Kartulivahvlitort heeringa-hapukoorekreemiga

Kodumaa sünnipäevaks valminud soolane tort: lihtne ja klassikaline kooslus- kartul, heeringas, hapukoor. Tegin pisikesed koogikesed, igale sööjale eraldi. Maitses kõigile, isegi mu mitteheeringasööjast mehele :)

Komponendid- vahvlid ja heeringakreemi- saab kenasti valmis teha eelmisel päeval, torti kokku panna tasub vahetult enne serveerimist- siis püsib vahvel krõbe. 

Ja sel korral ma sajaprotsendilist retsepti kirja panna ei oska. Ma lihtsalt ei mõõtnud nii täpselt. Ja olgem ausad, pole vajagi mõõta. :) Lisaks söödi mul komponente tegemise käigus pidevalt käest (vahvleid siis) ja seegi teeb koguste andmise keeruliseks. Küll aga saan enam-vähem retsepti anda - hoiatan ette, vahvleid tuleb sellest kogusest rohkem ja hapukoort võib ka üle jääda. Mina sellest probleemi ei teinud, sõime need niisama ära.

Kartulivahvlid:

4 keskmist/suuremat kartulit

2 muna

mõned supilusikatäied nisujahu

3 sl mahedamaitselist õli

soola

Heeringakreem (umbes viie koogikese jaoks):

200g heeringafileed õlis

2 topsi Saaremaa Smetanat (ehk 300 g 30%list hapukoort)

Lisaks veel :

tops Smetanat (ehk 150 g)

kartulist tehtud kaunistusi (lõikasin kartulist sobivad kujud, frittisin õlis kuldseks)

Pesin, koorisin kartulid. Riivisin peene riiviga. Riivmassi sisse segasin munad, jahu, soola ja õli. Segasin taigna ühtlaseks, lasin kümmekond minutit seista. 

Küpsetasin vahvliraua abil pisikesed ümarad vahvlid (loomulikult võib teha ka teise kujuga vahvleid).

Heeringakreemi jaoks võtsin 200g heeringafileed, kuivatasin köögipaberiga õlist kuivaks, tükeldasin pisikesteks kuubikuteks. 

Segasin juurde kaks topsikutäit hapukoort.

Tordikeste kokkupanemiseks: 

Tõstsin kartulivahvli alusele, määrisin õhukese kihina peale puhast hapukoort, tõstsin peale teise vahvli. Määrisin sinna peale heeringakreemi, tõstsin peale kolmanda vahvli. Määrisin sinna peale uuesti heeringakreemi ja tõstsin peale neljanda vahvli. Selle peale määrisin puhast hapukoort, tõstsin peale viienda vahvli. Kaunistasin tsipakese hapukoore ja frititud kartuliornamentidega.

Serveerisin kohe.

Kihiline porgandikook sünnipäevalauale

Nii blogi kui mina oleme taas aastakese vanemad. Juhhuu :D Ja selpuhul kooki kah:

Sünnipäevalauale passib suurepäraselt porgandikook - magus ja mahlane ning piisavalt eriline. Mina leidsin sellise retsepti Sille Vadi toredast kokaraamatust "Ahvatluste aasta", mis peidab endas palju põnevaid magusroogade retsepte. Nende hulgas olnud porgandikook oli just selline, mis kahtlemata teoks pidi saama!

Mina annan siin koogi koguse kahekordistatult, sest väike kook on narrimine :D Ja hapukoorekreemi panin ka rohkem.

Poole ahjuplaadi suuruse koogi jaoks:

Porgandibiskviidid:

6 muna

250 g suhkrut

200 g sulatatud võid

200 g mandlijahu

100 g nisujahu

4 tl küpsetuspulbrit

800 g porgandeid

Kreem:

700 g (mina panin 1kg) 20%list hapukoort 

ühe apelsini riivitud koor

50 g tuhksuhkrut (panin vist tsipa rohkem)

Peale:

100 g hakitud mandleid

Kloppisin munad suhkruga lahti, lisasin sulatatud või ja omavahel segatud kuivained. Segasin läbi, siis lisasin peenelt riivitud porgandi ning segasin taigna ühtlaseks. Jaotasin taigna kahe küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadi vahel ning küpsetasin neid 200*C ahjus 15 minutit, kuniks porgandikollane biskviit pealt mõnest kohast juba pruunikamaks tõmbus. Siis tõstsin plaadid ahjust välja ja lasin taignaplaatidel jahtuda.

Vahepeal segasin kokku kreemi: panin hapukoore kaussi, lisasin apelsinikoore ja suhkru ning segasin ühtlaseks. 

Lõikasin jahtunud biskviidiplaadid pooleks, saades neli plaati (igaüks poole ahjuplaadi suurune). Tõstsin esimese biskviidiplaadi alusele, määrisin peale neljandiku kreemi. Siis katsin teise biskviidiplaadiga, määrisin taas peale neljandiku kreemi. Ja kordasin nii, kuniks kreem ja biskviidid olid otsas. Viimaseks kihiks jäänud hapukoorekreemile puistasin peale hakitud mandlid.

