kolmapäev, 28. juuli 2010

Punasesõstraželee

Kuni eelmise suveni ei hinnanud ma punaseid sõstraid eriti-sellised hapud ja üldse mitte mõnusad koormate viisi niisama süüa. Pealegi, moosikeetmise tarvis puhastamine oli ülitüütu. Aga pärast seda, kui ma allkirjeldatud moosi esimest korda tegin, teatasin teistele pereliikmetele, et järgmisel aastal võtan kõik sõstrad endale ja teen ainult seda kaunist helepunast želeed :)
No nii see asi päris ei läinud ning mahlaks ja niisama söömiseks jätkus neid ikka ka. Aga moosi sai keedetud päris korralik laar. Ja see moos meeldib-maitseb tõesti kõigile. Ja näeb ülikaunis välja.
Retsept nami-namist. Kogus ühe liitri moosi jaoks.

1 kg punaseid sõstraid
1 kg suhkrut


Sõstrad, olles põõsa otsast kaussi korjatud, tuleb ära pesta. Sealjuures puhastada pole vaja, varred võivad külge jääda (on ju mugav :). Kui marjad pestud, tuleb nad potti panna ja aeglaselt, mõõdukal kuumusel keema lasta.
Sealjuures mõõdukas kuumus on oluline, sest tean (mitte küll omadest kogemustest), et liiga tugevat kuumust kasutades on see moos suudetud ka põhja kõrvetada. Keema laskmise ajal tuleks marju puulusikaga õrnalt suruda, et neid rohkem katki teha ja rohkem mahla välja tuleks. (siis on ka põhja kõrbemise oht väiksem).
Kui marjad on keema tõusnud, keeta segu umbes kümme minutit. Siis lisada suhkur ja segada, kuni suhkur on sulanud. Lasta uuesti keema tõusta ning keeta veel umbes kaheksa-kümme minutit tugeval kuumusel.
Seejärel tuleb segu läbi peene sõela kurnata (nami-namis on kirjas, et väga klaari tarretise saab, kui sõelale panna kahekordne marli- no ei tea, ei ole proovinud, sest pole selleks vajadust näinud) ja tõsta steriliseeritud purkidesse, mis koheselt sulgeda.
Ja valmis ta ongi. Imehea nii röstsaiale, pannkookidele kui ka näiteks beseerulli sisse. Besee ja vahukoorega ideaalne! :)

P.S Tõele au andes pean mainima, et üleval ära toodud suhkru kogus on paras siis, kui sõstrad on kõik ilusti-kenasti küpsed. Kui nad on veel suhteliselt varajased (no et mõni hele mari ikka ka veel sees on), nagu mul see aasta oli, siis võib suhkrut veidi vähem panna. Mina keetsin ühe laari moosi nii, et marju oli 3,5 kilo, aga suhkrut panin vaid 3 kg. Ja tarretus ka kenasti. Aga nagu juba mainitud, marjad olid üpriski varased veel, alumisetel okstel olevad marjad olid veel heledad.

2 kommentaari:

  1. mina mäletan seda želeed juba lapsepõlvest. mina keedan marjad katki ning panen vana padjapüüri sisse ning riputan ööseks tilkuma. alles siis lisan suhkru ja keedan nii 10-15 minutit. Ja veel üks tähelepanek, liiga küpsetes sõstardes on vähe pektiini ning želee tarretub tunduvalt halvemini kui veidi tooretest marjadest tehtud želee.
    mul ka sel suvel umbes 10 liitrit želeed keedetud, njämma :)

    VastaKustuta
  2. jaa, see on tõesti hea! Ja nagu Liilia juba märkis, on tarretumise seisukohast parem, kui marjad pole liiga küpsed. Meil kulub seda želeed nii saiale kui lihakõrvaseks:)

    VastaKustuta