Lehttaigen, samm-sammult

Lehttainas, prantsuse keeles feuilletée – ’leheline’, on imeõhukeste taignakihtidega ning mõnusa võise maitsega. Samal ajal rammus ja õrn, sobib see hästi nii magusate koogikestega kui soolase pirukaga.

Lehttaina valmistamine vajab küll veidi harjutamist, et küpsetised korralikult õnnestuma hakkaks, aga kui õiged oskused on saavutatud, tasub tainas oma õhulisuse ja krõbedusega küpsetajale. Soovitan leida selle aja, et kodus ise lehttainast valmistada- jääte kindlasti rahule!

Kasutatud taignaretsepti autor on Richard Bertinet (vaata http://www.thebertinetkitchen.com/) , aga artiklis toodud voltimis-rullimistehnika sobib ka iga teise lehttainaretsepti puhul.

Väljatulek: 500g lehttainast

250 g nisujahu

1 tl soola

1 dl külma vett

veerandi sidruni mahl

200 g ilma soolata võid, külmkapikülmalt

Taina valmistamiseks sega suures kausis jahu ja sool. Lisa vesi ja sidrunimahl ning sega-sõtku tainas kokku. Tulemus jääb üpriski kuiv, aga siiski ühtlane- seega kui tainas ei taha koos püsida ja tundub liialt „helbeline“, tuleks lisada veel veidi vett.

Kui kausis on moodustunud tainapall, tõsta see lauale ja sõtku paar minutit, kuniks tainas tundub struktuurilt ühtlane, tükivaba ja kergelt vetruv. Võta terav nuga, lõika tainale umbes 2/3 sügavuselt peale rist ja tõsta tainas kaussi tagasi. Kata kauss toidukilega ning pane külmkappi kaheks tunniks puhkama.

Kui tainas on puhanud, tõsta see hästi kergelt jahuga üle puistatud lauale ning venita neli nurka (lõike teel saadud „tipukest“) laiali. Rulli tainas umbes 25 cm küljepikkusega ruuduks (õigemini jääb tainas pigem risti moodi), rullides neljas suunas keskkohast eemale. Iga rullimise järgselt liiguta tainast laual, et see laua külge kinni ei jääks. Sellise rullimise tagajärjel jääb taina keskpunkti väike muhuke- see tasakaalustab hiljem voltimise käigus pealisküljele tekkivat paksemat tainakohta.

Kui tainas on rullitud, võta külmikust või ning aseta kahe küpsetuspaberilehe vahele. Või peab olema külmkapikülm, aga struktuurilt sama pehme kui tainas- selle saavutamiseks tambi küpsetuspaberite vahele pandud võid taignarulliga veidi aega, et saada elastne või, mis oleks ruudukujulise tükina. Võiruut peab olema täpselt nii suur, et ei ulataks lehttaina peale pannes taignast üle (vaata fotosid!).

Edasi võta rullitud tainas, aseta võiruut selle peale ja voldi ükshaaval taina nurgad või peale, nö ümbrikuna. Tõsta esimene tainanurk võile, suru käega tugevalt peale. Siis tõsta peale teine, esimese vastas olev tainanurk ning suru peopesaga taas tugevalt kinni. Korda sama kolmanda ja neljanda tainanurgaga.

Järgmiseks tuleb tainast rullima hakata. Kontrolli, et laud ning taignarull oleks õrnalt jahused (aga minimaalselt- liiga palju jahu rikub taina!). Aseta tainaruut enda ette nii, et esimesena volditud küljed oleks suunaga endast eemale ja enda poole. Nii väldid taigna lahtirullumist ning või väljavalgumist esimese rullimise käigus.

Rulli rahulike aga kindlate liigutustega tainas umbes 50x25cm suuruseks nelinurgaks. Püüa vältida tainaäärtest üle rullimist- äärte liigne surumine võib kihid katki teha ning või võib välja voolata. Rullimise käigus liiguta tainast laual ringi, et vältida selle kinnijäämist laua külge.

Kui tainaplaat on valmis rullitud, tuleb see kokku voltida ja külmkappi puhkama panna. Voltida saab kahte moodi- kas kolmeks kokku või neljaks kokku. Iga voltimis-puhkamisprotsess võtab pool tundi aega, seega tuleb kannatust varuda! Voltimise käigus tuleb kasutada minimaalselt jahu, tainas peab olema alati otse külmast võetud ning tegutseda tuleb rahulikult aga kindlakäeliselt.

Kolmeks voltimine:

Võta rullitud tainaplaat, jaga mõtteliselt kolmeks. Tõsta üks äärmine kolmandik keskmise osa peale ning teine äärmine kolmandik veel omakorda kõige peale (vaata pilte).

Neljaks voltimine:

Võta rullitud tainaplaat, jaga mõttes neljaks. Voldi kaks äärmist tainaosa keskele kokku, aga jäta nende vahele kuni 2 cm ruumi. Seejärel tõsta üks tainapool teise peale (vaata pilte).

Kui voltimine on tehtud, kata tainas toidukilega ning aseta minimaalselt pooleks tunniks külmkappi puhkama. Aja möödudes võta tainas külmast, rulli taas umbes 50x 25 cm tainaplaadiks ning tee uus voltimine. Aseta tainas taas külma. Korda protsessi, kuniks oled teinud viis kolmeks voltimist või neli neljaks voltimist.  Lõppkokkuvõttes peaks tainal olema üle 200 kihi, et ta kerkiks küpsemisel õhuliseks ja jääks krõbe.

