Aasta (toidu)pildis: 7. jaanuar 2014 - 24. jaanuar 2014

Ja ongi aastaring täis saanud. Pean tõdema, et päris seda eesmärki, mida oleksin soovinud, aasta aega pildistamine ei toonud. Lootsin nimelt, et kui on kohustus pidevalt pilti teha, siis leian aega ilusaks pildisättimiseks ja -klõpsimiseks. Tegelikkus oli vastupidi- enamik pilte on kiiruga lauanurgal klõpsatud, hetk enne, kui roog ära söödi :)

 Aga teisalt, tore on vaadata ikka, mida aasta jooksul tehtud sai!

 Hommikuks pannkooke, vahepalaks kaneelisuhkruga lehttaignakeelekesi. Kui aga ahjus terve part ära küpsetada, siis rasv tasub kindlasti purki koguda ja pardilihajäänuseid järgmisel päeval pitsa peale panna!

 Smuutid on mõnusad! Punase viljalihaga pomel samuti. Nuikapsast, mida värskelt krõmpsutada, ja teekoogist, mis laualt kiirelt kaob, ma parem ei räägigi :)

 Pisikesed rukkikorvikesed on mõnusad nii suupistete valmistamisel kui niisama närimisel- minu pooleteiseaastasele igaljuhul meeldisid. Astelpaju on igal ajal mõnus ning kodukana munad kah! :)

Vahelduseks hommikupannkookidele sobivad magusad praetud saiad (loe: vaesed rüütlid), peale suvel sügavkülma pistetud maasikad või kuivatatud ploomidest tehtud püree. Viimane sobib väga hästi ka saiavormi sisse! Ja noh, jätkates koogiklassika lainel- Aleksandrikook on imehea!

Aasta (toidu)pildis: 18. septmber 2013 - 6. jaanuar 2014

On tõsiselt häbiväärne, et mul on mitu kuud pildid postitamata. Võiks ju nii- ja naapidi vabandama hakata, aga tegelikult on see aeg liiga pikk, et mõni vabandus toimiks :D Poleks vist pidanud endale nii suurt kohustust peale võtma.. aga noh...

Aeg-ajalt oli kiire ja mõni pilt jäi tegemata. Aeg-ajalt oli mõni toit nii hea, et pilti ei jõudnudki teha, toit sai lihtsalt otsa. Aeg-ajalt sõin kolm päeva järjest sama asja, sest nii hea oli (tervitused caprese salatile). Ja ühel hetkel olid jõulud ja siis ma pilte ei teinudki. Täitsa ausalt, nii paar nädalat järjest. Aga kokkuvõttes saab üldpildi kätte küll - endal oli küll tore vaadata :)

Nagu näha, on olek veel üpris suvine, missiis, et septembri lõpp. Viigimarjad, kõrvits ja keeksitegu ruulib, küüslauguvarud said täiendatud.

Sain lõpuks endale ilusa köögilaua, aitäh mehekesele. Maitseained kasvavad ilusti, mustikad on hääd. Õunu korjasime, hoidistasime ja sõime koguaeg.

Oi, see lihaga võileib ajab küll praegu isutama :) Nagu näha, on oktoober, aga õunad on ikka laual. Mõned suuremad kui laps :D Ja malmpott sai ka lõpuks hangitud, nüüd on hea. Ahjaa, Salvesti porgandimahu on nii hea kraam. :)

November. Ebaküdooniamahla ja -hoidiseid sai iga päev söödud, tsitruselised hakkasid enam teed lauale jõudma. Hea, et ökopoest saab pritsimata tsitruselisi, on julgem koort ka kasutada. Ja kui üle pika ajal (no aasta?) lilli tuuakse, siis on päeva toidupilt ka neist, missiis, et neid siiski ei söödud :)

Detsembri algus- kiired argiroad, uued vormid, mida katsetada, madeleine-lummus ja ligi hiilinud piparkoogiisu. 

Kohe näha, et aeg enne jõule, eks :)

Pilte nii enne jõulu kui aastalõpust. Viimasel pildil olnud kitsejuustutort oli aastavahetusemenüüs. Ülihea, soovitan!

