Kartulivahvlitort heeringa-hapukoorekreemiga

Kodumaa sünnipäevaks valminud soolane tort: lihtne ja klassikaline kooslus- kartul, heeringas, hapukoor. Tegin pisikesed koogikesed, igale sööjale eraldi. Maitses kõigile, isegi mu mitteheeringasööjast mehele :)

Komponendid- vahvlid ja heeringakreemi- saab kenasti valmis teha eelmisel päeval, torti kokku panna tasub vahetult enne serveerimist- siis püsib vahvel krõbe. 

Ja sel korral ma sajaprotsendilist retsepti kirja panna ei oska. Ma lihtsalt ei mõõtnud nii täpselt. Ja olgem ausad, pole vajagi mõõta. :) Lisaks söödi mul komponente tegemise käigus pidevalt käest (vahvleid siis) ja seegi teeb koguste andmise keeruliseks. Küll aga saan enam-vähem retsepti anda - hoiatan ette, vahvleid tuleb sellest kogusest rohkem ja hapukoort võib ka üle jääda. Mina sellest probleemi ei teinud, sõime need niisama ära.

Kartulivahvlid:

4 keskmist/suuremat kartulit

2 muna

mõned supilusikatäied nisujahu

3 sl mahedamaitselist õli

soola

Heeringakreem (umbes viie koogikese jaoks):

200g heeringafileed õlis

2 topsi Saaremaa Smetanat (ehk 300 g 30%list hapukoort)

Lisaks veel :

tops Smetanat (ehk 150 g)

kartulist tehtud kaunistusi (lõikasin kartulist sobivad kujud, frittisin õlis kuldseks)

Pesin, koorisin kartulid. Riivisin peene riiviga. Riivmassi sisse segasin munad, jahu, soola ja õli. Segasin taigna ühtlaseks, lasin kümmekond minutit seista. 

Küpsetasin vahvliraua abil pisikesed ümarad vahvlid (loomulikult võib teha ka teise kujuga vahvleid).

Heeringakreemi jaoks võtsin 200g heeringafileed, kuivatasin köögipaberiga õlist kuivaks, tükeldasin pisikesteks kuubikuteks. 

Segasin juurde kaks topsikutäit hapukoort.

Tordikeste kokkupanemiseks: 

Tõstsin kartulivahvli alusele, määrisin õhukese kihina peale puhast hapukoort, tõstsin peale teise vahvli. Määrisin sinna peale heeringakreemi, tõstsin peale kolmanda vahvli. Määrisin sinna peale uuesti heeringakreemi ja tõstsin peale neljanda vahvli. Selle peale määrisin puhast hapukoort, tõstsin peale viienda vahvli. Kaunistasin tsipakese hapukoore ja frititud kartuliornamentidega.

Serveerisin kohe.

Kõrned on kartulipudru parimad sõbrad

See postitus ei olegi retseptipostitus vaid pigem emotsioon. Emotsioon otse köögist, soojalt ja entusiastlikult.

Täna tööl sõin lõunaks kolleegi tehtud salatit ja leiba praetud lihaga. Sellist õiget, mõnusalt läbikasvanud liha, mis pannil aeglaselt praetud ning soolaga maitsestatud. Serveerituna lihtsalt niisama leivaviilul. Sellest heast söömajast tulenevalt ei suutnud ma hea liha mõtet enam peast ära saada ning töölt koju tulles astusin poodi sisse. Leti tagant sai välja valitud mõnusad läbikasvanud liha ribad, kõige tavalisemalt poes "peekoni" nime all müüdavad. Ideaalis oleksin loomulikult võtnud ette käigu turule, aga õhtul kella poole viie ajal ei ole see enam mõttekas tegevus.

Koju tulnud, koorisin kartulid ja tegin neist piima ning või abil mõnusa pudru, kõrvale praadisin kuubikuteks lõigatud lihakillud- aeglaselt, rasva välja praadides, mõnusalt krõbedaks. Maitseks soola ja üks riivitud küüsluguküüs.
(Kui praadida suurem kogus, siis tekib pannile üpriski palju vaba rasva- seda võib aeg-ajalt pannilt ära kallata ja kasutada näiteks ahjukartulite valmistamisel).

