Ühe-kausi kõrvitsakeeks

Hästi lihtne keeks, mille valmistamine määrib ühe kausi :)


3,75 dl nisujahu
1,5 dl suhkrut
0,5 tl soola
1 tl jahvatatud nelki
2 tl jahvatatud kaneeli
0,25 muskaatpähklit, peenelt riivituna
1 tl vaniljesuhkrut
1 tl küpsetuspulbrit
2 muna
1,5 dl õli
2,5 dl kõrvitsapüreed

Panin jahu, suhkru, küpsetuspulbri ja maitseained kaussi, segasin läbi. Tegin kuivainete keskele lohu, valasin sinna õli ning kõrvitsapüree ja lõin sisse kaks muna. Segasin vedelad koostisained omavahel veidike ära ja siis segasin kõik komponendid omavahel kokku. Valasin segu keeksivormi ning küpsetasin 180*C ahjus kuni tunnike (kuniks keeksi keskele torgatud puutikk puhtaks jäi).

Kõrvitsasõõrikud

Mulle meeldib ahjupanniga sõõrikuid teha. Maitsvad küpsetised, mida on nii kerge valmistada. Viis minutit taigna kokku segamiseks- lihtsalt kauss ja puulusikas, ei mingit suurt vahustamist-mässamist. Ja kümme minutikest ahjus - ongi valmis! :) Täna tegin neid endale hommikusöögiks. :)

Kõrvits meeldib mulle kah- nii selle maitse kui ka kuldkollane värv, mille ta küpsetistele annab.

12 tk

3 dl kõrvitsapüreed (tuleb võtta ahjus röstitud kõrvitsasektorid, mis on jahtunud ja millelt on viljaliha eemaldatud- ning siis see viljaliha saumikseriga püreestada/kahvliga püreeks suruda)

2 muna

1-1,5 dl suhkrut

1 dl õli

3 dl nisujahu

0,5 tl soola

1 tl küpsetuspulbrit

2 tl jahvatatud kaneeli

1 tl maitseainesegu: jahvatatud ingver + jahvatatud nelk + värskeltriivitud muskaatpähkel

Kloppisin munad kausis lahti, lisasin suhkru ja kõrvitsapüree. Segasin hoolega. Lisasin õli, segasin taas. Lisasin maitseainete, soola ja küpsetuspulbriga segatud jahu ning taaskord, segasin hoolega :)

Panin taigna pritskotti ja surusin taigna sõõrikupanni avadesse. Küpsetasin 200*C juures kümmekond minutit, siis tõstsin ahjust välja ning lasin jahtuda (mulle maitsevad nad pigem jahtununa kui soojalt).

Vanilje-naadimuffinid

Kevad on käes. Linnukesed laulavad, (umb)rohi ajab end maa seest päikse poole ja tuju läheb järjest rõõmsamaks. Ja otseloomulikult tasub seda kevadet ka küpsetistesse peita.

Allolevad naadimuffinid on mahedad, maitsevad üldjuhul kõigile. Naat domineerima ei jää, aga väga ilusa värvi annab küll. 

Retsept Nami-Nami kokandusportaalist. Koguselt 12 tavasuuruses muhvikest.

3 muna

1,5 dl suhkrut

50 g hapukoort

100 g sulatatud võid

3 dl nisujahu

1 tl vaniljesuhkrut

1,5 tl küpsetuspulbrit

0,5 tl soola

3 dl tihkelt kokku surutud värskeid naadilehti

Alustuseks valasin naadilehtedele keeva vee ja lasin neil taigna kokkusegamise ajal seista.

Kloppisin muna suhkruga vahtu, lisasin hapukoore ning jahtunud sulavõi. Segasin läbi, kallasin juurde omavahel segatud kuivained. Segasin taigna kokku. 

Kurnasin naadi, pigistasin kuivaks ja hakkisin peeneks. Segasin taigna hulka.

Jaotasin taigna paberiga vooderdatud muffinipanni aukudesse, tõstsin panni eelkuumutatud ahju ja küpsetasin 220*C juures umbes 12-15 minutit, kuniks muffinid olid kerkinud ja pealt helepruunid.

Ahjus küpsetatud sõõrikud / pontšikud

Kokanduskiiksuga inimestel tekib aeg-ajalt ideid, mida kohe peab järgi proovima. No minul kummitasid tükk aega ahjus küpsetatud pontšikud (õigem oleks vist öelda sõõrikud, aga no mis teha, pontšik on nii armas sõna). Olles lõpuks endale vastava ahjuvormi saanud, oli vaja ka mingi retsept tekitada. No ja siin ta nüüd on. 

