Creme brulee ehk brüleekreem

Head uut aastat!

Minul ja blogimisel on veider suhe. Ei taha ma kunagi blogida selle pärast, et "peaks", vaid ikka ja ainult siis, kui tuju/õige meeleolu/vaim peale tuleb. No ja siis juhtubki nii, et vahepeal on piiiiiiiiiiiiikk paus.
Aga mis sellest ikka. Täna creme brulee, nii nagu mina seda teen.
Viiele.

4 suurt muna
4 dl rõõska koort (10-35% , olenevalt kuidagi kellelegi meeldib)
5 tl suhkrut
üks kena ja niiske vanillikaun

karamelli tegemiseks veel suhkrut
vormide määrmiseks võid

Eraldasin munakollased ja - valged. Munavalged tõstsin kõrvale (neid selle roa juures vaja ei lähe), kollased vispeldasin kausis suhkruga lahti. Valasin koore potikesse. Määrisin vormid seest võiga.
Lõikasin vanillikauna pikuti pooleks, kraapisin noaga seemned välja ja panin koore hulka.
Kuumutasin koort keemiseni, siis valasin peene joana muna hulka, ise samal ajal muna vispeldades.
Tõstsin muna-kooresegule tekkinud vahu ettevaatlikult lusikaga pealt ära (kui vaht ahju läheb, ei jää magustoidu pealispind ühtlane) ning valasin siis kooresegu vormidesse.
Edasi tõstsin vormid sügavasse ahjuvormi, valasin ahjuvormi keeva vee (nii, et vormid u 2/3 vee sees oleks), katsin vormid pealt küpsetuspaberiga (et liialt pealt ei pruunistuks) ning asetasin vormid eelkuumutatud 160*C ahju küpsema. Küpsetamisaeg on umbes 35-45 minutit, olenevalt vormist . Aeg-ajalt tasub vaatamas käia - valmis magustoit peab keskelt veel veidi "võdisema".

Edasi tõstsin vormid ahjust ja veevannist välja, lasin magustoitudel jahtuda. Tõstsin nad seejärel jahedasse (talvel sahvrisse, suvel külmkappi) puhkama. Lasin olla minimaalselt 4 tundi.

Vahetult enne serveerimist puistasin iga magustoidu peale suhkrukihi ning kõrvetasin selle leeklambi abil karamelliks.

Avokaadojäätis

Kevad!
:)

200 g avokaado viljaliha (u neli väiksemat avokaadot)
1 sidruni mahl
200-250 g suhkruga kondenspiima
2 dl 35%-list rõõska koort

Lõikasin avokaadod pooleks, eemaldasin kivi. Uuristasin lusikaga avokaado viljaliha koortest välja, panin koos sidrunimahlaga kaussi ning püreestasin saumikseri abil ühtlaseks massiks.

Edasi vahustasin koore pehmetipuliseks vahuks, lisasin siis kondenspiim ja avokaadopüree. Segasin ühtlaseks. Valasin kaussi, millele sain kaane peale panna ning asetasin sügavkülma. Lasin üleöö tahkuda.

Järgmisel päeval maiustasin. Kuna taoline kodukootud jäätis külmub väga kõvaks, soovitan enne serveerimist jäätisel umbes pool tunnikest toatemperatuuril pehmeneda lasta. 

Lihtne šokolaadivaht koorelikööriga

November on minu jaoks šokolaadikuu. Ma ei tea, miks. Aga ühtegi teise kuusse ei sobi šokolaadi söömine paremini kui novembrisse. Tõsi, kalendrit vaadates näen, et täna on viimane november ja see postitus jõuab siia alles nüüd. Aga ikkagi novembris :P

Magustoit, mis hästi lihtne, aga hästi maitsev. Kooreliköör on vabatahtlik, aga mulle ta mekk meeldis.

Kahele-kolmele

2 dl 35%list rõõska koort
100 g tumedat šokolaadi
1 tl vanillisuhkrut
20 ml (Vana Tallinna) koorelikööri

Sulatasin šokolaadi vesivannil (panin šokolaadi pisikesse kaussi, mille omakorda suuremasse kaussi, kus oli kuum vesi. Lasin šokolaadil aeglaselt sulada). Vahustasin koore koos vanillisuhkruga pehmeks vahuks, siis niristasin hulka sulašokolaadi, samal ajal edasi vispeldades. Viimasena segasin hulka koorelikööri.
Panin portsjonivormidesse ja paariks tunniks külma (pole väga kohustuslik, võib kohe ka sööma asuda).

