laupäev, 19. aprill 2014

Sõir, klassikaline

Sõir ehk kohupiimajuust on klassikaline eestlaste roog. Vähemalt siin, Lõuna-Eestis. Ise olen sõira nüüd juba mõned korrad lauale pannud, alati on sööjatele maitsenud. Seega otsustasin seda ka kevadpühade lauale teha.
Siia kirja saab hetkel klassikalise, köömnetega maitsestatud sõira retsept, aga veidi fantaasiat kasutades saab sõira maitsestada just nii, nagu endale hea tundub. Ja ausalt, oleks nõgesed aias juba suuremad, oleks siin hoopis teistsugune retsept ;)



Retsept Nami-Nami kokandusportaalist, minu arvates väga hea ja toimiv. Kogus 400-500g.

1 liiter piima
500 g kohupiima
2 muna
50 g võid
1 tl soola
2 tl köömneid

Kuumutasin piima paksupõhjalises potis keemiseni, siis lisasin (eelnevalt läbisegatud!) kohupiima ja segasin, kuni eraldus vadak (piim muutud potis kollakaks, kohati helerohekaks vedelikuks). Siis kurnasin segu ja lasin kohupiimamassil sõelal 15 minutit nõrguda. 
Edasi sulatasin potis või, lisasin nõrgunud kohupiimamassi ja segasin hoolega, kuniks moodustus ühtlane mass (kõvem, nõrgunud mass läheb taas pehmemaks). Siis lisasin soola ja köömnetega lahtiklopitud munad. Segasin hoolega ja kuumutasin pidevalt segades veel kuni viis minutit (aga madalamal kuumusel, nii et segu ei keeks).
Seejärel kallasin saadud juustumassi vormi ja lasin seal jahtuda/taheneda.


* Mul on spetsiaalne sõiravorm, millel ava põhjas, et vedelik ära nõrguda saaks. Aga tegelikult sealt väga enam ei nõrgu midagi. Seega vägagi edukalt saab vormina kasutada lihtsalt külma veega märjaks kastetud kaussi.
* Mida rammusam piim ja kohupiim, seda kreemjam sõir tuleb (ja vastupidi, lahjaga tuleb juustusem). Mulle kreemjas meeldib. Viimati kasutasin 3,5%list piima ja 5%list kohupiima.
* Mida kauem nõrgub kohupiimamass sõelal (enne taas potti või juurde panekut), seda tugevam ja juustusem mass tuleb. Minule sobib 15- minutiline nõrutamine- saab ilusti noaga lõigatava sõira, mis süües mõnusalt kreemjas.
* Vadaku värvus varieerub hallikaskollasest kollakasroheliseni. Keskmiselt on ta kollane, kenasti äratuntav. Vadakut võib hiljem ära kasutada näiteks saiataignateol.
* Kohupiim peab olema hea ja puhas kraam :) Ei tohi sisaldada želatiini, ei tohi olla ricotta. Muidu juustu ei saa.
* Erinevatest maitsetest võib veel proovida näiteks karulauguga sõira, murulauguga sõira, erinevate ürtidega maitsestatud sõira. Ja üldse- tasub fantaasial lennata lasta :)


kolmapäev, 16. aprill 2014

Vanilje-naadimuffinid

Kevad on käes. Linnukesed laulavad, (umb)rohi ajab end maa seest päikse poole ja tuju läheb järjest rõõmsamaks. Ja otseloomulikult tasub seda kevadet ka küpsetistesse peita.
Allolevad naadimuffinid on mahedad, maitsevad üldjuhul kõigile. Naat domineerima ei jää, aga väga ilusa värvi annab küll. 


Retsept Nami-Nami kokandusportaalist. Koguselt 12 tavasuuruses muhvikest.

3 muna
1,5 dl suhkrut
50 g hapukoort
100 g sulatatud võid
3 dl nisujahu
1 tl vaniljesuhkrut
1,5 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soola
3 dl tihkelt kokku surutud värskeid naadilehti


Alustuseks valasin naadilehtedele keeva vee ja lasin neil taigna kokkusegamise ajal seista.
Kloppisin muna suhkruga vahtu, lisasin hapukoore ning jahtunud sulavõi. Segasin läbi, kallasin juurde omavahel segatud kuivained. Segasin taigna kokku. 
Kurnasin naadi, pigistasin kuivaks ja hakkisin peeneks. Segasin taigna hulka.
Jaotasin taigna paberiga vooderdatud muffinipanni aukudesse, tõstsin panni eelkuumutatud ahju ja küpsetasin 220*C juures umbes 12-15 minutit, kuniks muffinid olid kerkinud ja pealt helepruunid.