Pärast viimast voltimiskorda lase tainal veel tunnike jahedas puhata ja siis ongi tainas küpsetamiseks valmis. Soovi korral võib seda ka sügavkülmutada.


Fotod: Kaare Sova (Virk Vispel). Aitäh!

Kukeseenegalett

Metsas on mõnus käia. Eriti, kui metsavana on helde olnud ja jalutuskäigult täidetud korvi või ämbriga saab tagasi tulla. Paar korda olen sel aastal metsa kukeseeni otsima saanud - ja see on ütlemata tore! 

Lisaks tavalisele kukeseenekastmele ja niisama seente-sibulate praadimisele isutas sel aastal piruka järele. Sellise värske ja värvilise piruka. 

üks u 20x30cm pirukas

Taigen:

100 g rukkijahu

75 g nisujahu

150 g võid

1-2 sl külma vett

tsipake soola

Täidis:

5 dl võis praetud kukeseeni, soolaga maitsestatud

2-3 värsket porgandit

1 pisem suvikõrvits

150 g Valio Forte juustu

Taigna tegemiseks panin jahud kaussi, lisasin soola ja segasin läbi. Lisasin külma või kuubikutena ja mudisin kätega kiirelt, kuniks taigen oli purutaoline mass. Ühtlaseks mudima ei pea, võitükikesed peaksid jääma läbimõõduga 0,5-1 cm. Siis lisasin lusikatäie vett ja surusin taigna kokku. Taigen ei pea olema sile ja ühtlane, peaasi, et kokku hakkab. Kui ühe lusikatäie vee peale kokku ei hakka, tuleks veel tilgake vett lisada. Aga ettevaatlikult, et liiga palju ei saa. 

Mässisin taignapalli toidukilesse ja panin tunnikeseks külmkappi puhkama.

Täidise valmistamiseks olid mul juba praetud ja jahtunud kukeseened. Neile riivisin jämeda riiviga juurde porgandid ja suvikõrvitsa. Peenema riiviga riivisin 2/3 juustust. Segasin kõik ühtlaseks.

Piruka kokkupanemiseks rullisin taigna küpsetuspaberile neljakandiliseks tükiks, suhteliselt õhukeselt. Kui kuskilt otsast taigen veidi katki läheb, siis ei pea muretsema- võib sõrmedega lihtsalt taigna ära parandada. 

Tõstsin täidise taignaplaadile. Nii, et katsin täidisega umbes poole taignast- jättes igast servast 7-8 cm taigent vabaks. Kui täidis oli ühtlaselt jaotatud, voltisin katmata taignaservad täidise peale. Tulemus- servadest kattis taigen piruka, aga keskelt jäi katmata. Siis riivisin peale allesjäänud juustu ning küpsetasin eelkuumutatud 200*C ahjus umbes pool tundi.

Serveerisin soojalt.

Croissant ja isetehtud lehttaigen (Heidi Park'i retsept)

Palju õnne! 

Blogil (ja ka minul) on taas täitunud üks aastaring. Ja hoolimata sellest, et jõuan siia periooditi harva, loodan siiski, et aastaringe jagub veel kauaks :). Toidumaailm ikka veel inspireerib, ikka veel tuleb ette hetki, kus magada ka ei saa- nii väga on mõtted köögis- ja ikka veel isu jätkub.

Kui tavaliselt on sünnipäevalaual tort, siis täna tahan jagada hoopis miskit muud. Ehedat ja erilist - isetehtud lehttaignast croissanti. 

Tundub, nagu tegu oleks lihtsa saiakesega, aga võin lubada: tekitab samu häid emotsioone kui üks hea tortki. 

Teistsuguseks teeb selle postituse veel seegi, et ehin end nüüd tsipa võõraste sulgedega- lehttaigna retsept ei ole mu enda leiutatud, vaid kasutan suurepärase kondiitri Heidi Parki retsepti ning juhiseid (suur-suur aitäh!). Sest milleks leiutada, kui keegi on kõik perfektselt ette ära teinud. Heidi imemaitsvaid küpsetisi saab proovida meie pealinnas, minge ja mõnulege! :)

Retsept ja juhised on ära toodud selles kenas kolmeosalises videos. Minul jääb üle vaid jagada :)

Kartulivahvlitort heeringa-hapukoorekreemiga

Kodumaa sünnipäevaks valminud soolane tort: lihtne ja klassikaline kooslus- kartul, heeringas, hapukoor. Tegin pisikesed koogikesed, igale sööjale eraldi. Maitses kõigile, isegi mu mitteheeringasööjast mehele :)

Komponendid- vahvlid ja heeringakreemi- saab kenasti valmis teha eelmisel päeval, torti kokku panna tasub vahetult enne serveerimist- siis püsib vahvel krõbe. 

Ja sel korral ma sajaprotsendilist retsepti kirja panna ei oska. Ma lihtsalt ei mõõtnud nii täpselt. Ja olgem ausad, pole vajagi mõõta. :) Lisaks söödi mul komponente tegemise käigus pidevalt käest (vahvleid siis) ja seegi teeb koguste andmise keeruliseks. Küll aga saan enam-vähem retsepti anda - hoiatan ette, vahvleid tuleb sellest kogusest rohkem ja hapukoort võib ka üle jääda. Mina sellest probleemi ei teinud, sõime need niisama ära.