Uus aasta. Cannele koogikesed - mitu laari, ahjus mustaks lastud banaanid, aastavahetusel laual olnud jänesehautis ja järgnevatel päevadel pidevalt laual olnud värske salat, mis tihtilugu avokaadost veel enne laualepanekut juba ilma jäi :)

Madeleines de Commercy

Madeleine koogikesed on väiksed teokarbikujulised küpsetised, mis pärinevad arvatavalt 17. sajandi Prantsusmaalt. Väidetavalt oli pidulikul vastuvõtul tekkinud tüli käigus kondiiter vihastanud ja peo ettevalmistustelt lahkunud, mistõttu ei olnud külalistele midagi magustoiduks pakkuda. Seepeale olevat üks toatüdruk pakkunud, et võib küpsetada koogikesi, mida tema vanaema sageli tegi. Koogikesed maitsesid loomulikult kõigile, said kuulsaks ning need nimetati toatüdruku nime ja päritolupiirkonna järgi Madeleine de Commercy'deks. 

Viimased kaks... mis õnneks ka pildile said :)

Koogikesi iseloomustab kujult ühele poole spetsiaalse vormi kasutamise tõttu tekkinud teokarbikuju ja teisele poolele küpsemisel kerkinud kühmukene. Maitselt on nad magusad, traditsiooniliselt vanilje ja sidruniga maitsestatud. Tekstuurilt meenutavad biskviitkoogi, keeksikese (ja jahtunult küpsiselaadset) segu. 

Vorme, mida eespool mainisin, on olemas nii tavamõõdus kui mini-variandis, nii metallist, kui silikoonist. Mina eelistan metallist ja tavamõõdus vormi, sellega on ka piltidel olevad koogikesed tehtud. 

Aga kui nüüd konkreetsemast retseptist rääkida, siis selle koha pealt tekkis mul veidike küsimusi. Laias laastus leiab raamatutest ja internetist kahte sorti retsepte: ühed, mille puhul segatakse tainas rahulikult lusikaga kokku, kergitusaineid ei kasutata ja taignal lastakse enne küpsetamist seista ning teised, mille puhul tuleb muna hoolega vahustada, taignasse lisada küpsetuspulber ja küpsetama asuda võib kohe. 

Ja no niipalju, kui ma proovisin, tulevad need koogikesed ikka väga erinevad. Mina eelistan 100% neid retsepte, kus tainas seisma peab, sest nendega tuli koogikeste maitse erilisem, selline...omamoodi. Aga nende puhul, kus võis kohe küpsetada, olid koogid liialt tavalise biskviitkoogi moodi. Ja mina neile koogikestele ilusaid kühmukesi ka ei saanud, nagu allpool oleval pildil näha on. 

Kookoshelvestega Madeleine koogikesed. Ilma kena kühmuta.

Samas, eks inimeste eelistused ongi erinevad ja maitse üle ei vaielda. Minu retsept, mille siin ära toon, on Julia Childi retsepti kohandatud variant. Ja mulle maitseb! :)

12 koogikesele, tavamõõdus (uskuge, tasub kohe topeltports teha :))

1 suur muna
60g suhkrut
75g nisujahu
60g võid
näpuotsaga soola 
0,5 tl vaniljesuhkrut või -ekstakti
kuni poole sidruni koor riivitult (ainult kollane osa!)

Panin jahu ja suhkru kaussi, segasin läbi. Lisasin muna ja segasin puulusikaga, kuni  sain tihke-tihke taigna. Siis lisasin riivitud sidrunikoore, soola ja vaniljeekstrakti. Sulatasin või, lasin jahtuda ja lisasin taignasse. Segasin, kuniks tainas oli ühtlane. Siis panin külmkappi ja lasin üks-kaks tundi seista. 

Seisnud taigna tõstsin teelusikate abil vormidesse (taigen on tihke, võib jääda pallikesteks ja ei pea vormis laiali siluma) ning küpsetasin 180*C ahjus umbes 15 minutit, kuniks koogikesed olid kerkinud ja servadest pruunikad (pealtpool jäävad heledaks, vormi vastas olev külg küpseb pruuniks- sealjuures väga pruuniks ei tasu lasta).

  

Koogikesed on head nii soojalt kui jahtunult, kes soovib, võib peale raputada tuhksuhkrut :) Ja kuigi sidrunikoorevariant on väga hea, soovitan katsetada igasuguseid muid maitseid- mina kavatsen enne jõule piparkoogimaitseaine varianti katsetada. :) Ja mooniseemnetega oli ka hea... ja kuivatatud jõhvikatega... :)

Siinjuures pean mainima, et väga mõnusa erilise aroomi annab see, kui või sulatamisel keema lasta ja veidi pruunistada. Hoopis teine lugu, kui niisama sulatatud võiga! Aga kuna lõpptulemuses omadustelt väga tuntavat vahet ma ei saanud, panin retsepti niisama sulavõi. Samas, proovige pruunistatud võiga, nii hea lõhn!

