Kukeseenegalett

Metsas on mõnus käia. Eriti, kui metsavana on helde olnud ja jalutuskäigult täidetud korvi või ämbriga saab tagasi tulla. Paar korda olen sel aastal metsa kukeseeni otsima saanud - ja see on ütlemata tore! 

Lisaks tavalisele kukeseenekastmele ja niisama seente-sibulate praadimisele isutas sel aastal piruka järele. Sellise värske ja värvilise piruka. 

üks u 20x30cm pirukas

Taigen:

100 g rukkijahu

75 g nisujahu

150 g võid

1-2 sl külma vett

tsipake soola

Täidis:

5 dl võis praetud kukeseeni, soolaga maitsestatud

2-3 värsket porgandit

1 pisem suvikõrvits

150 g Valio Forte juustu

Taigna tegemiseks panin jahud kaussi, lisasin soola ja segasin läbi. Lisasin külma või kuubikutena ja mudisin kätega kiirelt, kuniks taigen oli purutaoline mass. Ühtlaseks mudima ei pea, võitükikesed peaksid jääma läbimõõduga 0,5-1 cm. Siis lisasin lusikatäie vett ja surusin taigna kokku. Taigen ei pea olema sile ja ühtlane, peaasi, et kokku hakkab. Kui ühe lusikatäie vee peale kokku ei hakka, tuleks veel tilgake vett lisada. Aga ettevaatlikult, et liiga palju ei saa. 

Mässisin taignapalli toidukilesse ja panin tunnikeseks külmkappi puhkama.

Täidise valmistamiseks olid mul juba praetud ja jahtunud kukeseened. Neile riivisin jämeda riiviga juurde porgandid ja suvikõrvitsa. Peenema riiviga riivisin 2/3 juustust. Segasin kõik ühtlaseks.

Piruka kokkupanemiseks rullisin taigna küpsetuspaberile neljakandiliseks tükiks, suhteliselt õhukeselt. Kui kuskilt otsast taigen veidi katki läheb, siis ei pea muretsema- võib sõrmedega lihtsalt taigna ära parandada. 

Tõstsin täidise taignaplaadile. Nii, et katsin täidisega umbes poole taignast- jättes igast servast 7-8 cm taigent vabaks. Kui täidis oli ühtlaselt jaotatud, voltisin katmata taignaservad täidise peale. Tulemus- servadest kattis taigen piruka, aga keskelt jäi katmata. Siis riivisin peale allesjäänud juustu ning küpsetasin eelkuumutatud 200*C ahjus umbes pool tundi.

Serveerisin soojalt.

Aasta (toidu)pildis: 3. märts : mõnus pasta

Täna tegin seda pastarooga. Vägagi mõnus sai! Kuna tegin enda oma veidi mugandatult, olude sunnil, siis vaadake tegemiseks originaalretsepti Nami-Namist.

Lisaks sai tehtud praetud šampinjone ja apteegitilli. Taaskord mõnus roog :)

Kuldne kukeseenehõnguline köögiviljasupp

Augustikuu lõpul kirjutasin blogis seente hoidistamisest. Muuhulgas tõin ära ka võimaluse seeni kuivatada ja  neist jahu jahvatada, et oleks hea suppe ja kastmeid maitsestada. Täna kirjutan ühest supist, kus kukeseenejahu edukalt kasutust leidis (ja supi imeheaks tegi). Hea viis saada seenemaitselist suppi ka keset talve!

Supist jagub neljale mõnusaks lõunaks.

4 porgandit
5 keskmist kartulit
5 küünt küüslauku
2 sl kukeseenejahu
2 sl merevaiku/toorjuustu
1 l köögiviljapuljongit
2 tl võid
vajadusel soola

Koorisin porgandid, kartulid ja küüslauguküüned, hakkisin küüslaugu peenemaks, viilutasin porgandid ja tükeldasin kartulid.
Panin malmpoti tulele, lisasin või ja lasin sulada. Või sisse panin küüslaugu ja lasin minutikese pruunistuda., seejärel lisasin ülejäänud köögivilja. Praadisin paar minutit pidevalt segades.
Seejärel valasin juurde kuuma puljongi ja puistasin sisse kukeseenejahu. Lasin supil keeda, kuni kõik köögiviljad pehmeks said (20 minutit ehk), seejärel püreestasin saumikseriga. Lisasin merevaigu (annab kreemjat struktuuri ja head maitset), saumikserdasin veel veidi, et supp jääks kreemjas ja õhuline. Seejärel tõstsin tulele tagasi, lasin podisema ja maitsesin, kas supp vajab veel soola.
Eemaldasin tulet ja serveersin kuumalt, kõrvale sobis röstitud rukkileib.

