Rukkiburger veisepihvi ja karamellistatud sibulaga

Viimati kirjutasin siia hiilgama ammu ja napisõnaliselt "kevad". Nüüd saab juba öelda "suvi". Aeg lendab!
Olen lähiajal sageli söögiks burksi või midagi sellelaadset teinud, täna kah. Panen retsepti siia ka, sai maitsev :)

Neljale

Neli rukki-koorikleiba, soovitatavalt ümarat

400g veisehakkliha

3-4 keskmist sibulat

4 sl oliivõli

4 suuremat marineeritud kurki

krõmpsuvat lehtsalatit

6 sl Salvesti sinepikastet (või 6 sl head majoneesi segatuna 1tl sinepiga)

2 küünt küüslauku

soola

Esmalt valmistasin karamellistatud sibula: koorisin ja viilutasin sibulad. Asetasin praepanni pliidile keskmisele kuumusele, valasin peale õli. Kui õli olisin kuum, lisa sibulad, veidi soola ning praadisin mõõdukal kuumusel umbes 20 minutit, kuniks sibul oli mõnusalt karamellistunud. 

(Sibula karamellistamise võib varem ette teha ja vahetult enne burgerite kokkupanekut uuesti üles soojendada. Viimast saab teha ka näiteks grillil, fooliumist tehtud kausikeses)

Koorisin ja riivisin küüslaugu, panin kaussi. Lisasin hakkliha ning soola. Segasin hoolega läbi, vormisin neli õhukest kotletti. Küpsetasin neid pannil (grillil saaks ka, eks) mõlemalt poolt mõned minutid. 

Soojendasin leivakesed. Asetasin iga leivakese alumisele poolele lehtsalatit, marineeritud kurgi viilud, seejärel kotleti, kastme ning viimasena mõnusa portsu karamellistatud sibulat. Katsin teise leivakesega ning serveerisin. 

Aurutatud lihatäidisega kukkel (dim sum: baozi/bao)

Ma olen nii suur aurutamise fänn hetkel! :) Ja üldsegi mitte köögiviljade aurutamise (ehk jõuan selleni ka), vaid kõige muu- kuklite, pelmeenide, kookide... ohh :) Aurutamine on rohkem aasia köögi pärusmaa, aga soovitan proovida, väga mõnusad road!

See retsept on mõnusatest ja pehmetest täidisega kuklitest. Täidise saab igaüks teha endale meelepärase, meie oma sai seekord selline:

12 suurt kuklit:

Taigen:

300 g nisujahu

näpuotsaga soola

1 pakk kuivpärmi

150ml käesooja vett

Täidis:

200 g hakkliha

200 g porgandit, peenelt riivitud

2 suurt sibulat, pisikesteks tükkideks hakitud

2 küünt küüslauku, riivitud

2 sl ingverisiirupit (NB! teeb täidise magusaks. Kes seda ei soovi, riivigu niisama ingverit segusse)

2 sl vett

oliivõli

soola

pipart

Esmalt tegin taigna: segasin kuivained kokku, lisasin vee. Segasin hoolega (kui taigen on liiga kuiv, siis tasub tsipa vett juurde panna). Sõtkusin taigent mõned minutit, kuniks ta oli siidine ja ühtlaselt elastne. Tõstsin taigna kaussi ning lasin umbes kolmveerand tunnikest kerkida. 

Taigna kerkimise ajal valmistasin täidise: valasin sortsu õli pannile, lisasin peenelt hakitud sibula. Praadisin sibula klaasjaks, lisasin küüslaugu ja hakkliha. Praadisin, kuniks liha oli küps, aga ei pruunistanud eriti. Maitsestasin soola, pipra ja ingverisiirupiga. Tõstsin panni tulelt, segasin juurde porgandi ja vee (et segu saaks mahlasem).

Kui taigen oli kerkinud, rullisin selle piklikuks "vorstikeseks" ning lõikasin kaheteistkümneks tükiks. Rullisin iga tüki ümmarguseks kettaks (paksusega umbes 0,5cm). 

