Aasta (toidu)pildis: 25. jaanuar

Mõtlesin asja nii ja naa ning otsustasin, et võiks sagedamini kaamera kätte võtta. Ja et ennast motiveerida, otsustasin, et püüan aasta jooksul iga päev toidust/söömisest/kokkamisest/toiduostlemisest/vms pilti teha ja postitada. Hiljem hea vaadata, mis aasta jooksul toimunud on. :) Tavapärased blogijutud muidugi veel lisaks. 

Tõenäoliselt ei jõua ma iga päev blogimiseni- pole hullu, võib ju mitme päeva pildi ka koos postitada. Ja tõenäoliselt ei tee ma iga päev pilti oma fotokaameraga- tühja kah, telefoniga tehtud klõps sobib ka, peaasi, et emotsioon jäädvustatud saab. Ja kohe kindlasti ei saa pildiga alati kaasa retsepti- mis polegi hetkel ju eesmärk. Seega, pole vaja vabandusi otsida, tuleb asuda tegudele :)

Täna, 25. jaanuar: hommikusmuuti banaanist, porgandimehust (Salvesti oma) ja kuivatatud ploomidest. Koos veidikese kaneeliga- ideaalne! :)

(Vana)kraamilaat

Tegin enda blogisse uue lehekülje "kraamilaat". Et leida endale esemeid, mida vajan, ja anda osadele oma esemetele uus võimalus. Ehk leiab keegi midagi sobivat :)
Eks see lehekülg leia siis aeg-ajalt täiendust, visake pilk peale. :)

Sööme ära!

Kõnnin tänaval, tulnud just poest, tütreke kõhul kandekoti sees tudumas. Kotis on kuklid, kilo sibulaid ja lehtsalat. Möödun paljudest inimestest, autod vuhisevad, kuid tähelepanu neile eriti ei pööra. Vaatan vaid, et kellelegi otsa ei põrkaks ja tunnetan, kuidas tütreke hingab. Ja siis jääb pilk nagu naelutatud Koit Toome kelmikale naeratusele. Pole midagi teha, Genka jääb ta varju. Vähemalt tol hetkel minu jaoks. Ei-ei, ma ei kohtunud Koit Toomega tänaval, bussipeatuses oli uus kampaaniareklaam. No minu pilk jäi igatahes pidama :D

Tervise Arengu Instituut viib selgi aastal läbi kampaaniat normaalse toitumise edendamiseks ehk puu-ja köögiviljade söömise propageerimiseks. Toetan nende kampaaniat igati ja püüan ka oma perele taas tublimalt värsket kraami lauale panna!

Siit saate minna toitumine.ee lehele, konkreetsemalt Sööme ära! kampaanialehele, kus näiteks iga päev uus retseptivideo üleval, saab näha toredaid reklaamklippe ja lugeda palju head infot. Soovitan soojalt.

Ja köögivilju soovitan nii külmalt kui soojalt. Ikka vähemalt viis portsu päevas :)

Mulgi on  siin blogis mitmeid häid köögiviljadega retsepte, näiteks selles alateemas. Keda aga püreesupp sibulast ja kartulist väga ei isuta (kusjuures, see on väga maitsev!), siis köögivilju saab kookide sisse peita (vaata siit) ja miks mitte teha endale õhtusöögiks üks burger. Köögiviljapunkte sisaldub selles omajagu!

Kahele:

100g seguhakkliha (50% veise, 50% sea)

2 ja pool suurt sibulat

2-3 küünt küüslauku

1 väike muna

2 sl hapukoort

riivsaia

soola

vorstirohtu e majoraani

1 suur tomat

mõned lehed lehtsalatit

kaks suurt viilu juustu

2 burgerikuklit

majoneesi, ketšupit

Koorisin sibulad ja küüslauguküüned. Pool sibulat hakkisin peeneks, riivisin küüslauguküüned ja panin kaussi. Lisasin hakkliha, muna, hapukoore, pool teelusikatäit soola ja veidi vorstirohtu ning segasin kõik ühtlaseks. Lisasin mõned supilusikatäied riivsaia, et segu liialt pehme ei oleks. Segada tasub hoolega.

Seejärel vormisin saadud massist käte vahel kaks suurt ja võimalikult lapikut kotletti. 

Allesjäänud kaks sibulat viilutasin õhukeselt. Tomati lõikasin samuti viiludeks. Ahju pain 250*C peale soojenema.

Panin tulele kaks panni: ühel praadisin kotletid mõlemalt poolt parajalt pruuniks, teisele valasin sortsu õli ja lisasin viilutatud sibulad koos näpuotsatäie soolaga. Praadisin sibulaid madalal tulel, kuni nad olid klaasjad, kergelt pruunikad ja mõnusalt magusad (sibulad tasubki kõige esimesena tulele panna ja siis jõuab muid asju tegema hakata). 