Aasta (toidu)pildis: 12. - 17. september

Köögiviljad on mõnusad! Lõunakeskuse Taluturult sain nii kenasid muskaatkõrvitsaid, punapeete ja muud head kraami pealekauba. Kõrvitsatest tegin, nagu hiljaaegu ka punapeedist, krõpsusid, lisaks sai kõrvitsast ahjus mõnus õhtusöök.

Lisaks tegin ühel õhtul täidetud kanakintsusid, mis maitsesid üle ootuste hästi. Täidiseks segasin kokku toorjuustu, päiksekuivatatud tomati, basiiliku, peterselli ja küüslaugu. Mõnus!

Sain ka ühe toreda kingituse. Välismaalt toodi mulle lagritsajuure pulbrit...pean nüüd selle peene asjaga midagi kokkama :D

Punapeedikrõpsud

Punapeedist saab valmistada palju maitsvaid ja kasulikke roogi, pirukatest suppideni. Kahtlemata leiab igaüks endale lemmiku :) Ja kes pole veel leidnud, proovigu neid krõpse. Maitsevad kindlasti! :)

Ühele sööjale:

üks suuremat sorti punapeet

frittimiseks õli

soovi korral soola

Koorisin punapeedi ning viilutasin õhukeselt. Võimalikult õhukeselt :) 

Kuivatasin punapeediviilud paberkäteräti vahel kuivaks, panin õli potikesega tulele. Testisin aeg-ajalt õli, pistes ühe punapeediviilu otsapidi õlisse- kui viil hakkas särisema, oli õli piisavalt kuum ja sai küpsetama asuda. 

Seejärel tõstsin punapeediviilud õlisse ja lasin neil küpseda, kuni helepruunikat jumet oli kohati näha. Edasi tõstsin viilud küpsetuspaberile, et nad jahtuks ja liigne õli ära nõrguks. NB! õlist välja võttes on krõpsud veel pehmed, aga jahtudes muutuvad kõvemaks. 

* Punapeeti on hea viilutada köögikombaini või köögimandoliiniga. Samas, mina tegin seda lihtsalt noaga ja sain ka hakkama

* Punapeediviilud tuleb enne õlisse panemist ära kuivatada, et nad õlis omavahel kokku ei jääks ja õli ei pritsiks

* Frittida tuleb väikeste portsude kaupa, et õli igast küljest punapeediviiludeni pääseks. Seega ühele inimesele tehes saab ilmselt kõik viilud korraga küpsetada, aga neljale tehes mitte

* Helepruuni tooni peaks ainult veidi tekkima- liialt pruuniks minnes on krõpsudel kõrbemaitse juures

* Kellele meeldib, või krõpsudele ka soola raputada, mina seda vajalikuks ei pidanud

* Ettevaatust, õli on kuum! Kindlasti peab käepärast olema potile sobiv kaas, millega õli katta, kui see peaks põlema minema. Titad ja koduloomad soovitan frittimise ajal köögist eemale hoida. 

Aasta (toidu)pildis: 6. - 10. september

Pihlakamorssi ja praetud räimi, pirnijäätist ja ahjubanaane, lisaks veidi sügist silmailu :)

Ahjus küpsetatud banaanid

Retsept kahel moel ahjus küpsetatud banaanideks. Mõlemad moodused on head, magusaks küpsenud banaanid on kaetud kahe erineva kattega, kumbki isemoodi mõnus. Mulle meeldis meega veidi rohkem, minuarvates sobib mesi banaanidega. Aga suhkruga oli ka väga hea. 

Kõrvale sobib jäätis, maitsestamata jogurt, toorjuustuvaht või muu selline.

Retseptid nami-namis: siin ja siin. Koguselt kahele.

Meebanaanid

2 banaani

veidi sidrunimahla

1 sl vedelamat mett

1 sl riivsaia

mandlilaaste

1 sl võid

Koorisin banaanid, asetasin ahjuvormi. Määrisin pealt sidrunimahlaga ja siis meega. Raputasin üle riivsaia ning mandlilaastudega, panin peale võitükikesed. Küpsetasin banaane 225*C ahjus 15 minutit, kuniks banaan oli pehme ja kate pruunistunud.

Fariinbanaanid

2 banaani

1 sl võid

2 sl fariinsuhkrut

poole apelsini mahl

Koorisin banaanid, asetasin ahjuvormi. Määrisin pealt võiga, pigistasin peale apelsinimahla ja raputasin peale suhkru. Küpsetasin banaane 225*C ahjus 15 minutit, kuniks banaanid olid pehmed ja pealt karamellised.

