Täna saabus mulle paar kilo head ja kodumaist küüslauku (äitäh toojatele!) ning otseloomulikult oli vaja neid kohe realiseerima hakata. Küüslauk maitseb mulle ja mehele väga, eriti ahjus röstituna - olen seda söönud niisama koos kartulitega õhtusöögiks ja ka supi sisse pistnud. Seekord leidis röstitud küüslauk endale aga sõbra riisi näol - ja tulemus sai väga maitsev!
Sealjuures ei jäänud küüslauk üldsegi mitte kange, ahjus röstimine teeb küüslaugu mõnusalt mahedaks.
Kogus: neljale
250 g risotoriisi 6-7 küüslauku + veel neli küünt 1 suurem sibul 75 g võid kuni 1,5 liitrit köögiviljapuljongit 75 g parmesani juustu
Kõigepealt panin ahju 200*C peale soojenema. Siis võtsin terved küüslaugupead ja lõikasin ülemise veerandi maha- nii, et küünte tipud paljastusid, aga küüned püsisid ilusti koos. Asteasin iga küüslaugu peale imeõhukese viilaka võid ja näpuotsaga soola, tõstsin küüslaugud ahjupannile ja panin ahju.
Seejärel valmistasin kuuma puljongi (kasutan lihtsuse mõttes ökopuljongikuubikut) ja panin selle pliidiplaadile sooja.
Kõrvalplaadile asetasin sügava malmpanni, panin sinna poole võist ja lasin sulada. Koorisin ning hakkisin sibula ja neli küüslauguküünt, asetasin pannile ja praadisin pool minutitkest. Siis lisasin riisiterad ja praadisin hoolega segades veel minutikese - et kõik riisiterad võiga kokku saaks ning kuumaks saaks.
Edasi tõstsin pannile kulbitäie kuuma puljongit ja segasin riisi hulka. Lasin riisil mõõdukal kuumusel podiseda, kuni vedelik oli peaaegu ära imendunud. Siis lisasin uue kulbitäie puljongit ja segasin riisi sisse. Kui vedelik oli taas ära imendunud, lisasin uue kulbitäie puljongit. Ja nii edasi, ikka pidevalt segades ja puljongit tõstes - just täpselt senikaua, kuni riisiterad olid al'dente (NB! puljongit võib alles jääda!).
Selleks ajaks, kui riis valmis, said valmis ka küüslaugud. Tõstsin nad ahjust välja ja eemaldasin kahvli abil pehmeks küpsenud küüslauguküüned oma pesadest. Surusin küüned puderjaks massiks ja segasin risoto hulka. Samuti segasin sinna ka riivitud parmesani ja ülejäänud või. Katsin panni kaanega ja lasin risotol viis minutit puhata (see on just see aeg, et riisiterad saaks parajalt pehmeks).
Veel üks roog nami-nami kreeka toidukoolituselt. Ja no ausõna, ma ei oleks mingil juhul arvanud, et magus riisipuder (no seda ta ju on) võib nii hea olla! Lihtsalt imeline :)
Retsept on loomulikult namis ka. Kogus kuuele.
1 l 3,5%list piima 75-85 g suhkrut 5 cm pikkune lai apelsinikooreriba (kaks on veel parem) 1 kaneelikoor 100g pudruriisi 1 sl vanillikastmepulbrit+ 4 sl piima VÕI 2 sl piima+2 sl maisitärklist+ munarebu serveerimiseks jahvatatud kaneeli
Piim, suhkur, kaneeli- ja apelsinikoor tuleb panna potikesse ja keema lasta. Sealjuures aeg-ajalt segades. Kui piim keeb, siis lisada riis ja lasta ilma kaaneta umbes pool tunnikest keeda, kuni riis on pehme. Sealjuures ikka ja jälle segades, et puder põhja ei keeks. Seejärel eemaldada kaneelikoor ja apelsiniribad. Edasi on vaja vanillikastmepulber piimaga segada (või sega kokku piim, tärklis ja munarebud), valada pudru hulka ja kuumutada veidi, kuni puder pakseneb(tärklisesegu puhul on vaja esialgu lusikatäis putru tärklisesegu hulka segada ja alles siis saadud segu ülejäänud pudru hulka segada).
Siis lasta pudrul jahtuda ning külmana serveerida magustoidukaussides, kaneeliga üleraputatult.
