teisipäev, 13. september 2016

Kohvisaiad

Tänaseks üks klassikaline küpsetis - minu lemmiksaiakesed läbi aegade, kahtlemata :)



Kogus: 12 tk

tainas
450 g nisujahu
pool pakki kuivpärmi
50 g suhkrut
50 g toasooja võid
200-250 ml käesooja vett
soola

kihistamiseks
50 g toasooja võid
50 g suhkrut

määrimiseks
üks väike muna

purukatteks
2 sl nisujahu
2 sl suhkrut
1 sl võid

Pane jahu kaussi, lisa pärm, sool, suhkur ja kuubikutena või. Lisa umbes 200 ml vett. Sega tainas kokku (kui tainas tundub liiga kuiv, lisa sortsuke vett veel), vaja lauale ja sõtku umbes kümmekond minutit, kuniks taigen on sile ja käte küljest lahti löönud. Aseta  tainapall kaussi tagasi, kata puhta rätikuga ja lase 45 minutit toatemperatuuril (hea oleks u 22*C) kerkida.
Kalluta kerkinud tainas jahusele lauale, rulli umbes 1,5 cm paksuseks ristkülikuks. Määri kihistamiseks mõeldud või kahele kolmandikule taignaplaadile. Voldi taigen kolmeks kokku (vt joonis1). Kata toidukilega ja lase 15 minutit kerkida.
Seejärel rulli tainas uuesti ristkülikukujuliseks plaadiks, mis umbes 1,5 cm paks. Kata kaks kolmandikku taignaplaati suhkruga ning voldi tainas uuesti kolmeks kokku. Kata toidukilega ja lase 15 minutit kerkida.



Kerkimise ajal valmista katteks mõeldud puru: pane jahu, suhkur ja või kaussi ja näpi sõrmede vahel puruseks. Aseta kõrvale.

Kui kerkimisaeg on möödas, rulli taignaplaat suuremaks, õhukeseks ristkülikuks, paksusega umbes 1 cm. Lõika saadud tainaplaadist 12 tainariba.
Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga. Võta üks tainariba, keera see spiraaliks ja siis omakorda roosiõieks kokku (vt joonis2). Püüa teha nii, et taignaotsad saiakese alla jäävad. Aseta saiakene ahjuplaadile.
Korda sama ülejäänud tainaribadega. Määri kõik saiakesed pealt lahtiklopitud munaga ja puista üle purukattega. Lase saiadel ahjuplaadil 30 minutit kerkida.

Küpseta saiu 200*C eelkuumutatud ahjus umbes 10-12 minutit, kuniks nad on kaunilt kuldpruunid. 

esmaspäev, 30. mai 2016

Rukkiburger veisepihvi ja karamellistatud sibulaga

Viimati kirjutasin siia hiilgama ammu ja napisõnaliselt "kevad". Nüüd saab juba öelda "suvi". Aeg lendab!
Olen lähiajal sageli söögiks burksi või midagi sellelaadset teinud, täna kah. Panen retsepti siia ka, sai maitsev :)



Neljale

Neli rukki-koorikleiba, soovitatavalt ümarat
400g veisehakkliha
3-4 keskmist sibulat
4 sl oliivõli
4 suuremat marineeritud kurki
krõmpsuvat lehtsalatit
6 sl Salvesti sinepikastet (või 6 sl head majoneesi segatuna 1tl sinepiga)
2 küünt küüslauku
soola


Esmalt valmistasin karamellistatud sibula: koorisin ja viilutasin sibulad. Asetasin praepanni pliidile keskmisele kuumusele, valasin peale õli. Kui õli olisin kuum, lisa sibulad, veidi soola ning praadisin mõõdukal kuumusel umbes 20 minutit, kuniks sibul oli mõnusalt karamellistunud. 

(Sibula karamellistamise võib varem ette teha ja vahetult enne burgerite kokkupanekut uuesti üles soojendada. Viimast saab teha ka näiteks grillil, fooliumist tehtud kausikeses)

Koorisin ja riivisin küüslaugu, panin kaussi. Lisasin hakkliha ning soola. Segasin hoolega läbi, vormisin neli õhukest kotletti. Küpsetasin neid pannil (grillil saaks ka, eks) mõlemalt poolt mõned minutid. 