Karamellõunad... või õigemini iiriseõunad

Sügis. Parajalt jahe, lehed ei ole enam mitte lihtsalt kollasepunased, vaid suhteliselt longus või maha langenud. Korjasin eile viimased õunad puu otsast kasti seisma. Lootuses, et kuu aja pärast ka koduaia õuna ampsata saan. 

Ja nüüd tegin iirisekattega õunu. Jah, ma tean, et nendega meenub kõigile kommerts-Halloween, aga ma ei ole selle püha fänn. Ja ei jaga seda retsepti siin mitte "õudukapüha" tõttu, vaid seetõttu, et iiris+õun maitseb tõsiselt hästi! Ausõna, ma teen neid edaspidi veel!

Esmalt oluline valida head õunad. Õunad peaks olema tugevad, ilusad (usse pole vaja, eks), krõmpsuvad, parajalt mahlaka viljalihaga. Peamine reegel on: vali õun, mida sööksid hea meelega! Mina näiteks kasutasin seekord sorti Eva kuld. Sibulõunad on ka sügiseti hästi head. Ja kes eelistab hapumat õuna magusa katte sees, valigu näiteks Antonovka, kuigi nad on tavaliselt gigantsed :D.


Iirisekate:
piisab umbes viie keskmise õuna katmiseks

150 g iirisekomme
1 sl piima
meelepärast lisandit õunte katmiseks (kasutasin jämeda jahvatusega röstitud mandlijahu)
Kõigepealt tegin ettevalmistused: pesin ja kuivatasin õunad. Õunad, muide, peavad olema toatemperatuuril (liiga külmalt õunalt võib kate maha libiseda)! Eemaldasin õuntelt varreotsad ja pistsin asemele sobivad pulgad (mina kasutasin keskmise pikkusega bambusest grilltikke, aga võib ka loodusest murtud oksa kasutada. Või jäätisepulka näiteks). Panin lauale lõikelaua ja katsin küpsetuspaberiga. Valasin väikesesse kausikesse mandlijahu.

Edasi panin iirised ja piima paksupõhjalisse potikesse ning kuumutasin hästi rahulikul kuumusel pidevalt segades, kuniks iirised olid sulanud ja mass oli tükivaba. Lasin segul pool minutit jahtuda (muidu võib see taaskord tahta õunalt maha libiseda) ning hakkasin õunu sisse kastma: võtsin õuna  ja kastsin õuna pulgast kinni hoides iirisesse. Keerutasin õuna, et see kattuks igast küljest ühtlaselt. Tõstsin õuna iirisesegust välja, lasin paarkümmend sekundit poti kohal nõrguda ja kastsin siis õuna mandlijahusse. Edasi panin õuna küpsetuspaberile püsti seisma. Tegin sama ka teiste õuntega ning lasin siis neil kõigil umbes pool tunnikest taheneda.

Kuna (suuremat sorti) õunu võib otse varre otsast ampsates natuke ebamugav süüa olla, soovitan nad enne sööma asumist tükkideks lõigata - nii, nagu pildil näha. Seda muidugi seljuhul, kui söömine toimub toas ja sööja pulgast kinni hoidmise lõbust on nõus ilma jääma. :)

Banaani-mustikajäätis

Õues on palav ja tahaks pidevalt midagi jahutavat ampsata. Selleks puhuks ideaalse roa otsa "komistasin" paar päeva tagasi Nami-Nami kokandusportaalis. Banaan+ mustikad, oh, kui mõnus! Jäätisene, samas toortoit ja puhas hunnik vitamiine! :)

Nami-Nami portaal on nüüd, muide, palju uuema ja kenama väljanägemisega ja sisu on ka põhjalikum. Minge uurige! :) Kes hoolikalt otsib, leiab üles ka siit blogist tuttavaid jutte-katsetusi :) On uhke öelda, et selle blogi perenaine on edaspidi ka Nami-Nami üks toimetajatest :)

Kahele

kaks küpset banaani

1,25 dl mustikaid

näpuga soola

Eelmisel õhtul viilutasin banaanid ja panin sügavkülma. Järgmisel päeval panin külmunud banaaniviilud, mustikad ja soola kannmikserisse ja töötlesin, kuniks sain ühtlase kreemja massi. 

