Suitsukala-õunasalat

Suurepärane salat, mille juhuslikult Nami-Namist avastasin. Lihtne, aga imehea! Originaalis suitsuräimega, aga ka teiste kohalike suitsukaladega on hea.

1 suitsulatikas
3 korralikku õuna
1-2 sl peenelt hakitud sibulat
1 sl tilli
3 dl majoneesi-hapukooresegu või 3 dl hapukoort + maitse järgi sinepit


Puhastasin kala, pani kalaliha kaussi. Eemaldasin õuntelt südamiku ja tükeldasin viljaliha pisikesteks kuubikuteks. Lisasin kalale õunakuubikud, hakitud sibula, tilli ja kastme. Segasin läbi.

Karamellõunad... või õigemini iiriseõunad

Sügis. Parajalt jahe, lehed ei ole enam mitte lihtsalt kollasepunased, vaid suhteliselt longus või maha langenud. Korjasin eile viimased õunad puu otsast kasti seisma. Lootuses, et kuu aja pärast ka koduaia õuna ampsata saan. 

Ja nüüd tegin iirisekattega õunu. Jah, ma tean, et nendega meenub kõigile kommerts-Halloween, aga ma ei ole selle püha fänn. Ja ei jaga seda retsepti siin mitte "õudukapüha" tõttu, vaid seetõttu, et iiris+õun maitseb tõsiselt hästi! Ausõna, ma teen neid edaspidi veel!

Esmalt oluline valida head õunad. Õunad peaks olema tugevad, ilusad (usse pole vaja, eks), krõmpsuvad, parajalt mahlaka viljalihaga. Peamine reegel on: vali õun, mida sööksid hea meelega! Mina näiteks kasutasin seekord sorti Eva kuld. Sibulõunad on ka sügiseti hästi head. Ja kes eelistab hapumat õuna magusa katte sees, valigu näiteks Antonovka, kuigi nad on tavaliselt gigantsed :D.


Iirisekate:
piisab umbes viie keskmise õuna katmiseks

150 g iirisekomme
1 sl piima
meelepärast lisandit õunte katmiseks (kasutasin jämeda jahvatusega röstitud mandlijahu)
Kõigepealt tegin ettevalmistused: pesin ja kuivatasin õunad. Õunad, muide, peavad olema toatemperatuuril (liiga külmalt õunalt võib kate maha libiseda)! Eemaldasin õuntelt varreotsad ja pistsin asemele sobivad pulgad (mina kasutasin keskmise pikkusega bambusest grilltikke, aga võib ka loodusest murtud oksa kasutada. Või jäätisepulka näiteks). Panin lauale lõikelaua ja katsin küpsetuspaberiga. Valasin väikesesse kausikesse mandlijahu.

Edasi panin iirised ja piima paksupõhjalisse potikesse ning kuumutasin hästi rahulikul kuumusel pidevalt segades, kuniks iirised olid sulanud ja mass oli tükivaba. Lasin segul pool minutit jahtuda (muidu võib see taaskord tahta õunalt maha libiseda) ning hakkasin õunu sisse kastma: võtsin õuna  ja kastsin õuna pulgast kinni hoides iirisesse. Keerutasin õuna, et see kattuks igast küljest ühtlaselt. Tõstsin õuna iirisesegust välja, lasin paarkümmend sekundit poti kohal nõrguda ja kastsin siis õuna mandlijahusse. Edasi panin õuna küpsetuspaberile püsti seisma. Tegin sama ka teiste õuntega ning lasin siis neil kõigil umbes pool tunnikest taheneda.

Kuna (suuremat sorti) õunu võib otse varre otsast ampsates natuke ebamugav süüa olla, soovitan nad enne sööma asumist tükkideks lõigata - nii, nagu pildil näha. Seda muidugi seljuhul, kui söömine toimub toas ja sööja pulgast kinni hoidmise lõbust on nõus ilma jääma. :)

Õuna-lehttaignaroosid

Praegusel õunahooajal on ju vaja aeg-ajalt mõned koogid küpsetada. Lisaks harjumuspäraseks saanud klassikutele proovin igal aastal ka midagi uut. Seekord siis nii :)

Pisikesed koogikesed, mille tegemine on kiire ja ärasöömine veel kiirem. Lihtsad, parajad ampsukad. Lastele väga meeldisid!