Kartulivahvlid:

4 keskmist/suuremat kartulit

2 muna

mõned supilusikatäied nisujahu

3 sl mahedamaitselist õli

soola

Heeringakreem (umbes viie koogikese jaoks):

200g heeringafileed õlis

2 topsi Saaremaa Smetanat (ehk 300 g 30%list hapukoort)

Lisaks veel :

tops Smetanat (ehk 150 g)

kartulist tehtud kaunistusi (lõikasin kartulist sobivad kujud, frittisin õlis kuldseks)

Pesin, koorisin kartulid. Riivisin peene riiviga. Riivmassi sisse segasin munad, jahu, soola ja õli. Segasin taigna ühtlaseks, lasin kümmekond minutit seista. 

Küpsetasin vahvliraua abil pisikesed ümarad vahvlid (loomulikult võib teha ka teise kujuga vahvleid).

Heeringakreemi jaoks võtsin 200g heeringafileed, kuivatasin köögipaberiga õlist kuivaks, tükeldasin pisikesteks kuubikuteks. 

Segasin juurde kaks topsikutäit hapukoort.

Tordikeste kokkupanemiseks: 

Tõstsin kartulivahvli alusele, määrisin õhukese kihina peale puhast hapukoort, tõstsin peale teise vahvli. Määrisin sinna peale heeringakreemi, tõstsin peale kolmanda vahvli. Määrisin sinna peale uuesti heeringakreemi ja tõstsin peale neljanda vahvli. Selle peale määrisin puhast hapukoort, tõstsin peale viienda vahvli. Kaunistasin tsipakese hapukoore ja frititud kartuliornamentidega.

Serveerisin kohe.

Küpsised päikesekuivatatud tomati ja basiilikuga

Viimasel ajal olnud jahedatel hommikutel tekib ootamatult suur-suur soov ahi sisse lülitada ja midagi küpsetada. Ootamatult seetõttu, et alles oli ilm kuum ja ahjust hoidsin end nii eemale, kui vähegi sai :) Nüüd aga tundus idee küpsised ahju panna just ideaalne.

Seekord on küpsised soolased, hea vahepalaks hammustada, piknikule kaasa võtta ning mehele tööle lõunaks kaasa pakkida. :)

2,5 dl nisujahu

0,5 dl külmpressitud oliivõli

0,75 dl piima

4 päikesekuivatatud tomatit, peeneks hakituna

1-2 tl kuivatatud basiilikut

näpuotsaga soola

Valasin nisujahu kaussi, lisasin soola, basiiliku ja hakitud tomatid. Segasin läbi. Siis lisasin õli ja piima ning sõtkusin taigna ühtlaseks. Tulemuseks umbes muretaignapaksune tainas.

Rullisin taigna otse küpsetuspaberile, suhteliselt õhukeseks. Lõikasin terava noaga ruudud, küpsiseid ei liigutanud (nad tõmbusid ise teineteisest veidi kaugemale). 

Küpsetasin 200*C ahjus 10-15 minutit, kuniks küpsised olid helepruunid.

Caprese-pirukas ehk tomat ja mozzarella ahju!

Augustikuu.. jalutad kasvuhoonesse, võtad tomatitaimelt järjekordse kauni tomati, mis kohe süües nii meeldivalt soe on.. oh, õndsus. :)

Ja kui mõni tomat üle jääb, võib pirukat ju ka teha. :) Lihtne, kiire, maitsev. Augustikuusse imehea.

500 g lehttaigent

250 g mozzarella juustu

4 suurt tomatit

suur punt basiilikut

soola

oliivõli

palsamiäädikat

Sulatasin lehttaigna (kuna ta oli külmunud), lõikasin neljaks ristkülikuks (võib teha nii ühe plaadisuuruse piruka kui ka väiksemaid. Mina tegin seekord sellised keskmised). Pesin, kuivatasin ja viilutasin tomatid. Viilutasin mozzarella. Hakkisin basiilikulehed peeneks.

Puistasin basiilikutükid taignale, ladusin peale tomati ja juustu - viile vaheldumisi pannes. Raputasin peale veidi soola, niristasin peale tsipake õli ning palsamiäädikat.

Küpsetasin 225*C ahjus, kuni juust oli sulanud ja taignaservad pruunid. Serveerisin soojalt, vahetult enne lauale andmist veel veidikese palsamiäädikaga ülevalatult.

Sibulapirukas

Vihmaste ilmadega tekib mul alati soov süüa midagi kodust ja sooja... näiteks mõnda pirukat, ahjuputru või risotot. Tavaliselt tuleb selline soov peale just sügisel, aga nagu näha, on ka kevadel vihmaseid päevi :)

26-28 cm vormi jaoks

Põhi:

100 g võid

220 g nisujahu

soola

1 suur muna

Kate:

1 kg sibulaid

100 g suitsusinki

2 muna

1 dl piima või rõõska koort

soola

praadimiseks õli

Alustuseks valmistasin põhja: hakkisin külma või jahu sisse, pudistasin näppude vahel puruseks. Lisasin soola ja muna, segasin kiirelt taignaks. Surusin taigna pirukavormi põhjale ning külgedele ning panin katte valmistamise ajaks külmkappi.

Koorisin sibulad, viilutasin. Hakkisin singi pisikesteks kuubikuteks. Panin õli pannile, praadisin sibulaid ja singikuubikuid mõõdukal tulel, kuni sibulad olid pehmed, kergelt karamellise maitsega. Noh nii 20-30 minutit. Siis tõstsin jahtuma.

Segasin omavahel lahtiklopitud munad, piima ja tsipakese soola.