Serveerisin kohe

* Nipp! - Kuigi kreemjama tulemuse annab külmutatud banaan+ külmutamata mustikad, saab rooga kiirelt teha ka kasutades külmutatud mustikaid+ mittekülmutatud banaane 

Marrons glaces ehk suhkrustatud kastanid

Suhkrustatud kastanid on roog, mis on meie kandi inimeste jaoks suhteliselt võõras. See-eest aga väga põnev :) Vähemalt mulle. 

Marron glacé on Prantsusmaal vägagi tuntud, eriti jõuluhooajal. Neid suhkrustatud kastaneid süüakse niisama, hakitakse magustoitudesse ja püreestatakse kreemidesse. Oli endalgi rõõm nädalake tagasi Prantsusmaalt toodud purkipistetud kastanikreemi maitsta- omapärane ja magus. Mulle meeldis! Suhkrustatud kastanite kodus valmistamine on suhteliselt lihtne, kuigi aeganõudev. Seega varuge kastanid, neli päeva aega ja kokkama!

NB! meie aedades kasvav kastanipuu on Hobukastan, mis süüa ei kõlba. Otse vastupidi- ta on kogunisti mürgine. Süüa kõlbab Harilik kastan, mida leidub kasvamas mujal maailmas. Seega toidutegemiseks otsige kastaneid poest, mitte aiast!

umbes 400 ml purgitäie jagu

500 g kastaneid (puhastatult u 300g)

200 g suhkrut

1,25 dl vett

pool vaniljekauna koos selles olevate seemnetega

Alustasin kastanite keetmisest-puhastamisest. Lõikasin kastanitele terava noaga peale ristikesed ja panin nad potikeses olevasse vette. Asetasin poti tulele, lasin keema tõusta ning keetsin 15 minutit. Seejärel asusin kastaneid puhastama: võtsin kuumast veest kastani, tõmbasin noa abil kastani koore ja sisemise "nahkse" kihi maha (selleks tegingi enne keetmist kastani koorde lõiked- koor oli sealt end nüüd lahti tõmmanud ja puhastada oli kerge). NB! kindlasti puhastada otse kuumast veest võetud kastaneid, kuna jahtumisel hakkab koor taas kastani külge kinni.

Kui kõik kastanid olid puhastatud, panin puhta poti tulele, lisasin sinna suhkru, 1,25dl vett ning pikuti poolitatud vaniljekauna. Lasin siirupi keema, keetsin viis minutit, eemaldasin vaniljekauna (seemned olid segamise käigus siirupisse eraldunud) ning siis lisasin puhastatud kastanid. Keetsin madalal temperatuuril kümmekond minutit, seejärel eemaldasin potikese tulelt ja lasin järgmise päevani seista.

Järgmisel päeval tõstsin poti taas tulele, lasin kastani-siirupisegul keema tõusta, keetsin viis minutikest madalal kuumusel ning tõstsin poti taas tulelt ära.

Kordasin sama ka kolmandal ja neljandal päeval. Selle tegevuse (keema laskmine ja siis 24 tundi siirupis seismine) käigus peaksid kastanid suurema osa siirupist endasse  imema. 

Neljandal päeval võib kastanid koheseks tarbimiseks/säilitamiseks võtta. Selleks on kaks varianti:

* Kastaneid võib säilitada sellessamas siirupis, milles nad seisid. Kastanid ja siirup kallata puhtasse purki, sulgeda ja hoida külmkapis. Paar nädalat ikka seisab :) (Mina kasutasin seda varianti, seepärast on minu retseptis ka siirupit veidi rohkem- et purkipanekuks ka jääks)

* Kastanid võib siirupist kurnata, asetada ahjuplaadile ja 50*C ahjus, mille uks veidi irvakil päev otsa kuivatada - nii kuivab nende pealispind ära ja neid saab kenasti ükshaaval serveerida (näiteks minimuffinite pabervormidest). Niiviisi, kuivatatult, säilivad nad nädalakese kindlasti.

Toortort. Avokaado-šokolaaditort.

November on minu jaoks šokolaadikuu. Ühtegi teise aastaaega ei sobi šokolaad paremini, kui pimedasse ja kargesse sügisesse. Vähemalt minu sees on selline tunne.