Lasin üleöö külmkapis taheneda ja nautisin järgmisel päeval :)

Suitsulõhe-kodujuustukate leivale

Lihtne ja maitsev roog, mis valmib väga kiirelt. Seega sobis just ideaalselt eile, kui pärast pikka päeva väsinuna koju jõudsime. :)

Rohkelt kahe leiva jaoks:

100g kodujuustu
50g külmsuitsulõhet
1 sl hapukoort
näpuotsaga tilli

Lõikasin suitsulõhe pisikesteks kuubikuteks, panin kaussi. Lisasin kodujuustu, hapukoore ja hakitud tilli. Segasin hoolega läbi ja serveerisin kohe röstsepikul.

Lihtne kohupiima-hapukoorekook

Kook, mis valmis kodus olevast materjalist ja sai väga hea :) Lihtne ja maitsev, mõnusalt suur plaadikook. Eeldab täielikku mahajahtumist, soovitatavalt üleöö. Siis on kõige parem :)

Kogus: suur ahjuplaaditäis

Põhi:
150g toasooja võid
125g suhkrut
1 muna
300g nisujahu
0,5 tl küpsetuspulbrit
näpuotsaga soola

Kate:
1 kg head kohupiima (tahkemat, mitte "torukohupiima")
500g 20%list hapukoort
100g suhkrut
2 tl vanillisuhkrut
3 muna

Segasin toasooja või suhkruga, siis lisasin muna ja segasin hoolega läbi. Valasin juurde omavahel segatud kuivained ja sõtkusin käte vahel ühtlase taigna. Rullisin küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile laiali ning küpsetasin 180*C juures, kuni taignaplaat oli pealt helepruun.

Katte valmistamiseks segasin kohupiima ja hapukoore, lisasin suhkrud ja muna, kloppisin ühtlaseks ning valasin valmisküpsetatud taignapõhjale. Küpsetasin taas 180*C juures, kuni kohupiimamass oli hüübinud ja mõnest kõrgemast kohast kergelt jumekas (noh, nii 25 minutit ehk).
Seejärel tõstsin ahjust välja ja lasin jahtuda.

Manhattani toorjuustukook - seda peab proovima!

See on siiamaani parim toorjuustukook, mida ma söönud olen. Siidjalt kreemine, just parajalt magus, imehea! Peaasi, et liiga palju ei küpseta ja seltskonnale piisavalt suure koogi teed- sest laualt kaob see imekiirelt. Retsept on pärit Nami-Nami kokandusportaalist ja on ka Nami-Nami esimeses, roosas, kokaraamatus. Ja ma olen nii õnnelik, et selle retsepti peale sattusin.

Antud kogus on optimaalne 20 cm läbimõõduga vormi jaoks, suuremate vormide puhul tahaksin mina juba koguseid suurendada. Sest mulle meeldib, kui kook piisavalt kõrge on, siis tuleb kreemjas olek paremini esile. 

Põhi: 

8 digestive küpsist (u 110g)

50g sulatatud võid

Toorjuustukate:

400g toorjuustu

75g suhkrut

2 muna

1 tl vanilliektrakti

Hapukoorekate:

250g 20%list hapukoort

2 sl suhkrut

0,5 tl vanilliektrakti

Põhja tegemiseks tampisin küpsised pudrunuiaga puruks, segasin juurde sulatatud või ja surusin segu koogivormi põhja. Panin hetkeks külmkappi tahenema.

Segasin toorjuustu suhkru ja vanilliekstraktiga pehmemaks, siis lisasin munad ja segasin kõik ühtlaseks. Valasin toorjuustusegu küpsisepõhjale ja küpsetasin eelsoojendatud ahjus 150*C juures umbes 40-45 minutit, kuni segu oli hüübinud, aga vormi liigutamisel keskelt veel võdises (see on ainuke asi, mis ma Nami retseptist erinevalt teen- tunnen, et madalamal temperatuuril küpsetades on eksimisvõimalus väiksem ja kook tuleb kreemjam). Siis tõstsin koogi ahjust välja ja lasin pool tunnikest jahtuda.

Viimaks võtsin hapukoore ja segasin suhkru ning vanilliekstraktiga läbi, valasin ettevaatlikult toorjuustukihile ja küpsetasin 230*C ahjus 5-6 minutit, kuni hapukoorekiht oli tahenenud. Siis lasin koogil täielikult jahtuda ja üleöö jahedas puhata. 

Olen täheldanud, et:

*Mida madalamal temperatuuril toorjuustukooki küpsetada, seda parem on. Tulemus jääb kreemjam ja ühtlasem ja kook õnnestub suurema tõenäosusega. Lisaks ei vaju kook jahtudes siis nii kokku ja koogi pinnale ei teki suuri lõhesid. Mulle meeldib 150*C. :)

*Toorjuustukook ei ole üldsegi hea, kui ta üle küpsetada, mistõttu tasub kooki tehes kella ka vaadata ja õige aja liginedes ahju kõrvale passima minna. 

*Väiksema tõenäosusega tekivad koogi pinnale suured lõhed siis, kui ahjus piisavalt niiskust on- ahju põhja võib panna veekausi. Kuigi, minul on lihtsalt madala temperatuuri kasutamine ka edukalt toiminud.

*Toorjuust ja teised komponendid peavad olema toasoojad- siis segunevad nad ühtlaselt.

*Komponente ei ole vaja vahustada, piisab lusikaga segamisest.

*Kõrgem kook on parem, seega eelistan kasutada pigem väiksemat kui suuremat vormi.