Soojendasin leivakesed. Asetasin iga leivakese alumisele poolele lehtsalatit, marineeritud kurgi viilud, seejärel kotleti, kastme ning viimasena mõnusa portsu karamellistatud sibulat. Katsin teise leivakesega ning serveerisin. 

esmaspäev, 4. aprill 2016

Avokaadojäätis

Kevad!
:)




200 g avokaado viljaliha (u neli väiksemat avokaadot)
1 sidruni mahl
200-250 g suhkruga kondenspiima
2 dl 35%-list rõõska koort


Lõikasin avokaadod pooleks, eemaldasin kivi. Uuristasin lusikaga avokaado viljaliha koortest välja, panin koos sidrunimahlaga kaussi ning püreestasin saumikseri abil ühtlaseks massiks.

Edasi vahustasin koore pehmetipuliseks vahuks, lisasin siis kondenspiim ja avokaadopüree. Segasin ühtlaseks. Valasin kaussi, millele sain kaane peale panna ning asetasin sügavkülma. Lasin üleöö tahkuda.

Järgmisel päeval maiustasin. Kuna taoline kodukootud jäätis külmub väga kõvaks, soovitan enne serveerimist jäätisel umbes pool tunnikest toatemperatuuril pehmeneda lasta. 


neljapäev, 17. detsember 2015

Pekanipähkli-iirisekommid

Jõul on varsti käes ja päkapikkudel kibekiire aeg. Päkapikk ma küll pole, aga endalgi on päris palju tegemisi olnud. Näiteks hiljaaegu kokkasin-katsetasin läbi palju retsepte, mis nüüd riburadapidi Nami-Nami jõulukalendris avalduvad. Sealt leiab päris toredaid asju ;)



Mõnus amps, mis kohvikõrvaseks, niisama ampsamiseks ja kingikotti pistmiseks sobib, on pekanipähkli ja iirise kooslus, mis pistetud tumedasse šokolaadi. Iseenesest lihtne idee, mis vormib end kokku maitsvaks pallikeseks.

pekanipähkleid
iiriseid (kasutasin Kalevi Kiss-Kiss toffee iiriseid)
tumedat šokolaadi
soovi korral meresoolahelbeid

Võtsin iga kommikese jaoks kaks pekanipähklipoolikut ja ühe iirisetükikese. Rullisin viimase käte vahel väikeks pallikeseks ning surusin pähklipoolikute vahele. Tegin sama ka ülejäänud pähklite-iiristega.



Edasi kastsin kõik pallikesed tempereeritud sulašokolaadi, asetasin küpsetuspaberile, raputasin peale mõned meresoolahelbed (seda ei pea tegema) ning lasin kommidel tahkuda.
Saigi valmis :)


esmaspäev, 30. november 2015

Lihtne šokolaadivaht koorelikööriga

November on minu jaoks šokolaadikuu. Ma ei tea, miks. Aga ühtegi teise kuusse ei sobi šokolaadi söömine paremini kui novembrisse. Tõsi, kalendrit vaadates näen, et täna on viimane november ja see postitus jõuab siia alles nüüd. Aga ikkagi novembris :P

Magustoit, mis hästi lihtne, aga hästi maitsev. Kooreliköör on vabatahtlik, aga mulle ta mekk meeldis.



Kahele-kolmele

2 dl 35%list rõõska koort
100 g tumedat šokolaadi
1 tl vanillisuhkrut
20 ml (Vana Tallinna) koorelikööri

Sulatasin šokolaadi vesivannil (panin šokolaadi pisikesse kaussi, mille omakorda suuremasse kaussi, kus oli kuum vesi. Lasin šokolaadil aeglaselt sulada). Vahustasin koore koos vanillisuhkruga pehmeks vahuks, siis niristasin hulka sulašokolaadi, samal ajal edasi vispeldades. Viimasena segasin hulka koorelikööri.
Panin portsjonivormidesse ja paariks tunniks külma (pole väga kohustuslik, võib kohe ka sööma asuda).


reede, 6. november 2015

Suitsukala-õunasalat

Suurepärane salat, mille juhuslikult Nami-Namist avastasin. Lihtne, aga imehea! Originaalis suitsuräimega, aga ka teiste kohalike suitsukaladega on hea.