Ja õhtusöögiks polnudki enam muud vaja, kui väike kuhil kartuliputru, mille tipul ilutses mõnus hulk kõrbedaid kõrneid, lisaks ka üks praetud sibul. No öelge, mis võiks veel parem söök olla!
Kindlasti oleks pudru kõrvale sobinud ka salat, jusnimelt tomati-kurgi-hapukooresalat,  aga no mis teha, et antud hetkel see pood köögiviljast peaaegu tühi oli...

Suupisteid

Rukkileib munavõi ja vürtsikiluga:

3 viilu kandilist rukkileiba
12 vürtsikilufileed 
3 muna
75 g toorjuustu
1 tl hakitud tilli

Kõigepealt keetsin munad, jahutasin ja koorisin. Panin munad kaussi, surusin kahvliga katki, panin juurde toorjuustu ja hakitud tilli ja surusin kahvliga niikaua, kuni mass oli ühtlane.
Järgmiseks puhastasin vürtsikilud- mina eelistan osta puhastamata kilusid, nende maitse jääb minu arvates parem, kui valmispuhastatutel. Puhastamiseks lõikasin kilu pea maha, eemaldasin sisikonna, siis surusin sõrmedega kala laiaks ja eemaldasin selgroo.

Viimaseks lõikasin leivad neljaks, tõstsin igale leivale veidi munavõid peale, keerasin vürtsikilufileed rulli ja panin munavõikuhjakese peale.
 

Suitsukala-kodujuustukorvikesed:


Muretaigen:
100 g külma võid
2,5 dl nisujahu
3 sl külma vett


Täidis:
150 g kodujuustu
100 g puhastatud suitsulatikat
1 dl riivitud juustu
1-2 sl majoneesi
peterselli

Kõigepealt valmistasin korvikesed. Selleks hakkisin kiirelt kokku või ja jahu, seejärel lisasin vee ning segasin taigna kokku. Surusin taigna palliks ja panin külmkappi tahenema.
Kümne minuti pärast jaotasin taigna 12ks, surusin korvikeste vormi põhja (tegelikult oli mul vaid kuus korvikese vormi, seega pool taigent surusin suuremate vormide põhja, sain madalad lapikud alused) ja panin vormid veelkord külma. Samal ajal panin ahju 225*C peale soojenema.

Vahepeal valmistasin täidise: selleks segasin kokku puhastatud kala, kodujuustu, riivitud juustu ja majoneesi. Viimase abil saab segu paksust hästi reguleerida.

Järgmiseks panin muretaignavormid kuuma ahju, küpsetasin umbes 15-20 minutit, kuni korvikesed olid kenasti pruunid. Seejärel tõstsin nad ahjust välja ja lasin jahtuda.

Viimaseks täitsin korvikesed seguga ja kaunistasin peterselliga.

Kukeseene-keedutaignapallid


1,75 dl vett
75 g võid
0,5 tl soola
1 tl kukeseenejahu
2 dl nisjuahu
3 muna
1,5 dl praetud ja peeneks hakitud kukeseeni (kuna kasutasin sügavkülmast võetud kukeseeni, siis ei oska praegu kahjuks öelda, kui suur kogus värskeid seeni vaja läheks)
1 sl röstitud sibulahelbeid


Nende suupistete jaoks sain idee siit. Pean tõdema, et nad on mõnusad ampsud ja peaksin neid tihedamini tegema.

Kõigepealt peab praadima seened ja neil jahtuda laskma- see etapp jäi mul vahele, kuna kasutasin juba praetud ja siis sügavkülmutatud seeni. Hakkisin seened pisikesteks tükkideks ja tõstsin kõrvale.

