Kama-keefiritarretis marjasalatiga

Ja ongi suvi taas käes... (tsipake nukralt aknale tibutavat vihma vaadates). Maasikad on valmis, söödava kuslapuu marjad vaat et pudisevad põõsalt juba alla. Ausalt öeldes lähevad meil värsked marjad kaubaks just niisama, otse peenralt või põõsast ja suhu. Pole vaja keerulisi retsepte ega tunde kokkamist. 

Samas, vahel tahaks ju midagi muudmoodi ka...

Allolev tarretis on mõnusalt koduse hõnguga, ehedat maitset täis. On ju kama klassikaline Eesti kuuma ilma söök. Veidi koduaia marju juurde ja mõnus maius ongi valmis. Kiire pealekauba, jõuab eesootavaks jaaniööks veel kenasti teha. 

Ja kui magustoit purkidesse pista, on seda hea ka lõkke juurde kaasa võtta. :) Siis saab pärast koormatäie liha ja salati söömist midagi magusat ampsata. :)

Kuuele kuni kaheksale

500 ml keefiri

200 ml 35%list rõõska koort

5 sl kamajahu

5 sl suhkrut (maitse järgi, eks :)

5 lehte želatiini

marjasalat:

maasikaid (oli ehk 300g)

söödava kuslapuu marju 

suur peotäis melissilehti

2 sl suhkrut

Panin želatiinilehed külma vette paisuma. Segasin keefiri kamajahu ja suhkruga. Vahustasin rõõsa koore. 

Pigistasin želatiinilehed kuivemaks, sulatasin nad tsipakeses kuumas vees. Valasin järk-järgult juurde keefiri-kamasegu, segasin ühtlaseks. Ning siis segasin juurde vahukoore. 

Jaotasin kreemi purkide vahel ära ja tõstsin nad külmkappi. Lasin kolm-neli tundi tarretuda.

Seejärel valmistasin marjasalati: lõikasin puhastatud maasikad väiksemateks tükkideks, panin kaussi. Segasin juurde kuslapuu marjad. Panin melissilehed uhmrisse, lisasin suhkru ja uhmerdasin, kuni meliss oli peen ja suhkruga segunenud. Valasin melissisuhkru marjadele, segasin hoolega läbi ning lasin toatemperatuuril seista, kuni tarretis oli tahenenud.

Serveerimiseks tõstsin marjasalati koos tekkinud siirupiga tarretistele. 

Pihlaka-kamatort "Põlispuu"

Mulle meeldib Eestimaa. Justnimelt see maa- see loodus ja tunne, mis tekib, kui siin olla ja kõndida. Ma võin mingi aeg elada linnas, nautida neid mugavusi, mis linnaelu annab, üldse mitte maale mõelda, aga siiski jõuab ühel hetkel ette see piir, mil ma tahan tagasi. Tagasi sinna, kus lõhnab just nii, nagu peab. Tagasi sinna, kus tunne on just see õige.

Minu kodukandis on üks tamm, mis mind rõõmustab ja vajadusel lohutab. Ma ei tea, kuidas ta seda oskab, aga hea, et ta olemas on.  :)

Tort "Põlispuu"

Biskviit:

3 muna

1,25 dl suhkrut

0,75 dl nisujahu

0,75 dl kartulitärklist

0,5 tl küpsetuspulbrit

Kamavaht:

4 dl 35%list rõõska koort

5 sl kamajahu

4 sl suhkrut

Pihlakavaht:

4 dl 35%list rõõska koort

kuni 1 dl suhkrut (maitse järgi!)

4 dl pihlakapüreed (4 dl pihlakaid + 0,5 dl vett koos püreestada)

4 lehte želatiini

Vahele:

0,5 dl pihlakapüreed (u 0,75 dl pihlakaid + veidi vett koos püreestada)

Kaunistamiseks:

150 g tumedat šokolaadi

Tordi valmistamiseks alustasin biskviidi tegemisest: vahustasin munad suhkruga tugevaks heledaks vahuks, seejärel sõelusin juurde omavahel segatud kuivained. Segasin ettevaatlikult taigna ühtlaseks ja valasin 20cm lahtikäivasse koogivormi. Küpsetasin 200*C juures umbes 15-20 minutit, kuniks tordipõhi oli pealt kena ja pruun. Lasin biskviitpõhjal jahtuda ja eemaldasin vormist. Seejärel lõikasin kaheks kihiks.