Asetasin taignaketta peopesale, tõstsin sinna paraja koguse täidist ja sõrmede vahel taignaserva voltides koos samaaegse taignaketta keeramisega voltisin kukli kokku. Selleks pigistasin parema käe sõrmede vahel taignavolte omavahel kokku, vasak käsi aitas volte moodustada. Sealjuures, parema käe pöial peab koguaeg tsipa edasi nihkuma, et moodustada serva. Lõpus tasub hakata nö uut ringi tegema- seeläbi saab kukli ilusti kokku volditud.Tippu võib jääda väike auk, see midagi paha ei tee. Panin selle voltimise väikesesse  piltide jadasse ka :)

Volditud kuklid asetasin muffinipaberitesse (muidu jäävad auruti külge kinni) ning asetasin hoogsalt töötavasse aurutisse. 

Minul on selleks tavaline wokpann, millele olen metallresti sisse asetanud ja paar cm vett põhja valanud- rest hoiab end woki põhjast kenasti eemal, et resti peal olevad road veest väljas oleks. Seega selline lihtne ja iseleiutatud "seadeldis". Aga usun, et paljudel on kodus olemas poti kohale käiv aurutussõel ning mõnel on isegi spetsiaalne bambusest aurutaja. Viimast saab kenasti poodidest osta ka - bambusauruti näeb kena välja, sellega on kena serveerida ning aurutuskausse saab mitu üksteise otsa laduda, seega saab korraga rohkem süüa valmistada. Asjalik töövahend!

Aurutasin 15 minutikest, kuniks kuklid olid kohevaks kerkinud ja vetrusid näpu all vastu. Serveerisin kohe.

Sibulapirukas

Vihmaste ilmadega tekib mul alati soov süüa midagi kodust ja sooja... näiteks mõnda pirukat, ahjuputru või risotot. Tavaliselt tuleb selline soov peale just sügisel, aga nagu näha, on ka kevadel vihmaseid päevi :)

26-28 cm vormi jaoks

Põhi:

100 g võid

220 g nisujahu

soola

1 suur muna

Kate:

1 kg sibulaid

100 g suitsusinki

2 muna

1 dl piima või rõõska koort

soola

praadimiseks õli

Alustuseks valmistasin põhja: hakkisin külma või jahu sisse, pudistasin näppude vahel puruseks. Lisasin soola ja muna, segasin kiirelt taignaks. Surusin taigna pirukavormi põhjale ning külgedele ning panin katte valmistamise ajaks külmkappi.

Koorisin sibulad, viilutasin. Hakkisin singi pisikesteks kuubikuteks. Panin õli pannile, praadisin sibulaid ja singikuubikuid mõõdukal tulel, kuni sibulad olid pehmed, kergelt karamellise maitsega. Noh nii 20-30 minutit. Siis tõstsin jahtuma.

Segasin omavahel lahtiklopitud munad, piima ja tsipakese soola.

Võtsin pirukapõhja külmkapist, küpsetasin eelkuumutatud ahjus 200*C juures kümmekond minutit. Siis laotasin peale sibulasegu, valasin üle muna-piimaseguga ning küpsetasin veel kuni 30 minutit, kuniks munasegu oli hüübinud. 

Lasin enne serveerimist kümmekond minutit jahtuda.

Torti kodumaa sünnipäevaks, 2014

Nagu teada, on sel nädalavahetusel põhjust torti teha, kuna ees ootab taaskord sünnipäev. Nii minu õe kui ka Eesti riigi. Tordisöömiseks põhjust topelt! :) Ja kuigi tasub lauale ka magus tort panna, soovitan teha ühe hea ja kodumaise võileivatordi, mis garanteeritult kõigile maitseb. Vähemalt meie peres küll, kuna sel korral valisin sellise maitsekoosluse, mis tavalise võileivana alati peale läheb. Ja tordina ka!

Kuna Nami-Nami kokandusfoorumis on juba kuuendat aastat järjest kodumaa sünnipäeva puhul tordivõistlus, esitasin selle tordi ka sinna. Tordivõistlust tasub piiluma minna, sealt leiab igal aastal väga mõnusat inspiratsiooni!