Võtsin pirukapõhja külmkapist, küpsetasin eelkuumutatud ahjus 200*C juures kümmekond minutit. Siis laotasin peale sibulasegu, valasin üle muna-piimaseguga ning küpsetasin veel kuni 30 minutit, kuniks munasegu oli hüübinud. 

Lasin enne serveerimist kümmekond minutit jahtuda.

Lehttaignaampsud päiksekuivatatud tomatiga

Lihtsad ja kiired ampsud, mida mõned päevad tagasi supi kõrvale sõime. Mina tegin tavalised neljakandilised ampsukesed, aga loomulikult võib lehttaignaribad ka rulli või spiraali keerata, on põnevam. :)

lehttaigent

Merevaiku või muud määrdejuustu

meelepärast juustu (kasutasin Valio Fortet)

kuivatatud basiilikut

päiksekuivatatud tomateid õlis, pisikesteks tükkideks hakituna

Laotasin lehttaigna lauale, määrisin õhukese kihina peale Merevaiku (et muud komponendid paremini kinni jääks), riivisin peale Valio Forte juustu, raputasin peale basiilikut ja päikesekuivatatud tomati tükikesed. Lõikasin taignast u 2 x 8 cm ribad, laotasin küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpsetasin 220*C ahjus, kuniks ampsukesed olid kerkinud ja pealt pruunid. Tõstsin ahjust välja ja lasin jahtuda.

Tuunikala-makaronisalat ja kiired salatikorvikesed

Vahel juhtub nii, et külalised saabuvad väga väikese etteteatamisajaga ning on vaja midagi kiiresti lauale panna. Kahtlemata on selleks palju võimalusi, alljärgnev on üks neist: salati valmistamisaeg on lühike ja roa saab kiirelt lauale anda. Ja maitsev pealekauba :)

Korvikestega jäin kohe väga rahule - muretaignakorvikeste tegemine võtab omajagu aega, aga need valmisid väga lihtsa vaevaga.

Tuunikala-makaronisalat

üks keskmine potitäis

400 g väikseid makarone (kasutasin chifferini rigati pastat ehk pisikesi sarvekesi)

2 karpi tuunikalatükke õlis

üks pikk kurk

üks suur paprika

500 g majoneesi

Keetsin makaronid al'dente (paki peal on soovituslik keetmisaeg antud), kurnasin ja loputasin kiirelt külma vee all. Valasin makaronid tagasi potti, lisasin tuunikala, pisikesteks tükkideks hakitud paprika ja kurgi ning majoneesi. Segasin hoolikalt läbi.

Kiired salatikorvikesed

neljakandilist leiba/saia/sepikut (iga korvikese jaoks üks viil)

Lõikasin sepikuviiludel koorikud ära. Rullisin taignarulliga sepikuviilud õhukeseks ja surusin metallist muffinipanni avadesse. Küpsetasin 200*C ahjus kolm kuni viis minutit, kuniks korvikesed olid servadest pruunikad. Seejärel tõstsin vormi ahjust välja ja lasin korvikestel muffinipannis jahtuda.

Lauale panekuks tõstsin salati korvikestesse ning serveerisin.

* Salatite jaoks ei tohiks makarone kindlasti üle keeta, seega tasub jälgida tootja soovitatud keetmisaega!

* Pärast keetmist loputan makaronid külma vee alt läbi, siis jahtuvad need koheselt ja ei jää salatis üksteise külge kinni

* Kui soovida tugevama kalamaitsega salatit, võib lisada veel ühe karbi tuunikala

* Kasutan alati tuunikala õlis, see on meeldivama maitsega kui tuunikala soolvees

* Salatikorvikesi tasub täidisega täita vahetult enne lauale andmist, siis ei muutu nad pehmeks

* Salati idee õelt, aitäh!

* Retsepti valmimist toetas Veski Mati oma uute pastatoodetega, aitäh!

Lihtne feta-spinatipirukas

Fetajuust ning spiant maitsevad koos väga hästi. Ühel kenal sumedal õhtul panin nad koos lihtsasse lehttaignapirukasse.

1 kg lehttaigent

500g spinatit

250g fetajuustu

1 muna

vorstirohtu e majoraani

Kuna kasutasin külmutatud spinatit, siis lasin sellel kõigepealt sulada, seejärel hakkisin spinatilehed väiksemaks (värske spinati puhul tuleb lehed puhtaks loputada ja siis pannil "ära närtsitada" - ehk kuumutada, kuni lehed vajuvad kokku. Ning seejärel jahtuda lasta ning hakkida).

Segasin spinati murendatud fetajuustuga, maitsestasin majoraaniga, segasin hulka lahtiklopitud muna.

Rullisil lehttaigna lahti, lõikasin kaheks võrdseks nelinurgaks. Asetasin ühe nelinurga küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, tõstsin ühtlaselt peale spinatisegu, katsin teise taignaplaadiga ning surusin servad kokku.

Küpsetasin 200*C ahjus, kui pirukas oli pealt kena ja kuldne (max 30 min).

Karask

Karaski tegemine on lihtne ja mõnus, tuba saab kiirelt leivalõhna täis ja kõhutäie saab ka korraliku. :)

Retsept Nami-Nami kokandusportaalist.