Keefiri kasutamine teeb sõõrikud seest mõnusalt niiskeks, pehmeks ja maitsvaks, ümber tekib tsipake krõbedam kiht. Loomulikult pole nad sellised, kui rasvas küpsetatud pontšikud, aga nad ei saagi ju olla- küpsetamistehnika hoopis teine. Väga maitsvad on nad siiski ning lisaks väga kiirelt valmivad.

Kuus sõõrikut

2,5 dl nisujahu
1 dl suhkrut
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl vanillisuhkrut
0,25 tl soola
1 keskmine muna
0,5 dl sulavõid või õli
1,25 dl keefiri

Kaunistamiseks
tumedat šokolaadi ja hakitud mandleid

Segasin kuivained omavahel, lisasin muna, õli ja keefiri ning segasin taigna ühtlaseks. Sealjuures üle segada pole vaja, aitab sellest, kui komponendid on segunenud ja jahu enam näha pole.

Tõstsin taigna õliga määritud sõõrikupanni avadesse ning asetasin vormi eelkuumutatud ahju 200*C  juurde küpsema. Küpsetasin 10-12 minutit, kuniks sõõrikud olid pealt helepruunid. Tõstsin vormi ahjust, lasin sõõrikutel vormis mõned minutid jahtuda, seejärel kummutasin nad pesadest välja ja lasin lõplikult jahtuda.

Kaunistasin jahtunud sõõrikud vastavalt tujule :)

Madeleines de Commercy

Madeleine koogikesed on väiksed teokarbikujulised küpsetised, mis pärinevad arvatavalt 17. sajandi Prantsusmaalt. Väidetavalt oli pidulikul vastuvõtul tekkinud tüli käigus kondiiter vihastanud ja peo ettevalmistustelt lahkunud, mistõttu ei olnud külalistele midagi magustoiduks pakkuda. Seepeale olevat üks toatüdruk pakkunud, et võib küpsetada koogikesi, mida tema vanaema sageli tegi. Koogikesed maitsesid loomulikult kõigile, said kuulsaks ning need nimetati toatüdruku nime ja päritolupiirkonna järgi Madeleine de Commercy'deks. 

Viimased kaks... mis õnneks ka pildile said :)

Koogikesi iseloomustab kujult ühele poole spetsiaalse vormi kasutamise tõttu tekkinud teokarbikuju ja teisele poolele küpsemisel kerkinud kühmukene. Maitselt on nad magusad, traditsiooniliselt vanilje ja sidruniga maitsestatud. Tekstuurilt meenutavad biskviitkoogi, keeksikese (ja jahtunult küpsiselaadset) segu. 

Vorme, mida eespool mainisin, on olemas nii tavamõõdus kui mini-variandis, nii metallist, kui silikoonist. Mina eelistan metallist ja tavamõõdus vormi, sellega on ka piltidel olevad koogikesed tehtud. 

Aga kui nüüd konkreetsemast retseptist rääkida, siis selle koha pealt tekkis mul veidike küsimusi. Laias laastus leiab raamatutest ja internetist kahte sorti retsepte: ühed, mille puhul segatakse tainas rahulikult lusikaga kokku, kergitusaineid ei kasutata ja taignal lastakse enne küpsetamist seista ning teised, mille puhul tuleb muna hoolega vahustada, taignasse lisada küpsetuspulber ja küpsetama asuda võib kohe. 

Ja no niipalju, kui ma proovisin, tulevad need koogikesed ikka väga erinevad. Mina eelistan 100% neid retsepte, kus tainas seisma peab, sest nendega tuli koogikeste maitse erilisem, selline...omamoodi. Aga nende puhul, kus võis kohe küpsetada, olid koogid liialt tavalise biskviitkoogi moodi. Ja mina neile koogikestele ilusaid kühmukesi ka ei saanud, nagu allpool oleval pildil näha on. 

Kookoshelvestega Madeleine koogikesed. Ilma kena kühmuta.

Samas, eks inimeste eelistused ongi erinevad ja maitse üle ei vaielda. Minu retsept, mille siin ära toon, on Julia Childi retsepti kohandatud variant. Ja mulle maitseb! :)

12 koogikesele, tavamõõdus (uskuge, tasub kohe topeltports teha :))

1 suur muna
60g suhkrut
75g nisujahu
60g võid
näpuotsaga soola 
0,5 tl vaniljesuhkrut või -ekstakti
kuni poole sidruni koor riivitult (ainult kollane osa!)

Panin jahu ja suhkru kaussi, segasin läbi. Lisasin muna ja segasin puulusikaga, kuni  sain tihke-tihke taigna. Siis lisasin riivitud sidrunikoore, soola ja vaniljeekstrakti. Sulatasin või, lasin jahtuda ja lisasin taignasse. Segasin, kuniks tainas oli ühtlane. Siis panin külmkappi ja lasin üks-kaks tundi seista. 