*Juhul, kui ma digestive küpsiseid ostma ei viitsi minna, siis tavalised kõlbavad ka- hea maitse annab paari näkileiva lisamine ;)

Maasika-hapukoorejäätis

Ehk meenutusi suvest :)

Üks hea jäätis, mis jõudis minuni Nami-Nami kokandusfoorumi kaudu. Sealt, nagu ilmselt olete aru saanud, leiab üldse palju häid retsepte. :)
Kuna mina teen jäätiseid ilma masinata, siis jäi see jäätis kergelt kiuline, aga söömisel see küll ei häirinud. Maasikamaitse jäi mõnus ja intensiivne.

veidi üle liitri

500g maasikaid
150g suhkrut
1 sl viina
250g paksu 20%-list hapukoort
2 dl 35%-list rõõska koort
1 tl sidrunimahla

Puhastasin maasikad, lõikasin viiludeks ja segasin viilud suhkru ning viinaga. Lasin tunnikese-kaks seista, käies aeg-ajalt segamas (eesmärk on mahla eraldumine). Edasi püreestasin maasikad, lisasin hapukoore ja sidrunimahla ning segasin ühtlaseks.
Teises kausis vahustasin rõõsa koore pehmetipuliseks vahuks. Viimaseks segasin vahukoore maasikapüree hulka, valasin saadud segu plastnõusse (hea on madalam neljakandiline nõu) ja panin sügavkülma.

Edasi käisin jäätisesegu pidevalt segamas, et see ühtlasemalt külmuks. Mida tihedamini segada, seda kreemjam jääb tulemus. Vähemalt korra poole tunni jooksul peaks kindlasti sügavkülma ust paotama ja segu kahvli abil sassi lööma. :) Ja nii vast kolm-neli tundi järjest. Masinaomanikel on muidugi lihtsam. :)

Lihtne jäätisetort

Jäätis on hea, ka tordi kujul. Eriti, kui lähenemas on korraga nii meheraasu sünnipäev kui ka sünnituse tähtaeg. Tort valmis teha, sügavkülma ja võib kindel olla, et hoolimata sünnitama minekust mees sünnipäevatordist ilma ei jää! :D (ja nii ka täpselt oli, missiis, et torti sõime mõnepäevase hilinemisega)

Alljärgnev tordike sai tehtud juba juuli keskel, aga blogilehtedele jõuab alles nüüd. Veidi häbi selle pärast küll, aga vähemalt ei jää ta postitamata :D Pealegi, jäätist võib sügisel ka süüa! Ja torti võib alati süüa :D

Mina tegin torti söödava kuslapuu marjadest keedetud moosiga. Aga sobib mistahes hapukam moos. Mustsõstar on ideaalne, jõhvikas kah...variante on palju.

Imelihtne jäätisetort
24cm läbimõõduga vormi jaoks:

1 pakk (175g) Domino küpsiseid

2-3 sl hapukoort

4 dl 35%-list rõõska koort

250g suhkruga kondenspiima

2-3 dl hapukat paksemat moosi

Esiteks tampisin küpsised pudrunuia abil peeneks puruks ja segasin hapukoorega. Surusin saadud massi ühtlase kihina lahtikäiva koogivormi põhja.

Seejärel vahustasin rõõsa koore pehmetipuliseks vahuks ning segasin seejärel kondenspiimaga (koort ei tohi väga tugevaks vahuks lüüa, muidu kipub ta kondenspiima juurdesegamisel võiks minema. Samas, liiga vedelaks ei tasu koort ka jätta, muidu vajuvad kondenspiim ja moos põhja).
Valasin saadud kooremassi koogivormi küpsisepõhja peale. Viimaseks valasin moosi triipudena koorevahule ja segasin kõik siiru-viiruliseks (niimoodi, moositriipudega, on tort minu arvates parem võrreldes sellega, et kõik ühtlaseks segatud on). 

Edasi rändas vorm sügavkülmikusse, kus tal järgmise päevani taheneda lasin. Ja oligi hea parajal hetkel tükike torti võtta :)

Räimerullid purki!

Neid marineeritud räimerulle tegin kevadpühade aegu lauale panekuks. Valmistamine oli üpriski lihtne ja maitse sai hää. Lisaks veel see mugavus, et räimed tuli purki panna paar päeva enne laualeandmist - ja seega polnud pühadelauda istumise aegu muud vaeva, kui purgi külmkapist lauale tõstmine. :)

300g räimefileesid
1 keskmine sibul
1-2 porgandit


Marinaadiks:
2 tl soola
1 tl suhkrut
0,5 tl purustatud musta pipart
3 vürtsitera
2 loorberilehte
1 sl äädikat
1 dl vett


(Kuna mina ei ostnud valmis räimefileesid, vaid puhastamata räimi, alustasin kalade puhastamisest. Kes valmis fileed ostab, sellel jääb puhastamisvaev ära.)

Koorisin porgandid ja sibula, porgandid lõikasin pisikesteks tikukesteks ja keetsin soolaga maitsestatud vees umbes ühe minuti (et nad veidi pehmemad oleks, aga siiski oma kuju hoidvad). Seejärel jahutasin porgandiribad kiirelt külma vee all. Sibula lõikasin ratasteks.
Marinaadi tegemiseks segasin kõik komponendid kokku (loorberilehed pudistasin käte vahel väiksemaks).