12 tk

400 g lehttaigent
4 suurt õuna
4 tl (demerara) suhkrut
1 tl jahvatatud kaneeli

Nagu piltidelt näha:
Sulatasin lehttaigna, lõikasin ribadeks, saades neid kokku kaksteist. Lõikasin õunad sektoriteks, eemaldasin südamikud ja viilutasin õunad imeõhukeselt.
Asetasin igale taignaribale õunaviile, koorega pool ülespoole. Nii, et taignariba alumine 1/3 tühjaks jääks. Raputasin peale suhkrut ja kaneeli, keerasin taignariba koos õuntega rulli (mitte väga tihkesse). Asetasin saadud rullikese muffinipanni pesasse.
Tegin nii kõikide ülejäänud taignaribadega.

Küpsetasin 200*C ahjus 15-20 minutit, kuniks taigen oli kuldpruun. Lasin vormis viis minutit jahtuda ja siis serveerisin.

Lehttaigna ostsin sellise, mis juba pakis on nelja õhukese plaadina. Seda enam rullima ei pidanud, lõikasin lihtsalt iga plaadi kolmeks, saades kaksteist riba. Kui kasutada teistsugust lehttaigent, tuleb see rullida omajagu õhukeseks ning lõigata kaksteist riba umbkaudsete mõõtudega 3x20 cm.

Õun tuleb lõigata nii nii nii õhukeseks, kui vähegi saab. Noaga täiesti tehtav, köögimandoliiniga ka. 

Klassikaline õunastruudel

Struudel on Austriast pärit küpsetis, mis sai tuntuks 18. sajandil ja levis hooga Euroopas endise Austria-Ungari riigi aladel. Õhukeste taignakihtide vahel on täidis, mis võib olla nii soolane kui magus. Taigen ise on hästi õhuke ja pärast küpsemist krõbe. Struudlit serveeritakse soojalt, kõrvale sobib pakkuda näiteks jäätist või vanillikastet. 

Taigna võib kas ise teha või kasutada filotaigent. Mulle struudlitaigna tegemine väga meeldib, kuna tema venimisomadused on imelised. Imeõhukeseks veniv taigen ja lina abil kokku rullimine teeb küpsetamise väga põnevaks!

üks suur struudel, u 40 cm pikk

Taigen:
250 g nisujahu
25 g võid
1 muna
0,5 tl äädikat
vett

Täidis:
1 kg õuna (puhaskaal)
75 g suhkrut
2 tl kaneeli
100g rosinaid

Vahele ja peale:
75 g võid
100 g mandlijahu*
50 g suhkrut
tsipa tuhksuhkrut

Alguses tegin taigna: panin jahu kaussi, lisasin pehmemapoolse või ja segasin, kuni või oli pisikeste purudena. Eraldi nõus kloppisin lahti muna ja lisasin niipalju vett, et kokku sain muna-vee segu 150 ml. Lisasin sellele vedelikule äädika ja segasin läbi.

Valasin muna-vee-äädikasegu jahusse, segasin-sõtkusin hoolega, kuniks taigen oli ühtlane pall. Siis tõstsin taigna lauale ja sõtkusin viis minutit. Sõtkumine on väga oluline, seda aega ei tasu lühendada!

Kui taigen sõtkutud, on ta ilus ja siidine. Siis panin taigna kaussi, määrisin pealt õliga (et ta ära ei kuivaks) ja lasin toatemperatuuril tund-kaks puhata.

Sel ajal, kui taigen puhkas, tegin muud ettevalmistused:

Täidise jaoks puhastasin, koorisin ja tükeldasin õunad. Lisasin rosinad, suhkru ja kaneeli ning segasin hoolega läbi.

Teises kausis segasin mandlijahu ja suhkru.

Ning kolmandas kausis sulatasin 75g võid.

Katsin laua puhta linaga, sõelusin peale jahu- nii, et jahu kattis õhukese kihina terve lina.

Kui taigen oli puhanud, tõstsin ta kausist välja jahuga kaetud laua keskele. Rullisin taignarulli abil u 30x20cm ristkülikuks. Edasi hakkasin kätega taigent venitama. Selleks panin mõlemad käed taigna alla ja liigutasin käsi teineteisest eemale. Esimesel korral tundub see veidi hirmus, aga kui taigen on õigesti tehtud, ei lähe ta katki, vaid venib kenasti. 