"Talupoja võileib"

kuni 2 pätsi kandilist rukkileiba

7-8 viilu head suitsusinki

3 suurt sibulat

8 muna

250g toasooja võid

5 sl majoneesi

Lõikasin leival koorikud ära, järelejäänud leiva lõikasin suurteks, leivapikkusteks viiludeks. Täidise jaoks valmistasin munadest, võist ja majoneesist munavõi (keetsin, jahutasin ja koorisin munad. Surusin kahvli abil munad puruks, lisasin sooja või ja majoneesi ning segasin ühtlaseks) ning viilutasin singi piklikeks ribadeks. Sibulad koorisin, viilutasin ja praadisin mõõdukal kuumusel kuldpruuniks. Lasin jahtuda.

Edasi hakkasin leivarulle kokku panema: asetasin leivaviilu alusele, niisutasin veidi veega, määrisin peale munavõi, tõstsin peale veidi singiribasid ja sibularibasid ning keerasin leiva ettevaatlikult rulli. Keerasin rulli omakorda toidukilesse. Tegin nii uuesti, kuniks leivaviilud ja sink oli otsas, munavõist oli veel pool alles. 

Lasin kiles olevatel rullidel paar tundi külmas seista.

Tordi kokkupanemiseks võtsin leivarullid kilest välja (need seisid nüüd kenasti koos). Asetasin pooled rullid alusele üksteise kõrvale, määrisin peale poole allesjäänud munavõist ja raputasin peale veidi praetud sibulat (kuna mul jäi seda rullide tegemisest veidi järgi). Seejärel tõstsin peale ülejäänud rullid ja katsin pealt viimase osa munavõiga. Iluks riputasin peale veidi kuivatatud rukkililleõisi.

* Leivaviilud kipuvad rullikeeramisel murenema- selle vältimiseks tasub hoolikalt koorik ära lõigata (see ei lase hästi painduda) ja leivaviile veega veidi niisutada. Mina piserdasin leivale vett ja lasin viis minutit seista ning alles siis keerasin rulli.

* Rullid tasub kindlasti kilesse keerata, siis omandavad nad ilusa kuju. Paarist tunnist seismisest peaks piisama, kuigi kindlam on üleöö seista lasta. Siis saab järgmisel päeval tordi kokku panna (võtab väga vähe aega) ja saab kohe serveerida.

* Suitsuingi asemel võib kasutada ka külmi lihaviile, mis eelmise õhtu praest alles jäänud on.

* Kodune rukkileib, maasuitsusink, peipsiveere sibul ja õnnelikult ringi tatsavate kanade munad- hea kõhutäis garanteeritud!

Ahjuliha küüslaugu, sibula ja kõrvitsaga

Mõnusalt lihtne argiroog, mis maitseb vägagi hästi. Just paras jahedamasse sügisilma. Retseptis konkreetseid koguseid otseselt ei ole, kuna rooga saab teha just nii suure portsu, kui keegi tahab.

sealiha, mõnus kamaraga tükk
terveid küüslauke, iga sööja kohta vähemalt kaks-kolm
sibulaid, vähemalt kolm
muskaatkõrvitsat, meil kolme sööja peale üks 25cm pikkune isend
soola, pipart
paar sl oliivõli
1-2 dl vett

Hõõrusin lihatüki mõlemalt poolt soola ja pipraga ning asetasin ahjuvormi. Lõikasin küüslaukudelt väiksed "kaaned" pealt ära ja asetasin liha ümber (koorida küüslauke pole vaja ning pealt tuleb lõigata nii, et pärast küpsenud küüslaugud oma taskukestest kätte saaks- pildil on näha, kuidas). Koorisin sibulad, lõikasin u 2cm jämedusteks ratasteks ja asetasin ahjuvormi. Koorisin kõrvitsa, eemaldasin seemnekoja, lõikasin viljaliha 2cm jämedusteks kangideks. Puistasin needki ahjuvormi. 