Kuna risoto struktuur mulle eelmisest risotokastetusest (vt puravikurisoto) väga meeldima hakkas, proovisin täna veel ühte varianti. Ja kuna kõrvitsahooaeg on käes, siis retsept vastavalt sellele :) Kahjuks ühelgi sugulasel-tuttaval sel aastal kõrvitsaid jagada ei olnud, seega pidin endale mõned turult hankima. Aga sellest pole midagi- ja no kas nad pole mitte kenad :)
Seegi risoto saab maitsev, võin lubada. Ja kena kollane jääb ta ka. Eriti veel, kui kasutada muskaatkõrvitsat. See on selline piklik ja imekollane kõrvits, mille seemneosa paikneb vaid allosas. Aga muidu nagu kõrvits ikka :) Juhtusin turul ühel müüjal kahte muskaatkõrvitsat letil nägema ja muidugi pidin ühe endale ära ostma...
Ja nüüd risotost ka. Kogus neljale.
50g võid 2 sibulat 2 küünt küüslauku 300g risotoriisi 400g tükeldatud (muskaat)kõrvitsat 1,5 dl valget veini (võib asendada puljongiga) kuni 1,5 l puljongit (mina teen puljongi ökopoest ostetud puljongipulbrist, aga võib loomulikult ka enda keedetud puljong olla) peotäis peterselli 100g parmesani juustu purustatud musta pipart
Risoto tegemiseks on kõige parem paksupõhjaline pott või pann, millel väheke kõrgemad servad. Mina valmistan risotot malmpannil, see hoiab kenasti kuumust ja risoto saab parajalt madalal tulel valmida.
Kõigepealt tuleb valmis teha puljong ja see teise potiga pliidi kõrvalplaadile sooja panna. Puljongit tuleb hoida pidevalt kuumana, et riisile vedelikku lisades küpsemisprotsess vahepeal ei pidurduks.
Seejärel sulatada või paksupõhjalises potis. Hakkida sibul peenelt ja lisada potti. Segada ja lasta paar minutit praadida, kuni sibul saab läbipaistvama jume. Seejärel viilutada küüslauk ja lisada sibulatele. Praadida veel minutike.
Edasi lisada sibula-küüslaugu hulka riis ja kuumutada kaks minutit. Sealjuures segades, et kogu riis saaks ühtlaselt võiga kokku ja kuumaks. Seejärel tuleb pannile panna pisikesteks tükkideks lõigatud kõrvits, kuumutada veel minutike ning lisada vein. Kui vein lisatud ja pannitäis keema tõuseb, tõsta juurde kulbitäis kuuma puljongit. Segada hoolega ja lasta madalal kuumusel podiseda, kuni vedelik on peaaegu imendunud. Seejärel tõsta juurde uus kulbitäis puljongit ja jätkata küpsetamist analoogselt, kuni riis on al dente ja puljong peaaegu kulunud (osa puljongist võib alles jääda). Aega kulub selleks umbes 20 minutit. Kindlasti tuleb risotot pidevalt segada- see soodustab kreemja struktuuri tekkimist.
Kui riis on al dente, katta risoto kaanega ja lasta paar minutit puhata. Kuumus küpsetab riisi veel veidi pehmemaks-et vältida liiga pudrust risotot, tuleb pann tulelt eemaldada kindlasti riisi al dente staadiumis.
Sel ajal, kui risoto puhkab, riivida juust ja hakkida petersell. Lisada viimased kaks riisile ja hoolega sisse kloppida.
Ning serveerida kohe (me sõime sel korral praetud puravikke kõrvale- no sellepärast, et neid praegusel ajal nii palju on, kui vähegi seenemetsa sattuda).
Kõigil, kes sügisel vähegi puravikke näha, katsuda ja süüa saavad, soovitan proovida seenerisotot. Põhimõtteliselt võib seda teha ükskõik, mis seentega, aga puravikega maitseb imehea!
Risoto ise on kindlat moodi valmistatud riisiroog, pärineb Itaalia põhjaosast. Roa tegemisel kuumutatakse riisiteri alguses või sees, seejärel valmistatakse neid kulbikaupa kuuma puljongit lisades ja lõpus klopitakse sisse võid. Ilus jutt ja hunnik pilte-retsepte on ära toodud selles nami-nami risoto kooskokkamise teemas.
