Kevadine salat tomati, salatkressi ja musta küüslauguga

Ma teen täna lühidalt :) Salat on hea, räägib enda eest. 

Tõenäoliselt tekitab mõningat imestust must küülauk- selle kohta lugege siit. Mulle ta meeldib, magusa ja tagasihoidlikuma küüslaugumaitsega ja põnevalt musta värvi. :)

Kahele (kogused natuke umbes):

250 g mozzarella juustu

250 g kirsstomateid

kaks peotäit salatkressi lehekesi

4-6 musta küüslaugu küünt

2 tl külmpressitud oliivõli

Lõikasin mozzarella väiksemaks, asetasin taldrikule. Lisasin tomatitükid, salatkressi ja musta küüslaugu viilud. Niristasin õli peale ja serveerisin.

Kookose-chia puding rabarberiga

Kookos ja rabarber sobivad väga mõnusasti kokku. Chia seemned lisavad särtsu :) Mõnus ja kevadine magustoit.

Koguselt kahele.

2 dl kookospiima

3 sl chia seemneid

1 suurem vars rabarberit

paar sl suhkrut (vastavalt oma maitsele, eks :)

Segasin kookospiima ja chia seemned, jaotasin kahe vormi vahel ja panin külmkappi paisuma.

Hakkisin rabarberivarred tükkideks, panin potikesse. Lisasin suhkru ja hautasin umbes viis minutit, kuniks rabarber oli pehme. Tõstsin poti tulelt ja lasin rabarbisegul jahtuda.

Enne serveerimist tõstsin rabarbrikompoti kookospiimapudingu peale. Mmm... mõnus :)

Nõgesepesto

Kas umbrohi kasvab juba jõudsalt? Siis on õige aeg umbrohus peituvad vitamiinid sisse süüa! :) Ja kevadistes noortes taimedes- nõgeses, naadis, võililles, nurmenukus jne on vitamiine palju. Nõges ise sobib nii pirukasse, supiks, nii mõnekski magustoiduks kui ka pestoks. Hetkel juttu siin just viimasest, muud road peavad uut nõgeste suure(ma)ks kasvamist ootama :)

50 g noori nõgeselehti

50 g Valio Forte või parmesani juustu

25 g mandleid

0,5 küüslauguküünt

1 dl külmpressitud oliivõli

soola

Panin korjatud nõgeselehed kaussi, valasin peale keeva vee. Lasin mõned minutid seista (võtab kõrvetamise ära!). 

Panin juustutükid, mandlid, kooritud küüslauguküüne, oliivõli ja näputäie soola köögikombaini pisikesse purustajasse, lisasin kurnatud ja kuivaks pigistatud nõgeselehed. Panin masina tööle ja lasin käia, kuniks segu oli ühtlane (siinkohal saab igaüks valida, kui tükilist või kreemjat pestot ta tahab).

Serveerin spagettidega. Aga säilitamiseks tasub panna puhtasse purki, valada sentimeeter oliivõli peale, purk kinni keerata ja külmkappi pista. Mõned nädalad ikka säilib (pole ise täpsemalt säilimist katsetanud, sest teen tavaliselt pestot kohe söömiseks sobiva portsu).

* Retsepti valmimist toetas Veski Mati oma uute pastatoodetega, aitäh!

Olles nüüd katsetanud nii mõndagi Veski Mati pastat, saan kokkuvõttes öelda, et nende pastade puhul meeldib mulle enim nende väiksem kuju. Ma lihtsalt olen selline, kellele liiga suurekujulised pastatükid ei meeldi :) Kvaliteedilt ei oska ma kah midagi väga paha öelda- turul on palju hullemaid eksemplare saada. :D

Vanilje-naadimuffinid

Kevad on käes. Linnukesed laulavad, (umb)rohi ajab end maa seest päikse poole ja tuju läheb järjest rõõmsamaks. Ja otseloomulikult tasub seda kevadet ka küpsetistesse peita.

Allolevad naadimuffinid on mahedad, maitsevad üldjuhul kõigile. Naat domineerima ei jää, aga väga ilusa värvi annab küll. 

Retsept Nami-Nami kokandusportaalist. Koguselt 12 tavasuuruses muhvikest.

3 muna

1,5 dl suhkrut

50 g hapukoort

100 g sulatatud võid

3 dl nisujahu

1 tl vaniljesuhkrut

1,5 tl küpsetuspulbrit

0,5 tl soola

3 dl tihkelt kokku surutud värskeid naadilehti

Alustuseks valasin naadilehtedele keeva vee ja lasin neil taigna kokkusegamise ajal seista.

Kloppisin muna suhkruga vahtu, lisasin hapukoore ning jahtunud sulavõi. Segasin läbi, kallasin juurde omavahel segatud kuivained. Segasin taigna kokku. 

