Reede, 31. jaanuar 2014

Suupisted suitsukanavahuga

Poes on müügil mõnusad pisikesed rukkikorvikesed- sellised, nagu keegi oleks rukkist näkileiva pisikeseks kausikeseks vorminud. Neisse on väga mugav suupisteid teha. Näiteks kasvõi alljärgnevat.


Umbes 25tk

kaks keskmise suurusega suitsukanakintsu 
150 g maitsestamata toorjuustu
1-2 sl majoneesi
25 rukkikorvikest

Puhastasin liha suitsukanakintsudelt, panin köögikombaini. Lisasin toorjuustu ja majoneesi ning lasin masinal töötada, kuni moodustus ühtlane kreemjas mass ja kanatükke enam näha ei olnud.

Tõstsin saadud kreemi rukkikorvikestesse (olgu, tegelikult kasutasin pristkotti, et ilusam saaks :)) ja serveerisin. 

Teisipäev, 28. jaanuar 2014

Aasta (toidu)pildis: 7. jaanuar 2014 - 24. jaanuar 2014

Ja ongi aastaring täis saanud. Pean tõdema, et päris seda eesmärki, mida oleksin soovinud, aasta aega pildistamine ei toonud. Lootsin nimelt, et kui on kohustus pidevalt pilti teha, siis leian aega ilusaks pildisättimiseks ja -klõpsimiseks. Tegelikkus oli vastupidi- enamik pilte on kiiruga lauanurgal klõpsatud, hetk enne, kui roog ära söödi :)
 Aga teisalt, tore on vaadata ikka, mida aasta jooksul tehtud sai!

 Hommikuks pannkooke, vahepalaks kaneelisuhkruga lehttaignakeelekesi. Kui aga ahjus terve part ära küpsetada, siis rasv tasub kindlasti purki koguda ja pardilihajäänuseid järgmisel päeval pitsa peale panna!

 Smuutid on mõnusad! Punase viljalihaga pomel samuti. Nuikapsast, mida värskelt krõmpsutada, ja teekoogist, mis laualt kiirelt kaob, ma parem ei räägigi :)

 Pisikesed rukkikorvikesed on mõnusad nii suupistete valmistamisel kui niisama närimisel- minu pooleteiseaastasele igaljuhul meeldisid. Astelpaju on igal ajal mõnus ning kodukana munad kah! :)

Vahelduseks hommikupannkookidele sobivad magusad praetud saiad (loe: vaesed rüütlid), peale suvel sügavkülma pistetud maasikad või kuivatatud ploomidest tehtud püree. Viimane sobib väga hästi ka saiavormi sisse! Ja noh, jätkates koogiklassika lainel- Aleksandrikook on imehea!

Teisipäev, 21. jaanuar 2014

Teekook

Teekook on minu jaoks täielik klassika. Tean neid, kellele see väga maitseb ja neid, kellele üldse mitte. Õnneks kuulun mina sinna esimesse kategooriasse. Ja mu meheraas, üldjuhul teise arvamusgruppi kuuluv, muudab oma arvamust alati siis, kui ma teekooki ise otsast-lõpuni teen. Poe omad lihtsalt ei kõlbavat :)


Retsept on Nami-Nami kokandusportaalist, kook sai mul 25x30cm suur. 

Taigen:
3 dl piima
30 g pärmi
1 muna
1 dl suhkrut
0,5 tl soola
1 tl jahvatatud kardemoni
100 g võid
400-450 g nisujahu

Purukate:
100 g nisujahu
3 sl suhkrut
50 g võid

Kreem:
250 g toasooja võid
100 g suhkruga kondenspiima, toatemperatuuril
150 g tuhksuhkrut
1 tl vanillisuhkrut
konjakit või rummi


Kõige alguses võtan ma kreemi valmistamiseks mõeldud või ja kondenspiima toatemperatuurile soenema. Et nad kreemi kokkuvahustamise ajaks soojad oleks ja ühtlaseks siidiseks kreemiks saaksid minna. Ja siis hakkan kooki küpsetama.