Raputasin köögiviljadele peale veidi soola, niristasin peale õli. Valasin ahjuvormi vee, katsin vormi kaanega ja küpsetasin eelkuumutatud 180*C ahjus poolteist tundi (aeg sõltub lihatüki suurusest- vaja on küpsetada niikaua, kuniks liha mõnusalt pehme).

Kui roog valmis, tõstsin liha ja küüslaugud vormist välja. Vormi jäänud kõrvitsa ja sibulad surusin kahvli abil pudruks, segasin vormis oleva leemega. Ja serveerisin söögi :)

Palsamiäädikaga marineeritud sibul

See ei olegi niivõrd retsept kui et idee. Happeline keskkond teeb sibula mõnusalt pehmeks ja võtab vänguse ära- ja sellest ka idee sibulat salatina süüa. Niisama paljalt on minu mao jaoks liialt kange.

Panin kokku magusa palsamiäädika ja hea kodumaise sibula ning sain kokku väga hea lihakõrvase.

sibulat 

palsamiäädikat

Koorisin sibula ja lõikasin selle poolratasteks. Nii õhukeselt, kui sain. 

Siis tõstsin sibula kaussi, valasin peale veidi palsamiäädikat (just nii, et kõik sibul kokku saaks, aga nii, et ei ujutaks kaussi üle) ja mudisin sõrmede vahel, kuni kõik sibularibad olid tumedaks värvunud. Siis lasin nii pool tunnikest seista (minimaalselt 10 min) ja serveerisin koos lihaviiluga. 

Augustikuine tomatisalat

Augustikuu oli mõnus. Alati on, sest siis on suveilmad mõnusalt mahedad ja päike ei kõrveta enam nii tugevasti. Vihmasabinaid kohta tihti, need annavad õhule värskuse. Ja loomulikult valmib hulk imehäid kodumaiseid vilju. Tomat sealhulgas. 

See salat on väga maitsev, kosutav ja korralikku kõhutäit pakkuv. Meie pere augustikuine lemmik. :) Põhikomponendid- tomat, sibul ja sai - peavad alati olema, aga lisaks võib igaüks ka muud meelepärast panna. Näiteks avokaadot... või veidi röstitud paprikat - miks mitte!

Korralik kõhutäis kahele

700g tomateid, soovitavalt erivärvilis ja -kujulisi

1 suur (punane) sibul

6 viilu ciabattat või 3-4 röstsaiaviilu

peotäis basiilikulehti

125g mozzarella juustu

2 sl külmpressi oliivõli

2 tl palsamiäädikat, mõnusalt kreemjat ja magusat

soola

Alustuseks võtsin umbes 150-200g tomateid ja surusin läbi sõela (saumikseriga saab ka :). Saadud tomativedelikule segasin juurde õli, palsamiäädika ja soola. 

Koorisin sibula ja viilutasin võimalikult õhukeselt. Saadud poolrattad panin eelnevalt kokkusegatud kastmesse seisma- just niikauaks, kuni muu salat oli ettevalmistatud (kastme happeline keskkond teeb sibula maitse mahedamaks ja struktuuri pehmemaks). 

Edasi viilutasin tomatid ja sättisin vaagnale. Rebisin mozzarella suupärasteks tükkideks ja asetasin tomativiiludele. Rebisin basiilikulehed väiksemaks ja puistasin salatile. Röstisin saiaviilud.

Seejärel tõstsin sibula kastme seest välja ja asetasin tomativiilude peale. Valasin salati kastmega üle.

Viimaseks murdsin saiaviilud tükikesteks, asetasin salatile ja serveerisin kohe.

* See salat jääb visuaalselt palju ilusam ning isuäratavam, kui seda serveerida vaagnal, mitte kausis kokkusegatult. Maitse sellest otseselt ei muutu, aga ilusam on vaadata küll (ja uhkem lauale pakkuda). Uskuge mind, ma olen mõlemit pidi proovinud :D Pidin vaid tõdema, et mul on liisalt vähe paraja suurusega vaagnaid- pildistamiseks kasutasin seetõttu väga suurt vaagent, mis 

* Salati jaoks ei ole alati vaja poodi ciabattat ostma tormata- tavaline sai/sepik sobib ka. Meil on viimasel ajal koduaia tomat koguaeg kodus olemas, seega salatiisu korral ei viitsi enam poodi minema hakata.