Seisnud taigna tõstsin teelusikate abil vormidesse (taigen on tihke, võib jääda pallikesteks ja ei pea vormis laiali siluma) ning küpsetasin 180*C ahjus umbes 15 minutit, kuniks koogikesed olid kerkinud ja servadest pruunikad (pealtpool jäävad heledaks, vormi vastas olev külg küpseb pruuniks- sealjuures väga pruuniks ei tasu lasta).

  

Koogikesed on head nii soojalt kui jahtunult, kes soovib, võib peale raputada tuhksuhkrut :) Ja kuigi sidrunikoorevariant on väga hea, soovitan katsetada igasuguseid muid maitseid- mina kavatsen enne jõule piparkoogimaitseaine varianti katsetada. :) Ja mooniseemnetega oli ka hea... ja kuivatatud jõhvikatega... :)

Siinjuures pean mainima, et väga mõnusa erilise aroomi annab see, kui või sulatamisel keema lasta ja veidi pruunistada. Hoopis teine lugu, kui niisama sulatatud võiga! Aga kuna lõpptulemuses omadustelt väga tuntavat vahet ma ei saanud, panin retsepti niisama sulavõi. Samas, proovige pruunistatud võiga, nii hea lõhn!

Karask

Karaski tegemine on lihtne ja mõnus, tuba saab kiirelt leivalõhna täis ja kõhutäie saab ka korraliku. :)

Retsept Nami-Nami kokandusportaalist.

2,5 dl keefirit või hapupiima

1 muna

1 tl soola

1tl suhkrut

1 tl köömneid

2 sl õli või sulatatud võid

3 dl odrajahu

1,5 dl nisujahu

1 tl soodat

Kloppisin muna koos soola ja suhkruga lahti, lisasin keefiri, köömned, õli ja segasin läbi. Siis lisasin soodaga segatud kuivained, segasin taigna ühtlaseks ja valasin 24cm läbimõõduga koogivormi. Küpsetasin 200*C juures umbes 20 minutit, kuni karask oli kerkinud ja pealt pruunika koorikuga. Sõin soojalt koos või ja meega. 

Suvikõrvits magustoiduks

Suvikõrvitsast saab palju häid roogi. Ja üldiselt on nii, et kui ta juba peenras kasvab, siis kasvab ta hästi ja kõrvitsakesi on palju-palju. Seega tulebki neid igal võimalikul viisil ära kasutada. Miks mitte siis ka magustoiduks. :)

Esiteks üks väga mõnus ja mahlane keeks, mis püsib samalaadselt hea mitu päeva. Kui teda muidugi niikauaks jätkub.  Meil kadus esimene keeks laualt nii kiiresti, et glasuuri teha ei jõudnudki :D
Retsept on pärit Nami-nami kokandusportaalist.

Sidruni-suvikõrvitsakeeks

200 g suvikõrvitsat
ühe sidruni koor
200 g nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
2 tl vanillisuhkrut
noaotsatäis soola
125 g suhkrut
2 muna
1,5 dl rapsi-või oliivõli

Võõbaks:
sidrunimahla
tuhksuhkrut

Alustuseks riivisin suvikõrvitsa ja sidrunikoore ja panin ahju soojenema. Edasi võtsin suure kausi ja vahustasin selles munad suhkruga tugevaks heledaks vahuks. Valasin munade juurde õli ning segasin õrnalt läbi. Segasin kuivained omavahel ja lisasin munavahule. Viimaseks lisasin riivitud suvikõrvitsa ja sidrunikoore taignale ja segasin kõik ühtlaseks.
Saadud taigna valasin keeksivormi ja küpsetasin 175*C ahjus umbes 50 minutit (kuniks keeksi keskele torgatud puutikk kuivaks jäi). Seejärel tõstsin vormi ahjust välja ja lasin keeksil vormis täielikult jahtuda.

Jahtunud keeksile võib peale teha võõba. Selleks segada sidrunimahl tuhksuhkruga (ettevaatust, suhkru märgumiseks kulub vähe mahla), valada võõp jahtunud keeksile ja lasta tahkuda.

Teiseks viisiks, kuidas suvikõrvits meie magustoidulauale sai, oli paneeritud kujul. Nii on hea ära kasutada ülekasvanud suvikõrvitsaid, aga ega nad tingimata pea suured olema. Normaalse suurusega kõrvitsast võib ka "pannkooke" teha. :)

Suvikõrvitsast "pannkoogid"

300g suvikõrvitsat
2 muna
3-4 sl suhkrut
pool tl kaneeli
3 sl nisujahu

Lõikasin suvikõrvitsa õhukesteks, umbes poolesentimeetristeks viiludeks. Kloppisin kausis munad lahti, lisasin suhkru ja kaneeli ja vispeldasin läbi. Kastsin suvikõrvitsaviilud alguses munasegusse, seejärel jahusse ja siis uuesti munasse. Praadisin madalal kuumusel, kuni pannkoogid olid mõlemalt poolt kuldpruunid ja suvikõrvitsaviil keskel pehmeks läinud.