Venitasin taigent, kuniks ta oli imeõhuke ja umbes 100 cm x 70 cm suur ristkülik. Taigen peab olema nii õhuke, et paistab läbi- kirjanduse järgi peaks läbi struudlitaigna armastuskirja suutma lugeda :)

Venitamisel jäävad taigna servad paksemad, need tuleb kääridega ära lõigata. Ja siis kiirelt sulavõiga taigen üle pritsida. Justnimelt pritsida, kuna pintseldamiseks on taigen liiga õhuke ja läheks pintslitõmbe all katki. Ära kulus mul umbes kolmandik sulavõist.

Kogu taignavenituse protsessi tasub teha suhteliselt kiirelt (aga samas rahulikult), kuna taigen hakkab õhu käes kuivama. Ja kuivanud taigen on rabe. Seepärast peab koheselt peale venitamise lõppu taignale sulavõid pritsima. 

Edasi katsin terve taignapinna mandlijahu-suhkru seguga. Ja siis tõstsin ühte lühemasse serva täidise. Sealjuures mitte täiesti serva, vaid servast nii 10 cm kaugusele. Vormisin täidise ilusa pikliku kuhjana. 

Kui täidis paigas, tuleb struudel kokku rullida. Kuna kätega rullimiseks on taigen liiga õhuke ja võib rebeneda, tehakse seda lina abil: Tõstsin täidisepoolse otsa lina veidi üles ja keerasin selle abil taignaserva täidise peale. Siis tõstsin lina kõrgemale ja tõmbasin enda poole - struudel rullis ennast kokku. Viimast tehes tasub taas pigem kiire olla, mitte väga aeglaselt rullida- siis tuleb struudel ilusama kujuga ja ei vaju liiga lapikuks. 

Kokkurullitud struudli vabad taignaotsad surusin kinni, lõikasin (vajadusel) veidi lühemaks ja voltisin struudli alla. Tõstsin struudli küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja pintseldasin üle sulavõiga. 

Küpsetasin struudlit 190*C eelkuumutatud ahjus umbes 30-40 minutit, kuniks struudel oli pealt krõbe ja kuldpruun. Küpsemise käigus määrisin ühe korra ka võiga, kulutades ära viimase osa sulatatud võist.

Valmis struudlil lasin viis minutit plaadil jahtuda, raputasin peale tuhksuhru ja siis serveerisin. 

*Kasutasin jämedama jahvatusega röstitud mandlijahu, mida toodab Germundi firma. Aga võib kasutada ka tavalist mandlijahu või mandlilaastu.

Õunapommid

Õunapommid on täidetud õunad, mis on pakitud taignasse ja siis küpsetatud. Lihtne ja väga maitsev magustoit, eriti koos vaniljekastmega. See siin on minu versioon :)

Neljale

Taigen:

1,5 dl nisujahu

50 g külma võid

mõni tera soola

0,5 tl suhkrut

1-2 sl külma vett

Täidis:

neli keskmist õuna

1,5 sl külma võid

1,5 sl fariinsuhkrut

pisike peotäis pähkleid

pool peotäit rosinad vm kuivatatud marju/puuvilju (mul olid näiteks mooruspuu marjad)

kuni 1 tl kaneeli

Taigna tegemiseks panin kaussi jahu, soola ja suhkru, lisasin või ja näppisin segu puruseks. Siis lisasin vee (ei pruugi kõike vaja minna!) ja mudisin taigna kiirelt kokku. Panin toidukilesse ja asetasin külmkappi puhkama.

Koorisin õunad, eemaldasin südamikud. 

Hakkisin pähklid koos mooruspuu marjadega väiksemateks tükkideks, segasin suhkru ja kaneeliga. Lisasin või ning mudisin käte vahel kõik ühtlaseks. Jaotasin saadud massi neljaks ja surusin iga õuna südamikuks.

Kui taigen oli umbes 30 minutit puhanud, tõstsin ta külmikust välja, jaotasin neljaks ning rullisin iga tüki õhukeseks. Asetasin kõigile neljale taignalatakale õuna ja tõstsin taigna servad üle õuna kokku- tulemuseks taignasse pakitud õunad. Mõnel jäi tipust väheke lahti, see võib nii olla :)

Küpsetasin 200*C ahjus pool tunnikest, kuniks taigen oli pruun. Lasin tsipa jahtuda ning serveerisin vaniljekastmega.