* Kasutatav palsamiäädikas võiks olla hea ja magus. Odavama kategooria palsamiäädikas on liialt hapu.

Põnevat sushit :)

Sushi on nii tore roog, kuna sellega saab palju "mängida". Kuigi klassikalised sushiretseptid on väga head, tasub aeg-ajalt katsetada midagi uut. Meile alljärgnev maitses.

Karamellistatud sibulaga gunkan-sushi

Viilutasin neli suurt sibulat ja praadisin tasasel kuumusel, kuni sibul oli klaasjas ja magus. Lasin jahtuda ja täitsin sellega sõjalaevsushid. 

Kes soovib veel põnevamat maitset, või sibulaid koos veidikese balsamicoga karamellistada. 

Virsiku-külmsuitsulõhega gunkan-sushi / maasika-külsuitsulõhega gunkan-sushi

Tükeldasin külmsuitsulõhe ja virsikud pisikesteks kuubikuteks, segasin kokku suhtes 1:1. Saadud seguga täitsin sushid. Virsiku asemel võib proovida ka maasikat, hea saab!

Tort "Silgutünn"

Kuna olen paar lähemat päeva ilma arvutita olnud, saab see tort alles nüüd blogitud. Aga parem hilja, kui mitte kunagi, eks :)

Juba aasta tagasi kummitas mind kuklas mõte, et peab ikka ühe võileivatordi tegema just nii, et see maitseks nagu klassikaline kiluleib. Ainult et ehk mahlasem. No ja sel aastal sai see teoks ka. 

Tordi esitasin ka Nami-Nami kokandusportaalis toimuvale isamaaliste tortide võistlusele. Igati põnev võitlus, uurige järgi! :)

Tordi sisuks on kihiti laotud rukkileib, vürtsikilu, muna-kodujuustuvõi ja kuivatatud sibul. Tünni "laudadeks" on leivakoorik, "vitsteks" nori-vetika ribad, "naelteks" kuivatatud sibul- seesama, mis ka täidises. 

Minu tort on väike, umbes 15x7 cm, jagub kaheksale.

rukkileiba (täpset kogust on raske öelda. Kaunistamiseks läheb leivakoorikut omajagu, mina näiteks pidin teiselt pätsilt "laenama". Aga kui leivasisu üle jääb, tehke leivasuppi või riivleiba ja sellest magustoitu :) )

karp vürtsikilu (neto 250g)

5 muna

300g kodujuustu hapukoorega

50g pehmet võid

15g kuivatatud sibulat

immutamiseks vett või jahtunud mittesoolast puljongit

Lõikasin leivalt kooriku osa ettevaatlikult ära (lõikasin koorikule triibud sisse- just nii laialt, kui "laudu" soovisin ja siis lõikasin "laudade" haaval kooriku leiva pealt ära) ja tõstsin kõrvale.

Leivasisust lõikasin viis õhukest ümmargust tordipõhja, kõik sama suurusega. 

Vürtsikilud puhastasin, saades fileed (enne panin paar tükki kaunistuseks kõrvale) ja hakkisin nad seejärel tükkideks.

Munad keetsin kõvaks, jahutasin ja koorisin. 

Panin munad kaussi ja surusin kahvliga katki. Lisasin või ja töötlesin massi ühtlasemaks. Segasin juurde kodujuustu.  

Asteasin esimese tordipõhja alusele, määrisin peale kuuendiku munavõist, tõstsin peale veerandi kilutükkidest. Raputasin peale veidi kuivatatud sibulaid. Panin peale teise tordipõhja, immutasin veega. Tõstsin peale teise kuuendiku munavõid, määrisin laiali, tõstsin peale teise veerandi kiludest. Raputasin taas peale kuivatatud sibulaid. Kordasin tegevust, kuni kõik tordipõhjad olid kasutatud- NB! pealmiseks kihiks tuleb jätta leib, alles jääb 1/3 munavõid, kilu ja sibul kuluvad ära. Tort tuleb igalt poolt sama lai silinder! 

