jaoks hästi kodune ja soe. Ei oskagi seletada, mis selle emotsiooni tekitab, kuid seal blogis kolades tekib alati maal vanaema juures olemise tunne. Ja see on hästi vahva!


Nagu tava ette näeb, pean nüüd vastama viiele küsimusele:
1. Millal alustasid oma blogiga?
Blogiga alustasin 17. märts 2010, päevake pärast oma sünnipäeva, tõenäoliselt heast tujust johtuvalt :D Tol hetkel ei kujutanud vee hästi ettegi, mis mu blogist kujuneb, aga nüüdseks teeb blogimine mind vägagi rõõmsaks.
2. Millest kirjutad oma blogis ja mida kôike see käsitleb?
Toidublogi. Head avastatud maitsed, emotsioonid ja retseptid, et kunagi hiljem kuskilt hea vaadata oleks.
3. Mis teeb sinu blogist eriliseseks vôrreldes teistega?
 Minu blogi on...minu :D Ja seega ongi minu jaoks eriline. Täis minu konkreetseid mõtteid, just nagu ma igapäev räägin ja olen.
4. Millest sai alguse sinu blogimine?
Käisin pidevalt nami-namis piilumas ja enda toidumaailma arendamas, lisaks muidugi veel teiste toidublogijate jutud, mida pidevalt lugesin. Oli kohe selline tunne, et peaks ka midagi tegema/ütlema.
5. Mida tahad muuta oma blogis?
Oh, seda on palju- pilte on vaja rohkem ja paremaid, retsepte on vaja palju ja põnevaid ja igasuguseid katsetusi (nagu mu martsipanivärvimine jms) on vaja rohkem (sest ideid ju on, lihtsalt vaja ellu viia)


Nii, olles nüüd endast pajatanud, märgiksin ära paar minu jaoks olulist blogi. Kindlasti on häid blogisid palju rohkem. On  ka palju rohkem blogisid, mida mina lugemas käin. Aga valik sai sel korral selline:


Nami-nami blogi. Nami-nami perenaine jõuab nii palju! Kirjutada huvitavaid ja harivaid jutte oma blogisse, hallata nami kokandusportaali, kasvatada peret ja viia läbi igasuguseid üritusi. Oeh, kuidas paneb imetlema :) Jõuaks ma pooltki nii palju! Blogi on tal inglisekeelne, alati konkreetne aga piisavalt ütlev, imeilusate piltidega ja huvitavate retseptidega.


Pisike ja Pisut Segi. Thredahlia blogi on ilmset kõigile teada. Õpetlikuma sisuga blogi pole minu arvates olemaski. Iga retsepti juurde kuulub jutt, et kuidas, miks ja mil viisil toitu õigesti valmistada. Minu suur kummardus!


Koopatibi küpsetab...Ups! Koopatibi blogis saab vaadata imeilusaid toidupilte. Nii ilusate piltide pärast võiks sinna küll veidi tihedamini postitusi ilmuda, kuid tundes Koopatibi, tean, et tal on muus vallas ka palju tegemist. Ja ma ennustan, et Koopatibi blogi hakkab aina uhkemaks minema :) 


Toidutegu. Taaskord imeliste piltidega (hakkab tunduma, et visuaalne pool on minu jaoks oluline :D )ja imemõnusa jutuga blogi. Iga toidu juurde kuulub kindlasti pikk jutt, täis emotsioone ja viimase aja tegemisi! Mõnus lugemine!

Meie patriootlik võileivatort

Kes veel ei tea, siis juba mitu viimast aastat toimub veebruarikuus Nami-namis isamaaliste tortide võistlus ja see on üks väga hea põhjus rohkem torti süüa :D Ja kasutan minagi seda põhjust hoolega ära :D Tegelikult on ju ilus oma riigi sünnipäevaks pidulikum laud katta ja hea-paremaga maiustada. Ja mõni laual olevatest tortidest võiks ju ka soolane olla- miks mitte just alljärgnev.