Alljärgnev tort otseselt šokolaadi ei sisalda, küll aga maitseb sedamoodi. Konsistentsilt kreemjas ja siidine, mõnusa pähklise põhjaga. Ja toortort - seega põhimõtteliselt kasulik kraam :D

Pisike, kuni 16 cm läbimõõduga kook

Põhi:
1,5 dl pähkleid (mul oli mandli-india pähkli segu)
10 kivideta, mahlast kuivatatud datlit
1 sl agaavisiirupit

Kate:
3 avokaadot, mõnusat ja küpset
1 banaan, samuti küps
10-12 datlit
2 sl magustamata kakaopulbrit

Panin põhja komponendid köögikombaini ja töötlesin seni, kuni pähklid-datlid olid peened tükikesed. Mass hakkas selle aja peale omavahel hästi kokku ka. Seega võtsin segu ning surusin koogivormi põhjale.

Panin avokaadode viljaliha, kooritud banaani, datlid ning kakaopulbi blenderkannu ning püreestasin, kuni segu oli ühtlane. Tõstsin saadud segu koogipõhjale. 

Mina lasin koogil külmkapis tunnikese seista, et maitsed ühtlustuks ning siis serveerisin. Konsistentsilt ei muutu külmkapis seismisega midagi, seega eeldadagi kreemjat kooki, eks :) (ja põhimõtteliselt võib seda kohe ka sööma asuda).

Kõrvitsa-iirisevõie

Kõrvits-kõrvits-kõrvits... ma luban, et varsti postitan millestki muust ka peale kõrvitsa :) Ja tegelikult on alljärgnevas retseptis iirisel sama oluline roll kui kõrvitsal, seega on see vaid pooleldi kõrvitsapostitus. No mis teha, kui oktoober nii kõrvitsane on :)

Tegelikult, et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, pean ma alustama sellest, et tahtsin keeta kõrvitsaiiriseid. Komme, mida mõnus ampsata oleks. Aga tagantjärgi saan tõdeda, et piisavalt tahkeid komme ma ei saanud- eks kõrvitsat oli liiast. Samas, kui kõrvitsat vähemaks võtsin, polnud enam kõrvitsa maitset ja seega tundus kommi nimetamine "kõrvitsaiiriseks" mõttetu- maitse oli ju vaid iirise oma. 

Samas, määre, mille kokku keetsin, maitses ülihästi! Sõime koos pehme saiaga ning mõmisesime mõnust. :)

2,5 dl kõrvitsapüreed

400 g magusat kondenspiima

1 dl fariinsuhkrut

0,5 tl meelepäraseid vürtse (kaneel, muskaatpähkel, nelk, ingver)

0,5 tl soola

Panin kõik komponendid mõõdukal kuumusel olevasse paksupõhjalisse potti ja segasin läbi. Kui segu podisema hakkas, keerasin kuumuse miinimumi ning lasin vaikselt podiseda umbes kolmveerand tundi. Päris tihti käisin segamas ka (eriti alguses ja lõpus). Siis lasin segul jahtuda ning valmis ta oligi!

* Mainin, et mina kasutasin ainult kaneeli ja mulle nii maitses- ei olnud liiga vürtsikas, samas piisavalt maitseks. Samas, vürtsikas määre oleks kah mõnus, seega kes vürtsi armastab, kasutagu kaneelile lisaks ka muud ;)

* Keetmisaeg ei ole väga täpselt määratletud. Võib ka tund aega keeta- maitse läheb siis iirisesemaks. Ja segu läheb tihkemaks. Üle tunni ma ei keedaks, siis saab segu liiga paks (ta ju taheneb veel jahtudes ka). 

** Nami-Nami kokandusfoorumis on kõrvitsateemaline kooskokkamine- vaadake sinna ka! :)

Arooniajäätis

Kuidas teile arooniaid süüa meeldib? Mina üldjuhul pistan nad lihtsalt oste põõsalt suhu. Ja muud kokkamist ei teegi :D No iseenesest võiks neid ka vist õunakoogi hulka panna ja mannavahtu ka keeta, aga ma pole seda kunagi teinud. Miskipärast.

