kolmapäev, 29. oktoober 2014

Kõrvitsa-iirisevõie

Kõrvits-kõrvits-kõrvits... ma luban, et varsti postitan millestki muust ka peale kõrvitsa :) Ja tegelikult on alljärgnevas retseptis iirisel sama oluline roll kui kõrvitsal, seega on see vaid pooleldi kõrvitsapostitus. No mis teha, kui oktoober nii kõrvitsane on :)

Tegelikult, et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, pean ma alustama sellest, et tahtsin keeta kõrvitsaiiriseid. Komme, mida mõnus ampsata oleks. Aga tagantjärgi saan tõdeda, et piisavalt tahkeid komme ma ei saanud- eks kõrvitsat oli liiast. Samas, kui kõrvitsat vähemaks võtsin, polnud enam kõrvitsa maitset ja seega tundus kommi nimetamine "kõrvitsaiiriseks" mõttetu- maitse oli ju vaid iirise oma. 
Samas, määre, mille kokku keetsin, maitses ülihästi! Sõime koos pehme saiaga ning mõmisesime mõnust. :)


2,5 dl kõrvitsapüreed
400 g magusat kondenspiima
1 dl fariinsuhkrut
0,5 tl meelepäraseid vürtse (kaneel, muskaatpähkel, nelk, ingver)
0,5 tl soola

Panin kõik komponendid mõõdukal kuumusel olevasse paksupõhjalisse potti ja segasin läbi. Kui segu podisema hakkas, keerasin kuumuse miinimumi ning lasin vaikselt podiseda umbes kolmveerand tundi. Päris tihti käisin segamas ka (eriti alguses ja lõpus). Siis lasin segul jahtuda ning valmis ta oligi!

* Mainin, et mina kasutasin ainult kaneeli ja mulle nii maitses- ei olnud liiga vürtsikas, samas piisavalt maitseks. Samas, vürtsikas määre oleks kah mõnus, seega kes vürtsi armastab, kasutagu kaneelile lisaks ka muud ;)
* Keetmisaeg ei ole väga täpselt määratletud. Võib ka tund aega keeta- maitse läheb siis iirisesemaks. Ja segu läheb tihkemaks. Üle tunni ma ei keedaks, siis saab segu liiga paks (ta ju taheneb veel jahtudes ka). 

** Nami-Nami kokandusfoorumis on kõrvitsateemaline kooskokkamine- vaadake sinna ka! :)

esmaspäev, 27. oktoober 2014

Toortatra-kookosekommid

Kodumaine toortatar on mulle väga meeldima hakanud. Kena hele tatar, mille maitse on selline teistmoodi, kuidagi ehe :) Enamjaolt teen tast tatraputru, aga vahel katsetan ka teistes roogades. Nende kommide jaoks röstisin tatratangu veidi kuival pannil. Röstimine teeb tatratera krõmpsuks, väga mõnusaks. 
Mulle need kommid tõesti maitsevad. Mõnusalt kookose maitset täis ja tatrase krõmpsuga. Aga noh, eks nad ole veidi teistmoodi- sellised toortoidu poole kalduvad (NB! toortoitlased peavad siin retseptis tatra röstimata jätma!), rohkem närimist vajavad ning väga-väga toitvad. 


15 tk

0,5 dl toortatratangu
1 dl kookoshelbeid
2 sl kookosõli
2 sl tatrajahu
1 sl agaavisiirupit

Röstisin tatratangu kuumal kuival pannil umbes kaks minutit (pruuniks ei tasu minna lasta), lasin jahtuda. Valasin tatratangu kaussi, lisasin ülejäänud komponendid ja segasin ühtlaseks massiks. Veeretasin käte vahel pisikesed pallikesed, panin saadud kommid külmkappi ja lasin (vähemalt) pool tunnikest taheneda.

* NB! toortoitlastele sobib retsept siis, kui jätta tatar röstimata. Tulemus on veidi jahusema maitsega, aga ikkagi väga hea
* Kookosõli on jahedas tahke ja soojas vedel- sellest olenevalt võib esialgu pallikesi veidi raske veeretada olla, kuna segu võib liialt vedel tunduda. Kui nii on, tasub segu kümneks minutiks külma panna ja siis uuesti pallikesi veeretada püüda. Pallikesi teha kiirelt, kuna käte soojuses muutub kookosõli taas vedelaks
* Komme tasub säilitada jahedas (loe: mina hoidsin külmkapis)

esmaspäev, 13. oktoober 2014

Ühe-kausi kõrvitsakeeks

Hästi lihtne keeks, mille valmistamine määrib ühe kausi :)