1 suitsulatikas
3 korralikku õuna
1-2 sl peenelt hakitud sibulat
1 sl tilli
3 dl majoneesi-hapukooresegu või 3 dl hapukoort + maitse järgi sinepit


Puhastasin kala, pani kalaliha kaussi. Eemaldasin õuntelt südamiku ja tükeldasin viljaliha pisikesteks kuubikuteks. Lisasin kalale õunakuubikud, hakitud sibula, tilli ja kastme. Segasin läbi.

esmaspäev, 12. oktoober 2015

Karamellõunad... või õigemini iiriseõunad

Sügis. Parajalt jahe, lehed ei ole enam mitte lihtsalt kollasepunased, vaid suhteliselt longus või maha langenud. Korjasin eile viimased õunad puu otsast kasti seisma. Lootuses, et kuu aja pärast ka koduaia õuna ampsata saan. 
Ja nüüd tegin iirisekattega õunu. Jah, ma tean, et nendega meenub kõigile kommerts-Halloween, aga ma ei ole selle püha fänn. Ja ei jaga seda retsepti siin mitte "õudukapüha" tõttu, vaid seetõttu, et iiris+õun maitseb tõsiselt hästi! Ausõna, ma teen neid edaspidi veel!


Esmalt oluline valida head õunad. Õunad peaks olema tugevad, ilusad (usse pole vaja, eks), krõmpsuvad, parajalt mahlaka viljalihaga. Peamine reegel on: vali õun, mida sööksid hea meelega! Mina näiteks kasutasin seekord sorti Eva kuld. Sibulõunad on ka sügiseti hästi head. Ja kes eelistab hapumat õuna magusa katte sees, valigu näiteks Antonovka, kuigi nad on tavaliselt gigantsed :D.


Iirisekate:
piisab umbes viie keskmise õuna katmiseks

150 g iirisekomme
1 sl piima
meelepärast lisandit
õunte katmiseks (kasutasin jämeda jahvatusega röstitud mandlijahu)

Kõigepealt tegin ettevalmistused: pesin ja kuivatasin õunad. Õunad, muide, peavad olema toatemperatuuril (liiga külmalt õunalt võib kate maha libiseda)! Eemaldasin õuntelt varreotsad ja pistsin asemele sobivad pulgad (mina kasutasin keskmise pikkusega bambusest grilltikke, aga võib ka loodusest murtud oksa kasutada. Või jäätisepulka näiteks). Panin lauale lõikelaua ja katsin küpsetuspaberiga. Valasin väikesesse kausikesse mandlijahu.

Edasi panin iirised ja piima paksupõhjalisse potikesse ning kuumutasin hästi rahulikul kuumusel pidevalt segades, kuniks iirised olid sulanud ja mass oli tükivaba. Lasin segul pool minutit jahtuda (muidu võib see taaskord tahta õunalt maha libiseda) ning hakkasin õunu sisse kastma: võtsin õuna  ja kastsin õuna pulgast kinni hoides iirisesse. Keerutasin õuna, et see kattuks igast küljest ühtlaselt. Tõstsin õuna iirisesegust välja, lasin paarkümmend sekundit poti kohal nõrguda ja kastsin siis õuna mandlijahusse. Edasi panin õuna küpsetuspaberile püsti seisma. Tegin sama ka teiste õuntega ning lasin siis neil kõigil umbes pool tunnikest taheneda.





Kuna (suuremat sorti) õunu võib otse varre otsast ampsates natuke ebamugav süüa olla, soovitan nad enne sööma asumist tükkideks lõigata - nii, nagu pildil näha. Seda muidugi seljuhul, kui söömine toimub toas ja sööja pulgast kinni hoidmise lõbust on nõus ilma jääma. :)