Kartuli-kõrvitsapüree kukeseentega

Minu tänane vegan-roog. Lush'i korraldatava vegan-nädala puhul ja nami-nami sellekuise kooskokkamise puhul. Ja loomulikult seenehooaja ja kõrvitsahooaja puhul :)
Roog saab kena kollane ja on väga maitsev. Meheraas sõi kaks portsu :)

600g kooritud kartuleid
400g kõrvitsakuubikuid
200g kukeseeni
1 suur sibul
2 küünt küüslauku
veidi õli
0,5 dl hakitud peterselli
soola
pipart


Köögiviljapüree tarvis tuleb kartulid koorida ja väiksemateks tükkideks lõigata. Kõrvitsa seevastu võiks jätta suuremateks tükkideks, et keemisaegu võrdsustada. Järgmiseks keeta köögiviljad soolaga maitsestatud vees pehmeks, kurnata ja püreeks tampida. Kuna kõrvits on üsna vesine, siis lisavedelikku vaja ei ole. Maitsestada püree soola ja pipraga vastavalt sööjate eelistustele.

Sel ajal, kui köögiviljad keevad, tuleb hakkida sibul ja viilutada küüslaugud. Panna pann tulele, lisada sorts õli ja selles sibul-küüslauk klaasjamaks praadida. Siis lisada parajaks hakitud kukeseened ning praadida, kuni seentest on vesi välja auranud. Maitsestada soola ja pipraga, lisada petersell. Praadida veel minutike.
Serveerimiseks tõsta taldrikule köögiviljapüree ja selle keskele seened. Hea ja vegan :)

Puravikurisoto

Kõigil, kes sügisel vähegi puravikke näha, katsuda ja süüa saavad, soovitan proovida seenerisotot. Põhimõtteliselt võib seda teha ükskõik, mis seentega, aga puravikega maitseb imehea!
Risoto ise on kindlat moodi valmistatud riisiroog, pärineb Itaalia põhjaosast. Roa tegemisel kuumutatakse riisiteri alguses või sees, seejärel valmistatakse neid kulbikaupa kuuma puljongit lisades ja lõpus klopitakse sisse võid. Ilus jutt ja hunnik pilte-retsepte on ära toodud selles nami-nami risoto kooskokkamise teemas.
Samuti on risoto tegemiseks vaja kasutada spetsiaalset risotoriisi, mis on tärkliserikas ümarateraline riis. Meil laialt levinud tavaline pikateraline riis selleks ei sobi, pigem sobib pudruriis, aga soovitan ikkagi spetsiaalset risotoriisi. Riisi enne valmistamist ei pesta, et võimalikult palju riisis olevast tärklisest just toidule oma siduvuse annaks. Ja kui riis on olemas, siis on veel vaja välja mõelda, mis maitsega risoto tuleb, varuda veidi kannatust ja asuda pliidi ette :)

Puravikurisoto neljale


250g risotoriisi
250g puhastatud-hakitud puravikke
4-5 viilakat kuivatatud puravikke
75 g võid
1 küüs küüslauku- peenelt hakitud
1 keskmine sibul- peenelt hakitud
kuni 1,5 l köögiviljapuljongit
paar sl hakitud peterselli
---
50g võid
100g parmesani juustu


Umbes pool tundi enne toidu valmistama hakkamist tuleb kuivatatud puravikud kulbitäie kuuma puljongiga seisma panna- aja jooksul imavad nad vee endasse ja pole enam nii kuivad. Sel ajal võib valmis teha kuuma puljongi- mina kasutan selleks ökopoest ostetud köögiviljapuljongi pulbrit, mille vastavas koguses keevas vees lahustan. Risoto valmistamise ajal võiks pliidi kõrvalplaadil puljong teise nõuga ka tule peal olla, et puljong maha ei jahtuks- risotole on vaja lisada kuuma puljongit.