Maailma parim õunapirukas ehk lummav õunagalett

See pirukas võlus mu täielikult! Imehea krõbe taigen ja just paras õunatäidis. Ohh, kui hea see oli :)

Galett on lahtine pirukas, millel taignaservad vabas vormis osaliselt täidise peale keeratud. Noh nii, nagu pildil näha. Pirukas on lihtsasti ning kiiresti tehtav ja imemõnus. Ausõna, võib juhtuda, et edaspidi on siin blogis kõik pirukad sellised :D

umbes 22cm läbimõõduga pirukas

Taigen:

3 dl nisujahu

100 g külma võid

2-3 sl vett

1 tl suhkrut

näpuotsaga soola

Täidis:

1 liiter õunatükke (ehk puhastasin kaheksa keskmist õuna ja viilutasin need)

1 tl kaneeli

2-3 sl suhkrut (oleneb õunte magususest)

Taigna tegemiseks segasin jahu soola ja suhkruga, lisasin võikuubikud ja näppisin taigna puruseks. Sealjuures, võimalikult kiirelt. Lisasin jaokaupa vee, surusin taigna kokku (kõike vett ei pruugi vaja minna!). Ei lasknud end häirida herneterasuurustest võitükikestest taigna sees, kõik ei peagi ühtlane olema. Panin taigna külmkappi, kus lasin tunnikese puhata.

Valmistasin ette õunad: koorisin, eemaldasin südamikud ning viilutasin õhukeselt. Segasin õunatükid kaneeliga läbi.

Tunni möödudes rullisin taigna küpsetuspaberile lahti, saades enam-vähem ilusa ringikujulise taignatüki, läbimõõduga 32 cm. Suur täpsus oluline ei ole, pigem tasuks jälgida, et taigen oleks õhuke - alla poole sentimeetri. Valasin  kaneelised õunatükid taignaketta keskele, surusin ühtlase kõrgusega kuhjakeseks. Servadest jäi u 5 cm taigent vabaks. Selle osa tõstsin õunatükkide peale. 

Viimasena raputasin õuntele ja pealeulatuvale taignaosale suhkru.

Küpsetasin 200*C ahjus pool tundi, kuniks õunad olid pehmed ja taignaserv kena pruun. Tõstsin ahjust välja, lasin tsipa jahtuda ning serveerisin soojalt.

Ülikiired õunasufleed

Oijah... blogis haigutab juba nii tükk aega tühjus, et enamik blogilugejaid on mu ilmselt maha kandnud ja arvavad, et rohkem siia aadressile uusi jutte oodata ei ole. Mina seevastu tahaksin kinnitada, et paus on ajutine ja ma kokkan ikka edasi. Lihtsalt viimastel kuudel veidi vähem ja rohkem vanu-häid-klassikuid, mis blogis juba olemas.

Nüüd aga midagi uut. :)

Suflee on oma olemuselt õrnas vahulaadses olekus küpsetis, mis sulab suus. :) Olen alati arvanud, et selle valmistamine on keeruline teadus ja ebaõnnestumine on vaat' et garanteeritud. Selgus, et olen olnud väga valel arvamusel ja suflee on iseenesest lihtne küpsetis. Vajab vaid pealehakkamist ja veidi kannatus.

Kõige lihtsam on sufleed valmistada puuviljadest (või marjadest), millest tuleb saada püree, seejärel lisada püreele vahustatud munavalged, segu ahju panna ja imetlema jääda, kuidas küpsetised taevasse kerkivad :) Muidugi, nippe on ka veidi vaja teada. 

Kuna õhtul, kui seda magusrooga proovida otsustasin, laiutas mu puuviljavaagnal tühjus, otsustasin veidi improviseerida ja tegin sufleed kõige klassikalisemast õunamoosist, mille suvel valmis keetnud ja purki pannud olin. 

Kuuele.

4 dl õunamoosi

1 sl sidrunimahla (või veidi rohkem?- maitse segu!)

5 munavalget

näpuotsatäis soola

7 sl peent suhkrut

vormide määrimiseks sulavõid ja tuhksuhkrut

Alustuseks tõstsin õunamoosi purgist kaussi ja lisasin sidrunimahla. Seejärel püreestasin segu saumikseri abil ühtlaseks, et õunapüreesse ei jääks ühtegi tükki. (See on see koht, kus segu maitsta ja hinnata, kas magusa-hapu suhe on sööjale meelepärane. Vajadusel korrigeerida maitset sidrunimahala või suhkru abil. Arvestada, et munavalgetesse läheb ka veel suhkrut!)

