Reede, 22. november 2013

Madeleines de Commercy

Madeleine koogikesed on väiksed teokarbikujulised küpsetised, mis pärinevad arvatavalt 17. sajandi Prantsusmaalt. Väidetavalt oli pidulikul vastuvõtul tekkinud tüli käigus kondiiter vihastanud ja peo ettevalmistustelt lahkunud, mistõttu ei olnud külalistele midagi magustoiduks pakkuda. Seepeale olevat üks toatüdruk pakkunud, et võib küpsetada koogikesi, mida tema vanaema sageli tegi. Koogikesed maitsesid loomulikult kõigile, said kuulsaks ning need nimetati toatüdruku nime ja päritolupiirkonna järgi Madeleine de Commercy'deks. 
Viimased kaks... mis õnneks ka pildile said :)

Koogikesi iseloomustab kujult ühele poole spetsiaalse vormi kasutamise tõttu tekkinud teokarbikuju ja teisele poolele küpsemisel kerkinud kühmukene. Maitselt on nad magusad, traditsiooniliselt vanilje ja sidruniga maitsestatud. Tekstuurilt meenutavad biskviitkoogi, keeksikese (ja jahtunult küpsiselaadset) segu. 
Vorme, mida eespool mainisin, on olemas nii tavamõõdus kui mini-variandis, nii metallist, kui silikoonist. Mina eelistan metallist ja tavamõõdus vormi, sellega on ka piltidel olevad koogikesed tehtud. 


Aga kui nüüd konkreetsemast retseptist rääkida, siis selle koha pealt tekkis mul veidike küsimusi. Laias laastus leiab raamatutest ja internetist kahte sorti retsepte: ühed, mille puhul segatakse tainas rahulikult lusikaga kokku, kergitusaineid ei kasutata ja taignal lastakse enne küpsetamist seista ning teised, mille puhul tuleb muna hoolega vahustada, taignasse lisada küpsetuspulber ja küpsetama asuda võib kohe. 

Ja no niipalju, kui ma proovisin, tulevad need koogikesed ikka väga erinevad. Mina eelistan 100% neid retsepte, kus tainas seisma peab, sest nendega tuli koogikeste maitse erilisem, selline...omamoodi. Aga nende puhul, kus võis kohe küpsetada, olid koogid liialt tavalise biskviitkoogi moodi. Ja mina neile koogikestele ilusaid kühmukesi ka ei saanud, nagu allpool oleval pildil näha on. 

Kookoshelvestega Madeleine koogikesed. Ilma kena kühmuta.
Samas, eks inimeste eelistused ongi erinevad ja maitse üle ei vaielda. Minu retsept, mille siin ära toon, on Julia Childi retsepti kohandatud variant. Ja mulle maitseb! :)

12 koogikesele, tavamõõdus (uskuge, tasub kohe topeltports teha :))

1 suur muna
60g suhkrut
75g nisujahu
60g võid
näpuotsaga soola 
0,5 tl vaniljesuhkrut või -ekstakti
kuni poole sidruni koor riivitult (ainult kollane osa!)

Panin jahu ja suhkru kaussi, segasin läbi. Lisasin muna ja segasin puulusikaga, kuni  sain tihke-tihke taigna. Siis lisasin riivitud sidrunikoore, soola ja vaniljeekstrakti. Sulatasin või, lasin jahtuda ja lisasin taignasse. Segasin, kuniks tainas oli ühtlane. Siis panin külmkappi ja lasin üks-kaks tundi seista. 
Seisnud taigna tõstsin teelusikate abil vormidesse (taigen on tihke, võib jääda pallikesteks ja ei pea vormis laiali siluma) ning küpsetasin 180*C ahjus umbes 15 minutit, kuniks koogikesed olid kerkinud ja servadest pruunikad (pealtpool jäävad heledaks, vormi vastas olev külg küpseb pruuniks- sealjuures väga pruuniks ei tasu lasta).
  