Kurnasin naadi, pigistasin kuivaks ja hakkisin peeneks. Segasin taigna hulka.

Jaotasin taigna paberiga vooderdatud muffinipanni aukudesse, tõstsin panni eelkuumutatud ahju ja küpsetasin 220*C juures umbes 12-15 minutit, kuniks muffinid olid kerkinud ja pealt helepruunid.

Spargel. Kolmel lihtsalt viisil, imemaitsvalt

Kena ja kodumaine spargel on saadaval juba paar nädalat. See postitus oli valmis ka juba nädalakese, aga kuna otsustasin sel nädalal maale minna ja endale veidi arvutivaba aega anda, jõuab see teieni alles nüüd. Samas, veel ei ole ju liiga hilja :)

Spargel on imemaitsev varakevadine köögivili, täis vitamiine ja mikroelemente, mis organismile palju kasu toovad. Valmistamisel soovitan jääda võimalikult lihtsakoeliseks, sparglil endal on hea maitse, mida nautida. Spargli head kaaslased on muna, juust ja sink :)

Enne sparglist roogade valmistama hakkamist tasub need kergelt veega üle loputada, et eemaldada mullaosakesed (kui neid peaks olema). Seejärel tuleb sparglivarred ükshaaval sõrmede vahele võtta ja painutada, kuni murdub ära alumine, liialt puine ots. Sealjuures tasub kinni võtta ikka pigem varre alumisest otsast, et kadu oleks võimalikult väike :)

Kui kasutada välismaiseid sparglivarsi või sellised, mis liialt puised, võib sparglitelt kergelt pealmise kihi ära koorida. Noortel kodumaistel sparglivartel pole vaja seda teha!

Kõige lihtsam viis spargli valmistamiseks on röstimine. Selleks laotasin sparglid ahjuvormi, niristasin peale hästi väheke oliivõli ja röstisin 200*C juures umbkaudu viis minutit. Kui on veidi jämedamad sparglid, siis võib aeg pikeneda kuni kümne minutini, aga rohkem aega ikka ei kulu.

Serveerimiseks piserdasin peale veidi sidrunimahla, kõrvale pakkusin kooreta keedetud muna, mille voolav kollane heaks kastmeks oli. 

Teiseks väga heaks roaks, mis lõuna ajal kiirelt kõhtu täitis, on singiga röstitud spargel. Iga sparglivarre kohta läheb vaja ühte viilu toorsuitsupeekonit (sobib ka veidi taisem toorsuitsusink). 

Valmistamiseks keerasin iga ettevalmistatud sparglivarre ümber peekoniviilu, seejärel ladusin nad ahjuplaadile ja küpsetasin 200*C juures niikaua, kuni sink oli krõbe. Serveerisin kohe.

Kolmandaks mõnusaks roaks, mis ilusti näiteks hommikusöögiks sobib, panin kokku spargli, muna ja singi. Valmistamiseks läheb vaja muffinipanni.

Vooderdasin muffinivormi avad toorsuitspeekoniga /-singiga, hakkisin igasse "pessa" ühe ettevalmistatud spargli ja lõin ühe muna. Küpsetasin 200*C ahjus, kuniks muna oli valminud meelepärase küpsusastmeni (mõni soovib munakollast vedelana, mõni mitte). Serveerisin kohe.

Kitsejuustutort murulauguga

Selle soolase tordi retsepti avastasin enda jaoks viimaste lihavõttepühade aegu. Tort sai väga hea, parajalt maheda aga erilise maitsega. Kindlasti kavatsen ka edaspidi pidupäevadel lauale panna!

Retsept Nami-Namist.  (Mina tegin põhja näkileibadest, originaalretseptis on vaja soolaseid küpsiseid. Mõlematpidi on hea ) Kogus 20 cm läbimõõduga vormi jaoks.

100g näkileiba 

75 g sulatatud võid

300g maitsestamata toorjuustu

300g kreemjat kitsejuustu

1 küüs küüslauku

mõnus punt murulauku

2 dl 10%list rõõska koort

4 lehte želatiini

soola, pipart

Purustasin näkileivad taignarulli abil, segasin sulavõiga. Surusin massi lahtikäiva koogivormi põhja ja panin vormi katte kokkusegamise ajaks külmkappi.

Katte tegemiseks panin želatiinilehed külma vette paisuma. Võtsin suure kausi, segasin seal omavahel kitsejuustu ja toorjuustu, riivisin juurde küüslaugu, lisasin soola ja pipart ning segasin hoolega ühtlaseks. Hakkisin murulaugu ja lisasin toorjuustusegule (jätsin veidi murulauku alles).

Kuumutasin koore ning sulatasin selle sees kuivakspigistatud želatiinilehed. Segasin koore toorjuustumassi hulka ja valasin segu näkileivapõhjale. Puistasin peale allesjäänud murulagu ning asetasin tordi tagasi külmkappi, kus see järgmise päevani tahenes.