pühapäev, 13. aprill 2014

Lehttaignaampsud päiksekuivatatud tomatiga

Lihtsad ja kiired ampsud, mida mõned päevad tagasi supi kõrvale sõime. Mina tegin tavalised neljakandilised ampsukesed, aga loomulikult võib lehttaignaribad ka rulli või spiraali keerata, on põnevam. :)

lehttaigent
Merevaiku või muud määrdejuustu
meelepärast juustu (kasutasin Valio Fortet)
kuivatatud basiilikut
päiksekuivatatud tomateid õlis, pisikesteks tükkideks hakituna


Laotasin lehttaigna lauale, määrisin õhukese kihina peale Merevaiku (et muud komponendid paremini kinni jääks), riivisin peale Valio Forte juustu, raputasin peale basiilikut ja päikesekuivatatud tomati tükikesed. Lõikasin taignast u 2 x 8 cm ribad, laotasin küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpsetasin 220*C ahjus, kuniks ampsukesed olid kerkinud ja pealt pruunid. Tõstsin ahjust välja ja lasin jahtuda.

teisipäev, 8. aprill 2014

Krõbeda juustukattega ahjupasta

Kui eelmisest päevast on makarone üle jäänud, saab neist ahju pistes mõnusa roa teha. Loomulikult võib roa jaoks ka eraldi pasta keeta, nagu mina tegin :) . Rooga saab küpsetada nii ühes suures vormis kui ka portsjonivormides. Ning kes soovib veelgi intensiivsemat tomatimaitset, võib tavaliste kirsstomatite asemel päiksekuivatatud tomateid kasutada. Ühesõnaga- võimalusi on palju :) ja roog tuleb just selline mõnus vihmase ilma soojendav toit.


300 g keetmata pastat, meelepärase kujuga (kasutasin Veski Mati pennesid)
200 g Valio Forte juustu (või muud tugevamamaitselist juustu)
100 g kirsstomateid
0,5-1 dl riivsaia (liialdada pole vaja, aga kogus oleneb vormi suurusest)
mõned sl oliivõli
pisike pundike peterselli
teelusikatäis kuivatatud vorstirohtu

Keetsin pasta al dente, kurnasin ja valasin kandilisse madalamasse ahjuvormi. Riivisin peale juustu ja puistasin peale pooleks /sektoriteks lõigatud kirsstomatid.
Segasin omavahel peeneks hakitud peterselli, vorstirohu, riivsaia ja oliivõli. Puistasin segu ühtlaselt makaronivormile. Tõstsin vormi eelkuumutatud ahju ning küpsetasin 200*C juures, kuni riivsaiakate oli pruunistunud ja juust sulanud. Serveerisin kohe.

* Retsepti valmimist toetas Veski Mati oma uute pastatoodetega, aitäh!

neljapäev, 27. märts 2014

Ahjus küpsetatud sõõrikud / pontšikud

Kokanduskiiksuga inimestel tekib aeg-ajalt ideid, mida kohe peab järgi proovima. No minul kummitasid tükk aega ahjus küpsetatud pontšikud (õigem oleks vist öelda sõõrikud, aga no mis teha, pontšik on nii armas sõna). Olles lõpuks endale vastava ahjuvormi saanud, oli vaja ka mingi retsept tekitada. No ja siin ta nüüd on. 
Keefiri kasutamine teeb sõõrikud seest mõnusalt niiskeks, pehmeks ja maitsvaks, ümber tekib tsipake krõbedam kiht. Loomulikult pole nad sellised, kui rasvas küpsetatud pontšikud, aga nad ei saagi ju olla- küpsetamistehnika hoopis teine. Väga maitsvad on nad siiski ning lisaks väga kiirelt valmivad.


Kuus sõõrikut

2,5 dl nisujahu
1 dl suhkrut
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl vanillisuhkrut
0,25 tl soola
1 keskmine muna
0,5 dl sulavõid või õli
1,25 dl keefiri

Kaunistamiseks
tumedat šokolaadi ja hakitud mandleid


Segasin kuivained omavahel, lisasin muna, õli ja keefiri ning segasin taigna ühtlaseks. Sealjuures üle segada pole vaja, aitab sellest, kui komponendid on segunenud ja jahu enam näha pole.
Tõstsin taigna õliga määritud sõõrikupanni avadesse ning asetasin vormi eelkuumutatud ahju 200*C  juurde küpsema. Küpsetasin 10-12 minutit, kuniks sõõrikud olid pealt helepruunid. Tõstsin vormi ahjust, lasin sõõrikutel vormis mõned minutid jahtuda, seejärel kummutasin nad pesadest välja ja lasin lõplikult jahtuda.