Kuigi jah, igaüks, kes praegu kalendrisse vaatab, mõistab, et minu tort on veidi enneaegne- on ju 24. veebruar alles nädala keskel. Ja peab ausalt tunnistama, et peaaegu igal aastal on mu tordid enneaegsed- seda kahel lihtsal põhjusel:
 Esiteks on mu noorema õe sünnipäev 24. veebruaril ja ta ei taha igal aastal isamaalise kaunistusega torti sünnipäevaks süüa vaid tahaks midagi omanäolist- seega kahte torti poleks mul ju nagu mõtet teha. Teiseks, kui paar üksikut aastat välja arvata, siis alates 1998. aastast alates marsib minu mees kohusetruult iga 24. veebruari hommikul kaugel päälinnas teiste laigulistega ühes rivis. Ja kurdab sealjuures, et kui ma teeks tordi 24.ndaks, siis tema torti ei saakski. Seega olles ära põhjendanud, miks minu tordid kipuvad enne õiget riigi sünnipäeva päeva valmis saama, asuksin tordi juurde.

Ahjaa, kõigepeal väike pildike selles, kuidas mu tordid tekivad. Mul on üks märkmikuke, kuhu igasugused kritseldused jõuavad. Ja kui hästi läheb, siis saab kogunisti terve tordi plaan paberile. Olen nii mõnelgi eelneval korral mõelnud, et paneks siia pildikese minu tordi ideedest aga pole kunagi selleni jõudnud. No nüüd siis jõudsin :) Ja äkki saab mõni joonistus siia ka edaspidi...

Tort on mõnus ja mahlane, hea suitsukala mekiga. Põhimõtteliselt saaks sellest ilusa neljakandilise tordi, põhja pindalaks siis neli kandilist saiaviilu, aga kuna kaunistuse tõttu tahtsin ümaramat torti, siis lisaks pildilolevale sain ära süüa nii mõnedki "tikuvõileivad", mis ma nurkadest ära lõikasin.

1 suur päts kandilist saia (500g)
immutamiseks piima/jahtunud puljongit


täidis:
200g puhastatud suitsulatikat/-räime või mõnda muud head kala
400g kodujuustu
200g riivitud juustu
1 dl majoneesi


kaunistamiseks:
250g toorjuustu
0,5 dl majoneesi
kuivatatud rukkililli
viil külmsuitsulõhefileed
kurki
kurkumit

Alustuseks lõikasin saiadel koorikuosad ära.
Järgmiseks segasin omavahel kokku täidise komponendid (kindlasti oleks lihtsam osta näiteks suitsulõhefileed ja see tükeldada, aga mina tahtsin tunda head eestimaist maitset ja nägin seega enne mõnusa pooltunni latikat puhastades vaeva- oli seda väärt ka ) ja lasin kümmekond minutit külmas maitsestuda.

Edasi panin tordi kokku: saiad ja täidis kihiti üksteise peale. Saiast jagus neljaks kihiks, seega täidise jaotasin kolmeks. Saiu immutasin piimaga. Viimaseks kihiks jäi immutamata paljas sai, hiljem sai sinna peale määritud toorjuustukreem. Tordile panin enne kaunistama asumist kerge vajutuse peale ja lasin külmas seista nii veerand tunnikest.

Kaunistamise jaoks segasin kokku toasooja toorjuustu ja majoneesi- majonees annab toorjuustule vajaliku maitse. Võtsin tordi külmast, katsin pealt ja servadest toorjuustukreemiga, silusin pealt ühtlaseks.
Edasine kaunistamine võib loomulikult muutuda vastavalt valmistaja eeslistusele, mina puistasin servad rukkililledega üle, peale lõikasin külmsuitsulõhe fileest vapi kujutise, kõrvale said kurgikoortest tammelehed ja viimaseks pritsisin peenikese otsaga kondiitrikoti abil peale kolm lõvi (toorjuustukreemi+ veidi kurkumit).
Tort maitsestus külmas järgmise hommikuni (arvan, et 4 tundi oleks vajalik miinimum), sobis hommikusöögiks ideaalselt (tekitas tunde, et peaks kellegi külla kutsuma :) ) ja maitses väga ehe ja hää :)

P.S  Minu soolane tort valiti Nami-nami konkursil parimaks soolaseks tordiks. Juhhuu! :) Minu suur kummardus. 