Kui kotletid praetud, panin burgerid kokku. Selleks võtsin alumise kuklipooled, asetasin neile juustuviilud, mille peale panin kotletid. Ja siis panin nad niimoodi ahju, kõrvale pealmised kuklipoolikud. Lasin ahjus nii viis minutikest olla, kuni juust oli sulanud ja kuklid soojad. Siis tõstsin nad ahjust välja ja komplekteerisin burgereid edasi. Kotleti peale läks kuhi karamellistatud sibulaid, siis lehtsalatilehed, tomativiilud, veidi majoneesi (ja kes soovib, ka ketšupit) ning viimaseks pealmine kuklipoolik. 

Ja võiski sööma asuda! :)

*Loodan, et TAI ei pahanda, et nende reklaambännerit kasutasin.

Augustikuu...

... soe tuuleke, kuldkollased kaselehed puude all ja tartaletid õuntest, pirnidest, ploomidest ja mõnes peotäiest hilistest marjadest :)

Lianni Laste Kokakool alustab! :)

Mul on suur au teatada, et alates 12. septembrist hakkab toimuma päris esimene laste kokakool Tartus! 


Kokakoolis õpitakse toiduvalmistamise põhitõdesid, avastatakse uusi maitseid, katsetatakse ja viiakse ellu huvitavaid ideid. Õpetajateks meile kõigile tuntud toidublogija Kaare Kangro (Koopatibi küpsetab..) ja mina :)


Kokakooli oodatakse 9- 15 aastaseid kokkamishuvilisi noori! Kokakooli tegemisi hakkame ühiselt kajastama Lianni Laste Kokakooli blogis. 


Infot toimuva kohta saate lugeda siit, registreerumiseks võtta ühendust: stuudio@liann.ee või tel. 7423447


Kava:
 12. SEPTEMBER
"Smuutine sissejuhatus"

Saame tuttavaks!
Uudistame, mida sisaldab kokakooli stardikomplekt. Teeme tutvust köögiga ning uurime, milliseid huvitavaid köögiriistu sealt leida võib. Valmistame smuutisid, mis sobivad nii sünnipäevalauale kui ka hommikupudru kõrvale. Testime, kas kardemon lõhnab paremini kui kaneel.

19. SEPTEMBER 
"Imemaitsev Itaalia" 

Itaalia köök on üks armastatuim Euroopas. Sealt on pärit meile hästi tuntud pitsa ja pasta, kreemjad risottod ning magustoitud nagu tiramisu ja panna cotta. Itaalia köögi tunnis õpime, kuidas valmistada õhukest ja krõbedat pitsapõhja. Saame teada, mille poolest erineb traditsiooniline Itaalia pitsa  Eestis tehtavast. Uurime, kas värske basiiliku aroom on tugevam kui kuivatatud ürdi oma. Saame teada, millist kastet serveeritakse panna cotta kõrvale.

Teema: Rahvusköök 

26. SEPTEMBER
"Mõnusad magustoidud"

Üks korralik lõuna- või õhtusöök lõppeb ikka magustoiduga. Kuidas jahutada kuuma kisselli? Milles peitub suussulava saiavormi saladus? Millest valmistada kihilist pokaalimagustoitu? Nendele küsimustele otsime vastuse magustoitudele pühendatud tunnis.

Teema: Midagi magusat

03. OKTOOBER
"Kirevad köögiviljad"

Oktoober on köögiviljakuu! Kõige tervislikum on köögivilju toorelt krõmpsutada. Seda me ka teeme! Lisaks saame teada, mis on rösti ja millistest köögiviljadest seda valmistatakse. Katsetame, kuidas lõigata sibulat nii, et see nutma ei ajaks. Õpime, kuidas keeta ja serveerida püreesuppi.

Teema: Suutäis soolast

10. OKTOOBER
"Põnevad pulgakoogid" 

Kõik teavad, mis on pulgakomm. Aga mida kujutab endast pulgakook? Õpime selgeks pulgakookide valmistamise tehnika, uurime kuidas ja millega pulgakooke kaunistada ja siis... laseme fantaasial lennata!

Teema: Nikerdamine

17. OKTOOBER
"Vahva Vene"
Vene köök on äärmiselt mitmekesine ja huvitav. Õpime valmistama pelmeenitainast ja erinevaid täidiseid pelmeenidele. Krõbistame isetehtud barankasid ja joome teed, mis tehtud ehtsa samovariga.

Teema: Rahvusköök

24. OKTOOBER - 30. OKTOOBER Vaheaeg!

31. OKTOOBER
"Maiasmokad maiustavad..."
Teema: Midagi magusat

07. NOVEMBER
"Teeme torti"
Teema: Suutäis soolast

14. NOVEMBER
"Avastame Ameerikat"
Teema: Rahvusköök

21. NOVEMBER
"Lahedad loomad"
Teema: Nikerdamine

28. NOVEMBER
"Suu(re)pärane sünnipäev"
Teema: Suutäis soolast, midagi magusat

05. DETSEMBER
"Ehe Eesti"
Teema: Rahvusköök

12. DETSEMBER
"Pisike piparkoogimaja"
Teema: Nikerdamine

Tunniplaanis võib ette tulla muudatusi! Arvestame ka laste soovide ja ettepanekutega.