Kui seente seismisaeg möödas, tuleb kuumal paksupõhjalisel potil/pannil sulatada 25g võid, lisada sibul ja see klaasjaks praadida. Siis lisada riis ning seda mõni minut praadida (risoto valmistamiseks on parim on malmpott, mis hoiab kuumust endas-siis ei aura lisatav puljong liiga kiirelt ära vaid saab riisi sisse imenduda). Kindlasti tuleb riisi segada, et kõik riisiterad võiga kokku saaks ja kõik riisiterad kuumaks läheks. Siis lisada kulbitäis puljongit ja leost võetud ning peeneks hakitud puravikuviilakad. Aeg-ajalt segades lasta risotol mõõdukal kuumusel podiseda, kuni puljong on peaaegu ära imendunud. Siis lisada uus kulbitäis puljongit. (Niiviisi, kulbitäie haaval puljongi lisamine kindlustab, et risoto ei tule liiga vedel vaid just paras.) Ja edasi , pidevalt risotot segades(pidev segamine aitab riisiteradel kleepjamaks muutuda ja annab risotole õige kreemisuse) ja kulbitäite haaval puljongit lisades, küpsetada risotot ligikaudu 20 minutit, kuni riis on al dente ehk mitte veel liiga pehme.

Selle vahepealsel ajal tuleb riisi segamise kõrvalt teise panni peal sulatada 50g võid ning selles küüslauku minutike praadida-pruunistamist pole vaja, pigem kollakat varjundit. Siis lisada hakitud värsked puravikud ning need ära praadida- just niipalju, et vesi välja auraks ja siis veidi veel.

Kui risotoriis on al dente ja värsked puravikud praetud, tuleb need kaks omavahel kokku segada, lisada hakitud petersell ning risotopott kaanega katta ja 5-10 minutit puhata lasta. Seejärel kloppida risotosse või ja riivitud parmesan ning serveerida kohe. Mmm...:)

Seente hoidistamisest

Sügis on käes- välja minnes tuleb jakk selga panna, kummikuid on pidevalt vaja, kool algab ja minul on suur tahtmine pidevalt metsas olla ja õhtusöögiks pirukaid küpsetada. :)

Ja metsas käisin ma ka sel nädalavahetusel. Peab tõdema, et oma tavapärasele ringile minna ei jõudnudki, kuna korvid-ämbrid said enne puravikke täis :) Seega peab tuleval nädalavahetusel uuesti üritama. Kuna aga seeni tuleb loodetavasti sel sügisel veel rohkesti ja kõiki neid kohe ära süüa ei jõua, tuleb neid talveks üht või teist moodi tallele panna. Ja võimalused selleks on järgnevad:

1. Sügavkülmutamine
Kindlasti praegusel ajal väga levinud ja väga hea moodus kõiksugu saaduste talletamiseks. Ka minul on sügavkülm üpriski täis (no mul on väike sügavkülm kah), sealhulgas sisaldab see lisaks marjadele-moosidele ka mõningad karbid kukeseeni. Puravikke ja muid seeni pole ma sügavkülma pannud, tõenäoliselt ka seetõttu, et kukeseeni minu metsaringil kõige rohkem saada on.
Enne sügavkülma panemist praen mina kukeseened läbi. Sealjuures ilma rasvaineta, et hoidis kauem säiliks. Ehk põhimõtteliselt -  puhastatud (kukeseeni on hea puhastada pintsliga) ja hakitud seened panna kuivale kuumale pannile ja kuumutada, kuni seentest on vesi välja auranud. Ja siis jahutada ning edasi karpi-sügavkülma.
Ja kui nendest seentest süüa tegema hakkan, siis alustuseks panen kuumale pannile kena tüki võid, lisan siis sügavkülmast võetud kukeseened ja praen kergelt läbi, maitsestan ning valmistan neist mingi roa.


Pean ära märkima, et tean, et osad inimesed ei prae seeni enne sügavkülma panemist vaid tõstavad kuuma vee sisse, lasevad seal mõne hetke olla ja siis tõstavad välja. Et saab nii ka. Mina ei tea, ei ole proovinud.


2. Marineerimine
Marineerinud olen mina põhiliselt puravikke, marineeritud kukeseened olid minu jaoks liiga...noh...harjumatu maitsega :D Aga väga paljud kiidavad ka marineeritud kukeseeni. Purki marinaadi alla pandud seened on omamoodi maitsega, minule meeldib neid koos leivaviilakaga lihtsalt niisama süüa.
Puravike marineerimiseks panen siia ka ühe retsepti, loomulikult on marinaadi variante palju-palju veel.