3,75 dl nisujahu
1,5 dl suhkrut
0,5 tl soola
1 tl jahvatatud nelki
2 tl jahvatatud kaneeli
0,25 muskaatpähklit, peenelt riivituna
1 tl vaniljesuhkrut
1 tl küpsetuspulbrit
2 muna
1,5 dl õli
2,5 dl kõrvitsapüreed

Panin jahu, suhkru, küpsetuspulbri ja maitseained kaussi, segasin läbi. Tegin kuivainete keskele lohu, valasin sinna õli ning kõrvitsapüree ja lõin sisse kaks muna. Segasin vedelad koostisained omavahel veidike ära ja siis segasin kõik komponendid omavahel kokku. Valasin segu keeksivormi ning küpsetasin 180*C ahjus kuni tunnike (kuniks keeksi keskele torgatud puutikk puhtaks jäi).


teisipäev, 7. oktoober 2014

Kõrvitsarullbiskviit šokolaadikreemiga

Ikka kõrvitsalainel! :)

Väga mõnus rullbiskviit- kõrvitsa ja vürtside kerge mekk koos maheda šokolaadikreemiga. Kindlasti tasub rullil üleöö seista lasta, siis on kreem sees just see õige. Samal päeval süües on kreem pehme ja kook ei hoia hästi oma kuju. Seega- kook õhtul valmis teha ja hommikul saab sööma asuda :)


3 muna
1,5 dl suhkrut
1,5 dl kõrvitsapüreed
1 dl nisujahu
0,5 tl kaneeli
0,5 tl küpsetuspulbrit
0,25 tl jahvatatud nelki
tsipa riivitud muskaatpähklit
näpuotsaga soola

peale raputamiseks 1 sl suhkrut + 1 tl kaneeli

kreemiks:
2 dl 35%-list rõõska koort
1-2 sl suhkrut
50 g tumedat šokolaadi

Vahustasin munad suhkruga tugevaks heledaks vahuks. Sõelusin juurde omavahel segatud kuivained-vürtsid ja tõstsin juurde kõrvitsapüree. Segasin ettevaatlikult kõik komponendid kokku- segasin just nii palju, kui vaja ning nii vähe, kui võimalik. Valasin taigna küpsetuspaberiga kaetud väiksemat sorti ahjuplaadile (25cm x 35cm) ja küpsetasin 200*C ahjus umbes kümmekond minutit, kuni biskviit oli pealt pruunikas.

Küpsemise ajal valmistasin ette laua: panin lauale puhta küpsetuspaberilehe, raputasin sinna õhukese kihina suhkru ja kaneeli. 
Valmis biskviidi kummutasin kaneelisuhkruga kaetud puhtale küpsetuspaberile, eemaldasin ettevaatlikult koogi põhja all olnud paberi ning keerasin biskviidi kuumalt puhta küpsetuspaberiga koos rulli. Lasin nii, rulli keeratuna, jahtuda.


Sel ajal, kui biskviit jahtus, tegin kreemi: Valasin tsipa koort potikesse (no max paar supiluiskatäit), kuumutasin auramiseni. Kuuma koore sisse tükeldasin šokolaadi ning sulatasin selle koore sisse. Segasin ühtlaseks ja lasin jahtuda. 
Vahustasin ülejäänud rõõsa koore supilusikatäie suhkruga. Segasin sulašokolaadi vahukoore sisse.

Jahtunud biskviidi rullisin lahti, määrisin kreemi peale ning keerasin rulli tagasi (rulli on natuke paha keerata, kuna kreem on omajagu vedel. Aga järgmiseks päevaks on see hea tihke, seega tasub vaeva näha :) ). Asetasin külmikusse ning lasin üleöö seista. 


P.S   Nami-Nami kokandusfoorumis on mõnus kõrvitsateemaline kooskokkamine- seal on palju häid ideid! :)

pühapäev, 28. september 2014

Kõrvitsasõõrikud

Mulle meeldib ahjupanniga sõõrikuid teha. Maitsvad küpsetised, mida on nii kerge valmistada. Viis minutit taigna kokku segamiseks- lihtsalt kauss ja puulusikas, ei mingit suurt vahustamist-mässamist. Ja kümme minutikest ahjus - ongi valmis! :) Täna tegin neid endale hommikusöögiks. :)

Kõrvits meeldib mulle kah- nii selle maitse kui ka kuldkollane värv, mille ta küpsetistele annab.