Käik pealinna restoranidesse

See saab taaskord olema üks tagantjärgi meenutus-muljetus headest sündmustest. Kes sagedasem toidublogide lugeja on sai analoogseid pilte näha ja juttu lugeda juba mitu nädalat tagasi erinevatest blogidest. Samas, leian, et need emotsioonid, mis mul veel tänasenigi püsivad, näitavad väga ausalt seda, millised tunded mul tol päeval tekkisid - seega jutt tuleb konkreetne aga aus :) Ja juttu tuleb põhiliselt sellest, kui täis ma oma kõhu tol päeval sain...

Kena nädalavahetuse päev, just juulikuu alguses: lõunamaalastest toidublogijate seltskond saabus põhjamaa pealinna heas meeleolus ning maandus keset magusat maasikalõhna. Käimas oli nimelt maasikafestival. Austatud toidublogijad said üllaks kohustuseks süüa ära nii mõnedki magusad marjad, et nende seast oma lemmik valida... aga minu kõhu täissaamine siit veel ei alanud, mina tegin vaid pilte...

Tsipakene aega hiljem maabusime oma päeva esimese restorani ees. F-hoone (uurige facebookist päevapakkumisi jm!).

Mõnus koduse hõnguga restoran, suured kõrged ruumid ja taaskasutatud...noh, kõik :) See söögikoht jättis mulle imehea tunde, sinna läheksin iga kell tagasi. Ja hinna-kvaliteedi suhe lausa jumalikult hea. Meile pakuti läätse-salsat lõhega- roog, mis maitses nii hästi, et mul on väga kahju, et ma seda järgi teha ei oska :D Et kui lähete, siis proovige (ja minna tasub)!

Järgmiseks, emotsioonid juba üpriski üles kruvitud, jõudsime Sfääri (koduleht). Oeh, ma armastan seda kohta! :) Parajalt selline söögikoht, kuhu kergelt sisse põigata, et sõbrannaga koos midagi head süüa. Kodune ja armas. Ja siis road- hõrgud ja peened nagu parimas restoranis olema peabki! Kohe näha, et peakokk teeb seda tööd, sest armastab seda :)

Meile pakuti siiakala värskete kartulite, porgandite ja basiilikuemulsiooniga ning magusaks hapukoore-panna cottat. No neid mõlemaid roogi oleksin ma ämbritäie võinud ära süüa... Kala oli just parajalt küps ning tema maitset sidus ideaalselt värske köögivili, magusroog suussulav, kreemjas ja hõrk. Ideaalsed! (jah, ma tean, natuke liiga ülistuslauluna kõleb juba ..aga uskuge, need vähesed korrad, mil ma pealinna sattuma hakkan ja end kesklinnast leian, söön ma Sfääris. Punkt!)

Edasi liikusime Itaalia roogasid pakkuvasse restorani La Bottega. Noh...oli siis tegemist liiga hea emotsiooniga eelmistest söögikohtadest või siis sellega, et meile serveeriti vaid suupisted ja bruschettad (mis iseenesest olid ju väga maitsvad!), aga erilist emotsiooni mulle see koht ei jätnud. Ei hakka rohkem kritiseerima, eks kui seal kunagi veel juhtun käima, siis on loodetavasti põhjust rohkem muljetada.

Järgmiseks viis tee (kuigi kõhud olid juba väga täis saanud) Chedi'sse, mis pakub aasia köögi hõrgutisi. Ja road olid tõesti maitsvad: dim sum'i valik ja krõbe pardilihasalat. Viimane andis mulle kinnitust sellest, et peale Caesari salati on veel salateid, mida ma väga hea meelega sööks. :D
Restorani sisustus ja stiil oli minu jaoks veidi tume ja sünge, samas aknaalusel kohal istudes polnud väga vigagi :D

Kui me Chedist väljudes Vene tänavale jõudsime, arvasid juba kõik, et kõhud on liiga täis, et midagi veel süüa. Ja erinevaid stiile oli juba nii palju nähtud, et mis enam ikka ees oodata võiks....  Aga ees ootas Tchaikovsky. Vau! see peab küll olema Eesti kõige peenem restoran :D Milline pidulikkus! Milline teenindus! Ja millised road... (limpsan mõttes keelt)

Esimesena toodi lauale kergelt suitsutatud lõhe õunasiidritarretise ja muu maitsvaga (no mis teha, kui meelde jääb efekt aga mitte nimed :D ). Lõhetükk oli sealjuures serveerimise ajal veel klaaskupli all suitsu sees- kupli eemaldamine oli efektne, kaamerad klõpsatasid ümberringi (see oleks eemalt vaadates vist päris naljakas olnud).

