Teisipäev, 27. märts 2012

Karamellistatud banaanidega pirukas

Küll aeg lendab! Vahepeal olen ise taas aastakese vanemaks saanud ja blogi on nüüdseks juba kaks aastat vana. Päris pikk aeg vaimustusega kokkamiseks :) Loodetavasti jätkub seda veel kauaks!

Alljärgnev lahtine pirukas on selle õunakoogi noorem õde (hmm, tuleb välja, et banaanikoogid on minu jaoks naissoost :D ). Samasugune lihtne olemus,  krõbe põhi ja mandlilaastud. Peal lihtsalt teine puuvili.
Kogus 35x11cm kandilise vormi jaoks. 


Põhi:
50g külma võid
75g nisujahu
1 sl suhkrut
1 sl kartulitärklist
1,5 sl külma vett


Kate:
4 sl mandlilaaste
3 banaani
100g demerara suhkrut
0,25 tl ingveripulbrit
0,5 tl jahvatatud kaneeli


Põhja tegemiseks näppisin või ja kuivained puruseks, lisasin külma vee ja segasin kiirelt taigna kokku. Panin viieks minutiks külmkappi puhkama, seejärel surusin taigna koogivormi põhjale ja külgedele- ilusa õhukese kihina. Asetasin koogivormi taas külma, et taigen veel kümme minutit puhata saaks.




Kuumutasin ahju 200*C-ni. Kui ahi oli kuum, võtsin koogivormi külmast ja panin otse ahju. Eelküpsetasin pirukapõhja umbes viis minutit (kuni taigen oli kuivaks muutunud, aga mitte veel pruunistunud).


Samal ajal koorisin banaanid ja lõikasin nii pikuti kui risti pooleks (saades igast banaanist siis neli tükki). Panin panni tulele, valasin sinna suhkru, kaneeli ja ingveripulbri ja lasin suhkrul sulada. Seejärel tõstsin peale banaanitükid ja kuumutasin neid paar minutit, kuniks karamell veidi banaanide külge hakkas (banaanid selle ajaga veel väga pehmeks ei muutunud).




Edasi tõstsin koogivormi ahjust välja, puistasin mandlilaastud ühtlaselt taignale ja tõstsin ettevaatlikult peale banaanitükid. Kogu pannile jäänud karamelli valasin veel banaanidele peale. Seejärel panin vormi ahju ja küpsetasin veel 12-15 minutit, kuni pirukaservad olid kenasti jumekad.

Reede, 16. märts 2012

Napoleoni kook

Sünnipäevaks ikka torti, eks :)


Retsept Nami-Nami kokandusfoorumist, koguselt suur ahjuplaaditäis kooki (piltidel olev kook on erinevalt retseptis kirjeldatule hoopiski ümmargune ja  selleks läks vaja pool retseptis toodud kogustest).

Taigen:
600 g nisujahu
250 g külma võid
2,5 dl külma vett
1 tl 30%list äädikat
1 tl soola
1 muna


Kreem:
1,5 l piima
350 g suhkrut
6 muna
90 g nisujahu
2 tl vanillisuhkrut


soovi korral vahele
2 dl hapukamat moosi

Taigna tegemiseks näppisin jahu ja soola võiga puruseks, siis lisasin veega segatud äädika ja muna ning sõtkusin taigna ühtlaseks. Jagasin taigna kohe seitsmeks pätsikeseks, mässisin need toidukilesse ja panin neljaks tunniks külmkappi.


Edasi valmistasin kreemi: Kuumutasin 1,25 l piima ja pool suhkrust keemiseni.
Samal ajal vahustasin munad ülejäänud suhkruga heledaks vahuks, lisasin vahule ülejäänud piima ja jahu ning vanillisuhkru ja segasin kõik ühtlaseks. Seejärel valasin saadud külma segu kuuma piima hulka ja kuumutasin pidevalt segades, kuni kreem paksenes (võttis aega vast kuni kümmekond minutit. NB! kreemi ei tohi keema lasta!). Seejärel lasin kreemil jahtuda.

Kui taigen oli oma aja külmkapis ära puhanud, rullisin iga pätsikese ahjuplaadisuuruseks ristkülikuks ja küpsetasin 250*C ahjus umbes 5 minutit, kuni plaadid olid helepruunid. Ääretükkidest, mis üle jäid, rullisin ühe plaaditäie veel ja küpsetasin selle veidi pruunimaks kui teised plaadid, et sellest plaadist saadud puurga kook pealt kaunistada.
 (Sealjuures rullida tasub otse küpsetuspaberile- taigen saab siis paberõhukeseks rullitud ja just selline ta olema peabki. Ja kui plaadid kipuvad ahjus liialt mulliliseks kerkima, tasub neisse enne ahju panemist kahvliga augukesi teha.
Veel tahaks mainida, et tsipakese jahu kasutamine rullimisel on vajalik, kuna taigen peab rullimise ajal ise suuremaks venima- kui taigent liialt venitada ja nö paberi külge kinni rullida, siis tõmbab ta küpsemisel oluliselt kokku)



Kui plaadid küpsetatud ja kreem jahtunud, saab asuda torti kokku panema. Selleks laduda taignapõhjad vaheldumisi kreemiga üksteise otsa (ja ühele kihile tasub siis moosi ka määrida, kellele meeldib), kõige pruunim taignaplaat purustada käte vahel ja saadud puru puistata kõige peale.
Serveerida võib kohe, et saada krõbedam kook või lasta järgmise päevani jahedas maitsestuda, et saada kreemist läbiimbunum kook.

Laupäev, 10. märts 2012

Täidetud paprikad argiõhtuks

Alljärgnev roog on kiire, lihtne, üpriski kerge ja hästi köögiviljane. Mõnus mõned õhtul valmis meisterdada :)
Mugavusest kasutasin külmutatud köögiviljade segu, see tegi roa valmistamise ka hästi lihtsaks.
Neljale

4 suurt paprikat
100g hakkliha
1 sibul
400g (1 pakk) külmutatud köögivilju
125g kuskussi
1.5 dl keevat vett
1 sl võid
soola, pipart

Alustuseks pesin ja puhastasin paprikad seemnetest. Nende paprikate puhul, mis ilusti püsti seisid, eemaldasin ülaosa kaanena pealt ja võtsin sõrmede abil seemned välja. Need paprikad aga, mis püsti seista ei tahtnud, lõikasin pikuti pooleks ja sain kaks paadikest. Söömiseks sobib mõlemat moodi :)

Edasi tegin valmis kuskussi: valasin pisikesed terakesed kaussi, lisasin tsipa soola, valasin peale kuuma vee ja lasin kolm-neli minutit kaane all paisuda. Seejärel lisasin või ja segasin kahvli abil kuskussi läbi.


Järgmiseks praadisin hakkliha koos pisikeseks lõigatud sibulaga, maitsestasin soola ja pipraga. Kui hakkliha ja sibul olid juba värvi omandanud, lisasin külmutatud köögiviljade segu ja praadisin veel veidi aega, kuniks köögiviljad tundusid just parajad (küpsed, aga siiski veel krõmpsud).
Viimaseks segasin hulka kuskussi ja täitsin saadud köögiviljaseguga paprikad.

Tõstsin paprikad ahjuplaadile ja küpsetasin 200*C juures umbes 20 minutit, kuniks paprika oli pehmenenud.