Edasi keerasin räimerullid: asetasin ühe filee nahk allpool lõikelauale, panin peale paar-kolm porganditikukest ja keerasin kalafilee peapoolt alustades rullid. Ja tegin ka teiste räimefileedega sedasi (rullid ei pruugi keeramise ajal tahta hästi koos seista- mina keerasin rulli ära ja panin kohe purki, seega hoidsid juba purgis olevad rullikesed uusi tulijaid paigal. Millegi abil rulle kinnitama ei hakanud, kuna pärast marinaadis seismist püsivad rullid väga kenasti koos.).
Rullid asetasin tihedalt väiksesse purki, kuni põhi sai kaetud. Seejärel panin peale osa sibularatastest. Järgmiseks ladusin uue kihi räimerulle ja katsin taas sibulatega. Ja jätkasin nii, kuni kõik fileed olid rulli keeratud ja purki pandud. Seejärel valasin marinaadi kaladele ja sulgesin purgi.
Lasin enne lauale panekut kaks päeva seista.

Kevadiselt kuldkollased virsikumuhvid

See postitus on täis kevade ootust. Mitte, et talv sel aastal väga karm oleks olnud või et mulle lumi ei meeldiks.. lihtsalt nii kena ja rõõmus on, kui päike paistab ja lilled õitsevad. :) Ja kui saab Tartu tänavail patseerida, seljas vaid õhuke jope.

Muffinitega on aga nii, et polnudki neid ammu teinud. Ja virsikud (kuigi jah, kompotivirsikud siiski) on mulle viimasel ajal väga meelepäraseks saanud. Seega panin kaks kokku ja tulemus on siin. Eeskujuks Nami-Nami imeheade rabarbrimuffinite retsept.

12 muhvikest

2 muna
125 g suhkrut
150 g nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
2 tl vanillisuhkrut (või -ekstrakti)
150 g 20%list hapukoort
50 g võid
üks suur purk (purgi netokaal 850g) kompotivirsikuid
(minu ostetud purgis oli vist 7 suurt virsikupoolikut)

Alustuseks vahustasin munad suhkruga heledaks kohevaks vahuks. Siis sulatasin või ja jätsin selle minutikeseks jahtuma ning panin ahju 200*C peale eelsoojenema. Või jahtumise ajal segasin kuivained omavahel ja tõstsin virsikupoolikud siirupist välja. Viilutasin neli virsikupoolikult peeneteks sektoriteks, ülejäänud kolm poolikut tükeldasin.
Edasi segasin taigna kokku: lisasin hapukoore munavahule, segasin ettevaatlikult, siis lisasin vahedumisi kuivained ja sulavõi. Viimaseks segasin ühtlasesse taignasse virsikutükikesed.

Jaotasin saadud taigna 12 paberist muffinivormi vahel ning jaotasin iga taignakuhjakese peale mõned viilud virsikusektoreid (iga muffini jaoks jagus umbes neli peent viilu). Seejärel panin muffinipanni ahju ja küpsetasin 200*C juures umbes 20 minutit, kuni muhvikesed olid kerkinud ja pealt kuldpruunid.

Ämbrisalat

Klassikaline segusalat köögiviljadest. Salati tegemisel ei pea retseptist väga hoolega kinni pidama - kui mõnda köögivilja juhtub rohkem olema, siis las nii ollagi. :)
Retsept Nami-Namist, mina panen siia kirja vähendatud kogustena ja veidi mugandatult - just nii, nagu mina tegin.

400 g kapsast
300 g tomatit
300 g  sibulat
300 g porgandit
300 g kurki
tsipakene purustatud musta pipart
1 sl soola
väike peotäis hakitud tilli
1 sl suhkrut
1 - 1,5 sl 30%list äädikat
80 g õli

Viilutasin kõik köögiviljad (kasutasin köögikombaini abi), porganidrattad panin õliga pannile ja kuumutasin kümmekond minutit, kuni nad pehmenema hakkasid.
Ülejäänud köögiviljad panin suurde potti (no siinkohal peaks tegelikult olema ämber, et pealkiri ikka sisule vastaks), lisasin pehmemaks (aga mitte liiga pehmeks, eks!) hautatud porgandid. Segasin köögiviljad omavahel läbi, lisasin tilli, maitseained ja äädika ning segasin veelkord.
Lasin salatil 24 tundi külmkapis seista, seejärel kuumutasin salatit pliidil 15 minutit. Kuumutamise järgselt panin salati steriliseeritud purkidesse ja kaanetasin.

Rabarbri-maasikamuffinid

Need muhvikesed on "edasiarendus" nami-nami imemaitsvatest rabarbrimuffinitest, mida olen ka ise varem siin blogis tutvustanud- vt siia. Maasika-rabarbikoosluse ideed kohtasin aga Aet'i blogis. Idee tundus hea ja hoolimata sellest, et võtsin ette muffinid, mida ise süüa ei saa, tegin neid partii siiski ära. Meheraas jäi väga rahule ja seetõttu kiidan muffineid nüüd siingi :) (mina muidugi piilun nukra pilguga imeilusaid muffineid ja limpsan mõttes keelt...)