Vaarika-jäätisetort karamellistatud leivaga

Väljas on külm, sajab laia lund ja üks tsipake pikem nädalavahetus ootab ees. Kes külma väga ei karda ja sooviks jõululauale pakutavat kooki/magustoitu veidi varem valmis teha, soovitan teha jäätisetorti. Ja serveerida seda näiteks kuuma pohla/jõhvikakastmega. Ning miks mitte ei võiks see jäätisetort olla vaarikane :)
Antud kogusest saab ühe 20cm tordi.

6 viilu leiba
1 dl suhkrut
50g võid


4dl 35%-list rõõska koort
300g suhkruga kondenspiima
300g vaarikaid

Alustuseks purustada rukkileivaviilud köögikombaini abil peeneks (võib muidugi kasutada ka valmis riivleiba). Seejärel sulatada pannil või, lisada leivapuru ja suhkur ning kuumutada pidevalt segades kümmekond minutit, kuni leivapuru on mõnusalt pruun. Valada puru suurele alusele ja lasta jahtuda (jahtumise ajal võib paar korda segada, et leivapuru suuri tükke ei moodustaks).
Vaarikad püreestada (kui kasutada külmutatud vaarikaid, siis lasta neil enne sulada) ning suruda läbi sõela, et seemned eemaldada.
Vahukoor vahustada pehmetipuliseks vahuks, seejärel lisada kondenspiim ning see vahukoorega hoolikalt ära segada. Segada õrnalt sisse ka vaarikapüree(segu võib jätta ka kergelt triibuliseks-seda huvitavam tort).

Tordi kokkupanemiseks võtta 20 cm läbimõõduga vorm, tõsta põhja kolmandik vahukooresegust, seejärel raputada peale pool leivapurust. Ettevaatlikult tõsta leivapuru peale järgmine kolmandik vahukoorekreemist ning raputada peale ülejäänud leivapuru. Viimaseks tõsta ettevaatlikult peale viimane osa vahukoorekreemist, katta koogivorm kilega ja lasta vähemalt üleöö sügavkülmas taheneda.
Et tort vormist hästi eemalduks, võib vormi pooleks minutiks kuuma vee sisse tõsta ning siis tort alusele välja kummutada. Kaunistada meelepäraselt (pildil kaunistatud tumeda šokolaadi ja vaarikatega).

Esitasin tordi ka Leiburi retseptivõistlusele, kus seda peeti auhinna vääriliseks :)

Jõulune saiavorm

Saiavorm on kodune, lihtne ning väga maitsev roog. Eile õhtul tegin seda head rooga taas, muutsin aga veidi jõuluhõngulisemaks. Ja hää ta sai :)
Kogus: neljale


8 viilu saia
4 dl õunamoosi
peotäis jõhvikaid
1 tl piparkoogimaitseainet
2 muna 
250 ml piima
1 sl suhkrut
1 sl võid