Koogikesed on head nii soojalt kui jahtunult, kes soovib, võib peale raputada tuhksuhkrut :) Ja kuigi sidrunikoorevariant on väga hea, soovitan katsetada igasuguseid muid maitseid- mina kavatsen enne jõule piparkoogimaitseaine varianti katsetada. :) Ja mooniseemnetega oli ka hea... ja kuivatatud jõhvikatega... :)

Siinjuures pean mainima, et väga mõnusa erilise aroomi annab see, kui või sulatamisel keema lasta ja veidi pruunistada. Hoopis teine lugu, kui niisama sulatatud võiga! Aga kuna lõpptulemuses omadustelt väga tuntavat vahet ma ei saanud, panin retsepti niisama sulavõi. Samas, proovige pruunistatud võiga, nii hea lõhn!

Neljapäev, 14. november 2013

Ebaküdooniatarretis

Viimase aja kokkamine möödub lihtsuse märgi all. Kiirelt, mugavalt, ei midagi erilist. Blogida nagu midagi ei olegi... samas, peas küpsevad niiii suured plaanid... loodame, et varsti jõuan ka teostamiseni :)


Purki pandud ebaküdooniatest saadud siirupiga oli väga mõnus õrna mahlatarretist teha. Soovitan.

Neli pokaalikesetäit.

1 dl ebaküdooniasiirupit
4 dl vett
5-6 želatiinilehte (vastavalt pakil olevale juhisele!) + külma vett paisutamiseks

Panin želatiinilehed külma vette paisuma, lasin 5 minutit seista. 
Kuumutasin 2 dl vett keemiseni. Valasin juurde 2 dl külma vett, lisasin želatiinilehed ja lahustasin nad. Lisasin ebaküdooniasiirupi, segasin vedeliku korralikult läbi ja valasin pokaalidesse. Tõstsin jahedasse ja lasin tarretuda (minimaalselt 4 tundi).


* Kuumutasin ainult osa veest, kuna tahtsin, et ebaküdooniasiirupi lisamisel oleks vedelik jahedam. Iseenesest võib kogu vedelikku koos kuumaks lasta, aga arvasin, et ilma kuumutamiseta läheb vähem vitamiine kaotsi :)
* Tarretisse võib lisada ka siirupis olnud ebaküdooniatükke- annavad mõnusa maitse. 

Reede, 1. november 2013

"Mina kümme korda kuulsam" ehk ebaküdooniad telepurgis

Palun taas vabandust, et blogi nii unarusse on jäätud. Päevapildid on kaameras ootamas, ma luban. Lihtsalt arvutimasina ette ei jõua, et neid siia üle tuua.
Praegu aga nö päevapilt 25. oktoobrist, mil ma pealinnas käisin ja mind purki pisteti. Telepurki. Ebaküdooniaid ka :)

Videoretsept on siin: ERRi lehel.  

Ebaküdooniatest olen varasemalt kirjutanud siin, leidub nii teooriat kui retsepte. Ja lisaks ka siin, kus muuhulgas ka väike video :)

Neljapäev, 26. september 2013

Lihtne feta-spinatipirukas

Fetajuust ning spiant maitsevad koos väga hästi. Ühel kenal sumedal õhtul panin nad koos lihtsasse lehttaignapirukasse.


1 kg lehttaigent
500g spinatit
250g fetajuustu
1 muna
vorstirohtu e majoraani

Kuna kasutasin külmutatud spinatit, siis lasin sellel kõigepealt sulada, seejärel hakkisin spinatilehed väiksemaks (värske spinati puhul tuleb lehed puhtaks loputada ja siis pannil "ära närtsitada" - ehk kuumutada, kuni lehed vajuvad kokku. Ning seejärel jahtuda lasta ning hakkida).

Segasin spinati murendatud fetajuustuga, maitsestasin majoraaniga, segasin hulka lahtiklopitud muna.
Rullisil lehttaigna lahti, lõikasin kaheks võrdseks nelinurgaks. Asetasin ühe nelinurga küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, tõstsin ühtlaselt peale spinatisegu, katsin teise taignaplaadiga ning surusin servad kokku.
Küpsetasin 200*C ahjus, kui pirukas oli pealt kena ja kuldne (max 30 min).