12 muffinit:
2 muna
1,5 dl suhkrut
2,5 dl nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl vanillisuhkrut/-ekstrakti
1 tl kaneeli
50 g sulavõid
150 g paksu hapukoort
250 g tükeldatud rabarbrit
100g tükeldatud maasikaid

Kõigepealt vahustasin munad suhkruga kohevaks heledaks vahuks. Siis segasin kuivained omavahel ning lisasin nad vaheldumisi veidi jahutatud sulavõiga ning hapukoorega munavahu hulka. Segasin taigna ühtlaseks ja lisasin rabarbi-  ning maasikatükid.
Jaotasin taigna paberiga voodertatud muffinivormidesse ja küpsetasin 225*C juures umbes 18-20 minutit, kuni muhvikesed olid pealt pruunikad. Seejärel võtsin muffinid ahjust välja ja lasin viis minutit vormis jahtuda. Tõstsin muhvikesed vormidest välja ja lasin veidi veel jahtuda. (Meheke tuli neid ikka kuumast peast noolima-aga tõdes hiljem, et parimad olid nad leigelt.)  

 
Kuigi rabarbrihooaeg täies jõus ja maasikahooaeg veel kaugel, arvan etteruttavalt, et need oleks head muhvikesed mida ühe hooja üleminekul teisele küpsetada! :)

Sotšnikud

Sotšnikuid teab vist igaüks. Mõnusas pehmes ja muredas taignataskus on peidus hea ja hõrk kohupiim. Ideaalne hommikusöögiks, lõunaks kaasa võtta või õhtul magustoiduks. Sotšnike tegemine on alati hea mõte ja toob kõigil naeru näole! Isegi sellisel sombusel päeval nagu täna on.
Mina kasutan sotšnike tegemiseks nami-nami retsepti, sealsed koguste vahekorrad on väga sobivad. Ainult minu küpsetised tulevad veidi suuremad kui namis. Ja peaaaegu eranditult teen alati kahekordse koguse taigent-täidist. Ühest portsust jääb lihtsalt väheks!

Tainas:
50 g pehmet võid
3,5 dl nisujahu
0,75 dl suhkrut
0,25 tl söögisoodat
1 muna
3 sl hapukoort
soola


Täidis:
150 g kuivemat kohupiima (nn torukohupiim ei kõlba!)
1-2 sl suhkrut
1 sl nisujahu
1 sl hapukoort
1 munavalge


Määrimiseks:
1 lahtiklopitud munakollane

Taigna jaoks segada suhkur, hapukoor, muna ja sool. Lisada pehme või ja seejärel soodaga segatud jahu. Segada ühtlaseks, suruda pallikeseks ja panna külmkappi tahenema.
Täidise valmistamiseks lisada kohupiimale suhkur, siis hapukoor, munavalge ja lõpuks jahu. Segada ühtlaseks.

Edasi tuleb ette võtta rullimine-voltimine. Taigen rullida jahusel laual 3-5 mm paksuseks (kui teha väiksemad sotšnikud, rullida taigen õhem, kui suuremad, siis võib paksem olla), lõigata sellest 7-10 cm kettad (taaskord, olenevalt soovitud suurusest). Asetada kettakese keskele teelusikatäis täidist, murda kettake pooleks ja suruda servad kinni- et moodustuks ilus poolkuu.

Mina teen seda nõnda, et asetan taignaketta enda pihku, painutan veidi peopesa, nii et moodustub kerge lohuke. Sinna panen teelusikaga täidise, surun ketast rohkem pooleks, ise samala ajal vaba käe sõrmedega servi kinni surudes. Viimase etapi teengi juba vaid sõrmede vahel, raskem saiakese osa allapoole rippumas-gravitatsioon tõmbab kohupiima allapoole ja see ei pressi väga servade vahelt välja. Kui sõrmede vahel servad kokku surutud, siis panen sotšniku plaadile ja surun servad veel kahvli abil üle. 

Nõnda teha ka ülejäänud taigna ja täidisega.
Seejärel asetada poolkuukesed ahjuplaadile, määrida pealt munakollasega ning küpsetada eelnevalt kuumutatud ahjus 225*c juures umbkaudu veerand tundi, kuni sotšnikud on pealt kuldsed.

Porgandikooki ja pidulikkust

Ja ongi aastake taas möödas...

Aasta tagasi, 17. märtsil, otsustasin minagi hakata oma kokanduslikke katsetusi blogisse kirja panema. Kindlasti oli see otsus kantud eelneval päeval olnud sünnipäevast tulenevatest headest tujudes ja põhines suuresti heal hetkeemotsioonil (kuigi jah, olin seda ka enne korduvalt mõelnud)...
Kuigi nüüd, aasta hiljem, pean tõdema, et otsus oli hää ja blogi pidamine on väga palju arendanud minu kokanduslikku mõtlemist, suurendanud soovi toidumaailma veelgi sügavamalt uurida ning erinevaid roogi täpselt ja autentselt teha.

Kui eelmisel aastal tekkisid mu blogisse pigem läbiproovitud retseptid, mis olid kuskil silma jäänud (kuskil = peamiselt nami-nami :D ), siis nüüdseks olen jõudnud sinnamaale, et mõnda toitu süües mõtlen, kuidas seda nö edasi arendada saaks. Ajusoppe täidavad pidevalt mõtted uutest roogadest ja unistus Prantsumaa lõunaossa reisimisest, et seal kõht hääd-paremat täis süüa, kasvab pidevalt.