Kaunistasin jahtunud sõõrikud vastavalt tujule :)


esmaspäev, 24. märts 2014

Tuunikala-makaronisalat ja kiired salatikorvikesed

Vahel juhtub nii, et külalised saabuvad väga väikese etteteatamisajaga ning on vaja midagi kiiresti lauale panna. Kahtlemata on selleks palju võimalusi, alljärgnev on üks neist: salati valmistamisaeg on lühike ja roa saab kiirelt lauale anda. Ja maitsev pealekauba :)
Korvikestega jäin kohe väga rahule - muretaignakorvikeste tegemine võtab omajagu aega, aga need valmisid väga lihtsa vaevaga.

Tuunikala-makaronisalat
üks keskmine potitäis

400 g väikseid makarone (kasutasin chifferini rigati pastat ehk pisikesi sarvekesi)
2 karpi tuunikalatükke õlis
üks pikk kurk
üks suur paprika
500 g majoneesi

Keetsin makaronid al'dente (paki peal on soovituslik keetmisaeg antud), kurnasin ja loputasin kiirelt külma vee all. Valasin makaronid tagasi potti, lisasin tuunikala, pisikesteks tükkideks hakitud paprika ja kurgi ning majoneesi. Segasin hoolikalt läbi.


Kiired salatikorvikesed

neljakandilist leiba/saia/sepikut (iga korvikese jaoks üks viil)

Lõikasin sepikuviiludel koorikud ära. Rullisin taignarulliga sepikuviilud õhukeseks ja surusin metallist muffinipanni avadesse. Küpsetasin 200*C ahjus kolm kuni viis minutit, kuniks korvikesed olid servadest pruunikad. Seejärel tõstsin vormi ahjust välja ja lasin korvikestel muffinipannis jahtuda.

Lauale panekuks tõstsin salati korvikestesse ning serveerisin.


* Salatite jaoks ei tohiks makarone kindlasti üle keeta, seega tasub jälgida tootja soovitatud keetmisaega!
* Pärast keetmist loputan makaronid külma vee alt läbi, siis jahtuvad need koheselt ja ei jää salatis üksteise külge kinni
* Kui soovida tugevama kalamaitsega salatit, võib lisada veel ühe karbi tuunikala
* Kasutan alati tuunikala õlis, see on meeldivama maitsega kui tuunikala soolvees
* Salatikorvikesi tasub täidisega täita vahetult enne lauale andmist, siis ei muutu nad pehmeks

* Salati idee õelt, aitäh!
* Retsepti valmimist toetas Veski Mati oma uute pastatoodetega, aitäh!

esmaspäev, 17. märts 2014

Kihiline porgandikook sünnipäevalauale

Nii blogi kui mina oleme taas aastakese vanemad. Juhhuu :D Ja selpuhul kooki kah:

Sünnipäevalauale passib suurepäraselt porgandikook - magus ja mahlane ning piisavalt eriline. Mina leidsin sellise retsepti Sille Vadi toredast kokaraamatust "Ahvatluste aasta", mis peidab endas palju põnevaid magusroogade retsepte. Nende hulgas olnud porgandikook oli just selline, mis kahtlemata teoks pidi saama!

Mina annan siin koogi koguse kahekordistatult, sest väike kook on narrimine :D Ja hapukoorekreemi panin ka rohkem.
Poole ahjuplaadi suuruse koogi jaoks:


Porgandibiskviidid:
6 muna
250 g suhkrut
200 g sulatatud võid
200 g mandlijahu
100 g nisujahu
4 tl küpsetuspulbrit
800 g porgandeid

Kreem:
700 g (mina panin 1kg) 20%list hapukoort 
ühe apelsini riivitud koor
50 g tuhksuhkrut (panin vist tsipa rohkem)

Peale:
100 g hakitud mandleid

Kloppisin munad suhkruga lahti, lisasin sulatatud või ja omavahel segatud kuivained. Segasin läbi, siis lisasin peenelt riivitud porgandi ning segasin taigna ühtlaseks. Jaotasin taigna kahe küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadi vahel ning küpsetasin neid 200*C ahjus 15 minutit, kuniks porgandikollane biskviit pealt mõnest kohast juba pruunikamaks tõmbus. Siis tõstsin plaadid ahjust välja ja lasin taignaplaatidel jahtuda.


Vahepeal segasin kokku kreemi: panin hapukoore kaussi, lisasin apelsinikoore ja suhkru ning segasin ühtlaseks. 
Lõikasin jahtunud biskviidiplaadid pooleks, saades neli plaati (igaüks poole ahjuplaadi suurune). Tõstsin esimese biskviidiplaadi alusele, määrisin peale neljandiku kreemi. Siis katsin teise biskviidiplaadiga, määrisin taas peale neljandiku kreemi. Ja kordasin nii, kuniks kreem ja biskviidid olid otsas. Viimaseks kihiks jäänud hapukoorekreemile puistasin peale hakitud mandlid.

Lasin üleöö külmkapis taheneda ja nautisin järgmisel päeval :)