2 kg puravikke
1 sibul
2 porgandit

Marinaadiks:
1 l vett
2 sl soola
2 sl suhkrut
1 loorberileht
3-4 vürtsitera
4 tera nelki
3 sl 30%-list äädikat

Kõigepealt tuleb ratasteks lõigata sibul ja kooritud porgand. Porgandit tuleb enne veidi keeta, et see pehmemaks saaks. Siis keeta marinaad antud komponentidest, jättes välja äädika. Marinaadi sees keeta ka sibulviilud ja lõpus lisada porgandirattad. Marinaadil lasta seista 10 minutit, siis lisada äädikas ja seened ning keeta 10 minutit. Ning koheselt tõsta seened koos marinaadiga steriliseeritud purkidesse ja purgid kaanetada (kellele ei meeldi, et maitseained purki satuvad ja seal aja jooksul veel kangemat maitsest annavad, võivad marinaadi keetmise ajal maitseained marlikotikeses keeta ja selle hiljem välja tõsta) .

3. Kuivatamine
See meetod on minu jaoks uus, proovisin seda esimest korda sellel aastal. Seente kuivatamine toob tugevamalt esile nende maitse ja sel viisil hoidistatud seenes säilivad väga kaua. Kuivatatud seeni võib toidu sees kasutada mitmeti, kas enne veidi kuumas vees seeni leotades ja siis toidule lisades, või teha kuivatatud seentest seenejahu, mille idee sain siit. Niimoodi jahuks tehtud seeni on ju hea kasutada mistahes kastmele või toidule seenemaitse andmiseks.

Seente kuivatamiseks tuleb puhastatud seened lõigata umbes 0,5cm paksusteks viiludeks, laotada ühtlase ühekordse kihina küpsetuspaneriga kaetud ahjuplaadile ja 50*C ahjus, uks irvakil seened ära kuivatada. Minul võttis see aega kümme tundi. Sealjuures on oluline, et seened ei oleks üksteise peal, et nad oleks lõigatud suhteliselt ühepaksusteks ja et ahju uks oleks irvakil. Viimane on seetõttu, et niiskus välja pääseks.
Loomulikult, kellel on võtta puuküttega ahi, millel ka näiteks soemüür, võib proovida seal ääres seeni kuivatada, kasvõi näiteks neid nööri otsa ajades ja siis soemüüri äärde rippuma pannes(muidugi tuleb siis riputada nii, et seened üksteisega kokku ei puutu ja neil ilusti ruumi on).
Kuivatatud puravikud panin paberkotti, seenejahu (mille tarvis siis kuivatatud kukeseened veneaegse kohviveskiga jahuks jahvatasin) panin väikesesse klaaspurki.

Spagetid kukeseenekastmega

See roog on ülimalt lihtne aga väga maitsev. Praegusel, kergelt sügisesse kiskuval ajal imehea soendav õhtusöök, mis valmib üksjagu kiiresti.
Ja kukeseene imeline maitse koos kreemja kasmega ja heade makaronidega...oehh :)
Retsept ikka nami-namist, kogus neljale.

400g kukeseeni
1 keskmine sibul
2 dl 10% rõõska koort
0,5 dl hakitud peterselli
praadimiseks võid
soola
pipart
----
200g spagette
juustu
peterselli


Kukeseened tuleb kergelt pesta, nõrutada ja siis hakkida. Koorima-hakkima peab ka sibula.
Edasi lasta pann kuumaks, sulatada seal paras tükk võid ning sibulad koos kukeseentega ära praadida. Maitsestada soola ja pipraga, lisada koor ja peenelt hakitud petersell ning lasta veidi aega haududa.

Spagetid tuleb keeta al dente, seejärel segada kukseenekastmega läbi ja serveerida kuumalt. Peale riivida veidi juustu ja kaunistada hakitud peretselliga.
(Tegelikult tegin sööki selles järjekorras, et hakkisin seened ja sibula, siis panin makaronid keema ja siis tegutsesin kastmega edasi. Niiviisi valmisid road suhteliselt samal ajal.)

Tatrapuder

Tatar on üks tänuväärt toiduaine. Söögid sellest on lihtsad, maitsvad ja kiired. Panen siia retsepti klassikalise tatrapudru tegemise jaoks, aga pildid on hoopis üle praetud tatrapudrust, mis niiviisi veidi huvitavama kuue saanud.

Tatrapuder (kahele)


2 dl tatratangu
5 dl keeva vett
soola
2 sl võid


Panna või potti, lasta sulada. Lisada tatratang ja kuumutada mõned minutid. Seejärel lisada keev vesi ja sool ning hautada madalal kuumusel kaane all 15-20 minutit, kuni tang on pehme.
Sobib nii lisandiks kui ka iseseisvaks roaks (mulle vähemalt maitseb tatar ka ilma lisanditeta).