Samuti on risoto tegemiseks vaja kasutada spetsiaalset risotoriisi, mis on tärkliserikas ümarateraline riis. Meil laialt levinud tavaline pikateraline riis selleks ei sobi, pigem sobib pudruriis, aga soovitan ikkagi spetsiaalset risotoriisi. Riisi enne valmistamist ei pesta, et võimalikult palju riisis olevast tärklisest just toidule oma siduvuse annaks. Ja kui riis on olemas, siis on veel vaja välja mõelda, mis maitsega risoto tuleb, varuda veidi kannatust ja asuda pliidi ette :)
Puravikurisoto neljale
250g risotoriisi 250g puhastatud-hakitud puravikke 4-5 viilakat kuivatatud puravikke 75 g võid 1 küüs küüslauku- peenelt hakitud 1 keskmine sibul- peenelt hakitud kuni 1,5 l köögiviljapuljongit paar sl hakitud peterselli --- 50g võid 100g parmesani juustu
Umbes pool tundi enne toidu valmistama hakkamist tuleb kuivatatud puravikud kulbitäie kuuma puljongiga seisma panna- aja jooksul imavad nad vee endasse ja pole enam nii kuivad. Sel ajal võib valmis teha kuuma puljongi- mina kasutan selleks ökopoest ostetud köögiviljapuljongi pulbrit, mille vastavas koguses keevas vees lahustan. Risoto valmistamise ajal võiks pliidi kõrvalplaadil puljong teise nõuga ka tule peal olla, et puljong maha ei jahtuks- risotole on vaja lisada kuuma puljongit.
Kui seente seismisaeg möödas, tuleb kuumal paksupõhjalisel potil/pannil sulatada 25g võid, lisada sibul ja see klaasjaks praadida. Siis lisada riis ning seda mõni minut praadida (risoto valmistamiseks on parim on malmpott, mis hoiab kuumust endas-siis ei aura lisatav puljong liiga kiirelt ära vaid saab riisi sisse imenduda). Kindlasti tuleb riisi segada, et kõik riisiterad võiga kokku saaks ja kõik riisiterad kuumaks läheks. Siis lisada kulbitäis puljongit ja leost võetud ning peeneks hakitud puravikuviilakad. Aeg-ajalt segades lasta risotol mõõdukal kuumusel podiseda, kuni puljong on peaaegu ära imendunud. Siis lisada uus kulbitäis puljongit. (Niiviisi, kulbitäie haaval puljongi lisamine kindlustab, et risoto ei tule liiga vedel vaid just paras.) Ja edasi , pidevalt risotot segades(pidev segamine aitab riisiteradel kleepjamaks muutuda ja annab risotole õige kreemisuse) ja kulbitäite haaval puljongit lisades, küpsetada risotot ligikaudu 20 minutit, kuni riis on al dente ehk mitte veel liiga pehme.
Selle vahepealsel ajal tuleb riisi segamise kõrvalt teise panni peal sulatada 50g võid ning selles küüslauku minutike praadida-pruunistamist pole vaja, pigem kollakat varjundit. Siis lisada hakitud värsked puravikud ning need ära praadida- just niipalju, et vesi välja auraks ja siis veidi veel.
Kui risotoriis on al dente ja värsked puravikud praetud, tuleb need kaks omavahel kokku segada, lisada hakitud petersell ning risotopott kaanega katta ja 5-10 minutit puhata lasta. Seejärel kloppida risotosse või ja riivitud parmesan ning serveerida kohe. Mmm...:)
Sushi on roog, mille tegemisest olen juba kaua mõelnud. Aga nagu ikka, kui roog on aukartustäratav, peab veidi hoogu võtma :) Seega oli sushiriis ja nori-lehed ammu juba kappi varutud, samuti oli olemas riisiäädikas.
Kuidagimoodi jõudis julgus eilseks kohale, ostsin täidismaterjali ära ja täna asusin meisterdama. Ja pean ütlema, et see meisterdamine meeldis mulle kohe väga. :) Kuna internet on suur ja lai, sain enne piisavalt lugeda-videosid vaadata, et tegemine enam-vähemgi õnnestuks. Igaljuhul mina ja meheraas jäime väga rahule :)
Sõna sushi tähendab maitsestatud riisi. Jah, justnimelt riisi, mitte toorest kala. Toores kala on sashimi.
