Klassikaline õunastruudel

Struudel on Austriast pärit küpsetis, mis sai tuntuks 18. sajandil ja levis hooga Euroopas endise Austria-Ungari riigi aladel. Õhukeste taignakihtide vahel on täidis, mis võib olla nii soolane kui magus. Taigen ise on hästi õhuke ja pärast küpsemist krõbe. Struudlit serveeritakse soojalt, kõrvale sobib pakkuda näiteks jäätist või vanillikastet. 

Taigna võib kas ise teha või kasutada filotaigent. Mulle struudlitaigna tegemine väga meeldib, kuna tema venimisomadused on imelised. Imeõhukeseks veniv taigen ja lina abil kokku rullimine teeb küpsetamise väga põnevaks!

üks suur struudel, u 40 cm pikk

Taigen:
250 g nisujahu
25 g võid
1 muna
0,5 tl äädikat
vett

Täidis:
1 kg õuna (puhaskaal)
75 g suhkrut
2 tl kaneeli
100g rosinaid

Vahele ja peale:
75 g võid
100 g mandlijahu*
50 g suhkrut
tsipa tuhksuhkrut

Alguses tegin taigna: panin jahu kaussi, lisasin pehmemapoolse või ja segasin, kuni või oli pisikeste purudena. Eraldi nõus kloppisin lahti muna ja lisasin niipalju vett, et kokku sain muna-vee segu 150 ml. Lisasin sellele vedelikule äädika ja segasin läbi.

Valasin muna-vee-äädikasegu jahusse, segasin-sõtkusin hoolega, kuniks taigen oli ühtlane pall. Siis tõstsin taigna lauale ja sõtkusin viis minutit. Sõtkumine on väga oluline, seda aega ei tasu lühendada!

Kui taigen sõtkutud, on ta ilus ja siidine. Siis panin taigna kaussi, määrisin pealt õliga (et ta ära ei kuivaks) ja lasin toatemperatuuril tund-kaks puhata.

Sel ajal, kui taigen puhkas, tegin muud ettevalmistused:

Täidise jaoks puhastasin, koorisin ja tükeldasin õunad. Lisasin rosinad, suhkru ja kaneeli ning segasin hoolega läbi.

Teises kausis segasin mandlijahu ja suhkru.

Ning kolmandas kausis sulatasin 75g võid.

Katsin laua puhta linaga, sõelusin peale jahu- nii, et jahu kattis õhukese kihina terve lina.

Kui taigen oli puhanud, tõstsin ta kausist välja jahuga kaetud laua keskele. Rullisin taignarulli abil u 30x20cm ristkülikuks. Edasi hakkasin kätega taigent venitama. Selleks panin mõlemad käed taigna alla ja liigutasin käsi teineteisest eemale. Esimesel korral tundub see veidi hirmus, aga kui taigen on õigesti tehtud, ei lähe ta katki, vaid venib kenasti. 

Venitasin taigent, kuniks ta oli imeõhuke ja umbes 100 cm x 70 cm suur ristkülik. Taigen peab olema nii õhuke, et paistab läbi- kirjanduse järgi peaks läbi struudlitaigna armastuskirja suutma lugeda :)

Venitamisel jäävad taigna servad paksemad, need tuleb kääridega ära lõigata. Ja siis kiirelt sulavõiga taigen üle pritsida. Justnimelt pritsida, kuna pintseldamiseks on taigen liiga õhuke ja läheks pintslitõmbe all katki. Ära kulus mul umbes kolmandik sulavõist.

Kogu taignavenituse protsessi tasub teha suhteliselt kiirelt (aga samas rahulikult), kuna taigen hakkab õhu käes kuivama. Ja kuivanud taigen on rabe. Seepärast peab koheselt peale venitamise lõppu taignale sulavõid pritsima. 

Edasi katsin terve taignapinna mandlijahu-suhkru seguga. Ja siis tõstsin ühte lühemasse serva täidise. Sealjuures mitte täiesti serva, vaid servast nii 10 cm kaugusele. Vormisin täidise ilusa pikliku kuhjana. 

Kui täidis paigas, tuleb struudel kokku rullida. Kuna kätega rullimiseks on taigen liiga õhuke ja võib rebeneda, tehakse seda lina abil: Tõstsin täidisepoolse otsa lina veidi üles ja keerasin selle abil taignaserva täidise peale. Siis tõstsin lina kõrgemale ja tõmbasin enda poole - struudel rullis ennast kokku. Viimast tehes tasub taas pigem kiire olla, mitte väga aeglaselt rullida- siis tuleb struudel ilusama kujuga ja ei vaju liiga lapikuks. 