Nüüd aga selgus, et aroonia sobib imehästi jäätiseks. Muidu arooniasöömisega kaasas käiv mõrkjas maitse, mis vähemalt minul takistab neid marju korraga rohkem kui peotäie söömast, kaob jäätises kuhugi ära- tulemuseks hea ja aroonia maitset täis jäätis oma parimal kujul. Boonuseks- jäätise tegemine käib kerge vaevaga ning ei vaja jäätisemasinat! Ning see on jäätis, millest saab vitamiine :)

600 ml 35%list rõõska koort

400 g suhkruga kondenspiima (üks plekkpurgitäis)

500-600 ml arooniamarju

0,75-1 dl suhkrut (mina kasutasin väiksemat kogust ja sain minu arvates mõnusalt magusa jäätise)

Alustuseks panin puhastatud arooniamarjad ning suhkru kõrgemasse nõusse ning püreestasin saumikseri abil ära. Surusin segu läbi sõela, et eemaldada tükid.

Vispeldasin rõõsa koore pehmetipuliseks vahuks ja niristasin juurde kondenspiima, samal ajal ikka edasi vispeldades. Kuniks nad olid segunenud.

Edasi on kaks varianti, mille vahel valida. Ja siis saab vastavalt kas siiruviirulise jäätise või ühevärvilise. Ühevärvilisel on mõnus mahe arooniamaitse, mulle väga meeldis. Ja siiruviirulisel on vaheldumisi tugevam arooniamaitse ja nö neutraalne, valge jäätise maitse. Kah hea :D 

Variant A- ühevärviline: Segasin saadud arooniasiirupi koorevahu hulka. Sain kena lillat tooni vahu, mille valasin karpi ning lasin üleöö külmuda.

Variant B- siiru-viiru: Segasin saadud arooniasiirupile umbes 3-4dl vahukoorevahtu juurde- sain tumeda vahu, mida siis omakorda ülejäänud valge vahukooremassi hulka triipudena segasin (tegin lusikaga "kaheksaid"). Ja panin siis samuti karbiga külma. 

Arooniasiirupi esialgne segamine väikse koguse vahuga on oluline seetõttu, et toorsiirup on väga vedel ning valguks muidu vahukooremassi põhja. Aga osa koguse vahukoorega läbisegatult jääb ta paigale :)

Õunapommid

Õunapommid on täidetud õunad, mis on pakitud taignasse ja siis küpsetatud. Lihtne ja väga maitsev magustoit, eriti koos vaniljekastmega. See siin on minu versioon :)

Neljale

Taigen:

1,5 dl nisujahu

50 g külma võid

mõni tera soola

0,5 tl suhkrut

1-2 sl külma vett

Täidis:

neli keskmist õuna

1,5 sl külma võid

1,5 sl fariinsuhkrut

pisike peotäis pähkleid

pool peotäit rosinad vm kuivatatud marju/puuvilju (mul olid näiteks mooruspuu marjad)

kuni 1 tl kaneeli

Taigna tegemiseks panin kaussi jahu, soola ja suhkru, lisasin või ja näppisin segu puruseks. Siis lisasin vee (ei pruugi kõike vaja minna!) ja mudisin taigna kiirelt kokku. Panin toidukilesse ja asetasin külmkappi puhkama.

Koorisin õunad, eemaldasin südamikud. 

Hakkisin pähklid koos mooruspuu marjadega väiksemateks tükkideks, segasin suhkru ja kaneeliga. Lisasin või ning mudisin käte vahel kõik ühtlaseks. Jaotasin saadud massi neljaks ja surusin iga õuna südamikuks.

Kui taigen oli umbes 30 minutit puhanud, tõstsin ta külmikust välja, jaotasin neljaks ning rullisin iga tüki õhukeseks. Asetasin kõigile neljale taignalatakale õuna ja tõstsin taigna servad üle õuna kokku- tulemuseks taignasse pakitud õunad. Mõnel jäi tipust väheke lahti, see võib nii olla :)

Küpsetasin 200*C ahjus pool tunnikest, kuniks taigen oli pruun. Lasin tsipa jahtuda ning serveerisin vaniljekastmega.

Imelihtne arbuusijäätis

Kõige-kõige lihtsam viis arbuusist mahlajäätise tegemiseks! On vaja arbuusi, nuga ja sügavkülma. Jäätisepulka soovitatavalt ka (mul ei olnud, kasutasin puidust söögipulki, mida "hiinakast" toiduga kaasa olen saanud).

Ja nagu näha, oli maius nii ahvatlev, et korralikult pilti mul teha ei lastudki, enne löödi hambad sisse :)

Ehk siis: pesin ja kuivatasin arbuusi (mul oli seemnetega, aga soovitav on kasutada ilma seemneteta arbuusi), lõikasin sellest u 2cm paksused viilud, saadud kettad lõikasin sektoriteks, sektoritel natuke nurgad ära, saades väljavenitatud teemanti kuju (ehk nagu pildil). Siis pistsin pulga arbuusitüki sisse ja asetasin sügavkülma. 

