Esmaspäev, 24. veebruar 2014

Pihlaka-kamatort "Põlispuu"

Mulle meeldib Eestimaa. Justnimelt see maa- see loodus ja tunne, mis tekib, kui siin olla ja kõndida. Ma võin mingi aeg elada linnas, nautida neid mugavusi, mis linnaelu annab, üldse mitte maale mõelda, aga siiski jõuab ühel hetkel ette see piir, mil ma tahan tagasi. Tagasi sinna, kus lõhnab just nii, nagu peab. Tagasi sinna, kus tunne on just see õige.
Minu kodukandis on üks tamm, mis mind rõõmustab ja vajadusel lohutab. Ma ei tea, kuidas ta seda oskab, aga hea, et ta olemas on.  :)


Tort "Põlispuu"

Biskviit:
3 muna
1,25 dl suhkrut
0,75 dl nisujahu
0,75 dl kartulitärklist
0,5 tl küpsetuspulbrit

Kamavaht:
4 dl 35%list rõõska koort
5 sl kamajahu
4 sl suhkrut

Pihlakavaht:
4 dl 35%list rõõska koort
kuni 1 dl suhkrut (maitse järgi!)
4 dl pihlakapüreed (4 dl pihlakaid + 0,5 dl vett koos püreestada)
4 lehte želatiini

Vahele:
0,5 dl pihlakapüreed (u 0,75 dl pihlakaid + veidi vett koos püreestada)

Kaunistamiseks:
150 g tumedat šokolaadi


Tordi valmistamiseks alustasin biskviidi tegemisest: vahustasin munad suhkruga tugevaks heledaks vahuks, seejärel sõelusin juurde omavahel segatud kuivained. Segasin ettevaatlikult taigna ühtlaseks ja valasin 20cm lahtikäivasse koogivormi. Küpsetasin 200*C juures umbes 15-20 minutit, kuniks tordipõhi oli pealt kena ja pruun. Lasin biskviitpõhjal jahtuda ja eemaldasin vormist. Seejärel lõikasin kaheks kihiks.

Kamavahu valmistamiseks vahustasin rõõsa koore suhkruga tugevaks vahuks, seejärel segasin juurde kamajahu.

Pihlakavahu tegemiseks valmistasin esmalt pihlakapüree: võtsin sügavkülmutatud pihlakad, lasin neil sulada. Siis lisasin veidi vett ja püreestasin massi saumikseri abil hoolikalt.
Kui püree valmis, vahustasin rõõsa koore suhkruga tugevaks vahuks ja lisasin pihlakapüree. Segasin läbi, saades vedelamapoolse roosa vahu.
Panin želatiini külma vette viieks minutiks paisuma, siis vajutasin paisunud lehed käte vahel veidi kuivemaks, asetasin nad kruusi ja valasin peale veidi äsja keedetud vett. Lahustasin kuumas vees želatiinilehed ning segasin saadud vedeliku pihlakavahu hulka (ettevaatlikult, esmalt veidi pihlakavahtu želatiinivedeliku hulka lisades, et temperatuurid ühtlustuks ning alles siis segu ülejäänud pihlakavahu hulka segades).

Tort enne kamavahuga katmist ja kaunistamist
Tordi kokkupanemiseks asetasin ühe biskviitpõhjaketta 20 cm lahtikäiva tordivormi põhja, lisasin pool kamavahust. Tõstsin peale teise biskviitpõhja ja määrisin peale pihlakapüree. Valasin peale kogu pihlakavahu ning asetasin tordi üleöö külmkappi tahenema. 

Järgmisel päeval tõstsin tordi külmikust välja, eemaldasin ettevaatlikult vormist ja asetasin alusele. Määrisin peale ülejäänud poole kamavahust ning kaunistasin sulatatud šokolaadiga (ja konkreetse tordi puhul ka beseest valmistatud puuga, mis šokolaadiga üle pintseldatud).

* Pihlakad võiks kindlasti olla eelnevalt sügavkülmutatud või sügisel puu otsas veidi külma saanud, siis nad ei ole nii mõrud.
* Pihlakapüreed tegin selle tordi jaoks umbes 5 dl pihlakatest. Väga täpselt ei mõõtnud, seega vabandan, kui kellelgi jääb püreed veidi üle või puudu.
* Pihlakapüree jaoks ei näinud vajadust pihlakaid keeta, piisas niisama sulanud pihlakate püreestamisest. Saigi hea pihlakase maitse ja kena värvi. Veidi vett lisasin püreestamise ajal küll, muidu oleks segu liiga tahke. * Püree läbi sõela ajamises vajadust ei näinud, peened tükid ei seganud söömisel mitte kuidagi :)
* Biskviidil lõikasin mina servad ära- et nad liialt tihked õrna tordi sees ei jääks. Lõikasin ära ja pealmise ketta, mis minu arvates liialt tume (ja seeläbi teise maitsega) oli.
* Biskviiti lisaks immutada ei ole vaja.
* Zelatiini lisamisel tuleb olla hoolikas ja segude temperatuurid ühtlustada, muidu võib juhtuda, et želatiin läheb tükki.