Kokkurullitud struudli vabad taignaotsad surusin kinni, lõikasin (vajadusel) veidi lühemaks ja voltisin struudli alla. Tõstsin struudli küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja pintseldasin üle sulavõiga. 

Küpsetasin struudlit 190*C eelkuumutatud ahjus umbes 30-40 minutit, kuniks struudel oli pealt krõbe ja kuldpruun. Küpsemise käigus määrisin ühe korra ka võiga, kulutades ära viimase osa sulatatud võist.

Valmis struudlil lasin viis minutit plaadil jahtuda, raputasin peale tuhksuhru ja siis serveerisin. 

*Kasutasin jämedama jahvatusega röstitud mandlijahu, mida toodab Germundi firma. Aga võib kasutada ka tavalist mandlijahu või mandlilaastu.

Pannkoogid, munavabad

Ma olen kogu aeg arvanud, et pannkook = muna. Sesmõttes, et ilma ei saa. Viimased kolmveerand aastat olen olnud ilma pannkookideta, kuna pean poja tõttu munavaba olema. Ja oh seda õnne, kui ma avastasin, et muna pole vajagi :) Keegi oleks võinud mulle seda varem mainida :) Nädalavahetuse pannkoogihommik on igaljuhul tagasi gaafikus, kuna need kohevad koogid on väga mõnusad!

mõnus kogus neljale

500g keefirit

2 sl mahedamaitselist õli

1 dl suhkrut

3,5-3,75 dl nisujahu (millest kuni 1/3 täisterajahu)

0,5 tl soodat

soola

Valasin keefiri kaussi, lisasin õli ja suhkru, segasin ühtlaseks. Lisasin omavahel segatud jahu, sooda ja soola ning vispeldasin taigna kokku. Tainas jääb omajagu paks.

Küpsetasin koheselt (kui taigen seisab, reageerib sooda keefiriga ära ja koogid ei kerki nii kenaks) mõõdukal kuumusel lusikapannkoogid (kuigi saab ka tsipa suuremaid teha, nagu pildilt näha).

Serveerisin soojalt :)

*Kooke hoiab koos nisujahus olev gluteen, mis on nö liimvalk. Seepärast vajab retsept ka kena valget nisujahu. Meie perele meeldivad täisterajahud, aga olen katsetamise käigus täheldanud, et kui täisterajahu kasutada rohkem kui kolmandik jahukogusest, ei taha koogid enam hästi koos seista. Seega on see retsept vanamoosalt nisujahune ja ei sobi nendele, kes gluteeni ei talu. Olen kooke katsetanud ka tatra-, riisi- jm jahudega, aga neid retsepte edaspidi :)

Kõrvitsarullbiskviit šokolaadikreemiga

Ikka kõrvitsalainel! :)

Väga mõnus rullbiskviit- kõrvitsa ja vürtside kerge mekk koos maheda šokolaadikreemiga. Kindlasti tasub rullil üleöö seista lasta, siis on kreem sees just see õige. Samal päeval süües on kreem pehme ja kook ei hoia hästi oma kuju. Seega- kook õhtul valmis teha ja hommikul saab sööma asuda :)

3 muna

1,5 dl suhkrut

1,5 dl kõrvitsapüreed

1 dl nisujahu

0,5 tl kaneeli

0,5 tl küpsetuspulbrit

0,25 tl jahvatatud nelki

tsipa riivitud muskaatpähklit

näpuotsaga soola

peale raputamiseks 1 sl suhkrut + 1 tl kaneeli

kreemiks:

2 dl 35%-list rõõska koort

1-2 sl suhkrut

50 g tumedat šokolaadi

Vahustasin munad suhkruga tugevaks heledaks vahuks. Sõelusin juurde omavahel segatud kuivained-vürtsid ja tõstsin juurde kõrvitsapüree. Segasin ettevaatlikult kõik komponendid kokku- segasin just nii palju, kui vaja ning nii vähe, kui võimalik. Valasin taigna küpsetuspaberiga kaetud väiksemat sorti ahjuplaadile (25cm x 35cm) ja küpsetasin 200*C ahjus umbes kümmekond minutit, kuni biskviit oli pealt pruunikas.