Mässisin tordi toidukilesse ja lasin kolm tundi külmkapis seista.

Õhtul võtsin tordi kilest välja ja lõikasin terava noaga silindri tünnikujuliseks. Väga palju materjali raisku ei läinud, ääri pidi tünniefekti saamiseks suhteliselt vähe lõikama. Kui see tehtud, katsin tordi külgedelt ja pealt munavõiga. Kaunistasin leivakoorikust lõigatud "tünnilaudadega", mille kinnitamiseks kasutasin kuivatatud sibulat. Seejärel lõikasin norist pikad ribad, tegin nori veega märjaks ja tõmbasin ümber tordi, saades "tünnivitsad". Peale määrisin veel veidi munavõid (et kõik otsa saaks), puistasin peale mõned kuivatatud sibulad ja asetasin peale paar kalatükki.

P.S "tünnilaudade" tegemiseks tuleb leivakoorikuribad suhteliselt õhukeseks lõigata, siis nad painduvad paremini. 

Torti võib serveerida kohe pärast kaunistamist, kuna ta on ju juba seisnud ja mahlaseks imbunud, aga võib ka järgmisel päeval. Siis on aga oht, et mõni "laud" end niiskusega kõveraks tõmbab ja tordist eemale hoidma hakkab. Viimase vastu aitab see, et enne serveerimist "lauad" "naeltega" kinni lüüa.

P.P.S Nüüd, tagantjärgi, saan rõõmuga kirjutada, et tort pälvis esimese koha soolaste tortide kategoorias :)

Ämbrisalat

Klassikaline segusalat köögiviljadest. Salati tegemisel ei pea retseptist väga hoolega kinni pidama - kui mõnda köögivilja juhtub rohkem olema, siis las nii ollagi. :)
Retsept Nami-Namist, mina panen siia kirja vähendatud kogustena ja veidi mugandatult - just nii, nagu mina tegin.

400 g kapsast
300 g tomatit
300 g  sibulat
300 g porgandit
300 g kurki
tsipakene purustatud musta pipart
1 sl soola
väike peotäis hakitud tilli
1 sl suhkrut
1 - 1,5 sl 30%list äädikat
80 g õli

Viilutasin kõik köögiviljad (kasutasin köögikombaini abi), porganidrattad panin õliga pannile ja kuumutasin kümmekond minutit, kuni nad pehmenema hakkasid.
Ülejäänud köögiviljad panin suurde potti (no siinkohal peaks tegelikult olema ämber, et pealkiri ikka sisule vastaks), lisasin pehmemaks (aga mitte liiga pehmeks, eks!) hautatud porgandid. Segasin köögiviljad omavahel läbi, lisasin tilli, maitseained ja äädika ning segasin veelkord.
Lasin salatil 24 tundi külmkapis seista, seejärel kuumutasin salatit pliidil 15 minutit. Kuumutamise järgselt panin salati steriliseeritud purkidesse ja kaanetasin.

Letšo ehk tomati-paprika-sibulamögin

Tahtsin hakata kirja panema järjekordset õunakooki, kui avastasin, et ees juba kaks kooki on. Seega praegu üks mõnus hoidis ja koogist mõni aeg hiljem :)

Sellist tomati-paprikamassi meeldib mulle kasutada pitsat tehes- hea tomatipasta asemel pitsapõhjale määrida (kuna paprika maitseb mulle pitsa peal nagunii). Loomulikult, kui tahan mingit väga kindlat pitsat teha, kuhu paprika ei sobib, siis läheb käiku tavaline tomatipasta. Aga rohkema kattega pitsa või pitsapirukate puhul läheb see hoidis kenasti käiku.
Idee sain Nami-Namist, aga minu retsept sai kokkuvõttes siiski omajagu erinev. Antud kogusest sain viis 300 ml purki hoidist.