Seejärel panin ahju 180*C peale soojenema. Võtsin kuus vormikest, millega plaanisin magustoidu ahju panna ja määrisin pintsli abil põhjad ja küljed sulavõiga kokku. Kusjuures  väidetavalt peavad pintslitõmbed liikuma vormi põhja poolt üles, et soodustada sufleede kerkimist. Vormid määritud, puistasin nad üle tuhksuhkruga ja panin hetkeks külmkappi, et või taheneks. (Mainin siinkohal ära, et väga paljudes kohtades soovitatakse vorme kaks korda võiga määrida. Mina selleks vajadust ei näinud, sufleed kinni ei jäänud ja kerkisid kenasti vormist välja)

Edasi võtsin suure kausi, panin sinna munavalged ja soola ja vahustasin, kuni munavalge moodustas pehmeid tippe. Seejärel vahustasin edasi, pidevalt suhkrut lisades (NB! kui õunapüree on suhteliselt magus, siis ei pruugi 7sl suhkrut vaja minna, võib piisata ka 5-6 lusikatäiest). Lõpetasin vahustamise, kui munavalgevaht oli tugev ja tipud hoidsid end tublisti püsti.

Et õunapüreed ja munavalgevahtu kokku segada, tõstsin esialgu paar lusikatäit munavahtu õunapüree hulka ja segasin läbi. (Selle tegevusega vältisin liigset õhu väljalöömist munavahust.) Seejärel segasin ülejäänud munavahu segu hulka. Segama peaks siis rahulikult ja ettevaatlikult, just nii palju, kui vaja ja nii vähe kui võimalik :).

Jaotasin õunavahu kuue portsjonivormi vahel (minu vormid said täpselt täis), silusin noa abil pealt siledaks ja tõmbasin noaotsa abil vormi serva ja õunavahu vahele triibu, et vältida suflee kinnijäämist serva külge. Seejärel tõstsin vormid eelkuumutatud ahju madalamale restile ja küpsetasin umbes 17 minutit, kuni sufleed olid kerkinud ja pealt helepruunid. NB! küpsemise käigus ahjuust avada ei tohi, et vältida sufleede allavajumist! 

(Tahan veel väga toonitada, et täpne küpsemisaeg sõltub ahjust. Keskmine võiks nii 15 minutit olla, aga kõige täpsem on aega vaadata sufleede pealt- kui nad on ilusti kerkinud ja pealt pruunid (aga küljed veel heledad), siis võib nad ahjust välja võtta)

Serveerida kohe, kuna aja jooksul vajuvad sufleed siiski mingis osas alla. 

Apelsinihõngune õunakook

Õunakoogihooaeg kestab... kuigi peas mõlguvad mõtted pirni- ja ploomikookidest.

See kook sai mõnusalt õhukese põhjaga, kuhjaga õunane, kerge apelsini- ja kaneelihõnguga. Ja otsa sai kiiremini, kui oleksime soovinud. :D

Kogus ühe 35x11cm kandilise pirukavormi jaoks.

Taigen:

50 g külma võid

75 g nisujahu

1 sl suhkrut

1 sl kartulitärklist

1 sl külma vett

Kate:

300 g õunatükke

1,5 sl suhkrut

0,5 tl kaneeli

3 sl mandlilaaste

150 g õuna-apelsinimoosi (üks piske purgike)

Põhja tegemiseks segada kuivained omavahel, lisada kuubikutena külm või ja näppida segu puruseks. Lisada lusikatäis vett ja segada kiirelt kokku taigen. Lasta külmas kümmekond minutit puhata.

Sel ajal, kui taigen puhkab, segada õunatükid kaneeli ja suhkruga läbi. Panna ahi 200*c peale soojenema.

Kui taigen on kümme minutit külmas olnud, suruda see pirukavormi põhja ja külgedele. Torgata taignasse kahvli abil mõned augud ja panna viieks minutiks sügavkülma.

Viie minuti möödudes tõsta pirukavorm otse sügavkülmast kuuma ahju ja küpsetada põhja viis minutit.

 Seejärel tõsta vorm ahjust välja, määrida koogipõhjale moos, puistata peale mandlilaastud ja laotada ühtlaselt suhkru-kaneelised õunad. Asetada vorm tagasi ahju ja küpsetada kooki 200*C juures 30-35 minutit, kuni õunad on pehmed ja taignaservad pruunikad.

Õuna-apelsinimoos

Seda head moosi olen teinud mitmel aastal, mulle väga maitseb! Kuigi moosi sisse läheb veidi rohkem õuna kui apelsini, jääb maitselt domineerima siiski apelsin. Õun omaltpoolt annab mahedust ja kokku saab imehea moos.