Järgmisena serveeriti meile metsaseenepelmeene, mis kinnitasid mulle seda, et eesootaval puravikhooajal peaks pelmeene tegema. Need viisid keele alla!
Magustoiduks pakuti Pavlova a'la Tchaikovsky, mis serveeriti taaskord väga efektselt- nimelt tõsteti vahetult serveerimise ajal desserdi peale ülikülm besee, mis mõnusasti taldrikult auras. No seal restoranis kohe teatakse, millega blogardite meeli köita :)

Ja viimaseks suundusime restorani Ö. Usun, et tegemist on samuti hea restoraniga, aga no pärast Tchaikovsky elamusi oli raske üllatada. Serveeritud suupisted olid maitsvad, aga midagi uhket mul nendest tänaseks meeles ei ole. Eks peab sinna restorani kunagi veel minema...

Ja nii lõppeski meie seiklusrikas päev Tallinnas. Mis ei tähendanud aga seda, et poolel teel Tartusse me veel ühte söögipeatust ei teinud  (blogard on vist tõesti blogiv õgard) :D. Põhjaka jäi teele ja hea oli, et jäi! Midagi ideaalsemalt nii toredale päevale ette kujutada ei oskakski. Põhjaka on koht, kus aeg seisab ja hing puhkab! Kui Tartu-Tallinn vahemaad sõites veidikenegi aega on, siis Põhjakas tasub söömas käia. Koht on kodune, teenindus meeldiv ja road head. Nende Napoleoni kooki pean vist järgmisel korral terve plaaditäie kaasa ostma! :)

Kuidas müsli päälinnas käis

Kui keegi veel mäletab, siis mõned nädalad tagasi kutsusin kõiki huvilisi Tallinnas Sadamaturul toimuvale toidublogijate päevale. Ja mõne blogilugejad tulid kohale ka :) Päev oli tore, toidublogijad (=blogardid) said taaskord kokku ja naerul suid oli palju. Enamik kaasblogijaid on jõudnud sellest päevast juba muljetada, mina veel mitte. Saagu see viga nüüd parandatud.

Et siis juba nagu mainitud sai, oli Sadamaturu perenaine niivõrd tore ja korraldas toidublogijatele mõnusa turupäeva. Olime nagu üks mees laua taga reas, igaüks pakkus head ja paremat. (Sadamaturg on pealinnas üldse selline hää koht, kust maitsvat söögikraami hankida. Võiks Tartussegi mõni selline "tekkida":) ) 
Blogijate laualt sai muuhulgas nii külmsuppe, peeneid suupisteid, jäätist, erinevaid kooke ja ka minu pakutut müslit. Sest ega kõike nagunii kohapeal ära süüa ei jaksa - hea on, kui saab miskit koju kaasa võtta ja järgnevatel hommikutel möödunud üritust hea sõnaga meenutada, ise samal ajal jogurtiga müslit mugides. :)
Ja müslit, seda oli saada lausa kahte erinevat sorti (nagu ka väga hõrku külma peedisuppi!), igaüks sai valida endale sobivama maitse.

Panen siia kirja ka müslide retseptid, siis saavad kõik need, kes tol päeval turule ei jõudnud, ise kodus müslit röstima hakata. (ahjaa, õigsuse huvides mainin ära, et müsli on tegelikult röstimata segu ja ahjus kõrbedaks röstitud müsli nimi on tegelikult granola...aga no tee mis sa tahad, mina kutsun seda ikkagi müsliks :D )

Meega röstitud puuviljamüsli


500 g kaerahelbesegu (mina kasutasin seitsmeviljahelbeid, aga ka kolmeviljahelbed või lihtsalt kaerahelbed sobivad kah. Peaasi, et ei oleks kiirhelbed vaid ikka tavalised)
1 dl mandlilaaste
1 dl paisutatud hirssi (teised paisutatud terad sobivad ka, riis näiteks on väga hea)
100 g rosinaid
200 g kuivatet puuviljatükkide segu (minul sai koostisesse kuivatatud jõhvikad, ananassitükid, papaiatükid, kirsid, apelsinisukaad)
2,5 dl vedelat mett
0,5 dl vett

Valada kaerahelbesegu suure kaussi, lisada mandlilaastud ja paisutatud hirss. Valada juurde mesi ja vesi, segada hoolega. Valada segu küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, ajada ühtlaselt laiali. Röstida müslit 200*C ahjus umbes 30 minutit, kuni müsli tõmbub jumekamaks. Sealjuures segada müslit selle poole tunni jooksul umbes kolm-neli korda.
Valmis müslipõhi võtta ahjust, lasta jahtuda. Jahtunud kaerahelbepõhjale segada juurde rosinad ja kuivatatud puuviljatükid. Säilitada õhukindlalt.