2,5 dl keefirit või hapupiima

1 muna

1 tl soola

1tl suhkrut

1 tl köömneid

2 sl õli või sulatatud võid

3 dl odrajahu

1,5 dl nisujahu

1 tl soodat

Kloppisin muna koos soola ja suhkruga lahti, lisasin keefiri, köömned, õli ja segasin läbi. Siis lisasin soodaga segatud kuivained, segasin taigna ühtlaseks ja valasin 24cm läbimõõduga koogivormi. Küpsetasin 200*C juures umbes 20 minutit, kuni karask oli kerkinud ja pealt pruunika koorikuga. Sõin soojalt koos või ja meega. 

Väike jõululaud...

...või äkki oleks õigem öelda "jõuluootelaud". No igaljuhul.. jõulud on tulemas, sõpru-tuttavaid palju ja peas tiksuvaid jõuluroogade ideid samuti palju. Seega selline väike jõululauakene toredale seltskonnale ei ole mitte ainult maitsev ja lõbus, vaid on ka väga kasulik, andes hea võimaluse läbi proovida nii mõnegi uue retsepti, mis jõuluteemas silma on jäänud. Ja noh, kui nüüd uskuda nami-nami peakokka (mida ma muidugi ka teen), siis põhjamaades on sellised väikesed koosviibimised enne jõulu traditsioon. Ning nami-namis on seetõttu ka selle kuu kooskokkamise teema justnimelt jõuluootelauad. Lugege sellest kõik siit.
Mina peaks selliseid väikesi koosistumisi isegi rohkem, kui aega ja võimalusi oleks, aga antud kuul olen jõudnud valmiskokata ainult ühe laua jaoks. Ja sedagi ei saanud ma ise nautida :D - nimelt jõuluteemaline suupistelaud läks mehega töö juurde kaasa ja nemad seal said kõik maiustada (seepärast ei ole ka ühtegi pilti tervest lauas- millest mul on muidugi väga kahju). Aga mina sain vähemalt kokata :D
Järgnevalt siis road, mis laual olid (retseptid enamjaolt nami-namist, lingid pealkirjades):

Lehttaignarullid verivorstiga



lehttaigent
verivorste
pohlamoosi
kuivatatud majoraani


Valmistamine on iseenesest väga lihtne: rullida lehttaigen veidi õhemaks, määrida õhukese kihina peale pohlamoos, raputada peale veidi majoraani ning ühtlaselt laiali puistata peeneks hakitud verivorstid. Keerata paraja suurusega rullid (mina soovitan lehttaigen lõigata 15cm ribadeks- see on paras laius, et saada suupisteteka parajad rullid), lõigata need 2 cm paksusteks juppideks, panna need paberist muffinivormidesse ja küpsetada 225*c juures 15 minutit, kuni taigen on kenasti kuldpruun.
Maitsvad nii soojalt kui külmalt.

Keedutaignapallid verivorstiga


1,75 dl vett
75 g võid
0,5 tl soola
2 dl nisujahu
3 muna
100g verivorsti
1 sl röstitud sibulahelbeid


Need pallikesed olid minu lemmikud. Kindlasti püüan aega leida neid ka "päris" jõululauale küpsetada.
Taigna tegemiseks tuleb vesi, või ja sool kuumutada keemiseni, siis tõsta pott tulelt ära, segada sisse jahu, tõsta pliidile tagasi ja kuumutada mõned minutid pidevalt segades, kuni taigen moodustab ühtla pallikese.
Siis tõsta taigen taas tulelt ära ja lasta veidi aega jahtuda (mina lasen niikaua jahtuda, kuni käega ilma kõrvetamata tainast katsuda saab). Seejärel kloppida ükshaaval juurde munad. Mina kasutan selleks mikserit- on lihtsalt kõige kiirem viis.
Viimasena segada taignasse hakitud verivorst ja sibulahelbed, segada hoolega sisse. Siis tõsta väikse lusikaga ahjuplaadile kuhjakesed, mida küpsetada 180*C ahjus 30 minutit- kena pruunika jumeni. Kindlasti küpsetamise ajal ahjuust mitte avada! Muidu langevad tuulepallikesed kokku.

Täidetud munad (24 tk)

12 muna
75g toasooja võid
3-4 sl majoneesi
3 tl sinepit


Alustuseks tuleb munad kõvaks keeta, seejärel jahutada ja koorida. Lõigata kooritud munad pooleks ja munakollased ettevaatlikult lusika abil välja võtta.
Suruda munakollased lusikaga pudiks, segada juurde toasoe või, sinep ja majonees. Kes soovib, võib seda teha mikseri abiga- siis on protsess kiirem ja kergem on saavutada head kreemjat massi. Munakreemi paksust saab reguleerida majoneesiga.
Viimaseks panna munakollasekreem tordipritsikotti ja suruda munavalgepoolikutesse (muidugi võib tõsta ka niisama lusika abil-maitse sellest ei muutu:). Kaunistada vastavalt soovile.

Juustupallid


200g juustu
1 keedumuna
3 sl majoneesi
2 küünt küüslauku
veeretamiseks piparkoogipuru


Juust riivida võimalikult peenelt. Keedumuna ja küüslauguküüned koorida ja riivida samamoodi.
Segada komponendid kokku, lisades ka majoneesi ning saades hea ühtlase massi.
Veeretada käte vahel massist kuulikesed ning viimaseks veeretada neid piparkoogipurus.