Laupäev, 21. september 2013

Ahjuliha küüslaugu, sibula ja kõrvitsaga

Mõnusalt lihtne argiroog, mis maitseb vägagi hästi. Just paras jahedamasse sügisilma. Retseptis konkreetseid koguseid otseselt ei ole, kuna rooga saab teha just nii suure portsu, kui keegi tahab.


sealiha, mõnus kamaraga tükk
terveid küüslauke, iga sööja kohta vähemalt kaks-kolm
sibulaid, vähemalt kolm
muskaatkõrvitsat, meil kolme sööja peale üks 25cm pikkune isend
soola, pipart
paar sl oliivõli
1-2 dl vett

Hõõrusin lihatüki mõlemalt poolt soola ja pipraga ning asetasin ahjuvormi. Lõikasin küüslaukudelt väiksed "kaaned" pealt ära ja asetasin liha ümber (koorida küüslauke pole vaja ning pealt tuleb lõigata nii, et pärast küpsenud küüslaugud oma taskukestest kätte saaks- pildil on näha, kuidas). Koorisin sibulad, lõikasin u 2cm jämedusteks ratasteks ja asetasin ahjuvormi. Koorisin kõrvitsa, eemaldasin seemnekoja, lõikasin viljaliha 2cm jämedusteks kangideks. Puistasin needki ahjuvormi. 
Raputasin köögiviljadele peale veidi soola, niristasin peale õli. Valasin ahjuvormi vee, katsin vormi kaanega ja küpsetasin eelkuumutatud 180*C ahjus poolteist tundi (aeg sõltub lihatüki suurusest- vaja on küpsetada niikaua, kuniks liha mõnusalt pehme).


Kui roog valmis, tõstsin liha ja küüslaugud vormist välja. Vormi jäänud kõrvitsa ja sibulad surusin kahvli abil pudruks, segasin vormis oleva leemega. Ja serveerisin söögi :)

Kolmapäev, 18. september 2013

Mõnusad täidisega kanakintsud

Täiesti juhuslikult, kasutades kodus olemas olnud toiduaineid, sai kokku pandud alljärgnev roog. Maitses see meie perele aga niivõrd hästi, et retsept tasub kirjapanemist. Et saaks tulevikus ka teha.



Neljale:

4 kanakintsu, nahaga
8 päikesekuivatatud tomatit
pundike basiilikulehti
pundike peterselli
4 küünt küüslauku
150g "Merevaiku" või toorjuustu

Koorisin küüslauguküüned, asetasin lõikelauale. Panin sinna juurde päikesekuivatatud tomati, basiiliku- ning petersellilehed. Hakkisin neid kõiki koos, kuniks olin saanud väga peenetükilise massi. Seejärel segasin juurde "Merevaigu" (kui kasutada toorjuustu, lisada ka soola!)
Lõikasin kanakintsudele "taskukesed" sisse- terava laia noa torkasin just kondi kohale, et liha sisse lõhe saaks. Panin igale kintsule täidist nii "taskusse" kui ka naha alla (umbes nii, et 2/3 tasku ja 1/3 naha alla).
Praadisin kanakintsud kaanega kaetud pannil, kuniks kana oli küps (tulemuseks oli liialt kõrbenud nahk, oleksin pidanud kana varem ümber pöörama :D Aga hoolimata kehvast pildist või lubada, et söök oli hää!)

Teisipäev, 17. september 2013

Aasta (toidu)pildis: 12. - 17. september

Köögiviljad on mõnusad! Lõunakeskuse Taluturult sain nii kenasid muskaatkõrvitsaid, punapeete ja muud head kraami pealekauba. Kõrvitsatest tegin, nagu hiljaaegu ka punapeedist, krõpsusid, lisaks sai kõrvitsast ahjus mõnus õhtusöök.




Lisaks tegin ühel õhtul täidetud kanakintsusid, mis maitsesid üle ootuste hästi. Täidiseks segasin kokku toorjuustu, päiksekuivatatud tomati, basiiliku, peterselli ja küüslaugu. Mõnus!