Küpsemise ajal valmistasin ette laua: panin lauale puhta küpsetuspaberilehe, raputasin sinna õhukese kihina suhkru ja kaneeli. 

Valmis biskviidi kummutasin kaneelisuhkruga kaetud puhtale küpsetuspaberile, eemaldasin ettevaatlikult koogi põhja all olnud paberi ning keerasin biskviidi kuumalt puhta küpsetuspaberiga koos rulli. Lasin nii, rulli keeratuna, jahtuda.

Sel ajal, kui biskviit jahtus, tegin kreemi: Valasin tsipa koort potikesse (no max paar supiluiskatäit), kuumutasin auramiseni. Kuuma koore sisse tükeldasin šokolaadi ning sulatasin selle koore sisse. Segasin ühtlaseks ja lasin jahtuda. 

Vahustasin ülejäänud rõõsa koore supilusikatäie suhkruga. Segasin sulašokolaadi vahukoore sisse.

Jahtunud biskviidi rullisin lahti, määrisin kreemi peale ning keerasin rulli tagasi (rulli on natuke paha keerata, kuna kreem on omajagu vedel. Aga järgmiseks päevaks on see hea tihke, seega tasub vaeva näha :) ). Asetasin külmikusse ning lasin üleöö seista. 

P.S   Nami-Nami kokandusfoorumis on mõnus kõrvitsateemaline kooskokkamine- seal on palju häid ideid! :)

Viigimarja-kitsejuustupirukad

Sügisel on üks lühike ja magus hooaeg, mil turul mahlaseid ning küpseid viigimarju saab. Muul ajal saab neid kaubanduskeskustest kah, aga üldjuhul palju tooremaid ning kohe kindlasti oluliselt rohkema raha eest. Viigimari on mõnus vili, ega ta suurt kokkamist ei vajagi. See pirukas on vist maksimum, mis ma viigimarjaga ette võtnud olen, tavaliselt on road tast veel lihtsamad :)

Kaheksa pirukakest

400 g lehttaigent
8 suurt ja küpset viigimarja
150 g kitsejuustu
2-3 sl mett
1 sl palsamiäädikat

Lõikasin lehttaignast kaheksa ruutu. Ruutudel lõikasin terava noaga servadesse jooned sisse, et taignaruudu ääred saaks paremini kerkida.
Murendasin taignaruutudele kitsejuustu, panin peale sektoriteks lõigatud viigimarjad. Niristasin peale mett ja palsamiäädikat ning küpsetasin 220*C ahjus umbes 15 minutit.

Banaanipannkoogid ning laktoosi-ja gluteenivaba clafoutis

Katsetan viimasel ajal "eridieetide" alla käivaid roogasid (laktoosivabad, gluteenivabad, toortoidud, paleotoitlasele sobivad jne). Põhiliselt sellepärast, et põnev on. Osalt ka selle pärast, et meeldib mulle või mitte, aga olen laktoositundlik. Ja igatsen peamiselt jäätisi ning pannkooke- mistõttu nendega ka palju katsetanud olen. 

Alljärgnevad banaanipannkoogid olid mu jaoks hea üllatus- neid võib edaspidi teha küll! Laktoosi-ja gluteenivabad, paleodieeti sobivad muuhulgas :) Nendest pannkookidest aretasin edasi ka ahjupannkoogi retsepti, midagi analoogset clafoutisele.

Banaanipannkoogid

kahele (retsept Nami-Nami kokandusportaalist)

2 küpset banaani

2 muna

Surusin banaanid kahvli abil püreeks. Lisasin munad ja segasin hoolikalt. Praadisin õlisel pannil pisikesed lusikapannkoogid. Lasin tsipa jahtuda ja serveerisin.

* Pann peab olema pigem rohkem õline, muidu kipuvad koogid kinni jääma

* Praadida tasub madalal-keskmisel kuumusel, et koogid jõuaks seest ka ära küpseda

* Pigem teha pisikesed pannkoogid, suuremad kipuvad lagunema

Ploomi-kreegi clafoutis, laktoosi- ja gluteenivaba

20cm läbimõõduga ümmarguse vormi jaoks

kaks peotäis ploome-kreeke

2 küpset banaani

2 muna

3 sl jahvatatud mandleid

Surusin banaanid kahvli abil püreeks. Lisasin munad ja segasin hoolikalt, seejärel lisasin mandlijahu ning segasin taigna ühtlaseks. 