Keedutaigna tegemiseks panin vee, või, kukeseenejahu ja soola potikesse ning lasin keema. Siis eemaldasin poti tulelt, segasin kiirelt sisse jahu, tõstsin potikese tulele tagasi ja kuumutasin minuti, kogu aeg hoolega segades- selle peale eemaldub tainas poti külgedelt ja moodustab ühtlase palli. Seejärel tõstsin poti tulelt ja lasin jahtuda.
Jahtuma peaks taigen senikaua, kuni käega katsudes taigen veel kuum on, aga kätt ära ei kõrvata (no nii maksimaalselt viis minutit ehk). Seejärel tuleb ükshaaval munad juurde segada- kuna seda tuleb teha üsna hoogsalt, soovitan kasutada mikserit. Viimaseks segada hulka ka sibulahelbed ja kukeseened.
Edasi tuleb taigen kas teelusikate või pritskoti abil ahjuplaadile tõsta ning pallikesi 180*C ahjus umbes 30 minutit küpsetada, kuni pallikesed on kerkinud ja pruunid.
NB! esimesed 20 minutit ei tohi ahjuust avada, vastasel juhul vajuvad küpsetised kokku!


Täidetud vutimunad


12 vutimuna
0,5sl majoneesi
tsipake sinepit
hakitud peterselli


Täidetud vutimunad on justnagu tavalised täidetud munad, ainult pisemad ja mõnusamad. Kuna mulle maitsevad kerge sinepihõnguga täidetud munad, siis said ka need just sellised

Kõigepealt keetsin munad- see  võtab vaid paar minuit. Siis jahutasin, koorisin. Lõikasin munad pooleks, eemaldasin munakollased.
Munakollased tõstsin kaussi, surusin lusikaga pudiks. Lisasin sinepi ja majoneesi (nende kahega saab maitset ja segu paksust muuta-vastavalt tegija soovile), hakitud peterselli. Segasin hoolega, kuni mass oli ühtlane, seejärel tõstsin segu kilekotti, lõikasin ühe nurga ära ja pritsisin segu munapoolikute lohkudesse.

Kartulirösti

Kartulirösti on põhimõtteliselt natuke teistmoodi viis kartuleid praadida :D Aga mulle see viis meeldib, seega toon selle ka siin ära. Eriti mõnusad jäävad kartulite sees olevad küüslauguküüned, mis ahjus magusaks küpsevad.
Neljale.

800 g kartuleid
1 küüslauk
30 g võid
rosmariini
soola, pipart


Kartulid tuleb koorida, pesta ja lõigata peenikesteks tikukesteks. Nii umbes 0,5x0,5 cm läbimõõdus. Riivimine jätaks segu liiga vesiseks, seega peenikesed pulgakesed on parem mõte. Küüslauguküüned tuleb ainult koorida, tükeldada ei ole vaja. Ja siinkohal oleks hea ahi 200*C peale soojenema panna.
Seejärel võtta pann, mida saab ka ahju panna, lisada sinna või ja lasta pann pliidil kuumaks. Edasi lisada pannile rosmariin ja terved küüslauguküüned ning pruunistada pool minutit - selle ajaga või maitsestub. Siis lisada kartulid ja praadida kümmekond minutit, aeg-ajalt segades, kuni kartulid on pehmemad. Seejärel suruda kartulid ühtlaseks plaadiks kokku ja panna pann ahju. Küpsetada 200*C juures 20 minutit, siis suruda taldriku abil kartulid veelgi kokku ja küpsetada veel 20-25 minutit. Lõpptulemusena peaks kartulikook pealt ja alt pruun olema, ning seest mõnusalt pehme. Serveerida hapukoorekastme ja värske salatiga.

Friikartulid- ise tehtud ja mõnusad :)

Midagi mitte väga tervisliku söögi valdkonnast, aga samas midagi head. No vahepeal tuleb lihtsalt friikate isu peale!
Ja nii juhtus ka mõni päev tagasi-soov friikartulite järgi oli ühel hetkel suur :D. Kuna fritüüri mul ei ole, mõtlesin, et "oh, küll oleks hea, kui mul oleks see traatkorv, mis poti sisse käib ja mille abil küpsenud kartuleid hea välja tõsta on". Aga jah, seda mul ka ei ole :) Seega proovisin niisama potis küpsetada, ilma igasuguste muude abivahenditeta, ning saan nüüd tõdeda, et õnnestus väga ilusti. Kartulid jäid mõnusad peenikesed, pealt kaunid ja krõbedad.