* Piltidel olev puu on tehtud beseest- valmistasin kaks puupoolt, mille hiljem omavahel šokolaadiga kokku panin- nii jäi puu võra osas kena ruumiline efekt ning juured jäid igas suunas laiali ning toetasid puud tordil. Pealt pintseldasin puu sulašokolaadiga üle, et jääks kena struktuurne väljanägemine.
Lumise efekti andmiseks puistasin peale tuhksuhkrut

* Nami-Nami kokandusfoorumis toimub kuuendat aastat äge tordivõistlus isamaaliste tortide auks. Esitasin oma tordi ka sinna. Võistlust soovitan piiluma minna, sealt leiab nii ägedaid tordiideid! :)

* Tort sai eespool mainitud tordivõistlusel huvitava šokolaadi kasutamise eest eriauhinna ning pisikesel Facebooki hääletusel rahva lemmiku tiitli. Aitäh :)

Kolmapäev, 19. veebruar 2014

Torti kodumaa sünnipäevaks, 2014

Nagu teada, on sel nädalavahetusel põhjust torti teha, kuna ees ootab taaskord sünnipäev. Nii minu õe kui ka Eesti riigi. Tordisöömiseks põhjust topelt! :) Ja kuigi tasub lauale ka magus tort panna, soovitan teha ühe hea ja kodumaise võileivatordi, mis garanteeritult kõigile maitseb. Vähemalt meie peres küll, kuna sel korral valisin sellise maitsekoosluse, mis tavalise võileivana alati peale läheb. Ja tordina ka!

Kuna Nami-Nami kokandusfoorumis on juba kuuendat aastat järjest kodumaa sünnipäeva puhul tordivõistlus, esitasin selle tordi ka sinna. Tordivõistlust tasub piiluma minna, sealt leiab igal aastal väga mõnusat inspiratsiooni!


"Talupoja võileib"

kuni 2 pätsi kandilist rukkileiba
7-8 viilu head suitsusinki
3 suurt sibulat
8 muna
250g toasooja võid
5 sl majoneesi

Lõikasin leival koorikud ära, järelejäänud leiva lõikasin suurteks, leivapikkusteks viiludeks. Täidise jaoks valmistasin munadest, võist ja majoneesist munavõi (keetsin, jahutasin ja koorisin munad. Surusin kahvli abil munad puruks, lisasin sooja või ja majoneesi ning segasin ühtlaseks) ning viilutasin singi piklikeks ribadeks. Sibulad koorisin, viilutasin ja praadisin mõõdukal kuumusel kuldpruuniks. Lasin jahtuda.


Edasi hakkasin leivarulle kokku panema: asetasin leivaviilu alusele, niisutasin veidi veega, määrisin peale munavõi, tõstsin peale veidi singiribasid ja sibularibasid ning keerasin leiva ettevaatlikult rulli. Keerasin rulli omakorda toidukilesse. Tegin nii uuesti, kuniks leivaviilud ja sink oli otsas, munavõist oli veel pool alles. 
Lasin kiles olevatel rullidel paar tundi külmas seista.


Tordi kokkupanemiseks võtsin leivarullid kilest välja (need seisid nüüd kenasti koos). Asetasin pooled rullid alusele üksteise kõrvale, määrisin peale poole allesjäänud munavõist ja raputasin peale veidi praetud sibulat (kuna mul jäi seda rullide tegemisest veidi järgi). Seejärel tõstsin peale ülejäänud rullid ja katsin pealt viimase osa munavõiga. Iluks riputasin peale veidi kuivatatud rukkililleõisi.

* Leivaviilud kipuvad rullikeeramisel murenema- selle vältimiseks tasub hoolikalt koorik ära lõigata (see ei lase hästi painduda) ja leivaviile veega veidi niisutada. Mina piserdasin leivale vett ja lasin viis minutit seista ning alles siis keerasin rulli.
* Rullid tasub kindlasti kilesse keerata, siis omandavad nad ilusa kuju. Paarist tunnist seismisest peaks piisama, kuigi kindlam on üleöö seista lasta. Siis saab järgmisel päeval tordi kokku panna (võtab väga vähe aega) ja saab kohe serveerida.
* Suitsuingi asemel võib kasutada ka külmi lihaviile, mis eelmise õhtu praest alles jäänud on.

* Kodune rukkileib, maasuitsusink, peipsiveere sibul ja õnnelikult ringi tatsavate kanade munad- hea kõhutäis garanteeritud!