Kevadiselt kuldkollased virsikumuhvid

See postitus on täis kevade ootust. Mitte, et talv sel aastal väga karm oleks olnud või et mulle lumi ei meeldiks.. lihtsalt nii kena ja rõõmus on, kui päike paistab ja lilled õitsevad. :) Ja kui saab Tartu tänavail patseerida, seljas vaid õhuke jope.

Muffinitega on aga nii, et polnudki neid ammu teinud. Ja virsikud (kuigi jah, kompotivirsikud siiski) on mulle viimasel ajal väga meelepäraseks saanud. Seega panin kaks kokku ja tulemus on siin. Eeskujuks Nami-Nami imeheade rabarbrimuffinite retsept.

12 muhvikest

2 muna
125 g suhkrut
150 g nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
2 tl vanillisuhkrut (või -ekstrakti)
150 g 20%list hapukoort
50 g võid
üks suur purk (purgi netokaal 850g) kompotivirsikuid
(minu ostetud purgis oli vist 7 suurt virsikupoolikut)

Alustuseks vahustasin munad suhkruga heledaks kohevaks vahuks. Siis sulatasin või ja jätsin selle minutikeseks jahtuma ning panin ahju 200*C peale eelsoojenema. Või jahtumise ajal segasin kuivained omavahel ja tõstsin virsikupoolikud siirupist välja. Viilutasin neli virsikupoolikult peeneteks sektoriteks, ülejäänud kolm poolikut tükeldasin.
Edasi segasin taigna kokku: lisasin hapukoore munavahule, segasin ettevaatlikult, siis lisasin vahedumisi kuivained ja sulavõi. Viimaseks segasin ühtlasesse taignasse virsikutükikesed.

Jaotasin saadud taigna 12 paberist muffinivormi vahel ning jaotasin iga taignakuhjakese peale mõned viilud virsikusektoreid (iga muffini jaoks jagus umbes neli peent viilu). Seejärel panin muffinipanni ahju ja küpsetasin 200*C juures umbes 20 minutit, kuni muhvikesed olid kerkinud ja pealt kuldpruunid.

Ebamaiselt hea ebaküdoonia :)

Ebaküdooniad on nii head! Nagu Ülle oma postituses ütles, saan minagi öelda, et mul on ebaküdooniatest vasikavaimustus :) Ja Koopatibi, kes nendest kuldkollastest aaretest siin kirjutab, ütles mulle vägagi tabavalt, et ma korjaks endale ämma ebaküdooniapõõsa küljest nii palju põhjamaa sidrunikesi kui lubatakse :) Mida ma ka tegin (aitäh ja suured tervitused ämmale! :). 

Ebaküdooniad on tervislikud, sisaldades palju c-vitamiini ja tuues tervist külmetusteperioodil. Nende hapu mahl sobib igasse rooga, kuhu tavainimene ka sidrunit paneks. Just sellest lähtuvalt olen mina viimasel ajal katsetanud erinevate roogadega, kuhu ebaküdoonia sobida võiks. (Seetõttu ka veidi hooajaliselt hilinenud postitus.)

Ja tulemused on nüüd siin kirjas. Kuigi ideid on peas veel palju :) Näiteks see moos Ülle postituses kummitab mind pidevalt :D

Kõige klassikalisem viis ebaküdoonia häid omadusi rakendada ja sealhulgas ka ebaküdooniat säilitada, on suhkruga koos ebaküdooniatükkide purki panemine :) Tulemuseks mõnus magushapu siirup, mis näiteks teele imehea maitse annab. Esmalt siis sellest.

Ebaküdooniad siirupis

puhastatud ebaküdooniatükke ja suhkrut 1:1 vahekorras

Alustuseks tuleb ebaküdooniad puhastada ja nad tükkideks/viiludeks lõigata. Puhastamine on ebaküdooniate juures kõige tüütum tegevus üldse. Garanteerin, et näpud on selle tulemusena valusad ja köögi põrand ebaküdooniaseemneid täis. Aga ka tulemus on seda väärt :)

Koopatibi kirjutas oma puhastamiskogemustest siin, tema arvas, et parim on ebaküdooniad risti pooleks lõigata, siis need omakorda neljaks lõigata ning seejärel seemned eemaldada. Tõsi ta on, et nii saab seemned efektiivselt kätte. 