Kartuleid
õli
meresoola


Alustuseks koorisin paraja portsu kartuleid. Seejärel lõikasin kartulitest pikad ribad, umbes 0,5x0,5 cm paksud. Edasi kuivatasin kartulipulgad hoolikalt puhta käteräti vahel ära. Kuivatamine on oluline-siis ei hakka vesi kuuma õli sees pritsima ning kartulid ei jää omavahel kokku.
Järgmisena valasin paraja portsu õli paksupõhjalisse potti ning panin kuumenema (õli kuumutades peab kindlasti potikaas käepärast olema-kui miski viltu läheb ja õli põlema läheb, siis peab leeki potikaanega summutama ja mitte mingil juhul ei tohi veega kustutama hakata!). Kahjuks ei ole mul termomeetrit, millega õli kuumust mõõta oleksin saanud- mõõtsin katsetusemeetodil, aeg-ajalt ühte kartulit õli sisse pannes.
Kuumus on paras, kui kartul õli puudutades särisema hakkab. Siis tõstsin sisse ka ülejäänud kartulid(vajadusel võib muidugi mitme portsuna ka küpsetada), keerasin tule poti all mõõdukaks, ning lasin kartulitel umbes kümmekond minutit säriseda. Selle aja peale olid nad kena kuldpruuni jume omandanud.
Tõstsin kartulid vahukulbi abil paberkäterätile, et liigne õli ära imenduks ning raputasin soola peale.
Serveerisin kohe ja kuumalt.

Ja ega niimoodi küpsetatud kartuleid ei pea tingimata pikkadeks peeneteks ribadeks lõikama- ka kuubikud on väga mõnusad ja sobivad paremini näiteks prae kõrvale, kui klassikalised friikartulikujud.

Sidrunikartulid e Patates lemonata

Nädalake tagasi oli mul imetore võimalus osa võtta Nami-nami peakoka Pille poolt korraldatud kokakoolitusest. Üritus oli ääretult tore, süüa anti imehästi ja seltskond oli väga vahva (ootan põnevusega juba uut koolitust).
Seekordse koolituse teemaks oli Kreeka köök, mis oli minu jaoks siiamaani suhteliselt võõras ning seetõttu sain kuulda-näha-maitsta palju uut ja huvitavat. Ning nagu ma nüüd kõigile öelnud olen, ei usu ma ise ka, et kõik road nii head olid. Aga olid! Ja kindlasti tahan paljusid roogasid veel ja veel kodus ka teha.
Tutvustan nüüd esimest rooga sellelt koolituselt- sidrunikartuleid. Sellised teistmoodi, huvitava maitsega ahjukartulid. Ja äärmiselt head. Mulle nii väga maitsesid.

800g suuri kartuleid
1 dl oliiviõli
1 dl vett
2 sl värsket või 2 tl kuivatatud punet
1 tl meresoola
0,5 tl purustatud musta pipart
5 sl värskeltpressitud sidrunimahla

Kartulid tuleb koorida ja tükeldada kuubikuteks- nii 1,5x1,5cm. Seejärel panna kartulid ahjupannile ja segada läbi kõikide teiste koostisainetega välja arvatud sidrunimahl. Laotada kuubikud ühekordse kihina laiali ja küpstada 220*C ahjus umbes 45 minutit. Paar korda võiks selle aja jooksul segada ka. Kui 45 minutit on möödas, lisada sidrunimahl ja segada nii, et kõik kartulid sellega kokku saaks. Tõsta plaat ahju tagasi ja küpsetada veel 10-15 minutit, kuni kartulid on pealt kuldsed ja krõbedad.
Serveerida kohe.