Kamavahu valmistamiseks vahustasin rõõsa koore suhkruga tugevaks vahuks, seejärel segasin juurde kamajahu.

Pihlakavahu tegemiseks valmistasin esmalt pihlakapüree: võtsin sügavkülmutatud pihlakad, lasin neil sulada. Siis lisasin veidi vett ja püreestasin massi saumikseri abil hoolikalt.

Kui püree valmis, vahustasin rõõsa koore suhkruga tugevaks vahuks ja lisasin pihlakapüree. Segasin läbi, saades vedelamapoolse roosa vahu.

Panin želatiini külma vette viieks minutiks paisuma, siis vajutasin paisunud lehed käte vahel veidi kuivemaks, asetasin nad kruusi ja valasin peale veidi äsja keedetud vett. Lahustasin kuumas vees želatiinilehed ning segasin saadud vedeliku pihlakavahu hulka (ettevaatlikult, esmalt veidi pihlakavahtu želatiinivedeliku hulka lisades, et temperatuurid ühtlustuks ning alles siis segu ülejäänud pihlakavahu hulka segades).

Tort enne kamavahuga katmist ja kaunistamist

Tordi kokkupanemiseks asetasin ühe biskviitpõhjaketta 20 cm lahtikäiva tordivormi põhja, lisasin pool kamavahust. Tõstsin peale teise biskviitpõhja ja määrisin peale pihlakapüree. Valasin peale kogu pihlakavahu ning asetasin tordi üleöö külmkappi tahenema. 

Järgmisel päeval tõstsin tordi külmikust välja, eemaldasin ettevaatlikult vormist ja asetasin alusele. Määrisin peale ülejäänud poole kamavahust ning kaunistasin sulatatud šokolaadiga (ja konkreetse tordi puhul ka beseest valmistatud puuga, mis šokolaadiga üle pintseldatud).

* Pihlakad võiks kindlasti olla eelnevalt sügavkülmutatud või sügisel puu otsas veidi külma saanud, siis nad ei ole nii mõrud.

* Pihlakapüreed tegin selle tordi jaoks umbes 5 dl pihlakatest. Väga täpselt ei mõõtnud, seega vabandan, kui kellelgi jääb püreed veidi üle või puudu.

* Pihlakapüree jaoks ei näinud vajadust pihlakaid keeta, piisas niisama sulanud pihlakate püreestamisest. Saigi hea pihlakase maitse ja kena värvi. Veidi vett lisasin püreestamise ajal küll, muidu oleks segu liiga tahke. * Püree läbi sõela ajamises vajadust ei näinud, peened tükid ei seganud söömisel mitte kuidagi :)

* Biskviidil lõikasin mina servad ära- et nad liialt tihked õrna tordi sees ei jääks. Lõikasin ära ja pealmise ketta, mis minu arvates liialt tume (ja seeläbi teise maitsega) oli.

* Biskviiti lisaks immutada ei ole vaja.

* Zelatiini lisamisel tuleb olla hoolikas ja segude temperatuurid ühtlustada, muidu võib juhtuda, et želatiin läheb tükki.

* Piltidel olev puu on tehtud beseest- valmistasin kaks puupoolt, mille hiljem omavahel šokolaadiga kokku panin- nii jäi puu võra osas kena ruumiline efekt ning juured jäid igas suunas laiali ning toetasid puud tordil. Pealt pintseldasin puu sulašokolaadiga üle, et jääks kena struktuurne väljanägemine.