Alustuseks vedeldasin pärmi käesoojas vees, lisasin pool jahukogusest, segasin vedelaks taignaks ja lasin kerkida. Kella sealjuures ei vaadanud, vaatasin, et taigen oleks tõusnud ja suuri mulle omandanud- seejärel jätkasin taigna valmistamist.
Vahustasin pehme või muna ja suhkruga, lisasin soola ja karemoni ning segasin saadud munavahu pärmitaigna hulka. Kloppisin tainast veidi aega puulusikaga, siis lisasin ülejäänud jahu ja kloppisin taigna ühtlaseks. 
Valasin taigna koogivormi (lusikaga peab kaasa aitama ikka), ajasin märja käega ühtlaselt laiali ja lasin kahekordseks kerkida.

Valmistasin purukatte: segasin komponendid omavahel ja mudisin kätega, kuni moodustus purujas mass. 

Puistasin saadud purumassi pärmitaignale, võimalikult ühtlase kihina. Kui vaja, võib taigent eelnevalt ettevaatlikult muna või piimaga määrida, aga mina seda ei teinud, kuna taigen tundus piisavalt kleepjas.

Panin koogi eelkuumutatud ahju 180*C juurde ja küpsetasin umbkaudu pool tundi, kuniks kook oli kenasti pruunikas. Seejärel tõstsin koogi ahjust ja lasin täielikult jahtuda.

Vahepeal valmistasin võikreemi: vahustasin või kondenspiima ja suhkruga, lisasin ka vaniljesuhkru ja alkoholi ning vahustasin veel. Kreem saab siidine, kohev ja hele- eeldusel, et komponendid olid sama temperatuuriga.

Jahtunud plaadikoogi lõikasin kaheks kihiks ja määrisin alumisele kihile võikreemi. Tõstsin pealmise plaadi tagasi, lõikasin koogi neljakandilisteks tükkideks ja serveerisin.
 Oh, küll sai hea :)

Teisipäev, 7. jaanuar 2014

Cannelé koogikesed

Need on Bordeaux'st pärit küpsetised, mis on nii omalaadsed, et ega ma neid millegagi võrrelda ei oskagi.
 Pealt on koogid hästi karamellistunud (aga ei tohi olla kõrbenud), seest aga pehmed ja vetruvad, soojalt vaat' et taignased. Tainas peab eelnevalt jahedas vähemalt 24 tundi seisma ja küpsetamiseks on (tungivalt soovitatavalt) vaja spetsiaalset vormi. No ja kui siis kokandusfoorumitest (vaata nt nami-nami.ee) küpsetamise kohta veel jutte ka juurde lugeda (a'la õnnestusid alles viiendal katsel), siis tekitab aukartust küll. 
Tegelikult ei ole koogikeste valmistamine midagi nii suur teadus :) Või vähemalt suhtumine võiks selline olla- pealehakkamine ju pool võitu! :)


Vorm on mul tõesti spetsiaalne, kuigi hädapärast pidi vist ka muffinipanniga hakkama saama. Minul on metallvorm, aga leiab ka silikoonist eksemplare. Ka suurused on koogivormidel erinevad, mina eelistan suuremaid, u 5x5cm koogisuurusega vorme.


16tk (minu panniga 18tk)

5 dl piima
25 g võid (+ veel vormide määrmiseks)
125 g nisujahu
225 g suhkrut
2 muna + 2 munakollast
2 tl vanillisuhkrut
1-3 sl rummi (mulle meeldib rohkem panna)

Panin piima ja või potikesse ning kuumutasin keemiseni. Suures kausis segasin suhkrud, jahu ning munad. Niristasin kuuma piimasegu ühtlase joana munasegu hulka, samal ajal segu hoolega vispeldades (taigen tuleb hästi vedel)
Siis lasin segul toatemperatuurini jahtuda ning juba jahtunud segule lisasin rummi. Katsin taignakausi toidukilega ja panin 24 tunniks külmkappi (kauem võib ka seista). 