Ja minu arvates on see täitsa õige kah- ilma kalata saab head sushit teha küll, aga maitsestamata riisi korral ebaõnnestub sushi igal juhul.
Mina proovisin ära paar klassikalist varianti, aga tegelikult võib sushirulli sisse keerata ükskõik mida. Peaasi, et maitsemeelele sobiks.
Kõige olulisem asi on sushiriis - ilma maitsva riisita häid rulle ei saa. Mina ostsin spetsiaalse sushiriisi, mis on lühikese teraga riis, valmistatuna jääb hästi kleepuv. Riisi valmistamise juhised võtsin nami-namist. Ja kiidan neid nüüd, riis tuli hea ja maitsev. :) Antud riisikogusest sain valmistada 24 makirulli ja kaheksa nigiri-sushit.
225g sushiriisi (u 3 dl) 3 dl vett 2 sl riisiäädikat 0,75 sl suhkrut 1 tl soola
Riis tuleb kõigepealt hoolega pesta. Selleks valada riisiterad kaussi ja katta külma veega. Segada riisteri veidi, kuni vesi on valkjas ja läbipaistmatu. Seejärel kurnata vesi ära ja korrata protseduuri veel 3-4 korda, kuni vedelik riisi peal läbipaistevaks jääb. Sealjuures masseerida riisiteri vees korralikult, et aidata neil kleepjamaks muutuda.
Kui riis on loputatud, valada peale veel üks külm vesi ja riisil 15 minutit seista lasta. Selle ajaga muutub riis valgemaks. Sel ajal, kui riis seisab, tuleb kokku segada riisiäädikas, suhkur ja sool. Et suhkur ilusti lahustuks, tuleb segu pliidil veidi kuumutada, aga mitte keeta! Piisab sellest, kui suhkur ära lahustub ja vedelik taas selgeks muutub- siis tuleb potike pliidilt ära tõsta ja vedelikul lasta jahtuda.
Kui riis on ära seisnud, kurnata vesi ära, valada riisiterad potti ja mõõta peale uus vesi, 3 dl. Katta pott kaanega ja panna tulele. Kui riis on keema läinud, keerata kuumust vähemaks ja lasta 10-15 minutit podiseda. Sealjuures vahepealt kaant tõsta ei tohi, aur aitab riisi õigesti küpsetada!
Kui riis on keenud ja vee sisse imenud, võtta pott kuumuselt ära ja lasta (kaas ikka veel peal) riisil 10 minutit tõmmata. Järgmiseks peaks riisi valama suuremale alusele, et riis saaks kiirelt jahtuda. Valada koheselt juurde ka maitsestatud riisiäädikas ja segada riisi sisse. Sealjuure peab kogu riis äädikaga kokku saama-just see maitsestabki riisi. Edasi jahutada riis maha, traditsiooniliselt tehakse seda lehvikuga tuult tehes, mina aga segasin riisi suurel alusel paar korda-riis jahtus nii kümnekonna minutiga ilusti ära.
Ja ongi sushi tülikaim osa, riisi valmistamine, tehtud :) Ideaalis peaks riisi kasutama kohe, aga kuna väga mugav on riis hommikupoole valmis teha ja õhtul, kui söömine toimub, sushit vormima hakata, siis senikauaks peaks riisile niiske köögirätiku peale panema-see hoiab riisi kuivamast.
Järgmiseks valmistasin ette wasabi-pasta. Wasabi on põhimõtteliselt Jaapanist pärit mädarõigas. Imekena rohelist värvi. Poes on wasabit müügil nii pastana, mis ei vaja mingit ettevalmistust, kui ka pulbrina, mida on vaja sooja veega segada, et moodustuks pasta. Seda viimast ma ka tegin.
Ja edasi sain asuda oma esimese sushi tegemiseni :)
Klassikalist vetikalehe e nori-lehe sisse keeratud sushit nimetatakse maki'ks. Kõige lihtsam rull on kappa maki e kurgiga maki-rull. Retsept on nami-namis. Aga lisaks kappa maki rullile tegin veel kurgi ja õrnsoolalõhega maki-rulle ning rohelise sibula ja krevettidega maki-rulle.
