laupäev, 10. aprill 2010

Õhulised pontšikud...

..või sõõrikud? Noh, sõõrikud vist. Aga mina olen harjunud neid pontšikuteks kutsuma :)

Aga lähme nüüd algusesse tagasi.
Mul on kõikide muude vidinate hulgas olemas ka pontšikukulp. See oli minu aegade algusest peale kodus olemas, aga sellega ei tehtud kunagi midagi ja seega polnud mul mingit aimu, kuidas sellega toimida. Teadsin ainult, et sellega tehakse auguga pontšikuid ja et neid tehakse pärmitaignast. Kuna kõik muud veneaegsed vidinad olen köögis juba järgi proovinud (ja nad on kõik vähem või rohkem asjalikud olnud), mõtlesin, et peaks seda auguga kulpi ka ikka proovima. Pealegi oleks ju pontšikud vahelduseks päris hea maiustamine :)
Nüüd oli vaja veel retsepti. Ja see oli veidikene probleemne, kuna ükski veneaegne kokaraamat, mis mul riiulis seisab, ei sisaldanud taolist retsepti. Ja netiavarused ka selles suhtes just väga lahked ei olnud. Mu enda loogika ütles, et see peaks siis olema vedelamapoolne pärmitainas, et seda saaks kulbile kuidagi panna..ja retsept siis järgnev (20 pontšikut):

25 g pärmi
300 ml vett (usun, et piim on ka hea variant, aga need siin on laktoosivabad pontšikud :)
2-3 sl suhkrut
4 dl jahu
näpuotsaga soola
küpsetamiseks õli


Pärmi hõõrusin suhkruga vedelaks, lisasin käesooja vee ja lahustasin vedela pärmi selles. Siis lisasin jahu ja soola, segasin taigna ühtlaseks. Katsin rätikuga ja lasin tund aega soojas kerkida (pildil kerkinud tainas).

Järgmine küsimus seisnes selles, et kuidas taigen asjalikult pontšikukulpi saada. Pärmitaigen pole ju nagu pannkoogitaigen, mida ilusti valada saab. Pärmitaigen venib ja seetõttu on tema liigutamine keerulisem. Lahendasin olukorra nii, et panin taigna tordipritsi sisse (sobib ka terava nurgaga kilekott. Sealjuures märgin ära, et küpsetamisprotsessi ajal jõuab taigen veel kerkida, seega kotis või pritsis peaks selleks ruumi olema) ja lasin pritsiga kulbile. Töötas ilusti.
Mina kasutasin küpsetusnõuna suurt plekk-kruusi, kuna tahtsin kulutada võimalikult vähe õli. See tingis selle, et sain küpsetada ühe pontšiku korraga (nagu pildilt näha). Suurema nõu puhul saab korraga küpsema panna ka mitu pontšikut, kuna pontšik tuleb õli sees küpsemisel kulbi küljest lahti.

Aga et küpsetamisprotsess saaks ilusti kirja, siis : Tuleb võtta pott, valada sellesse piisavalt õli ning see pliidi peale kuumenema panna. Mul pole ühtegi kraadiklaasi, mida õli sisse panna saaksin, seega ma ei oska täpselt öelda, kui kuumaks ma õli lasin. Nii kuumaks, et kui tükikese taigent õlisse kukutasin, siis see hakkas kohe hoogsalt küpsema. Kui õli on kuum, tuleb kulp viieks sekundiks õli sisse kasta. Et ta saaks õliseks ja veidi kuumeneks. See garanteerib selle, et taigen ei jääks kulbi külge kinni. Seejärel pritsisin taigna kulbile ja panin kulbi õlisse. Pontšik hakkas hoogsalt küpsema ja mõne sekundi jooksul kerkis kulbist lahti-siis võtsin kulbi ära. Kui sõõrikuke oli piisavalt pruun, keerasin ta ümber ja küpsetasin teiselt poolt ka. Ja siis tõstsin küpsetuspaberi peale nõrguma. Enne uue pontšikutaigna pritsimist kulbile kastsin kulbi taas kuumast õlist läbi.
Ja nii küpsetasin kõik pontšikud ära.

Veel jäi üle vaid tuhksuhkur peale sõeluda ja sööma asuda :) Seda tehes täheldasin, et sõõrikud on hästi õhulised (sellest ka postituse pealkiri), poest ja kohvikutest saadavad pontšikud on palju saiasemad (ma arvan, et kui veidi paksem tainas teha, siis ehk jäävad veidi rohkem saiased). Seega mina olen kõiki hoiatanud-sellest retseptist saab õhulisi pontšikuid! :) (Tegin läbilõikest pildi ka)


Aga ega nad õhulisuse pärast kehvemini ei maitse :) Hääd on :)

Edit: tegin piimaga ka neid, said väga head. Ja kui pärmitainas natu-natuke paksem teha, siis jäävad pontšikud veidi rohkem saiased ja mitte nii õhku täis (aga ei tasu karta, sellised tihked halvad "saiad", nagu nad poodides on, nad ei jää. Jäävad ikka pehmed, mõnusad, õhulised)

9 kommentaari:

  1. Proovitud ning tulid väga head välja! :)

    VastaKustuta
  2. Väga head tunduvad!:) Kust oleks võimalik seda kulpi saada?:)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Hanna, soovitaksin küsida vanaemadelt/tädidelt/muudelt headelt sugulastelt :D Lisaks vaadata taaskasutuskeskustesse ja osta.ee-sse.

      Kustuta
    2. Neid kulpe on võimalik saada ka vene kaupa müüdavatest poodidest. Üks selline asub Viljandi bussijaamas, mina sain selle kulbi sealt

      Kustuta
  3. Kas sama retseptiga oleks võimalik teha ka pannil ahjus? :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ei ole katsetanud, seega täpselt vastata ei tea. Kuigi- kuna tegemist on pärmitaignaga, siis kujutan ette, et ahjus küpsetades jääks nad suhteliselt pärmitaignasaiade moodi. Ja sellisel juhul soovitaksin kindlasti teha mõni hea glasuur sõõrikut katma.

      Kustuta
  4. Tere, see lugu on siin juba küllaltki vana, aga leidsin täna üles oma lapsepõlve kulbi. Olles eelnevalt otsinud sõõrikute retsepte, juhtusingi siia. Minu kulbi juures oli alles ka originaalretsept.
    1/4 pulka pärmi (25g) lahustada 2-s klaasis soojas piimas (siis arvestati 200ml),jahu lisada niipalju, et tuleks hapukoore paksune taigen. Soola ja suhkrut lisada maitse järgi.
    Taigen katta rätikuga ja tõsta 2 tunniks sooja kohta. Valmis taigna kogus peaks olema kahekordistunud.
    Küpsetamise juhend on ka, aga seda ilmselt oskavad kõik kokkajad.
    Tahtsin teiega seda jagada, kuna olen ise originaalretseptide fänn. Kahjuks olen kaotanud oma "pähklite" retspti.
    Mõnusaid sõõrikuõhtuid teile!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oleks hea, kuidas on juhendi peal kulbi kasutamine, kas seda kulpi peab tõesti pritsiga täitma, arvan, et see peaks lihtsamolema, kuidas juhendi peal oli. Aitähh.

      Kustuta