Mina lõikasin ebaküdooniad risti pooleks ja siis eemaldasin seemned noaotsaga, tehes käega kaarja liigutuse. Seeläbi saab küll seemned kätte, aga valget seemnekoda mitte täielikult. Samas, kuna eesmärk oli saada siirupit, siis ei leidnud ma seemnekodades mingit takistust. :)

Ebaküdooniapoolikud seemnetest puhtad, viilutasin ma nad köögikombaini abil õhukesteks laastudeks (ega käsitsi noaga lõigates saab ka ju, ma olen sel aastal lihtsalt väga mugav :D ).

Edasi panin ebaküdooniaviilud suhkruga suurde klaaskaussi seisma (1 kg ebaküdooniatükke ja 1kg suhkrut), käies aeg-ajalt massi segamas. Õhtuks oli kogu suhkur sulanud ja seega sain ebaküdoonialaastud ning siirupi puhastesse purkidesse tõsta. 

Külmikus on neid purke nüüd mitu: hea külla kostiks viia, hea siirupist morssi teha ja hea teed maitsestada. 

Oeh...mõnus :)

Ebaküdooniasukaad

puhastatud ebaküdooniatükke

suhkrut ja vett vahekorras 2:1

Panin suhkru ja külma vee paksupõhjalisele pannile, kuumutasin aeglasel tulel, kuni suhkur sulas. Seejärel lasin siirupi keema, lisasin ebaküdooniatükid ja lasin rahulikul tulel 30 minuit podiseda.

Tõstsin panni tulelt ja lasin ebaküdooniatükkidel siirupis jahtuda. Seejärel tõstsin tükid küpsetuspaberile ja lasin järgmise päevani õhu käes kuivada. 

Viimaseks võiks ebaküdooniatükke suhkrus veeretada, et nad üksteise külge kinni ei jääks. Mina seda ei teinud, kuna suhkrustasin ebaküdooniatest lõigatud rattakesi koogi kaunistamiseks. Küpsetistesse sobiva sukaadi tegemiseks lõikaksin ma ebaküdooniad pisikesteks tükkideks, mitte ei viilutaks ratasteks ja kindlasti eemaldaks ma kogu valge seemnekoja, sest see jääb väga kõva!

Sukaad sobib mõnusasti keekside-muffinite sisse ja peale :) Mina näksin vahest niisama ka :)

Ebaküdooniavahutort

(inspiratsioon Nami-Nami sidrunikreemitordist. Maitseb hea nii sidruniga kui ka ebaküdooniaga :)

Põhi:

8-10 digestive küpsist

50 g sulavõid

Kreem:

4 dl 35%list rõõska koort

300 g toorjuustu

300 ml ebaküdooniamahla (selle saamiseks tuleb ebaküdooniaid riivida ja saadud massist mahl välja pigistada)

400 g kondenspiima

Tampisin küpsised pudrunuia abil puruks, lisasin sulavõi ja segasin läbi. Surusin küpsisepuru 24cm läbimõõduga vormi põhja ja panin külma tahenema.

Kreemi tegemiseks segasin omavahel toorjuustu, kondenspiima ja ebaküdooniamahla, viimasena segasin hulka vahustatud rõõsa koore. Valasin segu küpsisepõhjale ja lasin tordil järgmise päevani külmkapis taheneda.

Konsistentsilt jääb tort hästi kreemjas, samas püsib piisavalt koos, et tükke lõigata saaks :)

Ebaküdooniamuffinid

2 muna

1,5 dl suhkrut

2,5 dl nisujahu

1 tl küpsetuspulbrit

1,25 dl ebaküdooniamahla (selle saamiseks tuleb ebaküdooniaid riivida ja saadud massist mahl välja pigistada)

50 g sulavõid

Vahustasin munad suhkruga kohevaks vahuks. Segasin kuivained omavahel, seejärel sõelusin munavahu hulka. Segasin ettevaatlikult sisse ka sulavõi ja ebaküdooniamahla, jaotasin taigna muffinivormidesse ja küpsetasin 200*c juures umbes 15 minutit. 

Muffinid on parimad küpsetamise päeval. 

Rabarbri-maasikamuffinid

Need muhvikesed on "edasiarendus" nami-nami imemaitsvatest rabarbrimuffinitest, mida olen ka ise varem siin blogis tutvustanud- vt siia. Maasika-rabarbikoosluse ideed kohtasin aga Aet'i blogis. Idee tundus hea ja hoolimata sellest, et võtsin ette muffinid, mida ise süüa ei saa, tegin neid partii siiski ära. Meheraas jäi väga rahule ja seetõttu kiidan muffineid nüüd siingi :) (mina muidugi piilun nukra pilguga imeilusaid muffineid ja limpsan mõttes keelt...)

