neljapäev, 29. september 2011

Imehead šokolaadivulkaanid

Need on koogikesed, mida oma šokolaadiarmastajatest sõpradele tingimata tegema peab. Ja kuigi esmapilgul tundub, et kookide tegemine on keeruline (vaja ju täpselt õigel ajal ahjust välja võtta), siis tegelikult on see imelihtne!
Mõned komponendid ilma suurema tseremooniata kokku segada, kogu kupatus ahju, kiire kümme minutit ja head isu!
Koogikesed on lauale panduna efektsed, kuna kookide keskosa jääb vedel ja lusikaga tükki võttes voolab sisu nagu kuum laava. Sellest ka koogikeste nimi (ingl. keeles nt lava cake või fondant).


Kuuele koogikesele:
4 muna
200 g tumedat šokolaadi
160 g võid
160 g demerara suhkrut (selle puudumisel sobib tavaline kah)
100 g nisujahu
1-2 sl magustamata kakaod

Alustuseks vahustasin munad suhkruga kohevaks heledaks vahuks. Edasi sulatasin potikeses või ja panin ahju 180*C peale soojenema.
Kui või sulanud, pintseldasin sellega portsionivormide põhjad ja küljed, raputasin peale kakao- nii, et vormid seestpoolt ühtlaselt kaetud olid (pigem rohkem kui vähem, sest ilma vorme või ja kakakota kokku tegemata jäävad koogid vormi kinni).
Ülejäänud või (no üle jäi ikka enamus võid, eks) sees sulatasin šokolaadi ja valasin sulavõi-šokolaadisegu munavahu hulka ja vahustasin kolm minutit. Siis lisasin nisujahu ja vahutasin veel, kuni segu oli ühtlane.


Valasin taigna vormidesse ja asetasin  ahju. Küpsetasin koogikesi 180*C kraadi juures kümme minutit (see oleneb veidi vormidest ja ahjust, optimaalne oleks 9-13 minutit. Koogikesed peavad ümbert olema küpsenud, aga vormi liigutamisel peab keskosa võdisema).

Tõstsin koogikesed ahjust välja, kummutasin taldrikutele ja serveerisin kohe. Kõrvale sobiks imehästi vanillijäätis ja värsked marjad.


pühapäev, 25. september 2011

Kreemised kakaoküpsised

Mõnusad küpsised, mille vahele saab teha just meelepärase kreemi :) Kogus umbkaudu 30 küpsist.


Küpsised:
1 dl magustamata kakaod
2,5 dl nisujahu
1 muna
100 g toasooja võid
1 dl tuhsuhkrut


Kreem:
50 g toasooja võid
2 sl kondenspiima
2 dl tuhksuhkrut
maitseks näiteks pool tl lahustuva kohvi pulbrit või vanilliekstrakti



Küpsisetaigna tegemiseks vahusta toasoe või suhkruga heledaks vahuks. Seejärel vahusta juurde muna. Lisa kuivained ja sega taigen ühtlaseks. Pane taignapall kümnekonnaks minutiks külmikusse tahenema, samal ajal pane ahi 180 kraadi juurde soenema.


Seisnud taigen rulli poole sentimeetri paksuseks ja lõika väikse vormiga ümarad kettad (mina kasutasin pitsi). Pane küpsised ahjuplaadile ja küpseta 180 kraadi juures kümmekond minutit- just nii, et küpsised parajalt tahenenud on. Edasi lase küpsistel jahtuda.
Valmista kreem: sega kõik koostisained ja maitseks kas lahustav kohv või vanilliekstrakt. Saadud kreem pane pritskotti, pritsi pooltele küpsistele kreem, teine pool küpsiseid suru peale.

pühapäev, 11. september 2011

Frankfurdi pärg ehk Frankfurter Kranz

Sel kuul ei tule kokkamist just väga palju ette. Mis sa ikka kokkad, kui kodust ja oma köögist eemal ja pead vaid enesele süüa tegema. Eks nädalavahetusel tuleb ikka söögitegemise tuhin peale ka, aga see vaibub taas pühapäeva õhtuks. (ehk siis: ootame oktoobrit, missiis, et Nami-Nami fotokampaanias väga ahvatlev raamat just septembris auhinnaks on...)