Kappa-maki sushi: sushi-riisi wasabi pastat pikka kurki nori lehte
Kõigile harjumuspärase sushi-rulli keeramiseks on vaja bambusmatti, nori-lehti, teravat nuga, kaussi veega (kuhu on pandud ka lusikatäis riisiäädikat), valmist tehtud sushiriisi, wasabi pastat ja pikka kurki, millest on eelnevalt lõigatud pikad kitsad pulgakesed. Pildistasin üles ka oma töölaual olevate asjade paigutuse, sealt on kõik kenasti näha. Teiste maki-rullide tegemiseks viilutasin valmis ka veidi õrnsoolalõhet, viilutasin rohelise sibula alumised, valged osad pikkadeks ribadeks ja lõikasin krevetid pikuti pooleks. Nori-lehed lõikasin pooleks, kuna poolest piisab kenasti väikeste maki-rullide keeramiseks. Muidugi, kes soovib, võib ka tervet lehte kasutada-siis saab lihtsalt kogukamad rullid.
Ja nigiri-sushi tegemiseks viilutasin õrnsoolalõhe umbes 4x5x0,7cm viiludeks ja lõikasin marineeritud tiigerkrevetid liblikakujuliselt lahti (pildil paremal servas)
Rullimise tarvis panin bambusmati lauale ja asetasin sellele nori-lehe. Läikiv pool allpool. Kastsin käe veekaussi, et käsi niisutada (sealjuures ei tohi käsi märg olla, peab olema niiske) ja võtsin paraja peotäie riisi. Jaotasin riisi nori-lehele, jättes ülemisest servast veidi maad tühjaks. Seejärel võtsin nimetissõrmega veidi wasabi-pastat ja määrisin riisile. Riisi keskeleossa peaks tegema väikese süvendi, et sinna täidis panna. Seega, kappa maki tegemiseks panin riisile kurgiribad, jättes mõned eri pikkustega otstest välja ulatuma-need otsmised rullid on pärast nii kenad kaunistused :)
Bambusmati abil keerasin sushi rulli, poolel maal matti edasi nihutades. Ja avaldasin mati abil veidi aega survet, et rull kokku jääks ja ilus kandiline saaks. Rulli kokku jäämise soodustamiseks võib nori-lehe serva veidi veega niisutada-aga hetk enne rulli lõplikku keeramist, mitte enne.
Rulli lahtilõikamiseks tegin terava noa märjaks ja lõikasin rulli keskelt pooleks. Seejärel niisutasin nuga uuesti ja lõikasin poolikud kolmeks, saades nii ühest rullist kuus tükki. Vähemalt internetist uurides selgus, et traditsiooni järgi lõigatakse ühest rullist justnimelt kuus maki-rulli.
Ma tegin oma esimese sushiteo ajal ka esimese video toidu tegemisest. Kuna mul paremaid vahendeid, kui pisike fotokas, võtta ei ole, siis on video väga retrohõnguline :D Aga noh, ma panen ta siia ikkagi, minu esimene ju :) Pealegi, nagu üks mu sõber ütles, ongi nagu vanas jaapani filmis :D
Ja samamoodi toimisin veel pooleteise nori-lehega, saades kokku 24 maki-rulli ja kasutades ära oma täidismaterjali(kulus umbes pool pikast kurgist, kaks rohelise sibula alumist osa ning nigiri-sushiga koos pool pisikest purgikest tiigerkrevette ja 150g õrnsoolalõhet) ning kaks tervet nori-lehte (kuna pakis oli neid tervelt kümme, siis jätkub vist pikaks ajaks).
Nigiri-sushi: valmis tehtud sushiriisi wasabi-pastat õrnsoolalõhet hiidkrevette
Teine klassikaline sushi liik on nigiri-sushi. See kujutab endast piklikut riisipalli, mille peale on surutud kalaviil, krevett või jaapanlaste traditsiooniline paks omlett (mille tegemist ma veel ei valda ja seega siin ka pikemalt ei kirjuta). Kalaviilu surumistehnika on spetsiaalne ja kindlustab, et kala hiljem riisi küljest lahti ei tuleks. Püüan seda veidi kirjeldada: Käed tuleb taas veidi niisutada, seejärel paremasse kätte(pildil on kusjuures valesti-vasakus käes) võtta veidikene riisi (pallike peab olema umbes sama suur, kui kalatükk) ja sellest ovaalse kujuga pallike teha. Algajad, nagu mina, võivad teise käega aidata ka, aga profid teevad seda ühe käega. Vasakusse kätte tuleb võtta kalatükk (või krevett) ja parema käe nimetissõrmega sellele veidi wasabit määrida.