12 muffinit:
2 muna
1,5 dl suhkrut
2,5 dl nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl vanillisuhkrut/-ekstrakti
1 tl kaneeli
50 g sulavõid
150 g paksu hapukoort
250 g tükeldatud rabarbrit
100g tükeldatud maasikaid

Kõigepealt vahustasin munad suhkruga kohevaks heledaks vahuks. Siis segasin kuivained omavahel ning lisasin nad vaheldumisi veidi jahutatud sulavõiga ning hapukoorega munavahu hulka. Segasin taigna ühtlaseks ja lisasin rabarbi-  ning maasikatükid.
Jaotasin taigna paberiga voodertatud muffinivormidesse ja küpsetasin 225*C juures umbes 18-20 minutit, kuni muhvikesed olid pealt pruunikad. Seejärel võtsin muffinid ahjust välja ja lasin viis minutit vormis jahtuda. Tõstsin muhvikesed vormidest välja ja lasin veidi veel jahtuda. (Meheke tuli neid ikka kuumast peast noolima-aga tõdes hiljem, et parimad olid nad leigelt.)  

 
Kuigi rabarbrihooaeg täies jõus ja maasikahooaeg veel kaugel, arvan etteruttavalt, et need oleks head muhvikesed mida ühe hooja üleminekul teisele küpsetada! :)

Parimad šokolaadimuffinid

 Ilus, kas pole? Natuke päikest, "natuke" lund, paar suuski ja maalapp. Ääretult mõnus on värskes õhus suuskadel paar tiiru maha sõita ja siis tuppa tulles soojalt lõhnavaid muhvikesi sööma asuda. Kõrvale kas külm piim või soe tee, olenevalt eelistustest- oehh.... . . :) Kuigi kui aus olla, siis olen mina siiamaani neid kahte asja eraldi teinud, aga peaks ikka kuidagi üritama suusatamise ja šokolaadimuffinid ühele päevale sättida.

Pean tunnistama, et mind pidevalt isutab mõne hea šokolaadise koogi/küpsetise järgi, kuid pettun tihti, kui kook valmis saab. Ja peamiselt seepärast, et liiga vähe šokolaadine kook jääb lahjaks aga liialt šokolaadine kook on jällegi.. noh, liiga šokolaadine- ma pole just kõige suurem kakao-šokolaadimaitse fänn.
Seega olen otsinud retsepti, mis rahuldaks minu šokolaadisoovi, aga ei pakuks sellega üle, ning peab ütlema, et need muffinid on ideaalsed. Ma olen nendega nii-nii-nii rahul.

 Retsept on pärit Nami-namist ja on kenasti kirjas ka Nami-nami kokaraamatus. Viimane on väga tore, asjalik ja soe kokaraamat, mida kõigile soovitada võin. Minule annab selle lugemine nii koduse tunde :) Lugege ja kokake ka-söögid saavad head ja tuju samuti ;)
Antud kogusest saab 12 kuhjaga muhvikest.

2 suurt muna
125 g fariinsuhkrut (sobib tavaline ka)
135g nisujahu
3 sl kakaopulbrit
1 tl küpsetuspulbrit
2 tl vanilliekstrakti
150g hapukoort
50g sulavõid
100g jämedalt hakitud šokolaadi

Alustuseks vahustasin munad suhkruga kohevaks vahuks. Siis segasin teises kausis kuivained omavahel segamini. Viimased segasin vaheldumisi hapukoore ja jahtunud sulavõiga munavahu hulka. Lõpuks lisasin veel vanilliekstrakti ja segasin selle koos hakitud šokolaadiga taignasse.
Jaotasin saadud taigna muffinivormidesse ja küpsetasin 200*C juures umbes 20 minutit (nii 15-20 minutit läheb aega).

Muhvikesed maitsevad hästi nii soojalt kui jahtunult ja sinisilmsed maiasmokad on ülimalt rahul!

Lihtne kardemonikeeks

Eile õhtul oli mul suur kokkamistuhin peal. Samas, kuna õhtusöök oli juba söödud, siis tuli mõttesse küpsetada midagi, mis üleöö maitsestuma peaks. Ja keeksid on selleks ideaalne kategooria- soojalt head, jahtunult head ning üldjuhul üleöö või paar päeva seisnuna imehead.

 Keeksiretsepti aluseks võtsin nami-namist "Ekstra" keeksi kogused- sest too keeks on ka nii hea.
Antud kogusest saab ühe 28 cm keeksi.

4 keskmist muna (toasooja)
1,5 dl suhkrut
2 dl nisujahu
150g sulavõid
soola
sortsuke vanilliekstakti
1 suur tl purustatud kardemoni

Alustuseks tuleb munad suhkruga puhtasse kaussi panna ja heledaks vahuks vahustada. Niiviisi, et vahustamine vähemalt 10 minutit kestab (korralikult vahtu löödud munad annavad keeksile kohevuse). Siis sõeluda juurse jahu ja sool, lisada vanilliekstrakt ja kardemon. Viimasena segada ettevaatlikult juurde sulatatud või, mida eelnevalt veidi jahutatud.
Taigen tuleb kallata keeksivormi ning küpsetada 175-180*C juures umbes 45 minutit, kuni keeksi keskele torgatud puutikk puhtaks jääb.