Pehme piparkook

7.25dl (400g) nisujahu
4 dl suhkrut
1 sl kaneeli
2 tl jahvatatud nelki
1 sl soodat
5 dl keefirit
1 dl pohlamoosi
150 g sulavõid


Glasuuriks:
200g maitsestamata toorjuustu
50 toasooja võid
3 dl tuhksuhkrut


Kaunistamiseks:
pohli / jõhvikaid


See kook on minu lemmik juba paar jõulu, alates hetkest, mil seda esimest korda tegin. Seega soovitan kõigile.
Taigna tegemiseks tuleb segada kokku kõik kuivained, siis segada juurde keefir ja pohlamoos ning viimasena sulavõi. Kallata saadud taigen 25x 30 cm koogivormi (siis saab mõnusalt 4cm paksuse koogi) ning küpsetada 200*C juures 30 minutit, kuni koogi sisse pistetud puutikk puhtaks jääb.
NB! segada keefir kuivainete juurde vahetult enne koogi ahju panemist, sest keefir hakkab kohe soodaga reageerima ning pärast pikemat ooteaega ei pruugi kook enam ilusti kerkida.
Kui kook on küpsenud, lasta sellel täielikult maha jahtuda.
Glasuuri tegemiseks segada kõik komponendid ning määrida segu jahtunud koogile. Puistata peale pohlad või jõhvikad ja hea magustoit ongi valmis.

Ja selline oligi minu pisike jõulueelne suupistelaud. Lisaks äratoodud roogadele olid laual veel mandariinid ning joogiks oli alkoholivaba glögi. Niipalju, kui jutud minuni jõudsid, maitsesid road kõigile. :) Suurteks lemmikuteks olid juustupallid ning kook.
Ja nüüd- kõik küpsetama! :)

Suvikõrvitsa-kukeseenepirukas

Kiire ja lihtne, vägagi hooajaline roog :) Tegin seda, kui külas käisid kaks head sõpra ja kuigi üks neist tõdes, et see on tema jaoks liiga tervislik roog (ha-haa) sõi ta seda mitu tükki ja kiitis väga heaks. :)
Retsept nami-namis, mina mugandasin veidi.

400g lehttaigent
1,5 dl ketšupit
1 tomat
1 sibul
300g suvikõrvitsat 
300g kukeseeni
2-3 dl riivitud juustu
1 dl värsket hakitud peterselli ja basiilikut
soola
pipart


Kuna minul olid kukeseened juba praetuna sügavkülmas, oli piruka tegemine veelgi kiirem. Aga kellel on seened värsked, peaksid kõigepealt seened pannil ära hautama/pruunistama.
Seejärel laotada lehttaigen küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, määrida peale ketšup ja jaotada ühtlaselt peale hakitud tomat ja sibul. Seejärel viilutada suvikõrvitsad( ilusam jääb kui on mitut eri värvi kõrvitaid) ja laotada viilud taignale. Suvikõrvitsate peale jaotada eelnevalt praetud kukeseened. Maitsestada soola ja pipraga, raputada peale riivjuust ning hakitud maitseroheline ning küpsetada 225*C ahjus 15-20 minutit.
Serveerida kuumalt.

Pitsa. Mõnus ja suvine.

Pitsa tegemiseks on vaja head põhja, head tomatikastet ning hunnik erinevaid komponente, millega põhi enne ahju panemist üle puistata. See mõnus roog annab võimaluse kombineerida erinevaid maitseid, kasutada ära erinevaid kodus olevaid toiduaineid ning maitseb peaaegu kõigile. Pitsa võib olla rohke kattega roog, mis õhtusöögiks sobivalt kõhtu hoolega täidab, või siis mõnus õhuke ja kerge pala. Mina eelistan pigem viimast- õhukese põhjaga ja mitte väga üle koormatud kattega pitsat. Seega ka alljärgnev on selline.

Pitsapõhi (neljale pitsale):
500 g nisujahu
0,5 sl soola
pakk kuivpärmi (7 g)
2 sl oliiviõli
300 ml käesooja vett


Pitsapõhja tegemiseks kasutan enam-vähem Jamie Oliveri retsepti. Noh, tegelikult on mul varem kasutusel olnud taignaretsept peaaegu sama, aga Jamie segab taigent nii mõnusasti kokku ja seega seda siin kiidan ka :D  Taigen saab piisavalt töödeldav, samas jääb mõnusalt õhuline (seekord oli mul tavaline nisujahu otsakorral ja vajaminevast kogusest jäi veidi puudu- panin siis täisterajahu ja sellest ka teraline väljanägemine ja veidi vähesem kerkimine)

Jahu tuleb kuhjata lauale, teha keskele süvend, kuhu valada ülejäänud komponendid. Hakates järjest "kraatri" poolsest servast jahu juurde võtma, tuleb vedelik saada järjest taignasemaks, kuni peaaegu kogu jahu on kasutatud ja taigen ühtlaselt tihke. Seejärel teha käed jahuseks ning sõtkuda taigent, kuni see on mõnusalt ühtlane ja lööb käte küljest lahti. Seejärel tõsta taigen jahuga üle raputatud kaussi, raputada veidi jahu veel peale ka, katta kauss rätikuga ning lasta soojas kohas 45-60 minutit kerkida.
Kui taigen on kerkinud, jagada see neljaks ja rullida pitsapõhjad. Õigemini mina rullin alguses veidi ja siis edasi venitan kätega, pannes käed taignaketta alla ja gravitatsiooni abiga taigent ümaraks latakaks venitades. Toimib kenasti, jääb ilus ümmargune pitsa ja serv jääb veidi paksem-just nii, nagu mulle meeldib. (Tegelikul on neljakandiline pitsa sama hea, aga pärast seda, kui endale spetsiaalse pitsataldriku ostsin, mis kujult loomulikult ümmargune, pean ka pitsad ümarad tegema :D)


Tomatipasta( nelja pitsa tarvis)
4 küünt küüslauku
4 suurt tomatit
punt basiilikut
soola
pipart
õli


Loomulikult on lihtsam kasutada poes olemasolevat tomatipastat-palju kiirem ju. Aga noh, kes viitsib, proovigu ise teha. Praegusel värske küüslaugu ja basiiliku ajal tuleb kaste hää.