Seejärel vajutada riisipall kalale, keerata pallike peos teistpidi (enne jäi kala alla, nüüd keerata nii, et kala on peal) ja kasutades kahte surumistehnikat kala riisi külge suruda. Üheks tehnikaks on pallikese kahelt poolt sõrmedega suruda ja teiseks ühe või kahe sõrmega pealt surudes(vt pilte). Sealjuures pallikest tuleb aeg-ajalt käes keerata, nii et alguses endast eemale jääv ots nüüd lähemale jääks ja vastupidi.
Ja niimoodi toimida ka ülejäänud materjaliga.
Ja saigi minu esimene sushitegu läbi :) Ma olen väga rahul.
Serveerimisest niipalju, et sushit serveeritakse alati nii, et tükke on paarisaarv ja võimalikult kaunilt ka :)
Kõrval peab olema sojakaste, wasabi-pasta ja marineeritud ingver, mida süüakse erinevate sushitükkide vahel, et maitsemeeli puhastada.
Sushi söömine on ka omaette kunst, pungil traditsioonidest. Mainin niipalju, et nigiri-sushit võib süüa ka kätega, kala poolt sojakastmesse kastes ja siis suhu pistes. Maki-rulle süüakse pulkade abil. Ja sushitükid pistetakse tavalised korraga suhu, mitte ei hakata otsast närima :D Kes pikemalt õpetust tahab saada, siis youtube on videosid täis :)
Minule aga meeldis sushimeisterdamine väga-väga ja tulemus oli maitsev. Jääb kindlasti pidevasse menüüsse :)
Väljas on üüratult palav ja muud ei tahakski teha, kui jäätist süüa või kuskil mere/jõe/järvevees liguneda. Kuna aga elan neljandal korrusel, siis toas on veel palavam :D - minu õnneks on mul puhkus ja saan seega ringi liikuda, inimestel külas käia ja seeläbi leida ka mõne jahedama paiga kus viibida. Kuid inimestele, kes hetkel tööl käivad, tunnen küll kaasa. Kuskil kontoris laua taga istuda sellise kuumusega ei ole kohe kindlasti meeldiv. Headel sõpradel-tuttavatel külaskäimine on ka põhjus, miks mul blogipostitusi viimasel ajal nii harva ette tuleb. Muidugi jah, süüdi on ka palavus, sest sellise kuumaga pliidi ees passima ma ka nõus ei ole. Seega antud hetkel lähevad toiduks põhiliselt puuviljad-köögiviljad ja jäätis. Ja hakkab tunduma, et külmsuppidega peaks end ka sõbraks tegema, sest muidu jääb menüü liiga üheülbaliseks.
Täna tegin söögiks salatit. Selline veidi tummisem söök, aga samas enam-vähem ilma vaaritamata valmiv. Minu all kirjutatud kogustest saab päris suure kausitäie salatit- et homseks ka jaguks. :)
125g riisi (keetmata riisi kaal) 300g makrat (krabinuudlid või -pulgad) 1 suur paprika (mul kaalus täpselt 200g) 140g konservmaisi 3 muna umbes 300g majoneesi
Riis tuleb kõigepealt soolaga maitsestatud vees ära keeta ja maha jahutada. Samuti tuleb teha munadega.
Kui keetmist vajav materjal on jahtunud, saab salati kokku segada.
Selleks hakkida munad ja paprika parajateks kuubikuteks, segada kokku riisi ja konservmaisiga. Seejärel segada hulka krabinuudlid (kui kasutada krabipulki, tuleks ka need enne pisemateks kuubikuteks lõigata). Viimasena lisada majonees ja salat hoolega läbi segada.
Mina soola enam ei lisa, majonees annab piisava maitse.
Ja silmailu mõttes võiks kasutada punast paprikat-siis on ilus kirju salat. Minul on antud juhul kollane paprika, aga ega maitse sellest ei muutu :D
Järgnev roog oli mulle midagi väga huvitavat, kuna minu jaoks ei ole harjumuspärane alkoholi toidus kasutada (noh, eks ma püüan end selle koha pealt parandada- liha punase veini kastmes kõlab ju hästi küll, ehk jõuan seda kunagi proovida ka). Otsisin nami-namist, mida kanafileega teha ning leidsin selle retsepti, mis tundus piisavalt huvitav ja otsustasin proovida. Lõpptulemus oli päris maitsev. Lisandiks valisin selle paprika-riisiroa, mis oli mahe ja piisavalt mahlane ning seega kiidan sedagi.