Kartuli-kõrvitsapüree kukeseentega

Minu tänane vegan-roog. Lush'i korraldatava vegan-nädala puhul ja nami-nami sellekuise kooskokkamise puhul. Ja loomulikult seenehooaja ja kõrvitsahooaja puhul :)
Roog saab kena kollane ja on väga maitsev. Meheraas sõi kaks portsu :)

600g kooritud kartuleid
400g kõrvitsakuubikuid
200g kukeseeni
1 suur sibul
2 küünt küüslauku
veidi õli
0,5 dl hakitud peterselli
soola
pipart


Köögiviljapüree tarvis tuleb kartulid koorida ja väiksemateks tükkideks lõigata. Kõrvitsa seevastu võiks jätta suuremateks tükkideks, et keemisaegu võrdsustada. Järgmiseks keeta köögiviljad soolaga maitsestatud vees pehmeks, kurnata ja püreeks tampida. Kuna kõrvits on üsna vesine, siis lisavedelikku vaja ei ole. Maitsestada püree soola ja pipraga vastavalt sööjate eelistustele.

Sel ajal, kui köögiviljad keevad, tuleb hakkida sibul ja viilutada küüslaugud. Panna pann tulele, lisada sorts õli ja selles sibul-küüslauk klaasjamaks praadida. Siis lisada parajaks hakitud kukeseened ning praadida, kuni seentest on vesi välja auranud. Maitsestada soola ja pipraga, lisada petersell. Praadida veel minutike.
Serveerimiseks tõsta taldrikule köögiviljapüree ja selle keskele seened. Hea ja vegan :)

Kukeseentega täidetud kartulid

Selles roas on ühendatud kõigi suvised lemmikud - värske kartul ja kukeseened- ning serveeritud need lihtsalt veidi huvitavamal kujul. Inspireeritud selle kuu nami-nami kooskokkamisest "Täidetud köögiviljad". :)
Koguselt kolmele.

6 keskmise suurusega kartulit
300g värskeid kukeseeni
1 sibul
3 küünt küüslauku
100g juustu
soola, pipart
praadimiseks võid


Kõigepealt tuleb kartulid soolaga maitsestatud vette keema panna. Nii nagu mina tean, siis värsked kartulid tuleb panna juba keevasse vette, vanad kartulid külma vette. Ja nii ma ka alati teinud olen ning tegin seegi kord.
Kartulite keemise ajal hakkisin küüslaugu, sibula ja seened. Seejärel sulatasin pannil või, lisasin küüslaugu ning sibula. Praadisin mõned hetked jumekama välimuse saavutamiseks ja lisasin hakitud seened. Praadisin, kuni vesi oli seentest välja auranud ning lõpuks maitsestasin.
Seejärel riivisin ära juustu ning olles seenesegu jahtuma pannud, ootasin, mil kartul valmis saaks.

Kartuleid keetsin, kuni nad olid üpriski pehmed, aga veel laiali ei lagunenud. Seejärel kurnasin ja lasin veidi aega jahtuda. Lõikasin kartulid pooleks ja uuristasin melonilusika abil seest tühjaks, jättes suhteliselt paksud seinad (no nii 0,5 ja 1 cm vahepealsed). Segasin seene-sibulasegu riivjuustuga ära ja täitsin paadid. Ning küpsetasin paadikesi 200*C ahjus umbes 8 minutit, kuni juust oli mõnusalt sulanud.
Serveerisin kohe, mil juust veel mõnusas venivas vormis oli, kõrvale tegin tomatist, paprikast, lehtsalatist ja basiilikust värske salati.

Kana-kartuli panniroog hapukoorekastmega

Nüüd soovitan ühte mõnusat rooga õhtusöögiks. Lihtne aga maitsev. Ja erinevate maitseainetega saab kohandada just endale meeldivaks. Retseptid nii panniroal kui kastmel nami-namist.