Kui aga tatart on eelmisest päevast üle jäänud või on lihtsalt soov rooga huvitavamaks teha, võib pannil praadida näiteks mõned peotäied viilutatud porrut, lisada külm tatar ning kuumutada mõned minutid, kuni puder on jumekas ja kuum.
Või koos porruga praadida näiteks kukeseeni, mis roale veelgi maitset ja värvi annavad :)
Kuigi jah, ka kõige lihtsam võis üle praetud tatrapuder maitseb imehea!

Suvikõrvitsa-kukeseenepirukas

Kiire ja lihtne, vägagi hooajaline roog :) Tegin seda, kui külas käisid kaks head sõpra ja kuigi üks neist tõdes, et see on tema jaoks liiga tervislik roog (ha-haa) sõi ta seda mitu tükki ja kiitis väga heaks. :)
Retsept nami-namis, mina mugandasin veidi.

400g lehttaigent
1,5 dl ketšupit
1 tomat
1 sibul
300g suvikõrvitsat 
300g kukeseeni
2-3 dl riivitud juustu
1 dl värsket hakitud peterselli ja basiilikut
soola
pipart


Kuna minul olid kukeseened juba praetuna sügavkülmas, oli piruka tegemine veelgi kiirem. Aga kellel on seened värsked, peaksid kõigepealt seened pannil ära hautama/pruunistama.
Seejärel laotada lehttaigen küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, määrida peale ketšup ja jaotada ühtlaselt peale hakitud tomat ja sibul. Seejärel viilutada suvikõrvitsad( ilusam jääb kui on mitut eri värvi kõrvitaid) ja laotada viilud taignale. Suvikõrvitsate peale jaotada eelnevalt praetud kukeseened. Maitsestada soola ja pipraga, raputada peale riivjuust ning hakitud maitseroheline ning küpsetada 225*C ahjus 15-20 minutit.
Serveerida kuumalt.

Kukeseentega täidetud kartulid

Selles roas on ühendatud kõigi suvised lemmikud - värske kartul ja kukeseened- ning serveeritud need lihtsalt veidi huvitavamal kujul. Inspireeritud selle kuu nami-nami kooskokkamisest "Täidetud köögiviljad". :)
Koguselt kolmele.

6 keskmise suurusega kartulit
300g värskeid kukeseeni
1 sibul
3 küünt küüslauku
100g juustu
soola, pipart
praadimiseks võid


Kõigepealt tuleb kartulid soolaga maitsestatud vette keema panna. Nii nagu mina tean, siis värsked kartulid tuleb panna juba keevasse vette, vanad kartulid külma vette. Ja nii ma ka alati teinud olen ning tegin seegi kord.
Kartulite keemise ajal hakkisin küüslaugu, sibula ja seened. Seejärel sulatasin pannil või, lisasin küüslaugu ning sibula. Praadisin mõned hetked jumekama välimuse saavutamiseks ja lisasin hakitud seened. Praadisin, kuni vesi oli seentest välja auranud ning lõpuks maitsestasin.
Seejärel riivisin ära juustu ning olles seenesegu jahtuma pannud, ootasin, mil kartul valmis saaks.

Kartuleid keetsin, kuni nad olid üpriski pehmed, aga veel laiali ei lagunenud. Seejärel kurnasin ja lasin veidi aega jahtuda. Lõikasin kartulid pooleks ja uuristasin melonilusika abil seest tühjaks, jättes suhteliselt paksud seinad (no nii 0,5 ja 1 cm vahepealsed). Segasin seene-sibulasegu riivjuustuga ära ja täitsin paadid. Ning küpsetasin paadikesi 200*C ahjus umbes 8 minutit, kuni juust oli mõnusalt sulanud.
Serveerisin kohe, mil juust veel mõnusas venivas vormis oli, kõrvale tegin tomatist, paprikast, lehtsalatist ja basiilikust värske salati.

Kukeseentega täidetud suvikõrvitsad

See on üks vägagi praeguse hooaja roog. Peaaegu igas toidublogis domineerib hetkel suvikõrvits. Ja kuna Nami-namis on täidetud köögiviljad selle kuu kooskokkamise teema, siis kohtab nii mitutki suvikõrvitsat täidetuna. Ja miks ka mitte- kerge ja mõnus roog, mees kiitis muide kohe väga :)
Koguste kirjapanemisega on seekord veidi raskusi, kuna mul jäid kukeseened enne küpsetamist mõõtmata-kaalumata. Aga umbes ikka kirja pandud saab :)
Suvikõrvitsad on mul nii 20 cm pikad, kenad ja noored- just nii, nagu neid sööma peakski.
Kogus kahele.