Lõikasin ploomid-kreegid pooleks ja eemaldasin kivid. Panin poolikud luuviljalised koogivormi põhja, laotades nad ühtlaselt laiali. Valasin taigna peale.

Küpsetasin 200*C eelkuumutatud ahjus umbes pool tundi, kuniks tainas oli hüübinud.

* Koogivorm tasub vooderdada küpsetuspaberiga, siis on koogi kinnijäämisoht väiksem

* Väga pruuniks ma kooki ei lasknud, pole vaja :)

* Ilustamiseks võib koogi peale raputada tuhksuhkrut. Maitse poolest on kook ka ilma selleta magus :)

Maailma parim õunapirukas ehk lummav õunagalett

See pirukas võlus mu täielikult! Imehea krõbe taigen ja just paras õunatäidis. Ohh, kui hea see oli :)

Galett on lahtine pirukas, millel taignaservad vabas vormis osaliselt täidise peale keeratud. Noh nii, nagu pildil näha. Pirukas on lihtsasti ning kiiresti tehtav ja imemõnus. Ausõna, võib juhtuda, et edaspidi on siin blogis kõik pirukad sellised :D

umbes 22cm läbimõõduga pirukas

Taigen:

3 dl nisujahu

100 g külma võid

2-3 sl vett

1 tl suhkrut

näpuotsaga soola

Täidis:

1 liiter õunatükke (ehk puhastasin kaheksa keskmist õuna ja viilutasin need)

1 tl kaneeli

2-3 sl suhkrut (oleneb õunte magususest)

Taigna tegemiseks segasin jahu soola ja suhkruga, lisasin võikuubikud ja näppisin taigna puruseks. Sealjuures, võimalikult kiirelt. Lisasin jaokaupa vee, surusin taigna kokku (kõike vett ei pruugi vaja minna!). Ei lasknud end häirida herneterasuurustest võitükikestest taigna sees, kõik ei peagi ühtlane olema. Panin taigna külmkappi, kus lasin tunnikese puhata.

Valmistasin ette õunad: koorisin, eemaldasin südamikud ning viilutasin õhukeselt. Segasin õunatükid kaneeliga läbi.

Tunni möödudes rullisin taigna küpsetuspaberile lahti, saades enam-vähem ilusa ringikujulise taignatüki, läbimõõduga 32 cm. Suur täpsus oluline ei ole, pigem tasuks jälgida, et taigen oleks õhuke - alla poole sentimeetri. Valasin  kaneelised õunatükid taignaketta keskele, surusin ühtlase kõrgusega kuhjakeseks. Servadest jäi u 5 cm taigent vabaks. Selle osa tõstsin õunatükkide peale. 

Viimasena raputasin õuntele ja pealeulatuvale taignaosale suhkru.

Küpsetasin 200*C ahjus pool tundi, kuniks õunad olid pehmed ja taignaserv kena pruun. Tõstsin ahjust välja, lasin tsipa jahtuda ning serveerisin soojalt.

Teekook

Teekook on minu jaoks täielik klassika. Tean neid, kellele see väga maitseb ja neid, kellele üldse mitte. Õnneks kuulun mina sinna esimesse kategooriasse. Ja mu meheraas, üldjuhul teise arvamusgruppi kuuluv, muudab oma arvamust alati siis, kui ma teekooki ise otsast-lõpuni teen. Poe omad lihtsalt ei kõlbavat :)

Retsept on Nami-Nami kokandusportaalist, kook sai mul 25x30cm suur. 

Taigen:

3 dl piima

30 g pärmi

1 muna

1 dl suhkrut

0,5 tl soola

1 tl jahvatatud kardemoni

100 g võid

400-450 g nisujahu

Purukate:

100 g nisujahu

3 sl suhkrut

50 g võid

Kreem:

250 g toasooja võid

100 g suhkruga kondenspiima, toatemperatuuril

150 g tuhksuhkrut

1 tl vanillisuhkrut

konjakit või rummi

Kõige alguses võtan ma kreemi valmistamiseks mõeldud või ja kondenspiima toatemperatuurile soenema. Et nad kreemi kokkuvahustamise ajaks soojad oleks ja ühtlaseks siidiseks kreemiks saaksid minna. Ja siis hakkan kooki küpsetama.