Karulaugu-tomatisaiad

See postitus muudab kohe mitut asja. Esiteks pajatasin ma mõni aeg tagasi, et ma pole kunagi põhjamaalaste lemmikut, karulauku, söönud. No nagu sellest postitusest kohe selgub, siis nüüd ma olen :) Ja teiseks- siin postituses olevad pildid on klõpsitud hoopistükkis mu sõbranna peene kaameraga, mitte minu tavalise pisikese "digiseebikarbiga". Eks on ju suured uhked peegelkaamerad kohe palju põnevamad ning kutsuvad pildistamise proovikatseid tegema. Hoolimata sellest, et ahjust tulnud roog selle foonil ära jahtuda jõuab- huvi nõuab ohvreid :D

Et nüüd pikemalt ja rahulikumalt kõike seletama hakata, siis ... alustame karulaugust. Nami-nami kokandussõnastik ütleb karulaugu kohta nii mõnegi sõna, mina ütleks, et tegu on kevadise ja kasuliku taimega, mis maitselt meenutab küüslauguhõngulist sibulat :D Ja kasvab ta pigem Eesti põhjaosas- mistõttu ka mina, põline lõunamaalane, ei olnud teda varem hamba alla saanud.
Ja need kaks korda, mil ma teda sel nädalavahetusel sõin, ütleksin, et karulauk sobib iga söögi sisse, kuhu sobib ka roheline sibul. Esimesena tulevad mulle pähe erinevad salatid, aga ka pesto, pitsa ja paljud muud road. Ideid saab näiteks siit.

Täna aga kirjutan tomatisest võileivakattest karulauguga. Nimelt on nami-nami kokandusfoorumis võileibade kooskokkamise kuu- ja kui me sõbrannaga arutasime, et mida lõunaks süüa teha, siis polnud vaja pikalt mõelda :) Võileivaidee sai paika, ning pärast Sadama turu külastamist (äge koht muide!), kui kotti sai muuhulgas pistetud ka punt karulauku, kujunes meie võileib just järgnevaks.

üks pikk ciabatta (või mitu pisikest)
kaks suurt lihatomatit
üks ilus punt karulauku
100 g juustu viiludena
soola
pipart
veidi oliivõli

Alustuseks tükeldada tomatid pisikesteks tükkideks ja panna kaussi. Siis hakkida karulauk peeneks, lisada tomatite juurde, raputada peale veidi soola ja purustatud pipart ning kõik see omavahel ära segada.

Järgmiseks tuleb võtta ciabatta ja see ristipidi parajateks tükkideks lõigata (väikseid ciabattasid lõigata pole vaja). Seejärel lõigata saadud tükid.. ee...horisontaalselt ( :D)  pooleks, nii, et saab kaks poolt- üks pool saab hiljem kaaneks peale.
Edasi panna caibattad ahjuplaadile, avatud raamatuna lahti. Ühele poolele panna peale juustuviilakad, teisele poolele niristada peale veidi oliivõli ja asetada plaat ahju, mis on pandud grillrežiimile. Küpsetada mõned minutid, kuni juust on sulanud, sai soojaks läinud ja pealt kergelt krõbe.

Tõsta saiad ahjust välja, asetada taldrikutele ja tõsta juustuga poole peale mõnus kuhi tomati-karulaugusegu. Seejärel murda teine ciabattapool kaaneks peale. Serveerida kohe.

Pildistamisest niipalju, et peegelkaameraga pildistamine on ikka teadus omaette :D Kõik need isod ja särid ja muu...oeh...aga põnev on ka (jään ootama oma peegelkaameraajastut - ehk ei pea väga kaua enam seda aega ootama :D ). Siinolevad pildid on töötlemata (kui nime lisamine välja jätta), on näha, et digipeegelkaamera teeb pildi väga ruumilise, valgus ja varjud mängivad ikka palju rohkem (ei hakanud sel korral lisavalgustustega mässma) ja piltide tegemist peab palju õppima.
Aga noh, on ju kenad? :D

Mahe kana-naadipirukas

Juba pikemat aega plaanin naadist midagi küpsetada. Ja kuna pärast eilset õhtusööki jäi üle veidi grillkana, mõtlesin välja järgneva piruka.