12 tk

3 dl kõrvitsapüreed (tuleb võtta ahjus röstitud kõrvitsasektorid, mis on jahtunud ja millelt on viljaliha eemaldatud- ning siis see viljaliha saumikseriga püreestada/kahvliga püreeks suruda)
2 muna
1-1,5 dl suhkrut
1 dl õli
3 dl nisujahu
0,5 tl soola
1 tl küpsetuspulbrit
2 tl jahvatatud kaneeli
1 tl maitseainesegu: jahvatatud ingver + jahvatatud nelk + värskeltriivitud muskaatpähkel

Kloppisin munad kausis lahti, lisasin suhkru ja kõrvitsapüree. Segasin hoolega. Lisasin õli, segasin taas. Lisasin maitseainete, soola ja küpsetuspulbriga segatud jahu ning taaskord, segasin hoolega :)
Panin taigna pritskotti ja surusin taigna sõõrikupanni avadesse. Küpsetasin 200*C juures kümmekond minutit, siis tõstsin ahjust välja ning lasin jahtuda (mulle maitsevad nad pigem jahtununa kui soojalt).


teisipäev, 23. september 2014

Melizanosalata ehk pommudipp

Ülimalt mõnus ja maitsev dipikaste pommust ehk baklažaanist! Meie sõime seda näiteks nii lavašikrõpsudega, keedetud pelmeenidega kui ka köögiviljawrapi vahel. Mõnus! Ja eriti, kui turult saab imekenasid noori pommusid, mis lausa naeratavad, kui neid turuletil näed. Naeratab ka müüja, kes pärast pommude kottipakkimist sinna ka kaks tšillikauna pistab ja ütleb, et see väga tuline tšilli ei ole, sobib pommuga hästi. :) Nii tore, kui on toredaid inimesi :)



üks suur pommu (või siis mitu väikest :)
4 sl oliivõli
2 sl veiniäädikat (sobis ka 1 sl palsamiäädikat)
0,5 tl soola

Panin pommud tervena ahjuplaadile ja küpsetasin 200*C ahjus umbes tunnikese, kuni köögivilja koor oli kortsu tõmmanud. Siis tõstsin plaadi ahjust välja, lasin pommudel veidi jahtuda. Lõikasin need pooleks ning tõstsin sisu lusikaga kaussi. Lisasin ülejäänud komponendid ning püreestasin saumikseriga ühtlaseks massiks. Lasin üleöö külmkapis maitsestuda. 

reede, 19. september 2014

Arooniajäätis

Kuidas teile arooniaid süüa meeldib? Mina üldjuhul pistan nad lihtsalt oste põõsalt suhu. Ja muud kokkamist ei teegi :D No iseenesest võiks neid ka vist õunakoogi hulka panna ja mannavahtu ka keeta, aga ma pole seda kunagi teinud. Miskipärast.

Nüüd aga selgus, et aroonia sobib imehästi jäätiseks. Muidu arooniasöömisega kaasas käiv mõrkjas maitse, mis vähemalt minul takistab neid marju korraga rohkem kui peotäie söömast, kaob jäätises kuhugi ära- tulemuseks hea ja aroonia maitset täis jäätis oma parimal kujul. Boonuseks- jäätise tegemine käib kerge vaevaga ning ei vaja jäätisemasinat! Ning see on jäätis, millest saab vitamiine :)


600 ml 35%list rõõska koort
400 g suhkruga kondenspiima (üks plekkpurgitäis)
500-600 ml arooniamarju
0,75-1 dl suhkrut (mina kasutasin väiksemat kogust ja sain minu arvates mõnusalt magusa jäätise)

Alustuseks panin puhastatud arooniamarjad ning suhkru kõrgemasse nõusse ning püreestasin saumikseri abil ära. Surusin segu läbi sõela, et eemaldada tükid.
Vispeldasin rõõsa koore pehmetipuliseks vahuks ja niristasin juurde kondenspiima, samal ajal ikka edasi vispeldades. Kuniks nad olid segunenud.

Edasi on kaks varianti, mille vahel valida. Ja siis saab vastavalt kas siiruviirulise jäätise või ühevärvilise. Ühevärvilisel on mõnus mahe arooniamaitse, mulle väga meeldis. Ja siiruviirulisel on vaheldumisi tugevam arooniamaitse ja nö neutraalne, valge jäätise maitse. Kah hea :D 


Variant A- ühevärviline: Segasin saadud arooniasiirupi koorevahu hulka. Sain kena lillat tooni vahu, mille valasin karpi ning lasin üleöö külmuda.

Variant B- siiru-viiru: Segasin saadud arooniasiirupile umbes 3-4dl vahukoorevahtu juurde- sain tumeda vahu, mida siis omakorda ülejäänud valge vahukooremassi hulka triipudena segasin (tegin lusikaga "kaheksaid"). Ja panin siis samuti karbiga külma. 
Arooniasiirupi esialgne segamine väikse koguse vahuga on oluline seetõttu, et toorsiirup on väga vedel ning valguks muidu vahukooremassi põhja. Aga osa koguse vahukoorega läbisegatult jääb ta paigale :)