Sain ka ühe toreda kingituse. Välismaalt toodi mulle lagritsajuure pulbrit...pean nüüd selle peene asjaga midagi kokkama :D


Laupäev, 14. september 2013

Iirisekattega toorjuustukook

Vahel lihtsalt turgatab pähe mõni kokkamisidee või tuleb millegi isu. Paar päeva tagasi tundsin, et tahan ühendada toorjuustukoogi ja iirise. No ja nii ta läks...


20cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi jaoks:

Põhi:
100g küpsiseid (klassikalisi, nt Kalevi küpsiseid)
50g sulatatud võid

Kate:
800g maitsestamata toorjuustu
4 muna
100g suhkrut
kuni 380g keedetud kondenspiima (kaks poes müüdavat "Jaani" firma topsikut)
1 tl vaniljeekstrakti või-suhkrut
1-2sl piima
soolahelbeid


Vooderdasin 20cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi küpsetuspaberiga. Tampisin küpsised pudrunuiaga pudiks, segasin sulatatud võiga. Surusin küpsisepuru ühtlase kihina koogivormi põhja ja tõstsin vormi külmkappi. 

Segasin toasooja toorjuustu lahtiklopitud munade, suhkru ja vaniljeekstraktiga. Tõstsin kolmandiku toorjuustusegust teise kaussi ja segasin 190g (ehk üke topsikutäie) keedetud kondenspiimaga läbi. Seejärel segasin saadud iiriseseguse toorjuustu taas ülejäänud toorjuustu hulka, jättes segu siiru-viiruliseks.
Valasin toorjuustumassi külmkapist võetud küpsisepõhjale ning asetasin koogi eelkuumutatud ahju 150*C juurde küpsema.

Küpsetasin kooki umbes 1 tund ja 15 minutit, kuniks kook oli küpsenud, aga keskosa veel võdises. Siis tõstsin koogi ahjust välja ning lasin jahtuda. Jahtunud koogi tõstsin külmkappi ja lasin üleöö puhata.

Järgmisel päeval segasin teise topsikutäie keedetud kondenspiima kahe lusikatäie piimaga, et segu oleks veidi kergemini määritav (samas võiks see jääda ikkagi pigem paksem kui voolav, et koogil peal püsiks). Kallasin saadud iirisekatte toorjuustukoogile (ei pannud tervet topsikutäit, tundsin, et oleks liiast- seepärast on retseptis kasutatud väljendit "kuni 380g.." ), raputasin peale soolahelbeid ja serveerisin.


*Mida madalamal temperatuuril toorjuustukooki küpsetada, seda parem on. Tulemus jääb kreemjam ja ühtlasem ning kook õnnestub suurema tõenäosusega. Lisaks ei vaju kook jahtudes siis nii kokku ja koogi pinnale ei teki suuri lõhesid. Mulle meeldib 150*C. :)
*Kook jääb mõnusam, kui iirisene toorjuust on siiruviiruliselt valge toorjuustumassi sees. Mina segasin veidi liiga ühtlaseks ära (eriti äärtest) ja kook ei olnud nii tore, kui siiruviirulises osas.
*Toorjuustukook ei ole üldsegi nii hea, kui ta üle küpsetada, mistõttu tasub kooki tehes kella ka vaadata ja õige aja liginedes ahju kõrvale passima minna.
*Kasutasin 20cm läbimõõduga vormi. Iseenesest võib kasutada ka suuremat, 24cm vormi, aga siis jääb kook madalam (ja mulle meeldib kõrgem kook).  NB! madalama koogi puhul on küpsemisaeg väiksem.
*Toorjuust ja teised komponendid peavad olema toasoojad- siis segunevad nad ühtlaselt.
*Komponente ei ole vaja vahustada, piisab lusikaga segamisest.

*Mina kasutasin poes müüdavat Jaani keedetud kondenspiima, aga loomulikult võib selle ka ise valmis keeta.

