Esmaspäev, 31. august 2015

Klassikaline õunastruudel

Struudel on Austriast pärit küpsetis, mis sai tuntuks 18. sajandil ja levis hooga Euroopas endise Austria-Ungari riigi aladel. Õhukeste taignakihtide vahel on täidis, mis võib olla nii soolane kui magus. Taigen ise on hästi õhuke ja pärast küpsemist krõbe. Struudlit serveeritakse soojalt, kõrvale sobib pakkuda näiteks jäätist või vanillikastet. 

Taigna võib kas ise teha või kasutada filotaigent. Mulle struudlitaigna tegemine väga meeldib, kuna tema venimisomadused on imelised. Imeõhukeseks veniv taigen ja lina abil kokku rullimine teeb küpsetamise väga põnevaks!


üks suur struudel, u 40 cm pikk

Taigen:
250 g nisujahu
25 g võid
1 muna
0,5 tl äädikat
vett

Täidis:
1 kg õuna (puhaskaal)
75 g suhkrut
2 tl kaneeli
100g rosinaid

Vahele ja peale:
75 g võid
100 g mandlijahu*
50 g suhkrut
tsipa tuhksuhkrut

Alguses tegin taigna: panin jahu kaussi, lisasin pehmemapoolse või ja segasin, kuni või oli pisikeste purudena. Eraldi nõus kloppisin lahti muna ja lisasin niipalju vett, et kokku sain muna-vee segu 150 ml. Lisasin sellele vedelikule äädika ja segasin läbi.
Valasin muna-vee-äädikasegu jahusse, segasin-sõtkusin hoolega, kuniks taigen oli ühtlane pall. Siis tõstsin taigna lauale ja sõtkusin viis minutit. Sõtkumine on väga oluline, seda aega ei tasu lühendada!
Kui taigen sõtkutud, on ta ilus ja siidine. Siis panin taigna kaussi, määrisin pealt õliga (et ta ära ei kuivaks) ja lasin toatemperatuuril tund-kaks puhata.

Sel ajal, kui taigen puhkas, tegin muud ettevalmistused:
Täidise jaoks puhastasin, koorisin ja tükeldasin õunad. Lisasin rosinad, suhkru ja kaneeli ning segasin hoolega läbi.
Teises kausis segasin mandlijahu ja suhkru.
Ning kolmandas kausis sulatasin 75g võid.
Katsin laua puhta linaga, sõelusin peale jahu- nii, et jahu kattis õhukese kihina terve lina.


Kui taigen oli puhanud, tõstsin ta kausist välja jahuga kaetud laua keskele. Rullisin taignarulli abil u 30x20cm ristkülikuks. Edasi hakkasin kätega taigent venitama. Selleks panin mõlemad käed taigna alla ja liigutasin käsi teineteisest eemale. Esimesel korral tundub see veidi hirmus, aga kui taigen on õigesti tehtud, ei lähe ta katki, vaid venib kenasti. 
Venitasin taigent, kuniks ta oli imeõhuke ja umbes 100 cm x 70 cm suur ristkülik. Taigen peab olema nii õhuke, et paistab läbi- kirjanduse järgi peaks läbi struudlitaigna armastuskirja suutma lugeda :)

Venitamisel jäävad taigna servad paksemad, need tuleb kääridega ära lõigata. Ja siis kiirelt sulavõiga taigen üle pritsida. Justnimelt pritsida, kuna pintseldamiseks on taigen liiga õhuke ja läheks pintslitõmbe all katki. Ära kulus mul umbes kolmandik sulavõist.
Kogu taignavenituse protsessi tasub teha suhteliselt kiirelt (aga samas rahulikult), kuna taigen hakkab õhu käes kuivama. Ja kuivanud taigen on rabe. Seepärast peab koheselt peale venitamise lõppu taignale sulavõid pritsima. 

Edasi katsin terve taignapinna mandlijahu-suhkru seguga. Ja siis tõstsin ühte lühemasse serva täidise. Sealjuures mitte täiesti serva, vaid servast nii 10 cm kaugusele. Vormisin täidise ilusa pikliku kuhjana. 