Serveerida jahtunult, ideaalis järgmisel päeval. Kuigi mina ei suuda kiusatusele vastu panna ja söön alati ka viilukese sooja keeksi (sest no kogu elamine on nii head kardemonist keeksilõhna täis- lihtsalt võimatu ju vastu panna :)

Kõrvitsamuffinid

Ikka veel kõrvitsalainel. Tõenäoliselt veel pikka aega :)

Need muffinid saavad head, mitte väga magusad. Ja kõige paremini kerkivad muffinid, mis mul kunagi olnud on :D
Kuna vaatasin internetist erinevaid kõrvitsamuffinite retsepte ja panin midagi ise kokku- siis seetõttu on kogus ka veidi "mittetavaline"- 18 muffinit.

5 dl nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl söögisoodat
1 tl jahvatatud kaneeli
0,5 tl värskelt riivitud muskaatpähklit
1 tl värskelt riivitud ingverijuurt
0,5 tl soola
100g võid
2 muna
2 dl suhkrut
2,5 dl kõrvitsapüreed


Kõigepealt tuleb muidugi kõrvitsast püree keeta. Kuna mina keetsin seda tervest poolest kõrvitsast korraga, siis kahjuks ei oska ma öelda, kui palju püreed näiteks pool kilo kõrvitsat annab.. 
Aga see püree-variant on hea. Korraga saab valmis keeta suurema koguse püreed, maha jahutada ja purki panna. Niimoodi säilib külmkapis mõnda aega kenasti ja saab koguaeg küpsetamiseks kasutada. Kes tahab kõrvitsapüreed kauem säilitada, pangu püree kuumalt steriliseeritud purkidesse.


Muffinite tegemiseks segada ühes kausis kõik kuivained. Teises kausis kloppida munad suhkruga lahti, lisada sulatatud ja veidi aega jahtunud või. Segada vaheldumisi juurde kuivained ja kõrvitsapüree. Taigent väga palju kloppida pole vaja, piisab, kui koostisained on ühtlaselt segunenud.
Jaotada taigen muffinivormidesse ja küpsetada 200*C ahjus umbes 20 minutit, kuni muffinid on kenasti kerkinud ja pealt helepruunid. Edasi lasta neil vormides veidi jahtuda, siis eemaldada vormidest ja lasta restil lõpuni jahtuda. Mida muidugi ei pea tegema, meile maitsesid need muhvikesed nii soojalt kui külmalt :) Ja kes magusamat muffinit tahab, katku koogikesed pealt näiteks võikreemiga.

Vaarikamuffinid mitmeviljahelvestega

Eile oli suhteliselt jahe ja vihmane ilm. Vähemalt Tartu kandis. Ja miskipärast ei olnud mul päev otsa mitte mingit tahtmist köögis pliidi ees mässtata... hoolimata oma mõttest, et tahaks sibulasuppi... kuni ühel hetkel, ei tea kust, hüppas pähe mõte, et tahaks muffineid teha. Ja no tõele au andes, ega ma pole neid ammu teinud kah.
Kuna sügavkülmas on kena portsukene metsvaarikaid ning muid marju väga võtta pole, otsisin nami-namist ühe vaarikamuffini retsepti ja asusingi küpsetama :) Tulemuseks väga mõnusad ja mitte liiga magusad muffinid.
Kogus peaks olema 12-ne muffini tarvis, aga mul tuli vaid 10.

1 dl neljaviljahelbeid (no mul olid tegelikult ökopoest ostetud täistera-kolmeviljahelbed, mis toimisid ka kenasti)
1,5 dl nisujahu
0,5 dl suhkrut
0,5 tl küpsetuspulbrit
1 tl vanillisuhkrut
1 muna
50 g sulavõid
0,5 dl piima
2 dl vaarikaid (sobivad nii värsked kui ka külmutatud)

Purukatteks:
1 dl neljaviljahelbeid
0,4 dl suhkrut
25 g sulavõid


Taigna tarvis tuleb kõik kuivained omavahel segada, seejärel lisada muna, piim ja sulavõi ning taigen ühtlaseks vispeldada. Viimasena segada õrnalt sisse vaarikad. Jaotada tainas muffinivormidesse.
Purukatte jaoks tuleb kõik komponendid segada. Ja siis purukate ühtlaselt muffinite peale ära jaotada. Viimasena suruda igale muhvikesele peale üks vaarikas, et pärast kena vaadata oleks ning küpsetada 200*C juures umbes 20-25 minutit (mul on silikoonist muffinipann ja tõenäoliselt seetõttu võtab küpsetamine tsipa kauem. Metallist panniga peaks umbes 20 minutist piisama), kuni muffinid on pealt pruunid.
Lasta vormis viis minutit jahtuda ning siis restile jahtuma tõsta (sest muffineid, mis sisaldavad päris palju marju, on minu arvates parem süüa leigelt ja jahedalt, kui kuumalt, sest kuumast peast on marjad pigem moosi staatuses ja muffin ei hoia nii kenasti kuju)

Maailma parimad rabarbrimuffinid

Ja seda nad tõesti on - mahlased, mahedad, mõnusad. Nami-namist :) Kogus 12 tk.