Seemnemüsli šokolaadiga


500 g kaerahelbesegu
200 g seemneid (mul olid päevalilleseemned, linaseemned, kõrvitsaseemned)
100 g pähklitükke (head on näiteks sarapuupähklid või mandlid)
1 dl paisutet hirssi
100 g väikseks tükeldatud šokolaadi
"glasuuriks":
1,5 dl vett
100 g šokolaadi (kes tahab vähema šokolaadiga läbi ajada, siis võib siinse šokolaadikoguse asendada kakaopulbri ja veega)
0,5 dl mahedamaitselist õli
5 sl tumedat muscovado suhkrut

Valada kaerahelbesegu suurda kaussi, lisada seemned, paisutatud hirss ja pähklitükid. Segada teises nõus glasuuri komponendid, kuumutada madalal kuumusel, kuni šokolaad on sulanud ja suhkur lahustunud. Valada glasuur kaerahelbe-seemnesegule ja segada hoolega. Valada saadud mass küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, ajada ühtlaselt laiali ja röstida segu 200*C juures umbes 30 minutit, kuni segu on kuiv. Lasta jahtuda. Viimasena segada juurde pisikesed šokolaaditükid. Säilitada õhukindlalt.

Ja nüüd homme hommikul müslit süües märkige endale kuhugi kalendrisse, et 13. august tuleb Pärnus olla- sest blogijad on sealgi pika laua taga süüa pakkumas... minul näiteks on juba plaanid tehtud ;)

Päälinna turule!

Ja ega ma muud midagi selles postituses öelda ei tahtnudki :)

Tegelikult on aga lugu nii, et nagu ülalolev seinamaaling näitab, toimub 9. juulil Tallinnas Sadamaturul väga põnev üritus! Pikad lauad tuuakse välja, toidublogijad sunnitakse sinna taha seisma (mind teiste hulgas), olgu ilm milline tahes, ja kõik uudistajad peavad hea emotsiooni saama! 

Kuulda on, et toidublogijad pakuvad süüa-juua ka, hinnaks on pandud üks euro, et kulud ja kütuseraha tasa teenida (no loota ju võiks...). Oodatud on kõik huvilised, süüa peaks jätkuma...ja kui mõni toidublogija seda loeb ning tahaks ka leti taga seistes oma hõrgutisi pakkuda, siis võtke ühendust Sadamaturu perenaisega- kõik on teostatav! :)

Kas lammas, koer, jänes, siga või kukk? :)

Just sellist küsimust sain ma eile päris mitu-mitu korda erinevatelt inimestelt küsida :) Ja seda seetõttu, et lõpuks toimuski kauaoodatud blogijate kohvik Tartus ja minu pakutud võileivatortide eripärast- täidis oli neil küll kõigil üks, aga välimus erines nii mõnetigi ;) Pildid allpool.

Kohvik ise oli rekordiliselt kiire, seega siirad vabandused neile, kes jõudsid kohale kell 12.30, kell 13, kell 14.... Kui kell 12.30 oli veel mõningaid ülimaistvaid magusaid roogi saada, siis minu võileivatordikesed olid juba otsas ning kella üheks ei olnud enam ühtegi laualinagi näha, rääkimata siis mõnest koogist.

Ja tõesti, ma olen väga kurb, et see kohvikulugu nii kiire oli, sest nägin ise seal istudes ja meie Tallinna külalisi oodates  inimesi, kes tulid kohale tsipake peale ühte (ja see pole ju hilja, kui kohvik kell 12 avatakse!?) ja pidid nukrusega ringi vaatama, et kus see kohvik siis on... Tundsin sel hetkel suurt soovi koju küpsetama minna...et kõigile midagi jaguks...

Teisalt oli väga tore vaadata, et inimese huvi toidublogijate kohviku vastu on nii suur, et kookide müük toimub ülikiirelt :) Aitäh teile kõigile, kes te kohale tulite, aitäh ürituse korraldajatele, kaasaaitajatele ja kaasblogijatele, kes minuga koos laua taga seisid!

Aga et lõpetada seda, mida alguses ütlema hakkasin, siis palun saage tuttavaks minu eilsete staaridega :) Ja oleks ju väga põnev teada: Millise koogikese Sina said? :)

 "Ute"

"Änku"

"Auh"

"Kukk Leegu"

Ja "Põssa"

Karulaugu-tomatisaiad

See postitus muudab kohe mitut asja. Esiteks pajatasin ma mõni aeg tagasi, et ma pole kunagi põhjamaalaste lemmikut, karulauku, söönud. No nagu sellest postitusest kohe selgub, siis nüüd ma olen :) Ja teiseks- siin postituses olevad pildid on klõpsitud hoopistükkis mu sõbranna peene kaameraga, mitte minu tavalise pisikese "digiseebikarbiga". Eks on ju suured uhked peegelkaamerad kohe palju põnevamad ning kutsuvad pildistamise proovikatseid tegema. Hoolimata sellest, et ahjust tulnud roog selle foonil ära jahtuda jõuab- huvi nõuab ohvreid :D