Kõigepealt tuleb pann koos sortsu õliga kuumaks lasta. Siis lisada viilutatud küüslauguküüned ja neid praadida, kuni nad on kenasti kollakad. Seejärel lisada basiilikulehed (kogust ei oska öelda, no kaks peotäit ehk :D Eks igaüks teab oma maitseeelistusi), sool ja pipar. Kuumutada nii 30 sekundit ning siis lisada tükeldatud tomatid (mina lõikan sellised rohmakad väiksemad tükid). Lasta mõõdukal kuumusel podiseda nii  kümme minutit ja seejärel suruda läbi sõela. Sealjuures hoolega, et võimalikult palju paksemat materjali ja maitset läbi surutud saaks.

Ja noh, pitsa tegemiseks siis rullida-vormida kena pitsapõhi, katta tomatikastmekihiga ja seejärel soovitud toiduainetega, vajadusel neid ka enne töödeldes. Meil läksid pitsale tomativiilud, basiilik, eelnevalt praetud kukeseened ja sibul, snäkisuitsuvorstiviilukesed ja mozzarella juust.
Küpsetan tavaliselt 200*C ahjus ja umbes 10 minutit, kuna tegemist on õhukese pitsaga. Ja hea ta saab :)
Hoolimata sellest, et pitsapõhi täisterajahu tõttu nii eeskujulik ei olnud, kui võiks.

Pannkoogirull kukeseentega

Üks ääretult mõnus ja suvine roog!
Originaalretsept namis, mina soovitaks täidiseks rohkem seeni panna. Koguselt kolmele-neljale.

3 dl piima
3 muna
1 dl nisujahu
soola
----
5-7 dl kukeseeni
1 sibul
1,5 dl hapukoort
soola, pipart
hakitud peterselli
praadimiseks õli
----
1 dl riivjuustu

Taigna jaoks vispelda kokku munad, piim, sool ja jahu. Lase seista, kuni täidis valmib. Eelsoojenda ahi 200*C-ni.

Täidise jaoks haki sibul, prae õlis mõõdukal kuumusel kuni sibul on klaasjas. Siis lisa seened, prae mõned minutid veel. Maitsesta, lisa petersell ja hapukoor ning hauta viis minutikest.
Sega pannkoogitaigen uuesti läbi, vala paberiga kaetud ahjuplaadile. Minul oli 32x32cm ahjuplaat ja see oli väga paraja suurusega. Küpseta 200*C juures  umbes 15 min, kuni pannkoogi pind on kergelt pruunikas. Minul küpses pannkook "voldiliseks" ehk kerkis erinevatest kohtadest erinevalt-sellest ei olnud midagi, ahjust välja võttes langes kokku tagasi.
Kui pannkook on valmis, võta see ahjust välja ja jaota kukeseenehautis ühtlaselt pinnale. Keera kook rulli, puista peale riivjuust ja küpseta ahjus veel tsipa, kuni juust sulab.
Serveeri soojalt hunniku köögiviljasalatiga.

Chapati-leivad

Chapati-leivad on india köögi juurde kuuluvad küpsetised, mida serveeritakse soojalt erinevate roogade kõrvale. Mina aga, kui aus olla, olen lasknud neil leibadel tavaliselt ära jahtuda ja siis kasutanud nagu nisujahutortiljasid, erinevate täidistega rullide keeramiseks. Antud kogusest saab kaksteist 20cm-läbimõõduga leiba või kümmekond veidi suuremat.

5 dl nisujahu
1 dl maitsestamata jogurtit
2 dl vett
0,5 tl soola


Pane jahu soolaga kaussi, tee keskele süvend, lisa vesi ja jogurt ning sõtku ühtlaseks taignaks. Jaota taigen 12ks ja rulli jahusel laual igast osast väikese panni suurune õhukene kettakene. Minule meeldib seda teha nii, et rullin taignaketta peaaegu soovitud suuruseks ja siis venitan kätega veel veidi suuremaks- saab ilusamad ja ümaramad kettad.

Küpsetama peab kuumal ja kindlasti kuival pannil (no originaalis küpsetatakse vist kiviplaatidel) mõlemalt poolt minutike-paar. Leib on ümberkeeramiseks valmis, kui hakkab pealt mullitama (nagu pildil). Pannilt võttes võiks üle pintseldada sulavõiga (mida mina ei ole teinud, kui leibu täidiserullide tarvis teen).  Serveeritakse soojalt, aga tõesti- jahtunult koos lehtsalati, merevaigu, tomati, hakkliha ja juustuga on ka imehea. :)

Maisileib

ehk cornbread. Minule tuntud ameerika filmidest ja ainuke, mis ma sellest teadsin, on see, et leib tuleb kena kollane :) Ja seda ta muide tuleb ka.
Mõni aeg tagasi Nami-namist auhinnaks saadud Klassikaline kokaraamat sisaldas endas ka maisileiva retsepti ja nii see ära proovitud saigi. Kasutasin VeskiMati maisimannat, sellega tuli väga mõnus küpsetis. Ja originaalis tehakse maisileiba petipiimaga aga mina kasutasin maitsestamata jogurtit, millega õnnestus kõik suurepäraselt.
Antud kogusest saab kaheksa mõnusalt pontsakat tükki, igaüks neist annab raamatu andmete alusel 229 kilokalorit.