Lumise efekti andmiseks puistasin peale tuhksuhkrut

* Nami-Nami kokandusfoorumis toimub kuuendat aastat äge tordivõistlus isamaaliste tortide auks. Esitasin oma tordi ka sinna. Võistlust soovitan piiluma minna, sealt leiab nii ägedaid tordiideid! :)

* Tort sai eespool mainitud tordivõistlusel huvitava šokolaadi kasutamise eest eriauhinna ning pisikesel Facebooki hääletusel rahva lemmiku tiitli. Aitäh :)

Kamavaht metsmaasikatega

Kamavaht sobib metsmaasikatega nii-nii hästi. Kuigi jah, teiste marjadega ju ka. :)

Kusjuures, niiviisi kama serveerides maitseb see tihtilugu ka neile, kes muidu keefiri/hapupiimaga kama sõbrad ei ole.

Neljale.

4 dl 35%list rõõska koort

mõni sl suhkrut (maitse järgi ikka :) )

4 sl kamajahu

igale sööjale peotäis metsmaasikaid

Vahustasin rõõsa koore suhkruga pehmeks vahuks, siis lisasin kamajahu ja segasin, kuniks vaht oli ühtlane (ettevaatust, mitte üle segada!). Serveerisin pokaalides, kamavaht all ja metsmaasikad peal. Kuigi maasikad võib ka vahu sisse segada. 

Rabarber pannile, pokaali ja pudelisse!

Rabarber on tore varakevadine vili, millest tehtud kooki on nüüdseks söönud vist küll juba iga eestlane. Minul sel aastal rabarberikoogi isu ei ole... Küll aga on tahtmine teda kõiksugu teiste roogade sisse panna. Ja hiljaaegu panin rabarberi esialgu ahju ning hiljem limonaadi, kamavahu ja jäätise sisse.

Röstitud rabarber 

500g rabarberivarsi
umbes 100g suhkrut (1-1,5 dl, olenevalt rabarberi hapususest ja maitse-eelistustest)

Loputasin rabarberi vees, lõikasin ära alumised ja ülemised osad. Tükeldasin rabarberi umbkaudu 5cm pikkusteks juppideks ja asetasin ahjuplaadile. Puistasin üle suhkruga ja röstsin 200*C ahjus kuniks rabarber oli pehme. Lasin jahtuda.

Selliselt valmistatud rabarber on ideaalne magustoitude lisand. Sobib serveerimiseks vanillijäätise kõrvale (või ka jäätise sisse ;) ), panna cotta lisandiks, serveerimiseks vahukoorega, juustukoogi kõrvale jne. Ahjus röstimise käigus saab rabarber küll pehmeks, aga hoiab suhteliselt ilusti oma kuju- pannil hautades on kuju keerulisem säilitada.

Kui sedamoodi valmistatud rabarber külmikus oli, mõtlesin, et teeks tast veel midagi. Seega surusin osa rabarberit ühtlaseks massiks ja kasutasin kamamagustoidu tegemisel.

Rabarberi-kamavaht

2 dl 35%list rõõska koort
maitse järgi suhkrut
2 sl kamajahu
u 200g rabarberist valmistatud röstituid rabarber

Vahustasin koore suhkruga pehmeks vahuks, segasin hulka kamajahu ja pehmeks massiks surutud röstitud rabarberi. Serveerisin kohe.

Magustoit jäi väga mõnus, piisavalt kamane, piisavalt magus ja piisavalt rabarberihapu :)

Veel otsustasin proovida lihtsat rabarberilimonaadi. Ikka sellestsamast röstitud rabarberimassist tehtuna (kuigi sobib ka ju pannil pehmeks hautatud rabarber).

Lihtne rabarbrilimonaad

röstitud rabarberit
külma vett
Kellukese limonaadi või mineraalvett

Panin röstitud rabarbri kahekordsele marlile ja surusin võimalikult palju rabarbrimahla välja. Saadud mahla valasin kannu, lisasin vett ja limonaadi suhtes 1:1:1 (kui mahl on piisavalt magus, piisab mineraalveest) ja segasin läbi. Serveerisin külmalt.