Et nüüd pikemalt ja rahulikumalt kõike seletama hakata, siis ... alustame karulaugust. Nami-nami kokandussõnastik ütleb karulaugu kohta nii mõnegi sõna, mina ütleks, et tegu on kevadise ja kasuliku taimega, mis maitselt meenutab küüslauguhõngulist sibulat :D Ja kasvab ta pigem Eesti põhjaosas- mistõttu ka mina, põline lõunamaalane, ei olnud teda varem hamba alla saanud.
Ja need kaks korda, mil ma teda sel nädalavahetusel sõin, ütleksin, et karulauk sobib iga söögi sisse, kuhu sobib ka roheline sibul. Esimesena tulevad mulle pähe erinevad salatid, aga ka pesto, pitsa ja paljud muud road. Ideid saab näiteks siit.

Täna aga kirjutan tomatisest võileivakattest karulauguga. Nimelt on nami-nami kokandusfoorumis võileibade kooskokkamise kuu- ja kui me sõbrannaga arutasime, et mida lõunaks süüa teha, siis polnud vaja pikalt mõelda :) Võileivaidee sai paika, ning pärast Sadama turu külastamist (äge koht muide!), kui kotti sai muuhulgas pistetud ka punt karulauku, kujunes meie võileib just järgnevaks.

üks pikk ciabatta (või mitu pisikest)
kaks suurt lihatomatit
üks ilus punt karulauku
100 g juustu viiludena
soola
pipart
veidi oliivõli

Alustuseks tükeldada tomatid pisikesteks tükkideks ja panna kaussi. Siis hakkida karulauk peeneks, lisada tomatite juurde, raputada peale veidi soola ja purustatud pipart ning kõik see omavahel ära segada.

Järgmiseks tuleb võtta ciabatta ja see ristipidi parajateks tükkideks lõigata (väikseid ciabattasid lõigata pole vaja). Seejärel lõigata saadud tükid.. ee...horisontaalselt ( :D)  pooleks, nii, et saab kaks poolt- üks pool saab hiljem kaaneks peale.
Edasi panna caibattad ahjuplaadile, avatud raamatuna lahti. Ühele poolele panna peale juustuviilakad, teisele poolele niristada peale veidi oliivõli ja asetada plaat ahju, mis on pandud grillrežiimile. Küpsetada mõned minutid, kuni juust on sulanud, sai soojaks läinud ja pealt kergelt krõbe.

Tõsta saiad ahjust välja, asetada taldrikutele ja tõsta juustuga poole peale mõnus kuhi tomati-karulaugusegu. Seejärel murda teine ciabattapool kaaneks peale. Serveerida kohe.

Pildistamisest niipalju, et peegelkaameraga pildistamine on ikka teadus omaette :D Kõik need isod ja särid ja muu...oeh...aga põnev on ka (jään ootama oma peegelkaameraajastut - ehk ei pea väga kaua enam seda aega ootama :D ). Siinolevad pildid on töötlemata (kui nime lisamine välja jätta), on näha, et digipeegelkaamera teeb pildi väga ruumilise, valgus ja varjud mängivad ikka palju rohkem (ei hakanud sel korral lisavalgustustega mässma) ja piltide tegemist peab palju õppima.
Aga noh, on ju kenad? :D

Kohvikus näeme!

TÄHELEPANU!           TÄHELEPANU!
Ainult ühel päeval maikuus!     Ainult neli tundi!
Tartus, Tasku keskuses!    Pop-up kohvik "Blogi2"!

Ehk siis mida ma tahtsin öelda oli see, et tulge kõik kohvikusse :) Ning kõige suurepärasem päev selleks on 21. mai, ilus laupäevane päev (olen täiesti kindel) ja kellaaeg võiks jääda 12-16ne vahele. Reaalsemalt tegelikult alates kella 12st kuni kaupa jätkub (ehk siis kell 16 hakkame nukralt oma allesjäänud kokidega kodupoole lonkima :D). Asukoht on Tasku keskuse I korrus ja süüa pakuvad Lõuna-Eesti toidublogijad! :)  Ja mina nende hulgas :)

Sellise suurepärase ühepäevase kohviku toimumise idee taga on Aivar Hanson ja samalaadne üritus leidis aset juba veebruaris ka Tallinnas. Ning nüüd siis on lõunamaalaste kord :) Võin ausalt öelda, et kõik toidublogijad olid ideest suures vaimustuses, kuna oleks ju tore näha,  kes (ja kas üldse) meie blogisid ka loevad :)

Blogikohvikus sätivad ennast laudade taha ritta järgmised blogijad: Kaare (Koopatibi küpsetab), Liilia (Köögitoimkond), Merrit (Abikelner Hummer), Laivi (Seto külakost-loomise lugu), Liisi (Liisi blogi), Ülle (Tiramisust ja Fata Morganast), Sille (Toidutegu), Jaanika ja Signe (Maitse asi) ja mina.