** Nami-Nami kokandusfoorumis on praegu tore arbuusi-meloni kooskokkamine. Sealt leiab kindlasti palju lahedaid ideid! :)

Arbuusi-melonisalat piparmündiga

Suvine ja kerge salat, milles klassikaliselt niisama söömiseks kuluv arbuus ja melon on veidi huvitavama kuue saanud. Kogused on umbmäärased, kuna ülitäpne näpuga järge ajamine pole siinkohal oluline :)

arbuusi

melonit

pundike piparmündilehti

poole (kuni ühe) apelsini mahl

pool teelusikatäit suhkrut

Panin piparmündilehed koos suhkruga uhmrisse ning töötlesin neid nuiaga senikaua, kuni uhmris oli ühtlane roheline mass. Siis lisasin poole apelsini mahla ning segasin läbi. 

Pesin arbuusi ja meloni, lõikasin pooleks ning tegin spetsiaalse lusika abil viljalihadest pallikesed (tavalised, noaga lõigatud kuubikud sobivad ka). Panin need kaussi, valasin piparmündi-apelsinisiirupiga üle, segasin läbi ning lasin veerand tunnikest maitsestuda.

* Taoline apelsini-piparmündi toorsiirup sobib väga hästi enamike puuviljasalatitega!

* Veel kaunima värvikombinatsiooni saamiseks tasub kasutada erinevaid meloneid. Mul oli parajasti tumekollase viljalihaga cantalope-melon
* Paleodieedi järgijad peavad suhkru asendama agaavisiirupi/vahtrasiirupi/mahemeega

** Nami-Nami kokandusfoorumis on praegu tore arbuusi-meloni kooskokkamine. Sealt leiab kindlasti palju lahedaid ideid! :)

Hää šokolaadi-rummijäätis. Avokaadost.

Lihtsalt geniaalselt hea oli see külm amps! Ausõna, ma ise ei usuks, kui proovinud ei oleks! :)

Kuumal ajal ju ikka jäätist vaja-  seega tuleb võtta seda üleeile soovitatud avokaadokreemi ning sügavkülma pista. Pulgajäätiste tegemiseks on iseenesest vaja spetsiaalseid vorme, aga nagu pilt näitab, pistsin mina puulusika otsapidi kilekotti ja nii see jäätis valmiski :) Ühekordsed papptopsid sobivad selleks ka kenasti. 

Kuus pulgajäätist

2 küpset avokaadot

3 sl magustamata kakaopulbrit

3 sl agaavisiirupit

mõnus sorts rummi 

Poolitasin avokaadod, eemaldasin kivi ja tõstsin viljaliha lusika abil koore seest välja. Lisasin viljalihale teised komponendid ja püreestasin saumikseriga, kuni segu oli ühtlane ja kreemjas. Tõstsin kreemi vormidesse, pistsin pulga sisse ja asetasin sügavkülma tahenema. Maiustasin järgmisel päeval (aga tegelikult piisab nii 4-6h pikkusest külmumisajast kah.

Avokaado-šokolaadikreem

See on mangustoit, mida olen tahtnud ammu proovida. Kahjuks või õnneks saavad aga majja toodud avokaadod enne otsa, kui nad magustoiduks jõuan teha.

Kreem on kiirelt ja lihtsalt valmiv, hästi intensiivse maitsega, seega magustoiduks piisab pisikesest portsust. Meile meeldis :)

Vähemalt neljale

2 küpset avokaadot

3 sl magustamata kakaopulbrit

3 sl agaavisiirupit (vastavalt maitsele)

soovi korral sortsuke Vana Tallinnat/rummi/meelepärast ürdilikööri

Poolitasin avokaadod, eemaldasin kivi ja tõstsin viljaliha lusika abil koore seest välja. Lisasin viljalihale teised komponendid ja püreestasin saumikseriga, kuni segu oli ühtlane ja kreemjas. Serveerisin pisikestest pokaalidest.