Kana brändikastmes (neljale): 4 kanafileed 1 tl karripulbrit soola õli 8cl/0,8dl rummi/konjakit flambeerimiseks veel veidi alkoholi
Määri kanafileed mõlemalt poolt karri ja soolaga kokku ning lase 10 minutit maitsestuda. Seejärel prae keskmisel kuumusel õli sees, kuni kana on seest küps ja pealt kena pruun. Siis lisa rumm/konjak ja hauta 2-3 minutit. Tõsta serveerimistaldrikule lisandi kõrvale, vala kanafileedele tsipake alkoholi (NB! flambeerimiseks kasutatav alkohol peab olema üle 40*- mina kasutasin Stroh 60%) ning süüta põlema. Kui leek on kustunud, võib sööma asuda.
Haki sibul, hauta pannil pehmeks. Seejärel lisa tükeldatud porru ja viilutatud paprika ning riis. Maitsesta ja kuumuta minutike, siis lisa kuum vesi ja hauta kaane all 20 minutit, kuni riis on pehme. Vajadusel lisa vett vahepeal juurde. Enne serveerimist lisa sidrunimahl ja hakitud maitseroheline ning sega läbi.
Tegelikult peaks riisi enne tegema hakkama, et söögid ühel ajal valmis saaks, seega mul sai siin järjekord veidi vale. Aga seda seetõttu, et põlev kana on palju põnevam kui riis :D
Ja seda ka veel, et põlemapanekuks kasutage vähe-vähekene alkoholi, sest seda kanget märjukest on söögis juba niigi palju (mul oli vaja hea pildi saamiseks alkoholi veidi rohkem panna ja pärast maitses see söök ikka väga selline, et autoga sõitma minna täna ei tohi :D)
Eilne õhtu kujunes väga põnevaks. Otsustasime mehega sugulastele külla minna, telefoni teel saime selleks ka loa. Kohale jõudes selgus, et külalisi oli rohkemgi :) Sealhulgas sugulase töökaaslane, kes on pärit Iraanist. Seega alljärgnev retsept on meie kõigi ühiselt valmistatud, kuuldavasti Iraani köögi klassika, meieni toodud Leila Pazouki õpetuse läbi :) Aitäh talle :) Retsepti püüdsin söögitegemise kõrvalt ka kirja panna ning meelde jätta kõik näpunäited. Antud kogusest piisab umbes kuuele sööjale.
Olgu kohe selgitatud, et maitseainete kogused sõltuvad sööjate eelistusest. Kanaroog tuli minu maitsele üpriski vürtsikas, riis mahendas seda kenasti. Riisist rääkides, siis Leila ütles, et ega Eestis väga head riisi ei olegi :D . Samas leidsime, et mõni parema kvaliteediga pikateraline riis sobib küll (paremat pole võtta :D ). Barbarissi karamellistamiseks kuluv suhkru hulk on ka sõltuv sööjate eelistusest. Minule antud koguse suhkruga tehes roog väga maitses. Aga nüüd valmistamise juurde.
Esmalt peaks ära koorima porgandid ja sibula. Ka küüslaugu. Vaja läheb suurt panni. Alustuseks tuleb kanafileetükid kergelt pannil või sees pruunistada. Tükke väiksemaks lõigata pole vaja. Seejärel tõsta kana pannilt ära ning pannile hoopiski hakitud sibul panna. Kuumutada veidi aega mõõdukal kuumusel, et sibul klaasjamaks muutuks, siis lisada sool, pipar ja karri. Kuumutada maitseained läbi ning lisada tomatipasta (kasutasime Pomi pastat, Leila leidis, et see sobib küll). Tomatipasta tuleb maitseainetega hoolikalt läbi segada ja seejärel lisada pannile taas kanafileed. Samuti lisada porgandirattad(lõikasime need 0,5cm paksusteks umbes) ja vesi. Seejärel lasta pannitäiel umbes 10 minutit podiseda, siis lisada küüslauguküüned(tervetena, aga parema maitse andmiseks lõikasime küüntele sälgud sisse). Siis katta pann kaanega ja lasta mõõdukal kuumusel podiseda, kuni kana pehmeks saab (võttis aega just nii parajalt palju, et lisandite valmistamisega lõpule saime).