Kartulipanniroog kanaga


6 keskmist kartulit
450-500g kanafileed
1 suur paprika
1 suur sibul
1-2 küünt küüslauku
2 sl õli
0,5 dl vett
soola
musta pipart
basiilikut
tšillipipart


Koori kartulid, lõika kuubikuteks. Koori sibul, puhasta paprika, lõika mõlemad viiludeks. Haki ka küüslauk.
Pane pann tulele, lisa õli. Kui õli on mõõdukalt kuum, lisa sibul, paprika ja küüslauk ning prae mõned minutid, kuni sibul muutub klaasjaks. Siis lisa kartulikuubikud, vesi ja maitseained ning prae mõõdukal tulel kuni kartul on pehme (no nii 15-20 minutit). Viimaseks lisa kuubikuteks lõigatud kana ja prae veel umbes 10 minutit, kuni kana on pehme ja kergelt pruunika jumega. Serveeri kohe.

Tehtud panniroa kõrvale, lisaks salatile, sobis väga hästi alljärgnev külm kaste:

2 dl paksemat hapukoort
1 sl sidrunimahla
1 tl ürdisoola
1 tl suhkrut
1 tl sinepit
hakitud tilli


Sega kõik koostisained omavahel ja lase enne serveerimist 10 minutit külmas maitsestuda.

Ahjukartulid ja -küüslaugud

Minu tänane lihtne ja ülimaitsev õhtusöök. Küüslauk jääb küpsetatuna väga mahe ja maitsev, soovitan proovida ka neil, kes üldjuhul küüslauku ei söö. Kõrvale serveerimiseks sobib imehästi näiteks külm hapukoorekaste rohelise sibulaga või värske salat.

Ühe sööja jagu:
3-4 keskmist kartulit
1-2 küüslauku
võid
soola
tilli
peterselli


Pesin kartulid hoolega, ei koorinud. Lõikasin fooliumist iga kartuli ja küüslaugu tarvis paraja tüki, et köögiviljad ühekaupa sisse pakkida mahuks. Hõõrusin küüslauke veidi käte vahel, et lahtine koor eemalduks kuid küülauguküüned omavahel ikka kokku jääks.

Kartulitele lõikasin peale ruudustiku. Sügavusega 1/3-1/2 kartuli läbimõõdust. Panin kartulid ükshaaval fooliumitükkidele, panin peale veidi võid, raputasin soola, värkselt hakitud tilli ja peterselli ning pakkisin fooliumi kokku, saades ilusad pätsikesed.
Küüslaukudelt lõikasin tipuosast umbes poole sentimeetri paksuse viilu ära, nii et iga küüne tipukene paljastus. Seejärel panin ka küüslaukudele võid peale ja pakkisin fooliumisse. Asetasin kõik fooliumipätsikesed ahjuplaadile ja küpsetasin 200*C juures 45 minutit. (see aeg sõltub kartuli suurusest-minul olid sellised keskmised).

Kui aeg oli küps (ja kartulid-küüslaugud ka), võtsin pätsikesed ahjust ära ja pakkisin lahti. Serveerida võib nii avatud fooliumipakikestena kui ka fooliumist välja tõstetuna. Küüslauk on mõnusalt küps ja eemaldub kergelt pigistades ilusti oma pesakestest.

Kartuli-ürdisupp

Mõnusalt lihtne ja väga maitsev supp. Neljale. Retsept Nami-namis.

25g võid
1 sibul
450g kooritud kartuleid
1 l aedviljapuljongit
2 sl värsket hakitud peterselli
2 sl hakitud murulauku
2 sl 35% rõõska koort
musta pipart
riivitud muskaatpähklit
vajadusel soola


Sulata või potis, lisa hakitud sibul ja hauta mõned minutid. Lõika kooritud kartulid kuubikuteks ja lisa sibulale. Hauta kaane all umbes 5 minutit, seejärel lisa kuum puljong ja keeda, kuni kartulid on pehmed (umbes 15 minutit). Seejärel püreesta supp, lisa hakitud petersell, murulauk, koor ja soovi järgi maitseaineid. Lase veel korraks keema tõusta ja serveeri.

Kartulipannkoogid

Kartulipannkoogid mulle meeldivad. Allpool kaks varianti. Retseptid taas Nami-namis. Siin ja siin.