Alustuseks vedeldasin pärmi käesoojas vees, lisasin pool jahukogusest, segasin vedelaks taignaks ja lasin kerkida. Kella sealjuures ei vaadanud, vaatasin, et taigen oleks tõusnud ja suuri mulle omandanud- seejärel jätkasin taigna valmistamist.

Vahustasin pehme või muna ja suhkruga, lisasin soola ja karemoni ning segasin saadud munavahu pärmitaigna hulka. Kloppisin tainast veidi aega puulusikaga, siis lisasin ülejäänud jahu ja kloppisin taigna ühtlaseks. 

Valasin taigna koogivormi (lusikaga peab kaasa aitama ikka), ajasin märja käega ühtlaselt laiali ja lasin kahekordseks kerkida.

Valmistasin purukatte: segasin komponendid omavahel ja mudisin kätega, kuni moodustus purujas mass. 

Puistasin saadud purumassi pärmitaignale, võimalikult ühtlase kihina. Kui vaja, võib taigent eelnevalt ettevaatlikult muna või piimaga määrida, aga mina seda ei teinud, kuna taigen tundus piisavalt kleepjas.

Panin koogi eelkuumutatud ahju 180*C juurde ja küpsetasin umbkaudu pool tundi, kuniks kook oli kenasti pruunikas. Seejärel tõstsin koogi ahjust ja lasin täielikult jahtuda.

Vahepeal valmistasin võikreemi: vahustasin või kondenspiima ja suhkruga, lisasin ka vaniljesuhkru ja alkoholi ning vahustasin veel. Kreem saab siidine, kohev ja hele- eeldusel, et komponendid olid sama temperatuuriga.

Jahtunud plaadikoogi lõikasin kaheks kihiks ja määrisin alumisele kihile võikreemi. Tõstsin pealmise plaadi tagasi, lõikasin koogi neljakandilisteks tükkideks ja serveerisin.

 Oh, küll sai hea :)

Lihtne kohupiima-hapukoorekook

Kook, mis valmis kodus olevast materjalist ja sai väga hea :) Lihtne ja maitsev, mõnusalt suur plaadikook. Eeldab täielikku mahajahtumist, soovitatavalt üleöö. Siis on kõige parem :)

Kogus: suur ahjuplaaditäis

Põhi:
150g toasooja võid
125g suhkrut
1 muna
300g nisujahu
0,5 tl küpsetuspulbrit
näpuotsaga soola

Kate:
1 kg head kohupiima (tahkemat, mitte "torukohupiima")
500g 20%list hapukoort
100g suhkrut
2 tl vanillisuhkrut
3 muna

Segasin toasooja või suhkruga, siis lisasin muna ja segasin hoolega läbi. Valasin juurde omavahel segatud kuivained ja sõtkusin käte vahel ühtlase taigna. Rullisin küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile laiali ning küpsetasin 180*C juures, kuni taignaplaat oli pealt helepruun.

Katte valmistamiseks segasin kohupiima ja hapukoore, lisasin suhkrud ja muna, kloppisin ühtlaseks ning valasin valmisküpsetatud taignapõhjale. Küpsetasin taas 180*C juures, kuni kohupiimamass oli hüübinud ja mõnest kõrgemast kohast kergelt jumekas (noh, nii 25 minutit ehk).
Seejärel tõstsin ahjust välja ja lasin jahtuda.

Kookosehõnguline toorjuustukook

Möödunud nädalavahetusega sain taaskord aastakese vanemaks nii mina kui ka blogi. Ja otseloomulikult oli põhjust torti süüa! :)

Koguselt mõeldud 24cm ümmarguse koogivormi jaoks.

Põhi:

10 digestive küpsist

0,5 dl kookoshelbeid

50 g kookosõli või võid

Kate:

800 g toorjuustu

150 g suhkrut

1,5 dl kookoshelbeid

4 muna

2 tl vanilliekstrakti

Kaunistuseks:

0,5 dl kookoshelbeid

soovi korral 12 Raffaello kommi

Koogi tegemiseks vooderdasin lahtikäiva vormi küpsetuspaberiga, panin ahju 150*C peale soojenema. 

Purustasin pudrunuiaga küpsiseid, segasin juurde kookoshelbed ja sulatatud kookosõli (või). Surusin saadud massi koogivormi põhja ja panin hetkeks külmkappi.

Segasin toorjuustu suhkruga läbi, lisasin vanilliekstrakti ja munad ning segasin massi ühtlaseks. Viimaseks lisasin kookoshelbed, segasin veel, et kõik oleks ühtlane. Seejärel võtsin koogivormi külmast, valasin toorjuustusegu küpsisepõhja peale ja panin koogi ahju. 