1,5 kg õuna
1 kg kooritud apelsini
700 g suhkrut

Pesin õunad ja tükeldasin. Eemaldasin apelsinidest sektoritena viljaliha ja panin koos õuntega potti. Kuumutasin keskmisel kuumusel keemiseni, lasin kümmekond minutit mulksuda. Siis lisasin suhkru ja keetsin, kuni õunatükid olid suhteliselt lagunenud (no mulle meeldib nii). Tekkiva vahu (kuigi seda peaaegu ei tulnudki) eemaldasin.
Valmis moosi panin steriliseeritud purkidesse.

Mõnusalt lihtne õunakook

Õunakoogihooaeg kestab! :) Viimasel ajal teen peaaegu iga päev ühe õunakoogi. Hetkelgi üks pirukas ahjus! :) Seda kooki tegin eile, hea ja lihtne ning maitses kõigile!

Retsept Nami-Namist, muudetud sellevõrra, et mina kasutasin olude sunnil piima. Kook õnnestus ikkagi hästi :) Antud kogusest sain 25x30 cm suuruse koogi.

4 dl nisujahu
1,5 dl suhkrut
noaotsatäis soola
1,5 tl küpsetuspulbrit
100 g võid
2 muna
2 dl keefirit (piimaga sai ka hea kook)
500 g õunatükke
peale kaneeli ja suhkrut

Alustuseks sulatasin kastrulis või, lasin sel tsipa jahtuda ja siis vispeldasin vaikselt niristades juurde piima. Seejärel kloppisin hulka munad. Teises nõus segasin kuivained omavahel ja valasin need vedeliku hulka. Segasin taigna kokku, siis lisasin õunatükid. Valasin saadud taigna küpsetuspaberiga kaetud vormi, raputasin peale lusikatäie suhkrut ja tsipa kaneeli. Küpsetasin 200*C ahjus umbkaudu 35-40 minutit, kuni kook oli pealt kenasti pruunikas.
Maitses hea nii soojalt kui jahtunult!

Õhukese õunakoogi õhtu

Kuna õunapuudel valmivad järjest enam magusad ja maitsvad punarohelised pallikesed, on õige aeg hakata õunakooke tegema. Selle retsepti järgi valmistatud kook tuleb suhteliselt õhuke, krõbe ja väga hea! :)
Kogus on ühe 35x11cm kandilise vormi jaoks, tavapärase 24 cm läbimõõduga ümmarguse vormi jaoks tuleb võtta kahekordne kogus.

Põhi:
50 g külma võid
75 g nisujahu
1 sl suhkrut
1 sl kartulitärklist
1,5 sl külma vett


Kate:
3-4 õuna
3 sl mandlilaaste
2 sl suhkrut

Põhja tegemiseks näppisin või ja kuivained puruseks, lisasin külma vee ja segasin kiirelt taigna kokku. Panin viieks minutiks külmkappi puhkama, seejärel surusin taigna koogivormi põhjale ja külgedele- ilusa õhukese kihina. Asetasin koogivormi taas külma, et taigen veel kümme minutit puhata saaks.
Kuumutasin ahju 200*C-ni. Viilutasin õunad.

Kui ahi oli kuum, võtsin koogivormi külmkapist ja panin kohe ahju. Küpsetasin põhja viis minutit, siis tõstsin vormi ahjust välja. Raputasin koogipõhjale mandlilaastud ja ühe supilusikatäie suhkrut, seejärel ladusin peale õunaviilud ja raputasin õunte peale ülejäänud suhkru. Panin vormi ahju tagasi ja küpsetasin 200*c juures veel 20-25 minutit.

Jõulune saiavorm

Saiavorm on kodune, lihtne ning väga maitsev roog. Eile õhtul tegin seda head rooga taas, muutsin aga veidi jõuluhõngulisemaks. Ja hää ta sai :)
Kogus: neljale


8 viilu saia
4 dl õunamoosi
peotäis jõhvikaid
1 tl piparkoogimaitseainet
2 muna 
250 ml piima
1 sl suhkrut
1 sl võid


Kuna saiavormi tehakse tavaliselt kõvemast saiast, aga minu oma oli hea ja värske, siis röstisin alustuseks saiaviile ahjus grillrežiimil, kuni nad omandasid kuldse jume. Seejärel ladusin pooled saiaviilud võiga määritud vormi põhja (tegin kahes väiksemas vormis), tõstsin ühtlaselt peale moosi, raputasin peale piparkoogimaitseaine ning jõhvikad. (Tegelikult võib kasutada ka seda moosi, siis pole piparkoogimaitseainet enam vaja ) Seejärel katsin teise kihi saiadega.
Kloppisin munad suhkruga lahti, vispeldasin hulka ka piima ning valasin piima-muna segu saiavormile. Viimasena panin saiaviiludele ka mõned võitükikesed ning küpsetasin rooga 180*C juures umbes pool tundi, kuni muna-piimasegu kenasti hüübinud oli ja saiad pealt kuldpruunid.
Serveerida kohe ja soojalt, traditsiooniliselt koos külma piimaga, aga mina sõin sel korral niisama :)