Aasta (toidu)pildis: 2.- 5. september

Mulle nii meeldivad vanad asjad :) No vaadake, kui ilus pipraveski allpool on :).
Lisaks sai lähipäevadel keedetud ploomi-vanillimoosi, söödud ploomikooki ja kodumaiseid viinamarju. Viimased on tõesti-tõesti head!

Aasta toidupildis: 6, juuli - 31. august

Suvi on mööda lipsanud nii, et arvuti ette olen jõudnud väga vähestel kordadel. Oluliselt vähem, kui oleksin tahtnud. Blogi kujunduse ümberdisainimine peab veel ootama oma aega. Kokanduslikud katsed samuti. Vähemalt nüüd jõuan tüki aja tagant päevapiltide võlga üles postitada. Kuigi piltegi pole iga päeva kohta, palun vabandust. Samas, me ausõna toitusime pidevalt värskest kraamist, "sellest, mis kätte juhtus" ja ei kokanud peaaegu midagi. Ja kolm päeva järjest jogurtitopsi pildistada on kah jama.

Aga pole hullu. Puhkusevärk, võibki pilte vähem olla. Üldmulje on ju näha. Sügisel olen tublim, siis on korralikke roogasid ka ilmselt rohkem.

Püreestatud arbuus, millest sünnipäevalauale tervituskokteili tegin, sobib jääkuubikuteks ideaalselt. Siis ei muutu kuubikute sulades arbuusijook liialt lahjaks.

Minu esimene sõirakatsetus. Oleks võinud veidi parem olla. Teine katsetus sai juba kiidusõnu ja siis oli tarvis vorm ka ära osta :D Seega edaspidi on oodata rohkem sõirakatsetusi.

Tordiülejäägimagustoit. Ehk tegin mustikatorti vahukoorega, mida kaunistasin šokolaadiga. Nii sai ka magustoit.

Sõirateol eraldunud vadak. Rohekaskollane vedelik. Õnnestunud sõirateo (ühe etapi) tunnus :)

 Juulikuised aia(turu)saadused ...  mmm... :)

 Kiireks magusaisupeletajaks- seesamitahvlid.

 Palsamiäädikaga marineeritud sibul on HEA! Panen millalgi "retsepti" ka üles.

 Murakal käidud. Taas üks "esmakordselt elus" asi. Tore oli :)

 Prantsusmaalt kingiks saadud mustsõstrasinep oli maitsev.

 Tuttavatelt saadud karbitäis kodumune olid kuldseks õnnistuseks. Iga roog sai kuldkollane :)

 Tegin beseesid, nagu näha :)

 Ma lõhkusin oma blenderikannu ära :( Kas kuskilt saab osta Kenwoodi varuosasid?

 Jogurtibrülee.

 Rõdul kastis kasvavad herned. Õitsesid ja kandsid vilja kah.

 Saare tooted maitsevad mulle. Aitäh :)

 Kergelt pähklise mekiga kakaojook. Maitses samuti hea.

 Nädala toiduvaru (no peaaegu- piimatooted ja leib on puudu)

 Külmsuitsulõhe ja avokaado. Ideaalne kooslus.

 Head viiendat pulma-aastapäeva meile :)

 La Muu jäätised on head! Kohvijäätis hommikuks :D

 Mustikatest mustav kohupiima-vahukooretort. Pildil pool pulmatordist, taaskord esimene mulle teha.

 Pulmalauale tehtud tuuletaskud kuue erineva täidisega.

 Valmissaanud pulmatort.

 Viimane pühapäevasest pannkoogist :)

 Oi, kui tihti meil rösterit kasutatakse. Asjalik riistapuu.

 Ostsin endale ägeda ruudukujulise lõikelaua. Siin, nagu näha, enne õlitamist. Täna on ta palju kenam :)

 Mesi talveks varutud :)

 Veisesaba porgandi, sibula ja küüslauguga. Sobis vihmasesse augustipäeva.

 Ostsin laadalt endale ägeda mustriga lina. Hetkel kasutuses piknikulinana. Mulle nii meeldib see lauamuster seal peal :)

 LaMuu-hoolik. Päriselt. JA mangosorbett- ma poleks arvanud, et mitte-koorejäätis nii hea võib olla.

 Tomatisalat. Hooaeg ju :)

 Risotto. Vahelduseks oli tore korralikku sooja toitu süüa. Kohe näha, et sügis läheneb :)

 Vaatan oma raamaturiiulit ja mõtlen, et peaks midagi asjalikku kokaraamatutega peale hakkama. Muidu nad kah nii nukralt seal...

Eestimaine viinamari maitseb väga hästi. Lõunakeskuse Taluturult saab. Või siis tuttavate käest :)