Küpsetasin 150*C juures tund aega, seejärel keerasin ahjul temperatuuri maha ja lasin koogil veel kümmekond minutit ahjus olla. NB! tuleb käia kontrollimas- kook peab keskelt veel võdisema! Seejärel tõstsin koogi ahjust välja, lasin täielikult jahtuda ja panin ta järgmise päevani jahedasse puhkama.

Teisel päeval eemaldasin koogi vormist, libistasin alusele ja puistasin koogi üle kookoshelvestega. Kaunistasin Raffaellodega.

*Mina toorjuustukoogi kokkusegamisel mikserit või visplit ei kasuta, lusikaga segamisest piisab

*Kõik komponendid peavad olema toasoojad, siis segunevad nad ühtlaselt!

*Kindlasti võtta kook ahjust siis välja, kui keskosa veel võdiseb- et vältida koogi üleküpsemist!

*Soovitan- pigem aeglasem temperatuur (mulle meeldib 150*C) ja pikem küpsemisaeg, siis tuleb kook kreemjam

Palju õnne!

Palju õnne, kodumaa!

Aleksandrikook, sisult tavaline, aga kate on sini-must-valge. Must söetabletist ja sinine punase kapsa mahl, mis on soodaga reageerinud.

Manhattani toorjuustukook - seda peab proovima!

See on siiamaani parim toorjuustukook, mida ma söönud olen. Siidjalt kreemine, just parajalt magus, imehea! Peaasi, et liiga palju ei küpseta ja seltskonnale piisavalt suure koogi teed- sest laualt kaob see imekiirelt. Retsept on pärit Nami-Nami kokandusportaalist ja on ka Nami-Nami esimeses, roosas, kokaraamatus. Ja ma olen nii õnnelik, et selle retsepti peale sattusin.

Antud kogus on optimaalne 20 cm läbimõõduga vormi jaoks, suuremate vormide puhul tahaksin mina juba koguseid suurendada. Sest mulle meeldib, kui kook piisavalt kõrge on, siis tuleb kreemjas olek paremini esile. 

Põhi: 

8 digestive küpsist (u 110g)

50g sulatatud võid

Toorjuustukate:

400g toorjuustu

75g suhkrut

2 muna

1 tl vanilliektrakti

Hapukoorekate:

250g 20%list hapukoort

2 sl suhkrut

0,5 tl vanilliektrakti

Põhja tegemiseks tampisin küpsised pudrunuiaga puruks, segasin juurde sulatatud või ja surusin segu koogivormi põhja. Panin hetkeks külmkappi tahenema.

Segasin toorjuustu suhkru ja vanilliekstraktiga pehmemaks, siis lisasin munad ja segasin kõik ühtlaseks. Valasin toorjuustusegu küpsisepõhjale ja küpsetasin eelsoojendatud ahjus 150*C juures umbes 40-45 minutit, kuni segu oli hüübinud, aga vormi liigutamisel keskelt veel võdises (see on ainuke asi, mis ma Nami retseptist erinevalt teen- tunnen, et madalamal temperatuuril küpsetades on eksimisvõimalus väiksem ja kook tuleb kreemjam). Siis tõstsin koogi ahjust välja ja lasin pool tunnikest jahtuda.

Viimaks võtsin hapukoore ja segasin suhkru ning vanilliekstraktiga läbi, valasin ettevaatlikult toorjuustukihile ja küpsetasin 230*C ahjus 5-6 minutit, kuni hapukoorekiht oli tahenenud. Siis lasin koogil täielikult jahtuda ja üleöö jahedas puhata. 

Olen täheldanud, et:

*Mida madalamal temperatuuril toorjuustukooki küpsetada, seda parem on. Tulemus jääb kreemjam ja ühtlasem ja kook õnnestub suurema tõenäosusega. Lisaks ei vaju kook jahtudes siis nii kokku ja koogi pinnale ei teki suuri lõhesid. Mulle meeldib 150*C. :)

*Toorjuustukook ei ole üldsegi hea, kui ta üle küpsetada, mistõttu tasub kooki tehes kella ka vaadata ja õige aja liginedes ahju kõrvale passima minna. 