Kolmapäev, 11. september 2013

Punapeedikrõpsud

Punapeedist saab valmistada palju maitsvaid ja kasulikke roogi, pirukatest suppideni. Kahtlemata leiab igaüks endale lemmiku :) Ja kes pole veel leidnud, proovigu neid krõpse. Maitsevad kindlasti! :)


Ühele sööjale:
üks suuremat sorti punapeet

frittimiseks õli
soovi korral soola

Koorisin punapeedi ning viilutasin õhukeselt. Võimalikult õhukeselt :) 
Kuivatasin punapeediviilud paberkäteräti vahel kuivaks, panin õli potikesega tulele. Testisin aeg-ajalt õli, pistes ühe punapeediviilu otsapidi õlisse- kui viil hakkas särisema, oli õli piisavalt kuum ja sai küpsetama asuda. 
Seejärel tõstsin punapeediviilud õlisse ja lasin neil küpseda, kuni helepruunikat jumet oli kohati näha. Edasi tõstsin viilud küpsetuspaberile, et nad jahtuks ja liigne õli ära nõrguks. NB! õlist välja võttes on krõpsud veel pehmed, aga jahtudes muutuvad kõvemaks. 


* Punapeeti on hea viilutada köögikombaini või köögimandoliiniga. Samas, mina tegin seda lihtsalt noaga ja sain ka hakkama
* Punapeediviilud tuleb enne õlisse panemist ära kuivatada, et nad õlis omavahel kokku ei jääks ja õli ei pritsiks
* Frittida tuleb väikeste portsude kaupa, et õli igast küljest punapeediviiludeni pääseks. Seega ühele inimesele tehes saab ilmselt kõik viilud korraga küpsetada, aga neljale tehes mitte
* Helepruuni tooni peaks ainult veidi tekkima- liialt pruuniks minnes on krõpsudel kõrbemaitse juures
* Kellele meeldib, või krõpsudele ka soola raputada, mina seda vajalikuks ei pidanud
* Ettevaatust, õli on kuum! Kindlasti peab käepärast olema potile sobiv kaas, millega õli katta, kui see peaks põlema minema. Titad ja koduloomad soovitan frittimise ajal köögist eemale hoida. 

Teisipäev, 10. september 2013

Aasta (toidu)pildis: 6. - 10. september

Pihlakamorssi ja praetud räimi, pirnijäätist ja ahjubanaane, lisaks veidi sügist silmailu :)






Esmaspäev, 9. september 2013

Ahjus küpsetatud banaanid

Retsept kahel moel ahjus küpsetatud banaanideks. Mõlemad moodused on head, magusaks küpsenud banaanid on kaetud kahe erineva kattega, kumbki isemoodi mõnus. Mulle meeldis meega veidi rohkem, minuarvates sobib mesi banaanidega. Aga suhkruga oli ka väga hea. 
Kõrvale sobib jäätis, maitsestamata jogurt, toorjuustuvaht või muu selline.

Retseptid nami-namis: siin ja siin. Koguselt kahele.

Meebanaanid

2 banaani
veidi sidrunimahla
1 sl vedelamat mett
1 sl riivsaia
mandlilaaste
1 sl võid


Koorisin banaanid, asetasin ahjuvormi. Määrisin pealt sidrunimahlaga ja siis meega. Raputasin üle riivsaia ning mandlilaastudega, panin peale võitükikesed. Küpsetasin banaane 225*C ahjus 15 minutit, kuniks banaan oli pehme ja kate pruunistunud.


Fariinbanaanid

2 banaani
1 sl võid
2 sl fariinsuhkrut
poole apelsini mahl


Koorisin banaanid, asetasin ahjuvormi. Määrisin pealt võiga, pigistasin peale apelsinimahla ja raputasin peale suhkru. Küpsetasin banaane 225*C ahjus 15 minutit, kuniks banaanid olid pehmed ja pealt karamellised.


Neljapäev, 5. september 2013

Aasta (toidu)pildis: 2.- 5. september

Mulle nii meeldivad vanad asjad :) No vaadake, kui ilus pipraveski allpool on :).
Lisaks sai lähipäevadel keedetud ploomi-vanillimoosi, söödud ploomikooki ja kodumaiseid viinamarju. Viimased on tõesti-tõesti head!