Järgmisel päeval panin ahju 200*C peale soojenema, sulatasin potikeses veidi võid ja pintseldasin sellega vormid seest hoolega kokku. Ja võiga pintseldamises tasub tõesti hoolikas olla, kinni jäänud koogid ei tule kohe kindlasti ilusa kujuga!
Tõstsin taigna külmkapist välja, segasin hästi tasakesi veel korraks läbi ning tõstsin kulbi abil taigna vormidesse, täites umbes 80% vormi mahust. Siis tõstsin vormid ahju ja küpsetasin umbes tunnikese (minimaalselt  45 minutit, maksimaalset 70 minutit) 200*C juures. 

Küpsemise ajal on tore vaadata, kuidas koogikesed alguses veidi vormist välja kerkivad ja siis aeglaselt tagasi langevad ning tugevalt pruunistuvad. Ja mulle meeldib koogikesed ikka julgelt pruuniks lasta, kõrbenud maitset pole siiamaani veel kohanud :)

Kui koogid on valmis, kummutasin nad kuumalt vormist välja ja lasin jahtuda. Sest meie perele maitsevad nad kõige enam just külmalt. 


Esmaspäev, 6. jaanuar 2014

Aasta (toidu)pildis: 18. septmber 2013 - 6. jaanuar 2014

On tõsiselt häbiväärne, et mul on mitu kuud pildid postitamata. Võiks ju nii- ja naapidi vabandama hakata, aga tegelikult on see aeg liiga pikk, et mõni vabandus toimiks :D Poleks vist pidanud endale nii suurt kohustust peale võtma.. aga noh...

Aeg-ajalt oli kiire ja mõni pilt jäi tegemata. Aeg-ajalt oli mõni toit nii hea, et pilti ei jõudnudki teha, toit sai lihtsalt otsa. Aeg-ajalt sõin kolm päeva järjest sama asja, sest nii hea oli (tervitused caprese salatile). Ja ühel hetkel olid jõulud ja siis ma pilte ei teinudki. Täitsa ausalt, nii paar nädalat järjest. Aga kokkuvõttes saab üldpildi kätte küll - endal oli küll tore vaadata :)

Nagu näha, on olek veel üpris suvine, missiis, et septembri lõpp. Viigimarjad, kõrvits ja keeksitegu ruulib, küüslauguvarud said täiendatud.

Sain lõpuks endale ilusa köögilaua, aitäh mehekesele. Maitseained kasvavad ilusti, mustikad on hääd. Õunu korjasime, hoidistasime ja sõime koguaeg.

Oi, see lihaga võileib ajab küll praegu isutama :) Nagu näha, on oktoober, aga õunad on ikka laual. Mõned suuremad kui laps :D Ja malmpott sai ka lõpuks hangitud, nüüd on hea. Ahjaa, Salvesti porgandimahu on nii hea kraam. :)



November. Ebaküdooniamahla ja -hoidiseid sai iga päev söödud, tsitruselised hakkasid enam teed lauale jõudma. Hea, et ökopoest saab pritsimata tsitruselisi, on julgem koort ka kasutada. Ja kui üle pika ajal (no aasta?) lilli tuuakse, siis on päeva toidupilt ka neist, missiis, et neid siiski ei söödud :)

Detsembri algus- kiired argiroad, uued vormid, mida katsetada, madeleine-lummus ja ligi hiilinud piparkoogiisu. 

Kohe näha, et aeg enne jõule, eks :)

Pilte nii enne jõulu kui aastalõpust. Viimasel pildil olnud kitsejuustutort oli aastavahetusemenüüs. Ülihea, soovitan!

Uus aasta. Cannele koogikesed - mitu laari, ahjus mustaks lastud banaanid, aastavahetusel laual olnud jänesehautis ja järgnevatel päevadel pidevalt laual olnud värske salat, mis tihtilugu avokaadost veel enne laualepanekut juba ilma jäi :)