Aga nüüd veidi söögist kah :D Kolm päeva tagasi, oma sünnipäeval tegin kaasa selle porgandikoogi namist, kuid kujundasin seda veidi pidulikumaks- nii, nagu Koopatibi siin. Ja sellega sai see kook nii minu sünnipäevakoogiks kui ka blogi sünnipäeva koogiks :). Mina küpsetasin kooki pisikestes, 12cm vormides, alltoodud kogustest saab kas ühe 24 cm koogi või neli 12 cm'ist. 

Tainas:
2 muna
2 dl suhkrut
1 tl vanilliekstrakti
100 g sulatatud võid
3 dl (tihket) riivitud porgandit
2 dl nisujahu
2 tl küpsetuspulbrit
kuni 1 tl kaneeli
tsipake muskaatpähklit


Toorjuustuglasuur:
150 g maitsestamata toorjuustu
100 g tuhksuhkrut
0,5 tl vanilliekstrakti


Katteks:
200g martsipani (mida saab värvida just vajalikku värvi sellest õpetusest lähtuvalt)

Alustuseks vahustasin munad suhkruga kohevaks vahuks. Seejärel lisasin peenelt riivitud porgandi, sulavõi ja omavahel segatud kuivained. Vooderdasin vormid küpsetuspaberiga ja jaotasin taigna nelja 12 cm vormi vahel (no suure koogipuhul läheb siis kõik ühte vormi). Küpsetasin 200*C ahjus umbes 20 minutit (suure koogi puhul läheb nii 30 min). Võtsin koogi ahjust ja lasin jahtuda.


Toorjuustukreemi tarvis segasin komponendid hoolega omavahel.
Kui porgandikoogid olid jahtunud, lõikasin koogid kaheks kettaks ja määrisin toorjuustukreemi ketaste vahele. Edasi katsin tordikesed safraniga kollaseks värvitud martsipaniga ja kaunistasin martsipanist voolitud porgandikestega.

Koogid said väga rõõmsad, maitsesid imehästi ja nägid kingiks saadud kollaste rooside kõrval imeilusad välja. Ning sellele lisandus veel sünnipäeva puhul väljas särav päike,  paar musi-kalli ja palju naeratusi- no mida enamat sünnipäevast tahta :)

P.S     Siiski- ühte asja ma tahtsin (ja sain ka)- Jamie Oliveri "Jamie's 30 minute meals", aitäh ema-isa-õed :) Raamat on vinge, täna proovin ära esimese kiirelt valmiva imehea õhtusöögi ning loodetavasti kohtab varsti siin blogis ka eelmainitud raamatust kirjapandud retsepte :)

Kuldne kukeseenehõnguline köögiviljasupp

Augustikuu lõpul kirjutasin blogis seente hoidistamisest. Muuhulgas tõin ära ka võimaluse seeni kuivatada ja  neist jahu jahvatada, et oleks hea suppe ja kastmeid maitsestada. Täna kirjutan ühest supist, kus kukeseenejahu edukalt kasutust leidis (ja supi imeheaks tegi). Hea viis saada seenemaitselist suppi ka keset talve!

Supist jagub neljale mõnusaks lõunaks.

4 porgandit
5 keskmist kartulit
5 küünt küüslauku
2 sl kukeseenejahu
2 sl merevaiku/toorjuustu
1 l köögiviljapuljongit
2 tl võid
vajadusel soola

Koorisin porgandid, kartulid ja küüslauguküüned, hakkisin küüslaugu peenemaks, viilutasin porgandid ja tükeldasin kartulid.
Panin malmpoti tulele, lisasin või ja lasin sulada. Või sisse panin küüslaugu ja lasin minutikese pruunistuda., seejärel lisasin ülejäänud köögivilja. Praadisin paar minutit pidevalt segades.
Seejärel valasin juurde kuuma puljongi ja puistasin sisse kukeseenejahu. Lasin supil keeda, kuni kõik köögiviljad pehmeks said (20 minutit ehk), seejärel püreestasin saumikseriga. Lisasin merevaigu (annab kreemjat struktuuri ja head maitset), saumikserdasin veel veidi, et supp jääks kreemjas ja õhuline. Seejärel tõstsin tulele tagasi, lasin podisema ja maitsesin, kas supp vajab veel soola.
Eemaldasin tulet ja serveersin kuumalt, kõrvale sobis röstitud rukkileib.

Mahe kana-nuudliroog hiinapäraselt

Nami-namis on Hiina köögi kooskokkamiskuu ja minul on juhtumisi sellesse kööki sobivate roogade isu ka :) Täna valmistasin taas ühe nuudliroa ning kuna mulle maitses ja mehelt sai ka heakskiidu, siis panen siia ka kirja :) Roog ise saab suhteliselt mahe, köögiviljad jäävad tsipake krõmpsuma- just nii mulle nad meeldivad.
Antud kogus neljale sööjale.

Kana/köögivili:
400g kanafileed
1 dl maisitärklist
1 sl sojakastet
2 sl seesamiõli
3 sl praadimisõli
1 punane paprika
2 porgandit
1 porru või 4-5 rohelist sibulat

----
200g munanuudleid


Kaste:
1 suure apelsini mahl (~2 dl oli mul ehk)
2 sl sojakastet
1 tl värskelt riivitud ingverit
0,5 sl maisitärklist


Alustuseks lõikasin kana suupärasteks kuubikuteks ja paneerisin tärklises. Siis valasin pannile seesamiõli ja tavalise praadimisõli, lasin panni hästi kuumaks ja panin kana pannile. Alandasin pliidi kuumust ja lasin kanatükkidel  umbkaudu viis minutit praadida.