2 noort suvikõrvitsat
kaks peotäit kukeseeni
1 sibul
kuus kirsstomatit
100-150g juustu
soola, meelepäraseid maitseaineid
praadimiseks võid


Kõigepealt pesin ja tükeldasin kukeseened ja panin nad koos hakitud sibulaga pannile või sisse praadima. Praadisin, kuni vesi oli välja auranud ja maitsestasin. Mina kasutasin maitsestamiseks ainult soola, sest selline lihtne maitse mulle meeldib. Aga eks võib kasutada kõiksugu meelepäraseid maitseaineid lisaks.

Suvikõrvitsad lõikasin pikuti pooleks ja uuristasin melonilusika abil tühjaks. (tavalise lusikaga saab ka, aga melonilusikas on mulle meelepärasem. Lihtsalt silmas tuleb pidada, et suvikõrvitsapaadikese põhja auke ei tekiks). Täitsin paadikesed kukeseente-sibulaseguga, lisasin pooleks lõigatud kirsstomatit ja katsin tükikesteks lõigatud juustuga (riivimine sobib muidugi ka).
Tõstsin täidetud paadikesed ahjuvormi ja küpsetasin 200*C juures umbes 20 minutit, kuni juust oli pealt veidikene pruun ja köögivili pehme.
Serveersin kohe.

Pitsa. Mõnus ja suvine.

Pitsa tegemiseks on vaja head põhja, head tomatikastet ning hunnik erinevaid komponente, millega põhi enne ahju panemist üle puistata. See mõnus roog annab võimaluse kombineerida erinevaid maitseid, kasutada ära erinevaid kodus olevaid toiduaineid ning maitseb peaaegu kõigile. Pitsa võib olla rohke kattega roog, mis õhtusöögiks sobivalt kõhtu hoolega täidab, või siis mõnus õhuke ja kerge pala. Mina eelistan pigem viimast- õhukese põhjaga ja mitte väga üle koormatud kattega pitsat. Seega ka alljärgnev on selline.

Pitsapõhi (neljale pitsale):
500 g nisujahu
0,5 sl soola
pakk kuivpärmi (7 g)
2 sl oliiviõli
300 ml käesooja vett


Pitsapõhja tegemiseks kasutan enam-vähem Jamie Oliveri retsepti. Noh, tegelikult on mul varem kasutusel olnud taignaretsept peaaegu sama, aga Jamie segab taigent nii mõnusasti kokku ja seega seda siin kiidan ka :D  Taigen saab piisavalt töödeldav, samas jääb mõnusalt õhuline (seekord oli mul tavaline nisujahu otsakorral ja vajaminevast kogusest jäi veidi puudu- panin siis täisterajahu ja sellest ka teraline väljanägemine ja veidi vähesem kerkimine)

Jahu tuleb kuhjata lauale, teha keskele süvend, kuhu valada ülejäänud komponendid. Hakates järjest "kraatri" poolsest servast jahu juurde võtma, tuleb vedelik saada järjest taignasemaks, kuni peaaegu kogu jahu on kasutatud ja taigen ühtlaselt tihke. Seejärel teha käed jahuseks ning sõtkuda taigent, kuni see on mõnusalt ühtlane ja lööb käte küljest lahti. Seejärel tõsta taigen jahuga üle raputatud kaussi, raputada veidi jahu veel peale ka, katta kauss rätikuga ning lasta soojas kohas 45-60 minutit kerkida.
Kui taigen on kerkinud, jagada see neljaks ja rullida pitsapõhjad. Õigemini mina rullin alguses veidi ja siis edasi venitan kätega, pannes käed taignaketta alla ja gravitatsiooni abiga taigent ümaraks latakaks venitades. Toimib kenasti, jääb ilus ümmargune pitsa ja serv jääb veidi paksem-just nii, nagu mulle meeldib. (Tegelikul on neljakandiline pitsa sama hea, aga pärast seda, kui endale spetsiaalse pitsataldriku ostsin, mis kujult loomulikult ümmargune, pean ka pitsad ümarad tegema :D)


Tomatipasta( nelja pitsa tarvis)
4 küünt küüslauku
4 suurt tomatit
punt basiilikut
soola
pipart
õli


Loomulikult on lihtsam kasutada poes olemasolevat tomatipastat-palju kiirem ju. Aga noh, kes viitsib, proovigu ise teha. Praegusel värske küüslaugu ja basiiliku ajal tuleb kaste hää.