2 muna
1,5dl suhkrut
2,5 dl nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
2 tl vanillisuhkrut
1 tl jahvatatud kaneeli
150g paksemat hapukoort
50g sulavõid
300-400g tükeldatud rabarberit

Vahusta munad suhkruga heledaks vahuks. Sega kuivained omavahel. Sega kuivained, hapukoor ja sulavõi vaheldumisi munavahu hulka. Viimasena sega sisse rabarbritükid. Jaota muffinivormidesse (pane vormid ääreni täis) ja küpseta 225*C juures 15 minutit.

Muffinid vanaemale

Täna, kenal kevadisel pühapäevahommikul, ärkasin viis minutit enne kaheksat mõttega, et peaks vanaemale külla minema. Ja kuna midagi võiks ikka kostiks ka viia, sai kokku pandud need muffinid. Kraamist, mida kodus võtta oli...

2 muna
1,5 dl suhkrut
2,5 dl nisujahu
150g hapukoort
50g võid
1 tl küpsetuspulbrit
veidi vanilliekstrakti
näpuotsatäis kardemoni
tsipake soola
kakaod või marju või šokolaaditükke


Muna vahustasin suhkruga heledaks vahuks. Jahu segasin teises kausis koos küpsetuspulbri, kardemoni ja soolaga läbi. Sulatasin või. Lisasin jahu munasegule, segasin veidi ja siis lisasin hapukoore, sulavõi ja vanilliekstrakti. Segasin kõik ühtlaseks taignaks.
Edasine käik sõltub nüüd sellest, mida kodus on. Mul eriti midagi polnud, seega tegin enamus muffineid lihtsalt triibulised (kuigi pildilt vist väga aru ei sa, et nad triibulised on)- selleks tõstsin veidi tainast eraldi kaussi ja segasin kakaoga läbi.
Nö valge taigna (ehk ilma kakaota põhitaigna) jaotasin kaheteist muffinivormi vahel võrdselt ära. Kõikidele nendele, mida tahtsin triibuliseks saada, tõstsin lusikatäie kakaoga tainast ja segasin tikuga paar korda läbi, et triibulisust saavutada. Osadele muffinitele lisasin veel šokolaaditükke ka. Ja mõned muffinid said ilma triibuta ja mustikatega. Ühesõnaga põhitaignale võib lisandiks kasutada just seda, mida kodus on.
Küpsetasin muffineid 225*C juures 20-23 minutit, kuni nad olid pealt pruunikad ja seest küpsed. Lasin jahtuda, pakkisin kaasa ja läksin vanaema poole teele :)

Martsipanimuffinid

..ehk ikka martsipanilainel :)

Leidsin Nami-namist selle martsipanimuffinite retsepti. Juba taigen nägi nii isuäratav välja :) Ja muffinid tulid tulid tõesti head.

250 g martsipanimassi
100g toasooja võid
2 muna
1,5 dl nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 sidrun (riivitud koor ja mahl)


Või, mis eelnevalt toatemperatuuril hoitud, tuleb martsipaniga ühtlaseks mikserdada. Seejärel lisada ükshaaval munad ja veidi vahustada. Teises nõus segada jahu ja küpsetuspulber ja munasegule lisada. Lõpuks segada taignasse sidrunimahl ja sidrunikoor. Muffinivormid täita 3/4 ulatuses ja küpsetada 200*C juures 15 minutit.

Kuna muffinid ise jäid suhteliselt lihtsad, otsustasin neid veidi kaunistada. Martsipaniga :)

Keerasin jahtunud muffinid teistpidi, pealmine pool alla. Määrisin õrnalt kokku kohupiimakreemiga (minu arvates lisab martsipaniga kaetud kookidele hea mahlakuse. Muidugi, kui on vaja väga siledat aluspinda enne martsipani pealepanekut, võiks kasutada võikreemi). Rullisin lahti rohelise martsipani (värvitud siis spinatiga, nagu siin postituses tegin), katsin muffini- nüüd nägi see välja nagu väike künkakene. Seejärel tegin roosast martsipanis lillekesed, millele said kollased südamikud ja kinnitasin need künkale kasvama. Lisasin veidi lehekesi ja väändikke ja oligi kevadine künkamuffin valmis :)