125g nisujahu
180g maisitangu või -jahu
1 sl küpsetuspulbrit
1 sl tuhksuhkrut
0,5 tl soola
3 dl petti või maitsestamata jogurtit
2 keskmist muna
4 sl külmpressitud oliiviõli


Kõigepealt panin ahju 200*C peale soojenema ja määrisin 30cm pikkuse leivavormi sisepinna õliga kokku (ideaalis on vaja 20x20cm ahjuvormi, aga 30x10cm leivavorm oli väga paras). Siis segasin kausis maisitangu, nisujahu, soola, tuhksuhkru ja küpsetuspulbri. Järgmisena lisasin munad, jogurti ja õli ning segasin hoolega taignaks. Valasin vormi ja küpsetasin kuumas ahjus umbes pool tundi, kuni maisileiva sisse torgatud tikk jäi puhtaks. Siis lasin küpsetisel 5 minutit vormis jahtuda, kummutasin välja ja lõikasin kaheksaks tükiks.
Sõime soojalt, mina niisama (ütleksin, et maitseb täiesti nagu karask-sobib söömiseks niisama, võiga kui ka moosiga) ja mees mustikamoosiga. Hea.

Ja kellele maitses, miks mitte proovida näiteks seda nami-namis olevat tšilliga varianti ;)

Mahe kana-naadipirukas

Juba pikemat aega plaanin naadist midagi küpsetada. Ja kuna pärast eilset õhtusööki jäi üle veidi grillkana, mõtlesin välja järgneva piruka.

Põhi:
100g võid
2dl nisujahu
1 dl kaerahelbeid/mitmeviljahelbeid
2 sl hapukoort
näpuotsaga soola


Kate:
300g grillkana (sobib ka muul moel küpsetatud kana)
üks-kaks peotäit kevadist naati
2 muna
2 dl 10% rõõska koort
1 tl soola
basiilikut
peterselli


Pirukapõhja tegemiseks näpi külm või ja jahu puruseks, lisa mitmeviljahelbed, sega läbi. Seejärel lisa sool ja hapukoor ning sõtku taigen ühtlaseks. Suru taigen palliks kokku ja pane 30 minutiks külmkappi. Seejärel suru rahunenud tainas pirukavormi põhjale ja külgedele, torka taignasse kahvliga augud ja pane veel 15 minutiks külma.
Sel ajal, kui taigen külmas puhkab, tuleb kana hakkida väikesteks tükkideks, samuti naat - ja siis need omavahel läbi segada. Teises kausis kloppida lahti kaks muna, lisada koor, sool ja veidi värsket basiilikut ning peterselli.

Kui pirukapõhi on puhanud, jaotada kana-naadi segu ühtlaselt vormi, valada peale koore-muna segu ja küpsetada 180*C juures 30 minutit, kuni taignaservad on kenasti pruunikad ja täidis hüübinud.

Sobib heaks ja mahedaks õhtusöögiks koos värske salatiga.

Nõgesebatoonid

Kevad on hea aeg. Lähed õue ja korjad maitsva ja kasuliku toidukraami maast üles :D Ja pereliikmed kiidavad veel takka, et "korja jah umbrohi ära" :D
Seekord siis nõgesebatoonikesed. Head supi kõrvale ampsata. Antud kogusest saab 12 tükki.

2,5 dl käesooja vett
25g pärmi
2 tl soola
3 sl õli
4 dl tavalist nisujahu
3 dl täistera nisujahu
2 dl hakitud nõgeselehti (tihkelt kokku surutud 2 dl)


Alusta nõgeste kupatamisest. Selleks kalla puhastele, noortele nõgeselehtedele keev vesi peale (nii et vesi kataks lehed) ja sega korraks läbi. Kurna vesi. Selle tulemusena nõges enam ei kõrveta ja saab lehed rahulikult tükkideks hakkida.
Edasi lahusta pärm käesoojas vees, lisa kuivained ja õli, sega mass ühtlaseks. Lisa hakitud nõgeselehed ja sega veelkord. Vormi taignast kohe 12 ühesuurust batoonikest ja aseta ahjuplaadile. Soovi korral tee terava noaga batoonikestele sisselõiked. Lase soojas kohas 25 minutit kerkida ja seejärel küpseta 225*C ahjus 20 minutit. Ahjust välja võttes niisuta batoonikeste pind veega ja lase rätiku all veidi jahtuda.

Kuklid

Kuna tänaõhtune söök oli supp, siis parim asi supi kõrvale pakkuda on ahjusoe kukkel. Või ahjusoe leib :)
Mina tegin täna kuklikesi selle retsepti järgi. Valmisid mõnusalt kiiresti ja maitsesid nii head. Ideaalne küpsetis, mida supikõrvaseks teha.

2.5dl käesooja vett
25g pärmi
2tl soola
3sl õli
400g nisujahu

Lahusta pärm vees, lisa sool, jahu, õli, sõtku ühtlaseks. Vormi kohe 8 batoonikest, lase rätiku all soojas kerkida u 20 min. Siis küpseta 225*C u 20 min. Oh, kui head!