Kõigepealt tuleb pann koos sortsu õliga kuumaks lasta. Siis lisada viilutatud küüslauguküüned ja neid praadida, kuni nad on kenasti kollakad. Seejärel lisada basiilikulehed (kogust ei oska öelda, no kaks peotäit ehk :D Eks igaüks teab oma maitseeelistusi), sool ja pipar. Kuumutada nii 30 sekundit ning siis lisada tükeldatud tomatid (mina lõikan sellised rohmakad väiksemad tükid). Lasta mõõdukal kuumusel podiseda nii  kümme minutit ja seejärel suruda läbi sõela. Sealjuures hoolega, et võimalikult palju paksemat materjali ja maitset läbi surutud saaks.

Ja noh, pitsa tegemiseks siis rullida-vormida kena pitsapõhi, katta tomatikastmekihiga ja seejärel soovitud toiduainetega, vajadusel neid ka enne töödeldes. Meil läksid pitsale tomativiilud, basiilik, eelnevalt praetud kukeseened ja sibul, snäkisuitsuvorstiviilukesed ja mozzarella juust.
Küpsetan tavaliselt 200*C ahjus ja umbes 10 minutit, kuna tegemist on õhukese pitsaga. Ja hea ta saab :)
Hoolimata sellest, et pitsapõhi täisterajahu tõttu nii eeskujulik ei olnud, kui võiks.

Pannkoogirull kukeseentega

Üks ääretult mõnus ja suvine roog!
Originaalretsept namis, mina soovitaks täidiseks rohkem seeni panna. Koguselt kolmele-neljale.

3 dl piima
3 muna
1 dl nisujahu
soola
----
5-7 dl kukeseeni
1 sibul
1,5 dl hapukoort
soola, pipart
hakitud peterselli
praadimiseks õli
----
1 dl riivjuustu

Taigna jaoks vispelda kokku munad, piim, sool ja jahu. Lase seista, kuni täidis valmib. Eelsoojenda ahi 200*C-ni.

Täidise jaoks haki sibul, prae õlis mõõdukal kuumusel kuni sibul on klaasjas. Siis lisa seened, prae mõned minutid veel. Maitsesta, lisa petersell ja hapukoor ning hauta viis minutikest.
Sega pannkoogitaigen uuesti läbi, vala paberiga kaetud ahjuplaadile. Minul oli 32x32cm ahjuplaat ja see oli väga paraja suurusega. Küpseta 200*C juures  umbes 15 min, kuni pannkoogi pind on kergelt pruunikas. Minul küpses pannkook "voldiliseks" ehk kerkis erinevatest kohtadest erinevalt-sellest ei olnud midagi, ahjust välja võttes langes kokku tagasi.
Kui pannkook on valmis, võta see ahjust välja ja jaota kukeseenehautis ühtlaselt pinnale. Keera kook rulli, puista peale riivjuust ja küpseta ahjus veel tsipa, kuni juust sulab.
Serveeri soojalt hunniku köögiviljasalatiga.

Esimesi maasikaid ja kukeseeni

Viimasel ajal on olnud väga kiire. Pole blogida peaaegu jõudnudki. Korralikust kokkamisest ja inimestel külaskäimisest rääkimata. Mõned päevad tagasi lõpetas noorem õde keskkooli, päev hiljem mina ülikooli. Päris hea tunne on :) Aga nüüd, kui üle pika aja jaanipäevaks vanemate juurde maale sain, avastasin, et suur suvi on juba käes. Niidud õitsevad, rohi on üüratult kõrge, maasikad on valmis ja esimesed kukeseenepojudki on saadaval.

Viimane argument kinnitus mitte ainult turul nähtud kukeseentenöpside läbi, vaid käisin ise ka metsas ja korjasin oma käega esimesed selle aasta kukeseened. Mõned neist oli juba päris suured, pidin enne valmistama hakkamist väiksemaks hakkima.
Esimeste seentega ei ole tarvis hakata otsima keerulisi retsepte, et midagi maitsvat valmistada. Lihtsalt seened puhastada, pannil lusikatäis võid sulatada, lisada üks hakitud sibul, mis kergelt klaasjaks praadida ning siis lisada seened. Keskmisel kuumusel mõnda aega hautada, kuni suurem osa veest on seentest välja auranud. Ja siis serveerida: leivaviil, praetud seened-sibulad, veidi meresoola peale ja valmis. Nii hea, et nelja leiva katteks saadud seente nimel tasus kolm tundi metsas jalutada küll :) Soovitan :D

Hiinapärane kana-nuudlisupp

Veidi teistmoodi supp. Tummine, huvitav. Teravuse astet saab ingveri ja küüslaugu abil mõnusasti reguleerida. Retsept ikka nami-namist (mul siin veidi mugandatud oma maitsele) ja kogus ikka neljale (nagu mulle seda kirja panna meeldib).