Sel kuul on veel teine asigi teistmoodi. Üks minu väga hea sõber sõidab kodumaalt ära ja maabub aastaks Saksamaal. Kahtlemata tuleb tal põnev ja sündmusterohke aasta, täis huvitavaid seiku ja uusi tuttavaid. Soovin talle kogu südamest jõudu ja rõõmsat meelt ning aasta pärast siis näeme! Ja nagu ma lubasin, siis tulen struudliga :D

Struudliga seetõttu, et sel korral ma seda ei teinud. Tegin hoopis pidulauda kaunistava tordi, mis nagu ka ülejäänud road, muusika ja inimesed, sobis ideaalselt saksateemalise nägemisenijätmispeo õhtusse.
Tordi retsept on kokku vaadatud mitmest (nii internetist kui raamatutest) leitud retseptist, seega saan seda enda omaks pidada ja kellelegi konkreetselt viidata ei olegi :) 
Kogusest saab ühe 26cm läbimõõduga tordi, millest saab söönuks 12-16 inimest.


Võibiskviit:
4 muna
150 g suhkrut
tsipa soola
120 g nisujahu
100 g kartulitärklist
125 g võid
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl sidrunimahla
poole sidruni koor

Kreem:
5 munakollast
100 ml vett
150 g suhkrut
350 g toasooja võid
pool vanillikauna
1 sl rummi

Vahele:
4 dl kirsimoosi 
immutamiseks piima

Kate:
250 g suhkrut
50 ml vett
250-300 g pähkleid
peale tsipake eelnevalt tehtud kreemi ja 
12 kokteilikirssi

Võibiskviidi tegemiseks vahustasin munad näpuotsatäie soolaga ja suhkruga tugevaks helekollaseks vahuks (suhkrut lisasin kolmes jaos). Lisasin sidrunimahla ja vahustasin veidi veel. Biskviidi kuivained segasin omavahel ja sõelusin kaks korda läbi. Sulatasin või ja lasin veidi jahtuda. 
Seejärel segasin sõelutud kuivained ettevaatlikult munavahu hulka, lisasin ka sulavõi ja riivitud sidrunikoore. Segasin taigna ühtlaseks (segada nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik!), valasin 24 cm läbimõõduga rõngasvormi ja küpsetasin 175*C juures umbes 40 minutit, kuni biskviit oli kuldne ja sõrmega katsudes õrnalt vastu vetrus.
Tõstsin vormi ahjust, lasin 10 minutit jahtuda. Siis kummutasin biskviidi vormist välja ja lasin täielikult jahtuda


Kreemi valmistamiseks vahustasin munakollased heledaks vahuks. Siis panin suhkru ja vee kastrulisse ja kuumutasin aeglaselt (ja pidevalt segades), kuni suhkur lahustus. Seejärel tõstsin temperatuuri ja lasin segul keeda (enam ei tohi üldse segada!) kuni see jõudis 120*C-ni. Tõstsin kastruli põhjapidi külma vette, et lõpetada keemine. 
Edasi niristasin saadud paksu, veel siirupilaadse karamelli munakollaste vahu hulka, samal ajal pidevalt mikseriga vahustades. Vahustasin kokku umbes kümmekond minutit. 
Teises kausis vahustasin pehme või koos vanillikaunast eraldatud seemnetega ja rummiga kohevaks, seejärel segasin lusikatäite haaval juurde munavahu, kuni kreem oli ühtlane ja õhuline. Katsin kausi kilega ja jätsin tordi kokkupanemist ootama.

Tordi peal oleva pähklipuru tegemine oli minu jaoks kõige keerulisem. Tunnistan, et pidin seda korduvalt tegema (kui tavaliselt õnnestub mul karamelli keetmine ilusti, siis miskipärast jonnis suhkur mul sel korral väga). Alustuseks tuleb suhkur ja vesi kastrulisse panna ja aeglaselt kuumutada, kuni suhkus lahustub, siis tõsta temperatuuri ja segu keema lasta. Keevasse karamelli lisada pähklid. Keeta, kuni karamell omandab kuldse värvuse (ei tohi taaskord segada!), siis tõsta kastrul põhjapidi külma vette, et karamell edasi ei keeks. Kallata karamelline pähklisegu küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja lasta jahtuda.
Kui karamell on jahtunud, purustada pähklid köögikombaini või taignarulli abil parajaks puruks. 