1 kg tomateid
500 g mugulsibulat
500 g paprikat
õli
500 g tomatipüreed
25 g suhkrut
1 sl soola
1 tl purustatud musta pipart


Pesin köögiviljad, puhastasin paprika seemnetest, koorisin sibulad. Hakkisin kõik köögiviljad peeneteks ribadeks ja tõstsin sügavasse panni. Lisasin veidi õli ja praadisin kümmekond minutit. Siis lisasin tomatipüree ja maitseained ja kuumutasin segu keemiseni. Keerasin pliidi tule väikseks ja lasin köögiviljamassil umbes 45 minutit podiseda, ikka aeg-ajalt segamas käies.
Seejärel panin kuuma segu steriliseeritud purkidesse ja sulgesin purgid.

Supp röstitud kartulist, sibulast ja küüslaugust

Selle supi tegemine võtab veidi kauem aega, kui minu tavapärased püreesupid. Ja seda seetõttu, et komponendid tuleb enne supi tegemist (või siis selle esimeses etapis- oleks ehk õigem öelda) ahjus pehmeks ja krõbedaks röstida. Viimane lisab supile hea maitsenüansi, üldiselt on aga tegemist suhteliselt tavalise argiõhtu hea ja soojendava köögiviljasupiga - just sellise isu mul eile tuli, kui õues vihma sadama hakkas :)

Neljale:

500 g kartuleid
3 suurt sibulat
1 küüslauk
800-900 ml kuuma köögiviljapuljongit
1 sl "Merevaiku"
tsipake õli
imepisike võiviil
soola, pipart


Alustuseks panna ahi 200*C peale soojenema. Siis koorida kartulid ja sibulad, loputada kiirelt külma veega. Kartulid lõigata u 1,5cm läbimõõduga kuubikuteks, sibul lõigata neljaks sektoriks ja siis neid sektoreid veidi laiali lammutada. Asetada nende kahe köögivilja tükid ahjuplaadile, niristada peale veidi õli, raputada soola ja pipart.
Küüslaugupeal lõigata tipmine kolmandik ära- nii, et küüslauguküünte ülemised osad kergelt paistavad. Muus osas jätta küüslauk koorimata-lammutamata. Asetada peale viilakas võid ja paigutada küüslauk kenasti kartulite-sibulate juurde ahjuplaadile.

Asetada köögiviljadega plaat ahju ning röstida 200*C juures umbes 45 minutit- niikaua, et kartulid-sibulad pehmed ja pealt juba kergelt pruunid (et täiesti aus olla, siis mõned ülespoole ulatunud sibulanurgad olid juba täiesti mustad). Seejärel tõsta plaat ahjust välja.

Röstitud kartulid ja sibulad tõsta potikesse, lisada juurde kuum puljong ja püreestada saumikseri abil. Viimaks lisada juurde koorte seest väljapigistatud küüslauguküüned ja lusikatäis Merevaiku (see viimane on vabatahtlik- minu arvates teeb lihtsalt supi kreemjamaks) ja püreestada supp veelkord läbi. Asetada pott korraks tulele, lasta supp podisema ja vajadusel lisada veel veidi soola (kuigi minul seda vajadust ei tekkinud).
Serveerida koos krõbeda leivaga.

Nuudlid, mis mulle maitsevad

Olen tükk aega proovinud teha hea maitsega nuudleid, mis mõne hiina köögi roa juurde hästi sobiks ja oi-kui-väga ma olen pahane enamiku nuudlite peale, mis poes müügil on. Ühed on liialt jahused ja kleepuvad, teised on maitsetud ja...oeh.
Ja nii lõpuks läkski, et ma tegin "hiinaka" nuudleid hoopis spagettidega. Ja jäin väga rahule. Sest hea kvaliteediga tooraine tagab hea maitsega roa. Kui aga keegi on leidnud hea maitsega munanuudlid vms, proovigu seda retsepti nendega. Ja siis soovitagu mulle ka :)

Kusjuures minu jaoks on heade "hiinaka" nuudlite proovikiviks see, kuidas nad külmalt maitsevad. Head nuudlid kõlbavad külmalt ka süüa. Ja antud retseptis toodu maitses mulle nii kuumalt kui külmalt väga. Kuna aga ma tean, et maitse üle ei vaielda, siis ma ei hakkagi väitma, et need nuudlid maitsevad kõigile- lihtsalt minu arvates said need väga head. Ega ma muidu poleks viimase kahe nädala jooksul ülepäeviti nuudleid teinud :D 