*Väiksema tõenäosusega tekivad koogi pinnale suured lõhed siis, kui ahjus piisavalt niiskust on- ahju põhja võib panna veekausi. Kuigi, minul on lihtsalt madala temperatuuri kasutamine ka edukalt toiminud.

*Toorjuust ja teised komponendid peavad olema toasoojad- siis segunevad nad ühtlaselt.

*Komponente ei ole vaja vahustada, piisab lusikaga segamisest.

*Kõrgem kook on parem, seega eelistan kasutada pigem väiksemat kui suuremat vormi.

*Juhul, kui ma digestive küpsiseid ostma ei viitsi minna, siis tavalised kõlbavad ka- hea maitse annab paari näkileiva lisamine ;)

Brita kook

Brita kook on üks neid õhulisi-imelisi klassikuid, mida kõik kiidavad. Mina, tunnistan ausalt, ei arvanud sest koogist kuni viimase ajani eriti midagi- kook nagu kook ikka. Aga kuidagimoodi jõudis mulle hiljaaegu kohale selle kook geniaalsus- õhuline besee koos mahlase keeksiga, vahel hõrk vahukoor ja värsked marjad. Mmm, kui hea. :) Ja boonusena lisaks on seda kooki üpriski lihtne teha, kuigi esialgu arvasin vastupidi. 

Ahjaa...ja mis mulle eriti meeldib- kooki võib serveerida ka kohe pärast valmimist. Või siis ka järgneval päeval. Seega lihtne, paindlik ja maitsev :)

Retsepti, nagu tihti ikka, sain Nami-Namis. Kuigi seal on kook tehtud maasikatega, mina tegin vaarikatega. Koguselt jagub, ma ütleks, nii kaheksale maiasmokale.

Põhi:

150g pehmet võid

125g suhkrut

3 munakollast

110g nisujahu

2 tl küpsetuspulbrit

1 dl piima

Besee:

3 munavalget

150g suhkrut

1 tl vanilliektrakti

25g mandlilaaste

Vahele:

200g vaarikaid

4dl 35%list rõõska koort

2 sl suhkrut

Vahustasin või suhkruga kohevaks, siis lisasin edasi vahustades ükshaaval munakollased. Lõpuks segasin hulka piima ja küpsetuspulbriga segatud jahu. Määrisin taigna ühtlase kihina küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.

Siis valmistasin besee: vahustasin munavalged pehmeks vahuks, siis lisasin kolmes jaos suhkru, ikka pidevalt edasi vahustades, kuni sain tugeva munavahu. Siis segasin lusikaga sisse vanilliekstrakti ja määrisin munavalgevahu ahjuplaadil oleva taigna peale. 

Mandlilaastud raputasin ühtlaselt üle munavalgevahu. Ja siis küpsetasin seda kõike 175*C ahjus ligikaudu 30 minutit, kuni besee oli helepruun ja põhi all küps.

Lasin koogipõhjal jahtuda ning lõikasin siis risti pooleks, saades kaks ühesuurust koogipõhja. 

Vahustasin rõõsa koore suhkruga kohevaks ning asusin kooki kokku panema:

Asetasin ühe koogipõhja alusele ja määrisin selle pool vahukoorest. Siis jaotasin ühtlaselt peale vaarikad ning tõstsin ettevaatlikult peale ka ülejäänud vahukoore (mulle meeldib, kui marjad jäävad vahukoore keskele :). Viimaseks tõstsin peale teise koogipõhja- ja valmis ta saigi. :)

Karamellistatud banaanidega pirukas

Küll aeg lendab! Vahepeal olen ise taas aastakese vanemaks saanud ja blogi on nüüdseks juba kaks aastat vana. Päris pikk aeg vaimustusega kokkamiseks :) Loodetavasti jätkub seda veel kauaks!

Alljärgnev lahtine pirukas on selle õunakoogi noorem õde (hmm, tuleb välja, et banaanikoogid on minu jaoks naissoost :D ). Samasugune lihtne olemus,  krõbe põhi ja mandlilaastud. Peal lihtsalt teine puuvili.

Kogus 35x11cm kandilise vormi jaoks. 

Põhi:
50g külma võid
75g nisujahu
1 sl suhkrut
1 sl kartulitärklist
1,5 sl külma vett


Kate:
4 sl mandlilaaste
3 banaani
100g demerara suhkrut
0,25 tl ingveripulbrit
0,5 tl jahvatatud kaneeli

Põhja tegemiseks näppisin või ja kuivained puruseks, lisasin külma vee ja segasin kiirelt taigna kokku. Panin viieks minutiks külmkappi puhkama, seejärel surusin taigna koogivormi põhjale ja külgedele- ilusa õhukese kihina. Asetasin koogivormi taas külma, et taigen veel kümme minutit puhata saaks.