Esitasin saiavormi ka Leiburi retseptivõistlusesse, kus seda peeti lohutusauhinna vääriliseks! :) 

Mõnus kõrvitsa-sidrunimoos.

Kui kõrvitsat rohkem käes on, tasub sellest keeta moosi. Sest talvel purdu ja pannkookide peale ikka midagi panna vaja on ning see moos sobib selleks ideaalselt. Tegin seda täna väikse portsu ja mees leidis, et peaks paar korda veel niipalju keetma :)
Retsept nami-namist, kogus 2 l moosi.

1 kg kõrvitsakuubikuid
500g õunatükke
2 sidrunit
jupike värsket ingverijuurt
1 kg moosisuhkrut

Kõrvitsatükid tuleb koos õunatükkidega potti panna, lisada riivitud sidrunikoor ja tükkideks lõigatud sidruni viljaliha (ilma valge osata). Lisada ka kooritud, aga terve ingverijuuretükk.
Segul tuleb madalal kuumusel keema lasta minna, siis mõõdukal tulel mõnda aega keeta, kuni komponendid pehmenevad. Siis eemaldada ingverijuur ja moosimass ära püreestada.
Lisada moosisuhkur ja kuumutada püree keemiseni. Keeta paar minutit, eemaldada tulelt ning panna steriliseeritud purkidesse. Kaanetada purgid kohe.
Jahtudes muutub moos mõnusalt paksuks marmelaaditaoliseks.
Alumisel pildil on näha moosi kena värv. Sõime seda koos scones-kakukestega, soovitan soojalt :)

Jõuluhõnguline õunamoos

Juba eelneval aastal katsetasin erinevaid maitseid, mis õunamoosiga sobiks. Lihtsalt seetõttu, et tavaline õunamoos on küll väga hea, aga ta on tavaline :D Erinevad maitsenüansid said ära proovitud ja saan nüüd öelda, et õunamoos võib palju põnevam ka olla :)

Sel aastal mul aga väga palju õunu ei ole ja seetõttu ka väga palju erinevaid retsepte ära proovida ei saa. Proovisin aga seda nami-namist leitud retsepti ja tahan nüüd kõigile kiita. Piparkoogimaitseainega vürtsitatud õunamoos jääb hõrk, sooja andev ja jõuluaega meenutav.

2,5 kg õunu
1 kg suhkrut
2 dl vett
0,5 pakki piparkoogimaitseainet

Alustuseks koorisin õunad ja eemaldasin südamikud. Lõikasin õunad väiksemateks tükkideks ning panin 2 dl veega keema. Kui õunad olid podisema hakanud, alandasin kuumust ja lasin potitäiel nii kümmekond minutit mulksuda (ehk oli see aeg isegi veidi pikem....no mulle meeldib ilma suurte tükkideta moos kah. Kellele tükid meeldivad, keetku vaid 10 minutit). Siis segasin sisse suhkru ja piparkoogimaitseaine ning lasin veel kümmekond minutit podiseda, käies aeg-ajalt moosi segamas.
Seejärel pistsin moosi steriliseeritud purkidesse ja valmis ta oligi :)

Sain sellest kogusest umbes kaks liitrit moosi. Kuigi mul on täpset kogust raske öelda, kuna panin moosi nii erikujulistesse ja erisuurustega purkidesse, et nüüd liialt keeruline arvutada. :)

Karamelliõunad

Täna taas magusalainel. Ja hästi-hästi magusa :) Veidikene teistmoodi roog õuntest, maitseb imehea koos jäätisega (meheraas leidis, et ilma jäätiseta seda sööki süüa ei saagi).

Retsept nami-namis, koguselt neljale.

4 suurt õuna

1 muna

100g nisujahu

3 dl vett

näpuotsaga soola

---

frittimiseks õli

---

1 sl vett

6 sl suhkrut

1 sl seesamiseemned

Kõigepealt segasin kokku taigna- veest, jahust, soolast ja munast. Jäi selline hapukoorepaksune. Aga mitte väga paksu hapukoore, vaid sellise mõistliku :D

Siis koorisin õunad, eemaldasin südamikud ja lõikasin õunad tükkideks, saades ühest õunast kaheksa tükki.