Samal ajal, kui kana küpses, lõikasin paprika ribadeks, porgandid peeneteks tikkudeks ja porru kõigepeal risti pooleks ja siis pikkadeks ribadeks. Samuti valmistasin nuudlid pakil toodud õpetuse järgi, kurnasin ja jätsin õiget aega ootama.

Kui kanatükid olid viis minutit pannil olnud, lisasin pannile 1 sl sojakastet ja segasin, nii et kõik kanad said sojakastmega kokku. Seejärel lisasin porganditikud ja praadisin veel neli minutit. Edasi lisasin ka teised köögiviljad ja lasin veel mõned minutid mõõdukal kuumusel praadida.

Viimaseks segasin omavahel kokku kastme komponendid ja kallasin kana-köögiviljasegule. Kaste paksenes kohe ja muutis kana-köögivilja kleepjaks. Ja siis lisasin veel nuudlid, segasin läbi, keerasin pliidi kuumuse maha ja lasin pannil veel kaks minutit pliidil olla- selle ajaga said nuudlid taas kenasti soojaks.

Roog sai maitsev ja toitev :)

Parimad šokolaadimuffinid

 Ilus, kas pole? Natuke päikest, "natuke" lund, paar suuski ja maalapp. Ääretult mõnus on värskes õhus suuskadel paar tiiru maha sõita ja siis tuppa tulles soojalt lõhnavaid muhvikesi sööma asuda. Kõrvale kas külm piim või soe tee, olenevalt eelistustest- oehh.... . . :) Kuigi kui aus olla, siis olen mina siiamaani neid kahte asja eraldi teinud, aga peaks ikka kuidagi üritama suusatamise ja šokolaadimuffinid ühele päevale sättida.

Pean tunnistama, et mind pidevalt isutab mõne hea šokolaadise koogi/küpsetise järgi, kuid pettun tihti, kui kook valmis saab. Ja peamiselt seepärast, et liiga vähe šokolaadine kook jääb lahjaks aga liialt šokolaadine kook on jällegi.. noh, liiga šokolaadine- ma pole just kõige suurem kakao-šokolaadimaitse fänn.
Seega olen otsinud retsepti, mis rahuldaks minu šokolaadisoovi, aga ei pakuks sellega üle, ning peab ütlema, et need muffinid on ideaalsed. Ma olen nendega nii-nii-nii rahul.

 Retsept on pärit Nami-namist ja on kenasti kirjas ka Nami-nami kokaraamatus. Viimane on väga tore, asjalik ja soe kokaraamat, mida kõigile soovitada võin. Minule annab selle lugemine nii koduse tunde :) Lugege ja kokake ka-söögid saavad head ja tuju samuti ;)
Antud kogusest saab 12 kuhjaga muhvikest.

2 suurt muna
125 g fariinsuhkrut (sobib tavaline ka)
135g nisujahu
3 sl kakaopulbrit
1 tl küpsetuspulbrit
2 tl vanilliekstrakti
150g hapukoort
50g sulavõid
100g jämedalt hakitud šokolaadi

Alustuseks vahustasin munad suhkruga kohevaks vahuks. Siis segasin teises kausis kuivained omavahel segamini. Viimased segasin vaheldumisi hapukoore ja jahtunud sulavõiga munavahu hulka. Lõpuks lisasin veel vanilliekstrakti ja segasin selle koos hakitud šokolaadiga taignasse.
Jaotasin saadud taigna muffinivormidesse ja küpsetasin 200*C juures umbes 20 minutit (nii 15-20 minutit läheb aega).

Muhvikesed maitsevad hästi nii soojalt kui jahtunult ja sinisilmsed maiasmokad on ülimalt rahul!

Kräsuburger

Oi, kuidas aeg lendab! Alles jõudis kohale aasta 2011, kui juba hakkabki lõppema jaanuar ja mina pean tõdema, et polegi väga kokata jõudnud.
 Ja seegi postitus oleks plaanide järgi pidanud üleval olema juba mitu päeva tagasi. Nimelt oli ühel mu heal sõbral 18.ndal jaanuaril sünnipäev ja lõpuks ometi sain ellu viia oma burgeritordiplaani. Miks talle just burgeritort sai... eks ta ise teab :D

"Burger" on tegelikult kräsupea kook, koguselt pool selles retseptis ära toodust. Ainult et hele põhi oli all ja tumeda lõikasin tükkideks. Heledal põhjal lõikasin alguses imeõhukese katte pealt ära, et selle abil jätta mulje pealmisest burgerisaiast. Pihvi jäljendamiseks määrisin serva kräsupea koogi glasuuriga, juust, ketšup ning salat on värvitud hapukoorekreem ja peal on mandlilaastud. Nikerdamine oli päris mõnus ja lõpptulemusega jäin üpriski rahule. :)

Mõnus porgandi-läätsesupp

See supp on huvitav, kasulik ja maitsev. Teistmoodi, aga väga mõnus. :)
Nami-namist, neljale.