Põhi:
100g võid
2dl nisujahu
1 dl kaerahelbeid/mitmeviljahelbeid
2 sl hapukoort
näpuotsaga soola


Kate:
300g grillkana (sobib ka muul moel küpsetatud kana)
üks-kaks peotäit kevadist naati
2 muna
2 dl 10% rõõska koort
1 tl soola
basiilikut
peterselli


Pirukapõhja tegemiseks näpi külm või ja jahu puruseks, lisa mitmeviljahelbed, sega läbi. Seejärel lisa sool ja hapukoor ning sõtku taigen ühtlaseks. Suru taigen palliks kokku ja pane 30 minutiks külmkappi. Seejärel suru rahunenud tainas pirukavormi põhjale ja külgedele, torka taignasse kahvliga augud ja pane veel 15 minutiks külma.
Sel ajal, kui taigen külmas puhkab, tuleb kana hakkida väikesteks tükkideks, samuti naat - ja siis need omavahel läbi segada. Teises kausis kloppida lahti kaks muna, lisada koor, sool ja veidi värsket basiilikut ning peterselli.

Kui pirukapõhi on puhanud, jaotada kana-naadi segu ühtlaselt vormi, valada peale koore-muna segu ja küpsetada 180*C juures 30 minutit, kuni taignaservad on kenasti pruunikad ja täidis hüübinud.

Sobib heaks ja mahedaks õhtusöögiks koos värske salatiga.

Nõgesebatoonid

Kevad on hea aeg. Lähed õue ja korjad maitsva ja kasuliku toidukraami maast üles :D Ja pereliikmed kiidavad veel takka, et "korja jah umbrohi ära" :D
Seekord siis nõgesebatoonikesed. Head supi kõrvale ampsata. Antud kogusest saab 12 tükki.

2,5 dl käesooja vett
25g pärmi
2 tl soola
3 sl õli
4 dl tavalist nisujahu
3 dl täistera nisujahu
2 dl hakitud nõgeselehti (tihkelt kokku surutud 2 dl)


Alusta nõgeste kupatamisest. Selleks kalla puhastele, noortele nõgeselehtedele keev vesi peale (nii et vesi kataks lehed) ja sega korraks läbi. Kurna vesi. Selle tulemusena nõges enam ei kõrveta ja saab lehed rahulikult tükkideks hakkida.
Edasi lahusta pärm käesoojas vees, lisa kuivained ja õli, sega mass ühtlaseks. Lisa hakitud nõgeselehed ja sega veelkord. Vormi taignast kohe 12 ühesuurust batoonikest ja aseta ahjuplaadile. Soovi korral tee terava noaga batoonikestele sisselõiked. Lase soojas kohas 25 minutit kerkida ja seejärel küpseta 225*C ahjus 20 minutit. Ahjust välja võttes niisuta batoonikeste pind veega ja lase rätiku all veidi jahtuda.

Mungoa idandid

Kevadisel ajal on lausa kohustuslik, et söögi kõrvale on suur kogus värsket salatit. Et salatimaterjali mitmekesistada, proovisin ise munguba idandada. Edaspidi teen seda kindlasti veel, kuna idandid on väga kasulikud ja väga maitsvad. Minule meenutasid maitselt värsket hernest. Ja kasutamist leiavad nad kindlasti ka panniroogades, mitte ainult salatites. Kuigi esimese portsu sõin peaaegu et täielikult niisama ära :D

Idandamiseks võtsin 0,8 l puhta klaaspurgi, kuhu panin 1 dl ubasid. Seejärel katsin purgi kolmekordse marliga ja kindlustamaks selle paigalpüsimist, panin ümber purgikaela kaks kummi. Valasin purki (läbi marli) umbes 3-4 dl toasooja vett ja lasin ubadel öö otsa liguneda.
Hommikul, kui oad olid paisunud, valasin vee ära, loputasin ube puhta toasooja veega(ikka läbi marli-seda ei eemaldanud nüüd enne kui idandid valmis), kurnasin ka selle vee hoolikalt ära ja asetasin purgi viltu klaaskaussi (kaussi seetõttu, et purk püsiks viltu ja vesi saaks ära nõrguda- oad ei taha vees liguneda, aga vajavad niiskust). Siis asetasin kausi koos purgiga kappi. Kuna mungoale meeldib pimedas idaneda :)
Edasi loputasin idanevaid ube kaks korda päevas. Ikka toasooja veega ja läbi marli, hoolega vett ära kurnates.
 Idandid valmivad nii kolme päevaga. Umbes. Mõni inimene laseb idanditel päris pikaks kasvada, mõni mitte. Minul seekord kasvasid suhteliselt pikaks- selpuhul on ülekasvamise oht, ülekasvanud idandid aga lähevad mõruks. Seega mõõdukus on hea :)

Kui idandid valmis, säilivad nad külmkapis nii nädalakese.
Pakun siia ka ühe kevadise salati, kus idandeid kasutada.

2 dl idandeid
peotäis murulauku
1 dl jänesekapsast
2 dl kodujuustu
5 kirsstomatit


Haki murulauk jämedalt, lisa idandid, jänesekapsas ja kodujuust. Lõika kirsstomatid neljaks, lisa kodujuustusegule. Sega hoolega.