Tordi kokkupanemiseks lõigata biskviidirõngas kolmeks või neljaks kihiks. Mulle meeldib, kui on rokem kihte, siis on ka rohkem täidist :D (kreemist jagub ilusti neljakihilise tordi jaoks). Kolmveerand kreemist panna kondiitrikoti sisse, veerand jääb ootele-  tordi katmiseks. 
Panin alumise biskviidikihi tordialusele, keskossa määrisin moosi, servadesse pritsisin laia otsikuga tordipritsi abil kreemi. Seejärel surudsin õrnalt peale järgmise biskviidiketta, immutasin veidi piimaga, määrisin taaskord keskossa moosi ja äärtesse kreemi (no tegelikult pritsisin mina kreemi ka otse moosi peale, et ikka rohkem kreemi saaks igale poole :D ). Kordasin sama ka kolmanda ja neljanda kettaga. 


Kui biskviidikettad olid moosi ja kreemi vahele saanud, panin kondiitrikotti eelnevalt allesjäätud kreemi ja pirtsisin tordi peale. Laia noa abil silusin kreemi ühtlaseks. 
Edasi puistasin tordi peale ja külgedele pähklipuru. Pritsisin kreemist 12 väikest lillekest, mille keskele surusin kokteilikirsid. Tordil lasin üleöö (miinimum kuus tundi, eks) imbuda ja maitsestuda.
Tort sai palju kiidusõnu, kindlasti võtan selle tegemise teinekordki ette :)

laupäev, 3. september 2011

Vanillisuhkur

See ei olegi nüüd suurem asi retsept... see on pigem kiitus vaniljekaunale ja temast tulevale looduslikule aroomile. Aroomile, mida saab purki püüda mitmel erineval moel ;) Osadesse retseptidesse sobib rohkem vanillisuhkur, teistesse vanilliekstrakt. Minul on riiulis isetehtuna olemas mõlemad.
Vaniljekaunasid ostan mina ökopoest, saan alati mõnusad, suured ja niisked kaunad.


1 vaniljekaun
100 g suhkrut

Panin vaniljekauna ja suhkru köögikombaini ja purustasin, kuni suhkrust oli saanud tuhksuhkur ja vanillikaun peeneks jahvatatud.
Säilitan klaaspurgis.


P.S Mainin, et vanillisuhkrut ei pea tingimata tuhksuhkruks tegema. Võib võtta ka väiksema purgitäie tavalist suhkrut, sinna üks vanillikaun hulka panna ja mõnda aega seista lasta (aeg-ajalt purki raputades)- suhkur omandab imehea vanilliaroomi. 
Mina eelistan tuhksuhkru varianti seetõttu, et tuhksuhkur lahustub toitudes kiiremini ja on mulle seeläbi mugavam kasutada.

neljapäev, 1. september 2011

Ämbrisalat

Klassikaline segusalat köögiviljadest. Salati tegemisel ei pea retseptist väga hoolega kinni pidama - kui mõnda köögivilja juhtub rohkem olema, siis las nii ollagi. :)
Retsept Nami-Namist, mina panen siia kirja vähendatud kogustena ja veidi mugandatult - just nii, nagu mina tegin.


400 g kapsast
300 g tomatit
300 g  sibulat
300 g porgandit
300 g kurki
tsipakene purustatud musta pipart
1 sl soola
väike peotäis hakitud tilli
1 sl suhkrut
1 - 1,5 sl 30%list äädikat
80 g õli

Viilutasin kõik köögiviljad (kasutasin köögikombaini abi), porganidrattad panin õliga pannile ja kuumutasin kümmekond minutit, kuni nad pehmenema hakkasid.
Ülejäänud köögiviljad panin suurde potti (no siinkohal peaks tegelikult olema ämber, et pealkiri ikka sisule vastaks), lisasin pehmemaks (aga mitte liiga pehmeks, eks!) hautatud porgandid. Segasin köögiviljad omavahel läbi, lisasin tilli, maitseained ja äädika ning segasin veelkord.
Lasin salatil 24 tundi külmkapis seista, seejärel kuumutasin salatit pliidil 15 minutit. Kuumutamise järgselt panin salati steriliseeritud purkidesse ja kaanetasin.