Kamapalli-iirisekoogikesed

Tegemist on väga mõnusate kamapallidest tehtud Kass Arturi koogikestega. Mina panin nad tahenemiseks minimuffinivormidesse, siis on head ampsusuurused portsud- mõnus serveerida. Aga loomulikult võib ühe suure toruna ka küpsetuspaberisse keerata ja serveerimisel viilud lõigata, nagu Kass Artuti koogi puhulgi.

Retsept Nami-Namist.

30 koogikest.

300g iirisekomme

150g võid

pakk kamapalle

Sulatasin või ja sinna sisse ka iirisekommid. Kui mass oli sulanud ja ühtlane, segasin juurde kamapallikesed ja tõstsin lusika abil minimuffinivormidesse parajad portsukesed. Lasin täielikult jahtuda ja serveerisin.

Minu eelnevaid tegemisi..

Ahviga tort õele.

Hiljutise sünnipäeva puhul tort õeraasule. Ahviaastal sündimise puhul ahviga :D Hoolimata faktist, et õde sai juba 18 aastat vanaks, oli tort suur hitt :)

Tordi põhja ja külgedele sai pandud biskviitküpsised, täidiseks oli tarretatud vahukoor+jogurt, lisaks banaanitükid ja šokolaaditükid.

Pealt kaetud martsipaniga, martsipanist on tehtud ka ahv ja palm. Banaanikesed ahvi ümber on kummikommid- pole küll ideaalsed, aga sarnased.

Ahvi tegemisest ühtegi pilti kahjuks tehtud ei saanud...tegemise protsess ise väga keeruline ei olnud- martsipani värvisin kakaoga, vastavalt tumedama pruuni saamiseks veidike rohkemaga, heledama pruuni saamikseks vähema hulga kakaoga.

Palm on tehtud ümber biskviitküpsise helepruuni martsipaniga. Lehed on poest ostetud rohelisest martsipanist. Ja minu õnneks seisis palm püsti ka :D (toetasin palmi veidi vastu ahvi..muidu oleks vist küll ümber kukkunud)

Ja rahvusvärvides lint on ümber tordi, kuna õekese sünnipäev on 24. veebruar :)

Isamaaline tort 2010.

Just selline võistlus oli veebruarikuus Nami-namis. Igati vinge ja tore ettevõtmine.

Mina tegin selleks puhuks jäätisetordi "Sõlg" :

Põhjas on biskviitküpsised, seejärel mustika-šokolaaditükkidega jogurtijäätis ning pealmiseks kihiks kamaparfee.

Tegemist alustasin suure kausi fooliumiga vooderdamisega. Siis valmistasin kamaparfee ja määrisin enam-vähem ühtlase kihina kausi külgedele ja põhja (sealjuures jätsin nii veerandi jagu segu alles, et pärast kaunistada saaks). Lasin selle külmuda nii tunnikese.

Seejärel vahustasin vahukoore, lisasin maitsestamata jogurti, väheke suhkrut, mustika-toormoosi. Segasin kõik kokku, lisasin hakitud tumeda šokolaadi, ning valasin segu kaussi.

Kõige peale ladusin biskviitküpsised ja kogu kausitäis läks ööks sügavkülma.

Järgmisel päeval kummutasin tordi alusele, eemaldasin kausi ja fooliumi. Võtsin alleshoitud kamaparfee ning kaunistasin tordipritsi abiga äranägemise järgi, püüdes enam-vähem midagi sõlesarnast teha :)

Tort maitses hea, kadus külmkapist päris kiiresti :)

Ja konkursil mainiti mind ka ära. Tunne igaljuhul on väga uhke :) Järgnev äramärkmine teeks igaühe uhkeks:

Maru: "lihtne ja selge joon. Edevat sorti tagasihoidlikkuse võlu - nagu käsitöö, mille ilu ja müügihind pole kunagi tasakaalus. Seest lillakasroosa ja hõõguv, nagu tavaline must pintsak, millel vindiks erkroosa vooder - klassika!"