6 suurt kartulit
2 dl riivjuustu
soola
rosmariini
paprikapulbrit 
(või muid meelepäraseid ürte/maitseaineid)


Riivi kooritud kartulid peenelt, lisa riivitud juust ja maitseained, sega korralikult läbi. Prae õlis lusikapannkoogid. Sobivad niisama mõnusateks ampsudeks või mõne liharoa kõrvale lisandiks.

6 suurt kartulit
1 väike sibul
2 muna
1 tl soola
1 küüs küüslauku
1sl nisujahu


Koori kartulid, riivi peene riiviga. Riivi ka sibul ja küüslauk, sega kartuli hulka. Lisa ülejäänud ained, sega ühtlaseks ja prae õlis lusikapannkoogid. Nagu ka eelmise puhul, head ampsata :)

Supipostitus

Kui ma noorem olin, siis maitsesid mulle põhiliselt kolm suppi: kanasupp, frikadellisupp ja hernesupp. Kõik muu oli juba kuidagi kahtlane. Kuigi koolis oleva menüü tõttu tuli ka muid suppe süüa aeg-ajalt...
Nüüd aga pean hakkama tõdema, et maailmas on olemas veel väga palju maitsvaid suppe. :) Ja viimasel ajal olen nii mõndagi neist teinud. 

Väga hea ja tummine supp on näiteks suitsuforellipüreesupp. Jääb väga kreemjas ja hea-hea. Soovitan! 

1 l kalapuljongit 
4 kartulit 
1 porgandit
1 porrut
200 g kuumsuitsuforelli- või suitsulõhet
50 g maitsestamata toorjuustu 


Tükeldada köögiviljad, kuumutada puljong. Lisada köögiviljad ja keeta pehmeks (nii 20 min). Siis lisada puhastatud suitsukala, seejärel toorjuust ja supp püreestada. Mmm...


Teiseks väga heaks supiks pean tummist kalasuppi krevettidega. See supp tuleb tõeliselt tummine ja samuti maitsev. Miinuseks on piimasisaldus, aga noh, miinuseks on see vaid neile, kes piima ei talu (kuigi hoolimata sellest sõin ikka ise ka seda suppi veidi ja saan ausalt öelda, et oli väga hea). 

3 porrut 
1 sibulat 
3 kartulit 
4 dl piima 
4 dl köögiviljapuljongit 
500 g suitsukala (suitsutursk)
200 g keedetud kooritud krevette 


Viiluta sibul ja porru, pane potti ja hauta veidikeses võis klaasjaks. Siis lisa tükeldatud kartul, piim, puljong. Keeda kartul pehmeks (tasasel tulel nii 15 min), siis lisa kalatükikesed ja krevetid, kuumuta paar minutit. 


Järgmine kiirestivalmiv supp, mida kiidan, on kartuli-sibulasupp. Pilt on mul kuhugi kadumaläinud, aga nagu nami-nami retseptki ütleb, on tegemist kahvatu supiga, mis maitseb väga hästi. 

500 g sibulat
3 sl õli 
500 g tükeldatud kartulit
1 l puljongit 
musta pipart 
soola 

Koori sibulad ja kartulid, lõika mõlemad väikesteks tükkideks. Hauta hakitud sibul õlis klaasjaks. Lisa kartul ja kuum puljong ning keeda 15 minutit. Saumikserda püreeks ja maitsesta. Tõesti saab hea supp!

Ja viimaseks kiidan täna seene-juustusuppi, mis täna õhtusöögiks oli. Taaskord suhteliselt lihtne ja kiire supp, mis jääb mõnusalt kreemjas. Ja mees ainult mõmises :) 

200 g šampinjone 
1 sibul 
3 sl nisujahu 
1.2 l aedviljapuljongit 
2 tl estragoni 
150 g sulatatud juustu 
purustatud musta pipart 

Haki sibul ja viiluta seened. Hauta mõlemad pehmeks, siis lisa jahu ja sega seente-sibulaseguga läbi. Lisa puljong ja maitseained, kuumuta keemiseni. Siis lisa sulatatud juust ja sega supp ühtlaseks.