1 l vett
3 sl sojakastet
1-2 küünt küüslauku
3-4 cm jupp ingverit
2 porgandit
2 porrut
2 kanafileed
150g šampinjone
85 g munanuudleid. 


Kalla sojakaste ja vesi potti, lisa hakitud küüslauk, riivitud ingver(viimast kahe kogus sõltub teravuse astme soovist- algretseptis on toodud väiksemate kogustega, siis saab suhteliselt mahe supp), peenikesteks kangikesteks lõigatud porgand ja ribadeks lõigatud kanafilee. Lase keema ja keeda kümmekond minutit.
Seejärel lisa viilutatud šampinjonid, ratasteks lõigatud porrud ja nuudlid. Lase veel keeda umbes viis minutit. Serveeri.

Hästi lihtne šampinjonisupp

Ma mõtlesin, et teeks supinädala. Meest kodus ei ole, ei pea arvestama õhtusööki tehes sellega, et ta seda järgmine päev lõunaks kaasa saaks võtta- seega kiire ja lihtne söögitegemisviis on ju väga sobiv. Pealegi teen ma suppi muidu liiga harva.
Miinuspooleks on see, et ma ei usu eriti, et ma terve nädala suppi tahan :D Pealegi mul ühed ahjukartulid juba kummitavad mõttes ;) Aga vähemalt rohkem suppi võiks ju teha küll. Eile sai siis algust tehtud katuli-ürdisupiga, täna šampinjonisupp. Retsept taas Namist , siin veidi mugandatud. Neljale.

200g šampinjone
1 sibul
1 sl võid
1 l puljongit
0,5 dl rõõska koort
1,5 sl nisujahu
pipart
vajadusel soola
hakitud peterselli


Pese ja viiluta šampinjonid, haki kooritud sibul. Sulata või paksupõhjalises potis (mina kasutan malmpotti-seal hea praadida ja siis kohe keeta ka), lisa šampinjoniviilud ja sibulatükid ning hauta, kuni seenest on enamus vett välja tulnud. Lisa 2/3 kuumast puljongist ja lase keema tõusta. Ülejäänud puljong sega jahu ja koorega läbi ning lisa supipotti. Hauta, kuni supp pakseneb. Maitsesta vastavalt vajadusele ja soovile. Serveermiseks lisa peale hakitud peterselli ja paku kõrvale röstitud saia (sobis nii hästi).

Seenekotletid

Täpsemini šampinjonikotletid. Päris mõnus ja kerge söök. Retsept Nami-namis, minu oma siin veidi muudetud..

400g šampinjone
2 viilu saia
veidi piima
2 suurt muna
soola
pipart 
hakitud peterselli
võid
riivsaia



Pesin seened, hakkisin suhteliselt peeneks. Praadisin pannil vähese võiga keskmisel kuumusel, et enamus vett välja auraks. Seejärel tõstsin pannilt ära ja lasin veidi jahtuda. Segasin juurde piimas leotatud saia ja lahtiklopitud munad. Lisasin maitseained, segasin hoolega läbi(kui segu liiga pehme/vedel tundub, tuleks riivsaia lisada). Vormisin väikesed lapikud pätsikesed, paneerisin riivsaiaga ja praadisin. (iseenesest peaks paneerima munas ja siis riivsaias, aga minule tundus segu nii parajalt riivsaia külge võttev, et enam munasse ei kastnud).


Kotletid tulid väga head. Ja meheraas ei uskunud, et nendes liha ei ole :D

Omlett šampinjonidega.

Täna lõunaks tegin selle retsepti järgi šampinjoniomletti(õigema nimega munahüüvet) Mulle maitses :)

Kahele:
250g šampinjone
0,25 dl võid
0,5 tl soola
musta pipart
0,25 tl purustatud köömneid
1 sl hakitud peterselli
3 muna


Viiluta seened, prae võis koos maitseainetega pehmeks. Kui seentest on vesi aurustunud, lisa lahtiklopitud munad ja lase madalal kuumusel hüübida.
Ideaalne koos tomatisalatiga! :)