Võin lubada, et koogid saavad maitsvad, seega kohale tasub tulla! Mina ise pakun võileivatorti, sest kogu selle magusalaadungi kõrval võiks ju mõni soolasem amps ka olla :)
Ja nagu eespool öeldud, 21.mai alates kella 12st kuni kaupa jätkub Tasku keskuse I korrusel!

Ning neile, kes mind silmast-silma kohanud ei ole (ja kõigile, kes mind tunnevad, naermiseks :D) - mind tutvustav video. Ma pole kunagi kaamera ees olnud, seega ärge väga kriitilised olge :) Ja kaamerameestele aitäh! (Videos valmistan neid küpsiseid siit)

 

Kohvikus näeme!

Kevadine makaronisalat

Mul oli täna tore päev! Sellest pool päeva möödus pealinnas ja pool minu armsas Tartus. Et mis selle päeva siis toredaks tegi? Noh, kõigepealt sain ma kokku klassiõega, keda ma pole näinud...ee...kuus ja veidi veel rohkemgi aastat. Täna istusime kohvikus, maiustasime kookidega, imetlesime tema kauni lapsukese naeratust ja muljetasime. Ja muuhulgas andis ta mulle üle omaõmmeldus kaks kena poe/turukotti- Leevi ja Leelo, ilusad, armsad ja praktilised. Ning teades minu toiduostlemise suurt hulka, kuluvad need vägagi ära.

Teiseks, see kohvik, kus me istusime- Heidi Park'i kohvik õdusas Tallinna linnaosakeses, toredalt autopesula peal :D Õhkkond oli seal nii kodune ja soe, läheksin sinna iga kell tagasi! Ja loomulikult koogid, mida me kahekesi sõime ära viis erinevat tükki, olid ülimaitsvad ja suurepärased! Laimi-juustukook, sidruni-mooniseemnekook, brownied, sidruniruudud ja üks väga maitsev ning pähkline plaadikook, mille nime mul enam meeles ei ole. Kõik, ütlen veelkord, ülimaitsvad!

Ja siis, olles istunud bussi ja vaadanud kaks-pool tundi Eestimaad ning pilvede tagant piiluvat päikest, olingi tagasi Tartus. Siin veetsin paar tundi teise väga hea sõbra seltsis ning seejärel seadsin sammud koju. Olles ülimalt heas tujus, panin ahju kaks pisikest roosakirjut toorjuustukooki (neist ehk siin blogiski edaspidi) ja ootan nüüd kannatamatult homset hommikut, et neid sööma asuda :)

Ahjaa... kuna tegemist on siiski toidublogiga ja mitte jutublogiga, soovitan nüüd kõigile head ja kevadist nuudlisalatit, mis mul ühe kiire tööpäeva lõupul valmis sai. Kuna ma millimeetritäpsusega koostisainete hulka ei mõõtnud, siis panin nad siia kirja enam-vähem õigesti. Ja samas, eks ongi parem, kui igaüks just oma maitsele sobivalt salatit sättida saab (eriti tuleb maitse järgi sättida apelsinimahla ja oliiviõli kogust).
Salat sobib täiesti iseseisvalt nii lõuna-kui õhtusöögiks, kuid miks mitte ka eesootaval suvisel gillihoojal liha lisandiks. Kogus- neljale.

250g häid spagette/nuudleid/lemmikkujulisi makarone
250g kirsstomateid
1 suur paprika
mõnus peotäis värsket peterselli
1 pea jääsalatit või kimp mõnda muud maitsevat salatit
2 suitsukanakoiba
ühe mitte väga suure apelsini mahl
1 sl seesamiõli
3 sl oliiviõli
soola, pipart

Alustuseks tuleb makaronid soolaga maitsestatud vees al'dente keeta- ehk nii, et makaron oleks pehme, aga hamba all tunneks ka veel veidi resistentsus. Ehk siis keeta täpselt parajaks :D.
Sel ajal, kui makaronid keevad, lõigata kirsstomatid pooleks, puhastada ja tükeldada paprika, lõigata parajateks tükkideks salat, hakkida petersell ja panna nad kõik suurde kaussi. Seejärel puhastada kogu suitsukanaliha koibadelt, hakkida parajateks tükkideks ja lisada ka kaussi. Valada juurde oliiviõli, apelsinimahl, lisada sool ja pipar. Mudida segu kätega minutike (ikka korralikult muljudes), kuni tomatitest on mahla välja tulnud, salat on kenasti maitsestunud ning kõik komponendid segunenud.

Kui makaronid on keenud, tuleb need kurnata ja külma veel all tsipake loputada. Eesmärgiks ei ole makaronide täiesti külmaks saamine, mina loputasin vaid mõne hetke (niipalju, kui mina täheldanud olen, siis soojem makaron võtab maitset/kastet peremini sisse- seega on kaval jätta makaronid veidike soojaks). Seejärel lisada makaronidele seesamiõli ja hoolega segada.