* Kindlasti tuleb kasutada küpseid avokaadosid, toorega seda magustoitu ei tee

* Agaavisiirup on magustaja- selle puudumisel võib näiteks ka tuhksuhkrut kasutada

* Serveerida võib kohe või siis enne serveerimist külmikus hoida

* Kes tahab veel šokolaadisemat maitset, võib püreestamise ajal lisada veidi sulatatud tumedat šokolaadi

* Kui kasutada toor-kakaopulbrit, on magustoit täiesti toortoitlasele sobiv :)

Toorkommid ploomi ja kookosega

Viimasel ajal tahaks tihtilugu midagi head ampsata (ilmselt seetõttu, et väljas müttamise pärast jääb asjalik söök söömata :D ), aga poe kommid-küpsised ei lähe üldse peale. Ja ega neid ei olegi nii hea tihti süüa.. või mis? :D Need toorkommid/toor-müsliruudud on poekommidest tükk maad kasulikumad. Ja mõnusad kah! Hea kiire teha ja siis vajadusel külmkapist ampsamiseks võtta. 

10 x 20 cm plaadike ehk u 30 tk.

200g kuivatatud ploome (pehmeid, nagu nt Rimist saadav I love Eco omad)

2 sl külmpressitud kookosõli

6 sl kaerahelbeid

6 sl seemnesegu (mul olid kõrvitsa- ja chia seemned)

6 sl kookoshelbeid

Hakkisin kuivatatud ploomid terava noaga pisikesteks tükkideks, panin kaussi. Lisasin kookosõli, kookoshelbed, kaerahelbed ja seemned ning segasin hoolega (tegelikult kasutasin kätt, et segu paremini kokku saaks). Surusin saadud massi küpsetuspaberiga vooderdatud kandilisse vormi ja panin mõneks tunniks külmkappi tahenema.

Enne serveerimist lõikasin ruudukesteks. 

* Tööd lihtsustab köögikombain, mis kuivatatud ploomid mõnusasti pisikeseks hakib. Aga liiga püreeks ei tasu massi lasta

* Seemnesegu võib olla just selline, nagu enesele meeldib. Mulle meeldis nii :) Pealegi on chia seemned väga kasulikud

* Kommikesed peaks külmkapis päris kaua säilima, aga säilivuskatsetusi teinud ei ole, meil saavad nad külmikust paari päevaga otsa :)

Mozzarella-maasikasalat piparmündiga

Maasikahooaeg! 

Ja miskipärast tundub mulle viimasel ajal, et maasikat sobiks kokku panna peaaegu iga söögiga. Seekord sai nii:

Kahele

kaks suurt mozzarellapalli (või 250g pisemaid)

250 g maasikaid

20 lehekest piparmünti (kaks keskmist piparmündivarrekest)

2 sl suhkrut

Panin piparmündilehed ja suhkru uhmrisse ning töötlesin neid, kuni olin saanud kena rohelise suhkru :) Ehk siis piparmündilehed uhmerdasin täiesti puruks. Puhastasin maasikad, lõikasin väiksemateks tükkideks. Segasin maasikatükid piparmündisuhkruga ning lasin tunnikese seista (kauem võib ka). 

Serveerimiseks rebisin mozzarella tükkideks, asetasin taldrikule. Tõstsin peale maasikatükid ja tekkinud siirupi.

* Piparmündisuhkur sobib lisaks maasikale hästi ka teiste viljadega- nektariinide, virsikute või näiteks meloniga

* Piparmündist maasikasalatit on hea pakkuda ka muude roogadega- toorjuustukoogiga, vahukoore-kohupiimaga, jäätisega jne

* Maasikaid tasub hoida toatemperatuuril, siis on nende maitse parem kui külmkapist tulles :)

Kama-keefiritarretis marjasalatiga

Ja ongi suvi taas käes... (tsipake nukralt aknale tibutavat vihma vaadates). Maasikad on valmis, söödava kuslapuu marjad vaat et pudisevad põõsalt juba alla. Ausalt öeldes lähevad meil värsked marjad kaubaks just niisama, otse peenralt või põõsast ja suhu. Pole vaja keerulisi retsepte ega tunde kokkamist. 

Samas, vahel tahaks ju midagi muudmoodi ka...

Allolev tarretis on mõnusalt koduse hõnguga, ehedat maitset täis. On ju kama klassikaline Eesti kuuma ilma söök. Veidi koduaia marju juurde ja mõnus maius ongi valmis. Kiire pealekauba, jõuab eesootavaks jaaniööks veel kenasti teha. 