Riisi valmistamine käis järgnevalt: Alustuseks tuleb riisi hoolega loputada. Külma veega ja niikaua, kuni riisilt äravalatav vesi selge on. Siis valada riisile nii palju vett peale, et poti pliidile pannes vesi riisi umbes 1,5 cm kataks(nagu Leila ütles, siis vesi peab riisi katma nimetissõrme esimese lüli jagu- eks igaüks siis ise mõõdab, kui palju see cm-tes on :). Vette lisada ka või ja sool. Riis lasta keema, eemaldada alguses pinnale tekkiv vaht ning keeta nii kaua, kuni riis pehme ja vesi ära keenud on (kui vaja, siis peab vahepeal vett lisama).
Siin vahepeal panime tõmbama safrani. Et värv kenasti välja tuleks. Selleks valasime safranipuru väiksesse tassi ja lisasime veidi kuuma vett (ehk umbes veerand detsiliitrit?), seejärel tõstsime tassi kuuma vee kohale ja katsime kaanega- see peaks aitama värvil veel paremini eralduda.
Kõige põnevam osa oli karamellistatud barbarissi valmistamine. Barbariss oli Leilal endal kaasa toodud, Eesti kasvaval barbarissil pidi suur seeme sees olema- Iraanis on aga kultuurvormid, millel seda seemet ei ole. Barbariss oli kuivatatud kujul (nagu ka pildilt näha on), seega panime ta leige veega paisuma (kusjuures mitte kauaks...tegime seda vist enne, kui riisiga tegutsema hakkasime). Kui barbariss oli veidi paisunud, võtsime potikese, lisasime sinna või ja lasime sellel sulada. Siis lisasime potikesse ka kurnatud barbarissi ja suhkru ning segasime hoolega läbi. Lisasime ka umbes 1 tl safranivedelikku. Keerasime kuumuse väiksemaks ja lasime segul podiseda, aeg-ajalt segades umbkaudu 10 minutit. Siis teatas Leila, et segu on valmis :)
Kogu selle aja peale oli pehmeks saanud kana ja valminud riis. Asusime viimaste toimetuste juurde enne sööma asumist. Leila võttis väikse koguse valmis riisi ja segas safraniga läbi. Riis sai nii kena kollane! (tekitas minus tahtmise kõik edasised söögid kollaseks värvida- no lihtsalt nii kena oli see!). Seejärel tõstis ta värvimata riisi suurele alusele ja kaunistas kollase riisi triipudega. Lisas ka karamellistatud barbarissi. Kujundus, nagu ta ütles, võib olla iga söögitegija oma nägemus. Tema oma oli seekord siis selline, nagu piltidelt näha :) (süües oli hea kollane riis ja barbarissisegu valge riisiga segamini segada- nii jäi hea ühtlane maitse). Kana sai samuti alusele ja kui pildid tehtud olid, asusime sööma. Laual oli veel Leila kaasa toodud pistaatsipähklid, mis meil saadavatest palju maitsvamad ja ühed pisikesed maiustused, mille nimi mul meelde ei jäänud. Aga oma olemuselt oli kommikeste keskel õhuke mandliriba, mille ümber minu jaoks kergelt piparmündihõnguline valge pehme mass.
Kanaroog oli mõnusalt vürtsikas, riis tõesti hea. Karamellistatud barbariss lausa ideaalne. Sobiks minu meelest paljude liharoogade kõrvale.
Hiljem arutasime, kuidas seda barbarissi eestipäraselt teha saaks. Muidugi on variant, et korjata meil kasvavat barbarissi, puhastada seemned välja (ma tõesti pole ise maitsenud ja ei tea, kui suured need seemned on ja kui väga nad segavad- aga teadjamad rääkisid, et segaksid küll) ja ära kuivatada. Samas oli sugulasel olemas kuivatatud punased sõstraid. Uurisime ja maitsesime neid ja arvasime kõik, et need sobiks headeks barbarissi asendajateks-isegi Leila oli sellega päri. Seega pean proovima.