Kolmapäev, 4. september 2013

Palsamiäädikaga marineeritud sibul

See ei olegi niivõrd retsept kui et idee. Happeline keskkond teeb sibula mõnusalt pehmeks ja võtab vänguse ära- ja sellest ka idee sibulat salatina süüa. Niisama paljalt on minu mao jaoks liialt kange.
Panin kokku magusa palsamiäädika ja hea kodumaise sibula ning sain kokku väga hea lihakõrvase.


sibulat 
palsamiäädikat

Koorisin sibula ja lõikasin selle poolratasteks. Nii õhukeselt, kui sain. 
Siis tõstsin sibula kaussi, valasin peale veidi palsamiäädikat (just nii, et kõik sibul kokku saaks, aga nii, et ei ujutaks kaussi üle) ja mudisin sõrmede vahel, kuni kõik sibularibad olid tumedaks värvunud. Siis lasin nii pool tunnikest seista (minimaalselt 10 min) ja serveerisin koos lihaviiluga. 

Pühapäev, 1. september 2013

Augustikuine tomatisalat

Augustikuu oli mõnus. Alati on, sest siis on suveilmad mõnusalt mahedad ja päike ei kõrveta enam nii tugevasti. Vihmasabinaid kohta tihti, need annavad õhule värskuse. Ja loomulikult valmib hulk imehäid kodumaiseid vilju. Tomat sealhulgas. 

See salat on väga maitsev, kosutav ja korralikku kõhutäit pakkuv. Meie pere augustikuine lemmik. :) Põhikomponendid- tomat, sibul ja sai - peavad alati olema, aga lisaks võib igaüks ka muud meelepärast panna. Näiteks avokaadot... või veidi röstitud paprikat - miks mitte!



Korralik kõhutäis kahele

700g tomateid, soovitavalt erivärvilis ja -kujulisi
1 suur (punane) sibul
6 viilu ciabattat või 3-4 röstsaiaviilu
peotäis basiilikulehti
125g mozzarella juustu
2 sl külmpressi oliivõli
2 tl palsamiäädikat, mõnusalt kreemjat ja magusat
soola

Alustuseks võtsin umbes 150-200g tomateid ja surusin läbi sõela (saumikseriga saab ka :). Saadud tomativedelikule segasin juurde õli, palsamiäädika ja soola. 
Koorisin sibula ja viilutasin võimalikult õhukeselt. Saadud poolrattad panin eelnevalt kokkusegatud kastmesse seisma- just niikauaks, kuni muu salat oli ettevalmistatud (kastme happeline keskkond teeb sibula maitse mahedamaks ja struktuuri pehmemaks)

Edasi viilutasin tomatid ja sättisin vaagnale. Rebisin mozzarella suupärasteks tükkideks ja asetasin tomativiiludele. Rebisin basiilikulehed väiksemaks ja puistasin salatile. Röstisin saiaviilud.
Seejärel tõstsin sibula kastme seest välja ja asetasin tomativiilude peale. Valasin salati kastmega üle.
Viimaseks murdsin saiaviilud tükikesteks, asetasin salatile ja serveerisin kohe.

* See salat jääb visuaalselt palju ilusam ning isuäratavam, kui seda serveerida vaagnal, mitte kausis kokkusegatult. Maitse sellest otseselt ei muutu, aga ilusam on vaadata küll (ja uhkem lauale pakkuda). Uskuge mind, ma olen mõlemit pidi proovinud :D Pidin vaid tõdema, et mul on liisalt vähe paraja suurusega vaagnaid- pildistamiseks kasutasin seetõttu väga suurt vaagent, mis 
* Salati jaoks ei ole alati vaja poodi ciabattat ostma tormata- tavaline sai/sepik sobib ka. Meil on viimasel ajal koduaia tomat koguaeg kodus olemas, seega salatiisu korral ei viitsi enam poodi minema hakata.
* Kasutatav palsamiäädikas võiks olla hea ja magus. Odavama kategooria palsamiäädikas on liialt hapu.