Kuumutasin potikeses õli, kastsin õunad taignasse ja siis frittisin õlis. Tõstsin küpsetsupaberile nõrguma.

Seejärel võtsin panni ja panin tulele. Valasin pannile vee ja suhkru ja sulatasin need siirupiks. Valasin sisse seesamiseemned ja taignas õunatükid ning segasin. Ja segama peab ettevaatlikult, kuna õunad on küpsenud ja seega pehmed. 

Serveerisin kohe koos vanillijäätisepalliga.

Mõisaproua õunakook

Täna oli minu esimene tööpäev, mis puhuks viisin kaasa koogi. Kuna õunu veidi on ja need tuleb kõik ära tarbida, enne kui nad mädanema lähevad(ei saa ju sellist hinnalist saadetist halvaks lasta), siis otsisin justnimelt õunakoogi retsepti. Ja leidsin selle nami-namist, kiidetud ja lihtsa. Ja nüüd kiidan mina ka, proovige! :)

Mõisaproua õunakook (24cm ümmarguse vormi jaoks)

200g toasooja võid
1,5 dl suhkrut
2 muna
1,5 dl kartulitärklist
2 sl nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
---
500g õunu (puhastatud-viilutatud)
2 sl suhkrut
1 tl kaneeli


Või tuleb esiteks suhkruga vahustada. Seejärel lisada ükshaaval munad, samal ajal edasi vahustades. Teises kausis segada kokku kuivained ja siis võivahuga ühtlaseks taignaks kokku segada. Seejärel kummutada taigen vormi.
Katte jaoks laduda viilutatud õunad ilusti silutud taignale ringiratast peale, raputada peale suhkur ja kaneel ning küpsetada 200*C ahjus 25 minutit, kuni koogi keskele torgatud tikk puhtaks jääb.
Ei oska kahjuks öelda, kuidas kook soojalt maitseb, kuna ma küpsetasin õhtul, aga sõin alles järgmise päeva lõuna ajal. Aga jahtunult oli imehea.

Õunastritsel

Õunahooaeg on täies hoos ja blogidesse ilmub koorem õunakoogipostitusi :) Aga siia blogisse sel aastal vist mitte nii väga, sest mu vanemate aias on kõikide õunapuude peale kokku täpselt neli õuna. Ja needki ei ole veel valmis :D
Õnneks on aga mu ämma-äia aias õunu küll. Miinus on muidugi see, et nad elavad 200km eemal ja seega on õunasaadetsite saamine keeruline. Ja need vähesed, mis minuni jõuavad, pistetakse ka tavaliselt ilma suurema tseremooniata nahka :)
Nüüd aga nendest õnnelikest õuntest, kes ka koogi sisse jõudsid.

25g pärmist magus pärmitaigen(ehk pool põhiretseptist)
viis keskmist õuna (mul oli Valge klaar)
0,75 dl suhkrut
tsipa kaneeli
50g toasooja võid
---
määrimiseks muna

Taigen oli kerkimas (valmistamise õpetus põhiretsepti all), seega oli vaja ette valmistada õunad. Selleks pesin nad, koorisin ära ja viilutasin õhukesteks tükkideks, mille omakorda veel pisemaks lõikasin. Tüki suurus polegi noo oluline, oluline on pigem paksus-õhemad tükid on paremad, sest lõhuvad väiksema tõenäosusega taigent. Kui õunad lõigutud, segasin nad suhkru ja kaneeliga ja ootasin, mil taigen lõpuni kerkib.
Kui taigen oli küpsetamiseks valmis, rullisin selle jahusel laual ristkülikuks, määrisin õrnalt peale pehme või ja jaotasin ühtlaselt,õhukese kihina laiali õunatükikesed.
Seejärel keerasin pikemast küljest taigna rulli. Järgmisena võtsin appi käärid ja tegin umbes iga kahe sentimeetri tagant 2/3 rulli pakuselt sisselõiked (vt pilti) ning tõmbasin saadud "peaaegu viilud" vaheldumisi erinevatesse suundadesse.

Tõstsin stritsli ahjuplaadile, määrisin pealt munaga ja küpsetasin 200*C ahjus, kuni kuldse jumeni (10-15 min). Seejärel lasin veidi jahtuda ja asusin maiustama :)