Kuna saiavormi tehakse tavaliselt kõvemast saiast, aga minu oma oli hea ja värske, siis röstisin alustuseks saiaviile ahjus grillrežiimil, kuni nad omandasid kuldse jume. Seejärel ladusin pooled saiaviilud võiga määritud vormi põhja (tegin kahes väiksemas vormis), tõstsin ühtlaselt peale moosi, raputasin peale piparkoogimaitseaine ning jõhvikad. (Tegelikult võib kasutada ka seda moosi, siis pole piparkoogimaitseainet enam vaja ) Seejärel katsin teise kihi saiadega.
Kloppisin munad suhkruga lahti, vispeldasin hulka ka piima ning valasin piima-muna segu saiavormile. Viimasena panin saiaviiludele ka mõned võitükikesed ning küpsetasin rooga 180*C juures umbes pool tundi, kuni muna-piimasegu kenasti hüübinud oli ja saiad pealt kuldpruunid.
Serveerida kohe ja soojalt, traditsiooniliselt koos külma piimaga, aga mina sõin sel korral niisama :)

Esitasin saiavormi ka Leiburi retseptivõistlusesse, kus seda peeti lohutusauhinna vääriliseks! :) 

Minu eelnevaid tegemisi..

Ahviga tort õele.

Hiljutise sünnipäeva puhul tort õeraasule. Ahviaastal sündimise puhul ahviga :D Hoolimata faktist, et õde sai juba 18 aastat vanaks, oli tort suur hitt :)

Tordi põhja ja külgedele sai pandud biskviitküpsised, täidiseks oli tarretatud vahukoor+jogurt, lisaks banaanitükid ja šokolaaditükid.

Pealt kaetud martsipaniga, martsipanist on tehtud ka ahv ja palm. Banaanikesed ahvi ümber on kummikommid- pole küll ideaalsed, aga sarnased.

Ahvi tegemisest ühtegi pilti kahjuks tehtud ei saanud...tegemise protsess ise väga keeruline ei olnud- martsipani värvisin kakaoga, vastavalt tumedama pruuni saamiseks veidike rohkemaga, heledama pruuni saamikseks vähema hulga kakaoga.

Palm on tehtud ümber biskviitküpsise helepruuni martsipaniga. Lehed on poest ostetud rohelisest martsipanist. Ja minu õnneks seisis palm püsti ka :D (toetasin palmi veidi vastu ahvi..muidu oleks vist küll ümber kukkunud)

Ja rahvusvärvides lint on ümber tordi, kuna õekese sünnipäev on 24. veebruar :)

Isamaaline tort 2010.

Just selline võistlus oli veebruarikuus Nami-namis. Igati vinge ja tore ettevõtmine.

Mina tegin selleks puhuks jäätisetordi "Sõlg" :

Põhjas on biskviitküpsised, seejärel mustika-šokolaaditükkidega jogurtijäätis ning pealmiseks kihiks kamaparfee.

Tegemist alustasin suure kausi fooliumiga vooderdamisega. Siis valmistasin kamaparfee ja määrisin enam-vähem ühtlase kihina kausi külgedele ja põhja (sealjuures jätsin nii veerandi jagu segu alles, et pärast kaunistada saaks). Lasin selle külmuda nii tunnikese.

Seejärel vahustasin vahukoore, lisasin maitsestamata jogurti, väheke suhkrut, mustika-toormoosi. Segasin kõik kokku, lisasin hakitud tumeda šokolaadi, ning valasin segu kaussi.

Kõige peale ladusin biskviitküpsised ja kogu kausitäis läks ööks sügavkülma.

Järgmisel päeval kummutasin tordi alusele, eemaldasin kausi ja fooliumi. Võtsin alleshoitud kamaparfee ning kaunistasin tordipritsi abiga äranägemise järgi, püüdes enam-vähem midagi sõlesarnast teha :)

Tort maitses hea, kadus külmkapist päris kiiresti :)

Ja konkursil mainiti mind ka ära. Tunne igaljuhul on väga uhke :) Järgnev äramärkmine teeks igaühe uhkeks:

Maru: "lihtne ja selge joon. Edevat sorti tagasihoidlikkuse võlu - nagu käsitöö, mille ilu ja müügihind pole kunagi tasakaalus. Seest lillakasroosa ja hõõguv, nagu tavaline must pintsak, millel vindiks erkroosa vooder - klassika!"