Aasta toidupildis: 6, juuli - 31. august

Suvi on mööda lipsanud nii, et arvuti ette olen jõudnud väga vähestel kordadel. Oluliselt vähem, kui oleksin tahtnud. Blogi kujunduse ümberdisainimine peab veel ootama oma aega. Kokanduslikud katsed samuti. Vähemalt nüüd jõuan tüki aja tagant päevapiltide võlga üles postitada. Kuigi piltegi pole iga päeva kohta, palun vabandust. Samas, me ausõna toitusime pidevalt värskest kraamist, "sellest, mis kätte juhtus" ja ei kokanud peaaegu midagi. Ja kolm päeva järjest jogurtitopsi pildistada on kah jama.

Aga pole hullu. Puhkusevärk, võibki pilte vähem olla. Üldmulje on ju näha. Sügisel olen tublim, siis on korralikke roogasid ka ilmselt rohkem.

Püreestatud arbuus, millest sünnipäevalauale tervituskokteili tegin, sobib jääkuubikuteks ideaalselt. Siis ei muutu kuubikute sulades arbuusijook liialt lahjaks.

Minu esimene sõirakatsetus. Oleks võinud veidi parem olla. Teine katsetus sai juba kiidusõnu ja siis oli tarvis vorm ka ära osta :D Seega edaspidi on oodata rohkem sõirakatsetusi.

Tordiülejäägimagustoit. Ehk tegin mustikatorti vahukoorega, mida kaunistasin šokolaadiga. Nii sai ka magustoit.

Sõirateol eraldunud vadak. Rohekaskollane vedelik. Õnnestunud sõirateo (ühe etapi) tunnus :)



 Juulikuised aia(turu)saadused ...  mmm... :)

 Kiireks magusaisupeletajaks- seesamitahvlid.


 Palsamiäädikaga marineeritud sibul on HEA! Panen millalgi "retsepti" ka üles.

 Murakal käidud. Taas üks "esmakordselt elus" asi. Tore oli :)

 Prantsusmaalt kingiks saadud mustsõstrasinep oli maitsev.

 Tuttavatelt saadud karbitäis kodumune olid kuldseks õnnistuseks. Iga roog sai kuldkollane :)

 Tegin beseesid, nagu näha :)

 Ma lõhkusin oma blenderikannu ära :( Kas kuskilt saab osta Kenwoodi varuosasid?

 Jogurtibrülee.




 Rõdul kastis kasvavad herned. Õitsesid ja kandsid vilja kah.

 Saare tooted maitsevad mulle. Aitäh :)

 Kergelt pähklise mekiga kakaojook. Maitses samuti hea.

 Nädala toiduvaru (no peaaegu- piimatooted ja leib on puudu)

 Külmsuitsulõhe ja avokaado. Ideaalne kooslus.

 Head viiendat pulma-aastapäeva meile :)

 La Muu jäätised on head! Kohvijäätis hommikuks :D

 Mustikatest mustav kohupiima-vahukooretort. Pildil pool pulmatordist, taaskord esimene mulle teha.

 Pulmalauale tehtud tuuletaskud kuue erineva täidisega.

 Valmissaanud pulmatort.

 Viimane pühapäevasest pannkoogist :)


 Oi, kui tihti meil rösterit kasutatakse. Asjalik riistapuu.

 Ostsin endale ägeda ruudukujulise lõikelaua. Siin, nagu näha, enne õlitamist. Täna on ta palju kenam :)


 Mesi talveks varutud :)
 Veisesaba porgandi, sibula ja küüslauguga. Sobis vihmasesse augustipäeva.

 Ostsin laadalt endale ägeda mustriga lina. Hetkel kasutuses piknikulinana. Mulle nii meeldib see lauamuster seal peal :)

 LaMuu-hoolik. Päriselt. JA mangosorbett- ma poleks arvanud, et mitte-koorejäätis nii hea võib olla.

 Tomatisalat. Hooaeg ju :)

 Risotto. Vahelduseks oli tore korralikku sooja toitu süüa. Kohe näha, et sügis läheneb :)

 Vaatan oma raamaturiiulit ja mõtlen, et peaks midagi asjalikku kokaraamatutega peale hakkama. Muidu nad kah nii nukralt seal...

Eestimaine viinamari maitseb väga hästi. Lõunakeskuse Taluturult saab. Või siis tuttavate käest :)