Edasi valada makaronid kaussi köögiviljade ja kana hulka. Kui kasutada spagette, nagu mina tegin, võiks need lühemateks juppideks ka hakkida (mina võtsin terava noa ja surusin seda paar korda läbi kausisoleva spagettide massi). Seejärel segada hoolega, kuni komponendid segunevad ja makaronid saavad maitsestatud.

Ja polegi muud kui sööma asuda. Krõbe ciabatta on kõrvale ideaalne! :)

Tunnustus

Ilmselt on paljud sellise pealkirjaga postitusi blogides viimasel ajal palju näinud/lugenud. Tunnustuse jagamine teistele blogidele on hea ja tore viis oma lemmikutele öelda, et just nende blogid on need, mida pidevalt piiluda ja mille sisu eriline on.

Eestisse jõudis tunnustuse jagamine Tuuli blogi kaudu- Tuuli sai tunnustuse ja jagas seda edasi viiele blogile. Minu blogi oli üks neist. Ja ma kohe ei oskagi kirjeldada, kui uhkeks see mind tegi! Tuuli, kelle blogi mina nagunii koguaeg lugemas käin, märkis ära minu blogi! Oh, kui uhke ja õnnelik ma olen :)


 Tuuli kirjutas järgmist : Aniitram on blogimaastikul juba aastakese toimetanud ning sinna aastasse mahub hästi palju põnevaid katsetamisi ja vahvaid ideid. Vaadake näiteks, kuidas on võimalik looduslike värvide abil martsipani värvida. Aniitrami blogi on minu jaoks hästi kodune ja soe. Ei oskagi seletada, mis selle emotsiooni tekitab, kuid seal blogis kolades tekib alati maal vanaema juures olemise tunne. Ja see on hästi vahva!


Nagu tava ette näeb, pean nüüd vastama viiele küsimusele:
1. Millal alustasid oma blogiga?
Blogiga alustasin 17. märts 2010, päevake pärast oma sünnipäeva, tõenäoliselt heast tujust johtuvalt :D Tol hetkel ei kujutanud vee hästi ettegi, mis mu blogist kujuneb, aga nüüdseks teeb blogimine mind vägagi rõõmsaks.
2. Millest kirjutad oma blogis ja mida kôike see käsitleb?
Toidublogi. Head avastatud maitsed, emotsioonid ja retseptid, et kunagi hiljem kuskilt hea vaadata oleks.
3. Mis teeb sinu blogist eriliseseks vôrreldes teistega?
 Minu blogi on...minu :D Ja seega ongi minu jaoks eriline. Täis minu konkreetseid mõtteid, just nagu ma igapäev räägin ja olen.
4. Millest sai alguse sinu blogimine?
Käisin pidevalt nami-namis piilumas ja enda toidumaailma arendamas, lisaks muidugi veel teiste toidublogijate jutud, mida pidevalt lugesin. Oli kohe selline tunne, et peaks ka midagi tegema/ütlema.
5. Mida tahad muuta oma blogis?
Oh, seda on palju- pilte on vaja rohkem ja paremaid, retsepte on vaja palju ja põnevaid ja igasuguseid katsetusi (nagu mu martsipanivärvimine jms) on vaja rohkem (sest ideid ju on, lihtsalt vaja ellu viia)


Nii, olles nüüd endast pajatanud, märgiksin ära paar minu jaoks olulist blogi. Kindlasti on häid blogisid palju rohkem. On  ka palju rohkem blogisid, mida mina lugemas käin. Aga valik sai sel korral selline:


Nami-nami blogi. Nami-nami perenaine jõuab nii palju! Kirjutada huvitavaid ja harivaid jutte oma blogisse, hallata nami kokandusportaali, kasvatada peret ja viia läbi igasuguseid üritusi. Oeh, kuidas paneb imetlema :) Jõuaks ma pooltki nii palju! Blogi on tal inglisekeelne, alati konkreetne aga piisavalt ütlev, imeilusate piltidega ja huvitavate retseptidega.


Pisike ja Pisut Segi. Thredahlia blogi on ilmset kõigile teada. Õpetlikuma sisuga blogi pole minu arvates olemaski. Iga retsepti juurde kuulub jutt, et kuidas, miks ja mil viisil toitu õigesti valmistada. Minu suur kummardus!


Koopatibi küpsetab...Ups! Koopatibi blogis saab vaadata imeilusaid toidupilte. Nii ilusate piltide pärast võiks sinna küll veidi tihedamini postitusi ilmuda, kuid tundes Koopatibi, tean, et tal on muus vallas ka palju tegemist. Ja ma ennustan, et Koopatibi blogi hakkab aina uhkemaks minema :) 


Toidutegu. Taaskord imeliste piltidega (hakkab tunduma, et visuaalne pool on minu jaoks oluline :D )ja imemõnusa jutuga blogi. Iga toidu juurde kuulub kindlasti pikk jutt, täis emotsioone ja viimase aja tegemisi! Mõnus lugemine!