Ja kui magustoit purkidesse pista, on seda hea ka lõkke juurde kaasa võtta. :) Siis saab pärast koormatäie liha ja salati söömist midagi magusat ampsata. :)

Kuuele kuni kaheksale

500 ml keefiri

200 ml 35%list rõõska koort

5 sl kamajahu

5 sl suhkrut (maitse järgi, eks :)

5 lehte želatiini

marjasalat:

maasikaid (oli ehk 300g)

söödava kuslapuu marju 

suur peotäis melissilehti

2 sl suhkrut

Panin želatiinilehed külma vette paisuma. Segasin keefiri kamajahu ja suhkruga. Vahustasin rõõsa koore. 

Pigistasin želatiinilehed kuivemaks, sulatasin nad tsipakeses kuumas vees. Valasin järk-järgult juurde keefiri-kamasegu, segasin ühtlaseks. Ning siis segasin juurde vahukoore. 

Jaotasin kreemi purkide vahel ära ja tõstsin nad külmkappi. Lasin kolm-neli tundi tarretuda.

Seejärel valmistasin marjasalati: lõikasin puhastatud maasikad väiksemateks tükkideks, panin kaussi. Segasin juurde kuslapuu marjad. Panin melissilehed uhmrisse, lisasin suhkru ja uhmerdasin, kuni meliss oli peen ja suhkruga segunenud. Valasin melissisuhkru marjadele, segasin hoolega läbi ning lasin toatemperatuuril seista, kuni tarretis oli tahenenud.

Serveerimiseks tõstsin marjasalati koos tekkinud siirupiga tarretistele. 

Kookose-chia puding banaaniga

Lihtne ja kiire magustoit.

Retsept Nami-Nami kokandusportaalist. Kogus ühele.

1 keskmise suurusega küps banaan

1 dl kookospiima

1,5-2 sl chia seemneid

Surusin banaani kahvli abil püreeks (mulle meeldib, kui mõned suuremad banaanitükid sisse jäävad. Aga võib püreestada ka nt saumikseri abil, siis tükke ei jää), segasin juurde kookospiima ja chia seemned. Lasin paar tundi seista (seistes seemned paisuvad, magustoit muutub tihkemaks. Aga võib ka kohe süüa, siis krõmpsuvad seemned hamba all :)

Kookose-chia puding rabarberiga

Kookos ja rabarber sobivad väga mõnusasti kokku. Chia seemned lisavad särtsu :) Mõnus ja kevadine magustoit.

Koguselt kahele.

2 dl kookospiima

3 sl chia seemneid

1 suurem vars rabarberit

paar sl suhkrut (vastavalt oma maitsele, eks :)

Segasin kookospiima ja chia seemned, jaotasin kahe vormi vahel ja panin külmkappi paisuma.

Hakkisin rabarberivarred tükkideks, panin potikesse. Lisasin suhkru ja hautasin umbes viis minutit, kuniks rabarber oli pehme. Tõstsin poti tulelt ja lasin rabarbisegul jahtuda.

Enne serveerimist tõstsin rabarbrikompoti kookospiimapudingu peale. Mmm... mõnus :)

Kohvi-chia-puding

Chia seemned on pisikesed ja huvitavad tegelased. Kasulikud kah - veidi küll "lahjemad" kui linaseemned, aga see-eest saab chia seemnetest kasulikud ained ilma seemneid eelnevalt jahvatamata kätte. Huvitavaks teeb need seemned aga see, et koheselt roa sees süües on nad pisikesed nagu mooniseemned ja krõmpsuvad kenasti, kui aga roog seisab, paisuvad seemned toredateks pallikesteks (eeldusel, et roas on vedelikku, näiteks muffinite sees ei paisu nad enam kuhugi :). No enam-vähem nagu kalamarja sööks :D

Mina pistsin chia seemned kohvi sisse ja välja tuli see:

2 dl kohvijooki, enda maitse järgi piisavalt piimane ja piisavalt magus

2,5 sl chia seemneid

Valmistasin kohvi, tegin magusaks ja valasin piima peale. Noh, nii, nagu ma seda tavaliselt joon. Joomise asemel aga lasin joogil jahtuda, segasin hulka chia seemned ning lasin magustoidul külmikus mõned tunnid seista (üleöö võib ka, siis saab hommikul süüa).

Enne sööma asumist segasin läbi (ja maitsesin- vajadusel saab rooga veel enne sööma asumist magusamaks teha- näiteks kondenspiimaga :).