250g nuudleid(spagette)
2 tl seesamiõli
2 sl praadimiseks sobivat õli
1 sibul
3 küünt küüslauku


Kastmeks:
0,5 dl sojakastet
0,5 dl vett
1 sl maisitärklist
1 sl riivitud ingverit
1 sl suhkrut
1 sl ketšupit(tomatipasta kõlbab ka)

Esimeseks keeta nuudlid pakil toodud õpetuse järgi (kuna mul olid spagetid, siis neid keetsin al'dente), seejärel kurnata ja segada kuumadele nuudlitele hulka seesamiõli- mõnusalt pähkline lõhn täidab köögi ja jätab nuudlitele hea maitsenüansi. Samuti takistab õli nuudlitel omavahel kokku jäämast- selle vastu aiytab ka aeg-ajalt segamine.

Kastme jaoks segada kokku kõik komponendid.

Järgmiseks panna pann tulele, lisada õli ja hakitud küüslauk, praadida pool minutit. Siis lisada viilutatud sibul ja praadida mõõdukal kuumusel veel kaks minutit. Järgmiseks lisada nuudlid ning praadida pidevalt segades kolm minutit. Kindlasti segada, et nuudlid kokku ei jääks.

Seejärel lisada kaste ning kiirelt segades katta kõik nuudlid. Maisitärlis pakseneb kuumenedes ja tänu sellele hakkab kaste ilusti nuudlite külge. Praadida veel paar minutit, ikka kogu aeg segades.
Serveerida kohe, soovitatavalt mõne hiina köögi roa kõrvale.
Kes veel ideid vajab, vaadaku nami-nami hiina köögi kooskokkamist! :)

Inglise sibulasupp

Paar nädalat tagasi nägin Jamie Oliveri kokasaadet sibulatest ning see innustas mind :) Pean üldsegi ära märkima, et Jamie toidutegemisstiil ja road tunduvad mulle üpriski hingelähedased, nii et edaspidi võib tema erinevaid retsepte siin ehk rohkemgi kohata.
Täna aga sibulasupp salveiga, mille kohta ta ise ütles, et see tuleb tunduvalt parem, kui kõigile teada-tuntud prantslaste sibulasupp :D Aga eks see jääb igaühe enda otsustada.
Kogus neljale.

1 sl võid
oliiviõli
14-16 salveilehte
3-4 küünt küüslauku
500 g sibulaid (erinevat värvi)
150g porrut
soola
pipart
1 l kuuma puljongit
neli viilu kõvemat saia/leiba
100g Cheddari juustu
Worcesteri kastet


Kõigepealt tuleb koorida-viilutada sibulad ning porru. Seejärel valada kuumale pannile õli ja lisada või, lasta sulada. Kukutada kuuma või-õli segusse salveilehed (jättes 8 tk alles kaunistuseks) ning katki vajutatud küüslauk. Segada läbi, et õli maitsestuks ning lisada sisse viilutatud sibulad-porrud. Puistada peale sool ja pipar, segada läbi ning madalal kuumusel kaane all haududa lasta umbes 45 minutit, kuni sibulad on pehmed, jumekad ja hõrgud.

Seejärel valada juurde kuum puljong (minul oli aedviljapuljong, aga sobib ka mistahes muu) ning supp keema lasta. Keeta 10 minutit.
Sel ajal, kui supp keeb, tuleks ahi kuumaks ajada(kui on, siis kasutada grillrežiimi) ja saiaviilud seal ära röstida.

Edasi tuleb supp tõsta nelja supikausikesse, panna "kaaneks" peale röstitud saiaviil, riivida saiadele juustu, tilgutada peale mõned tilgad Worcesteri kastet ning viimaks tõsta peale oliiviõliga kokku tehtud salveilehed. Sedamoodi kaetud supikausid tuleb umbes minutiks grillahju tõsta ning lasta juustul sulada.
Serveerida kohe.