Kui täidis paigas, tuleb struudel kokku rullida. Kuna kätega rullimiseks on taigen liiga õhuke ja võib rebeneda, tehakse seda lina abil: Tõstsin täidisepoolse otsa lina veidi üles ja keerasin selle abil taignaserva täidise peale. Siis tõstsin lina kõrgemale ja tõmbasin enda poole - struudel rullis ennast kokku. Viimast tehes tasub taas pigem kiire olla, mitte väga aeglaselt rullida- siis tuleb struudel ilusama kujuga ja ei vaju liiga lapikuks. 
Kokkurullitud struudli vabad taignaotsad surusin kinni, lõikasin (vajadusel) veidi lühemaks ja voltisin struudli alla. Tõstsin struudli küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja pintseldasin üle sulavõiga. 






Küpsetasin struudlit 190*C eelkuumutatud ahjus umbes 30-40 minutit, kuniks struudel oli pealt krõbe ja kuldpruun. Küpsemise käigus määrisin ühe korra ka võiga, kulutades ära viimase osa sulatatud võist.
Valmis struudlil lasin viis minutit plaadil jahtuda, raputasin peale tuhksuhru ja siis serveerisin. 



*Kasutasin jämedama jahvatusega röstitud mandlijahu, mida toodab Germundi firma. Aga võib kasutada ka tavalist mandlijahu või mandlilaastu.

Esmaspäev, 24. august 2015

Krõbedad saiad punapeedi ja kitsejuustuga

Ütlemata mõnus on jalutada põllule ja sealt mõned punapeedid, mille kasvamist suvel jälginud olen, kaasa haarata. Mul sellist luksust varem olnud ei ole, mistõttu tundub see väga väga tore. Kuigi samas oleks peaaegu sama tore jalutada mõne rõõmsa turutädikese juurde ja temalt hoolega kasvatatud peete osta. Pildil olevad kaunid siiruviirud on justnimelt ostetud, kuigi turutädikese asemel oli kena noor mees :)

Täna lõuna ajal ampsasin päris mitu peeti ära. Käed siiamaani roosad :) Üks neist punapeediroogadest on nüüd siin.


Kahele

4 viilu saia/sepikut/ciabattat
kaks pisikest punapeeti (või üks suurem)
100 g värsket kitsejuustu
2 sl võid
palsamiäädikat

Sulatasin pannil või, praadisin selles saiaviilud mõlemalt poolt kuldseks. Tõstsin nad pannilt ära ja lasin jahtuda.
Viilutasin toore peedi hästi hästi õhukesteks viiludeks ning asetasin saiadele. Murendasin peale kitsejuustu. Niristasin kitsejuustule palsamiäädikat ja serveerisin kohe.

Neljapäev, 13. august 2015

Banaani-mustikajäätis

Õues on palav ja tahaks pidevalt midagi jahutavat ampsata. Selleks puhuks ideaalse roa otsa "komistasin" paar päeva tagasi Nami-Nami kokandusportaalis. Banaan+ mustikad, oh, kui mõnus! Jäätisene, samas toortoit ja puhas hunnik vitamiine! :)

Nami-Nami portaal on nüüd, muide, palju uuema ja kenama väljanägemisega ja sisu on ka põhjalikum. Minge uurige! :) Kes hoolikalt otsib, leiab üles ka siit blogist tuttavaid jutte-katsetusi :) On uhke öelda, et selle blogi perenaine on edaspidi ka Nami-Nami üks toimetajatest :)


Kahele

kaks küpset banaani
1,25 dl mustikaid
näpuga soola

Eelmisel õhtul viilutasin banaanid ja panin sügavkülma. Järgmisel päeval panin külmunud banaaniviilud, mustikad ja soola kannmikserisse ja töötlesin, kuniks sain ühtlase kreemja massi. 
Serveerisin kohe

* Nipp! - Kuigi kreemjama tulemuse annab külmutatud banaan+ külmutamata mustikad, saab rooga kiirelt teha ka kasutades külmutatud mustikaid+ mittekülmutatud banaane