2 tl vürtsköömneid
0,5 tl tšillihelbeid
2 sl õli
500g porgandeid
150g punaseid läätsesid
1 l kuuma köögiviljapuljongit
2 dl piima
soola

Kõigepealt on vaja porgandid koorida ja õhukeseks viilutada. Mida õhemad ja pisemad tükid, seda parem.
Järgmiseks panna pott tulele, lasta kuumaks ja röstida kuivas potis vürtsköömneid ning tšillihelbeid paar minutit. Siis lisada õli ja porgandid, kuumutada 4-5 minutit aeg-ajalt segades. Edasi lisada kuum puljong, läätsed ja piim. Lasta keskmisel kuumusel podiseda umbes 20 minutit, kuni komponendid on pehmed.
Püreestada supp, maitsestada vajadusel soolaga.
Ja serveerida :) Kõrvale sobib näiteks krõbedaks röstitud sai.

Kuldkollane kõrvitsapüreesupp vegan-nädala puhul

Kosmeetikafirma Lush viib see nädal läbi vegan-nädala, mille jooksul 12 selle firma töötajat toituvad vaid vegan-toitudest. Ja seetõttu on ka selle kuu nami-nami kooskokkamine samal teemal.
Mina võin ausalt öelda, et taimetoitlus pole minu jaoks, olen omnivoor. Hindan nii häid taimetoite kui ka head liha. Ja kui ma meheraasule rääkisin, et selline nädal on, siis lihast oli ta kiirelt nõus nädalaks loobuma, aga kui täpsustasin, et veganid ei söö ka muna, võid, juustu ja teisi piimatooteid, ei tahtnud meheraas eriti enam nõus olla :D Seega jah, terve nädala vaid vegan-roogadest meie pere ei toitu, aga püüan vähemalt ühe roa päevas käimasoleva nädala reeglite järgi teha.
Ja kuna kõrvits on praegu vägagi hooajaline toiduaine ja annab roogadele ülikena kollase tooni (mis mulle kohe nii-nii-nii väga meeldib), siis tänane roog on kõrvitsast. Retsepti põhiosa võetud siit, mugandatud. Kogus kahele.
Supp ise tuleb ülikena ja ülihea, mees palus mul seda lähiajal veel teha. Ja mis minulgi selle vastu olla saab :)

250 ml aedviljapuljongit
400 g kõrvitsatükke
1 porgand
1 sibul
1-2 küünt küüslauku
0,3 tl värskelt riivitud muskaatpähklit
soola
pipart
taimeõli


Kõigepealt on vaja head paksupõhjalist potti. Valada sellesse sortsuke taimeõli ja panna pott tulele. Lisada hakitud sibul ja riivitud küüslauguküüned. Kuumutada mõõdukal kuumusel mõni minut, kuni sibul omandab klaasja tooni. Siis lisada kõrvitsatükid ja õhukesed porgandirattad. Valada peale kuum puljong (mina kasutan ökopoest ostetud puljongipulbrit ja teen puljongi sellega) ja lasta segu keema. Keeta keskmisel kuumusel 15-20 minutit, kui köögiviljad on pehmed.
Edasi püreestada köögiviljad, tõsta püree tagasi tulele, lisada riivitud muskaatpähkel, näpuotsaga pipart ja maitse järgi soola. Lasta keema tõusta ja valmis see supp ongi :)

Supp saab mõnusalt paks, nagu mulle meeldib. Kõrvale praadisin leivaviile, mille pealispinna tõmbasin poolekslõigatud küüslauguküünega üle- see ei anna kanget küüslaugumaitset, aga annab leivale ülihea aroomi. Igaljuhul, soovitan proovida ;)

Rummikoogikesed

Tõeline klassika. Ja ülilihtne kusjuures :) Kes tahab, küpsetab biskviidi ise, kes ei taha, toob poest. Siis saab veel eriti kiirelt. Ja kui ise küpsetate, siis soovitan seda retsepti ;)
Rummikoogide retsept on siit. Kogus 10 tk.

1 biskviit-tordipõhi
3 sl kakaopulbrit
rummiessentsi
hapukoort


Kõigepealt tuleb biskviitpõhi kaussi pudistada. Minu kogemused näitavad, et käte vahel isetehtud värske biskviit hästi ei pudise, poe oma aga saab käte vahel peeneks küll. Kellel ka käte vahel hästi ei õnnestu, võtku appi köögikombain. Kuid kuna on ka inimesi, kellel seda ei ole (nagu mina :D ), siis veneaegne kohvimasin teeb muide töö ideaalselt ära. Aga jah...selle imelise aparaadi saatsin mina viimati riivleiva tegemisega hingusele...seega mina võtsin viimase abinõuna biskviidi puruks saamiseks appi riivi ning see töötas ka väga hästi. Seega: ega see biskviit pudiks tegemata jää ;)

Kui biskviidipuru on olemas, tuleb üks peotäis sellest kõrvale tõsta. See jääb hiljem koogikeste veeretamiseks.
Põhiosale purule tuleb juurde segada kakao ja rummiessents (keegi ei keela ka päris rummi kasutada...aga seda läheb palju rohkem) ja veidikesehaaval hapukoor, et saada tihke, aga vormitav ja kooshoidev mass. Sellest siis veeretada kümme pallikest, mida omakorda veeretada alguses kõrvale tõstetud purus. Seejärel vajutada koogikesed veidi lamedamaks ja valmis nad ongi :)
Mina tõmbasin noa seljaga triibud ka sisse-siis on nagu poekoogid :D