Kuumutasin ahju 200*C-ni. Kui ahi oli kuum, võtsin koogivormi külmast ja panin otse ahju. Eelküpsetasin pirukapõhja umbes viis minutit (kuni taigen oli kuivaks muutunud, aga mitte veel pruunistunud).

Samal ajal koorisin banaanid ja lõikasin nii pikuti kui risti pooleks (saades igast banaanist siis neli tükki). Panin panni tulele, valasin sinna suhkru, kaneeli ja ingveripulbri ja lasin suhkrul sulada. Seejärel tõstsin peale banaanitükid ja kuumutasin neid paar minutit, kuniks karamell veidi banaanide külge hakkas (banaanid selle ajaga veel väga pehmeks ei muutunud).

Edasi tõstsin koogivormi ahjust välja, puistasin mandlilaastud ühtlaselt taignale ja tõstsin ettevaatlikult peale banaanitükid. Kogu pannile jäänud karamelli valasin veel banaanidele peale. Seejärel panin vormi ahju ja küpsetasin veel 12-15 minutit, kuni pirukaservad olid kenasti jumekad.

Imehead šokolaadivulkaanid

Need on koogikesed, mida oma šokolaadiarmastajatest sõpradele tingimata tegema peab. Ja kuigi esmapilgul tundub, et kookide tegemine on keeruline (vaja ju täpselt õigel ajal ahjust välja võtta), siis tegelikult on see imelihtne!
Mõned komponendid ilma suurema tseremooniata kokku segada, kogu kupatus ahju, kiire kümme minutit ja head isu!
Koogikesed on lauale panduna efektsed, kuna kookide keskosa jääb vedel ja lusikaga tükki võttes voolab sisu nagu kuum laava. Sellest ka koogikeste nimi (ingl. keeles nt lava cake või fondant).

Kuuele koogikesele:
4 muna
200 g tumedat šokolaadi
160 g võid
160 g demerara suhkrut (selle puudumisel sobib tavaline kah)
100 g nisujahu
1-2 sl magustamata kakaod

Alustuseks vahustasin munad suhkruga kohevaks heledaks vahuks. Edasi sulatasin potikeses või ja panin ahju 180*C peale soojenema.
Kui või sulanud, pintseldasin sellega portsionivormide põhjad ja küljed, raputasin peale kakao- nii, et vormid seestpoolt ühtlaselt kaetud olid (pigem rohkem kui vähem, sest ilma vorme või ja kakakota kokku tegemata jäävad koogid vormi kinni).
Ülejäänud või (no üle jäi ikka enamus võid, eks) sees sulatasin šokolaadi ja valasin sulavõi-šokolaadisegu munavahu hulka ja vahustasin kolm minutit. Siis lisasin nisujahu ja vahutasin veel, kuni segu oli ühtlane.

Valasin taigna vormidesse ja asetasin  ahju. Küpsetasin koogikesi 180*C kraadi juures kümme minutit (see oleneb veidi vormidest ja ahjust, optimaalne oleks 9-13 minutit. Koogikesed peavad ümbert olema küpsenud, aga vormi liigutamisel peab keskosa võdisema).

Tõstsin koogikesed ahjust välja, kummutasin taldrikutele ja serveerisin kohe. Kõrvale sobiks imehästi vanillijäätis ja värsked marjad.

Apelsinihõngune õunakook

Õunakoogihooaeg kestab... kuigi peas mõlguvad mõtted pirni- ja ploomikookidest.

See kook sai mõnusalt õhukese põhjaga, kuhjaga õunane, kerge apelsini- ja kaneelihõnguga. Ja otsa sai kiiremini, kui oleksime soovinud. :D

Kogus ühe 35x11cm kandilise pirukavormi jaoks.

Taigen:

50 g külma võid

75 g nisujahu

1 sl suhkrut

1 sl kartulitärklist

1 sl külma vett

Kate:

300 g õunatükke

1,5 sl suhkrut

0,5 tl kaneeli

3 sl mandlilaaste

150 g õuna-apelsinimoosi (üks piske purgike)

Põhja tegemiseks segada kuivained omavahel, lisada kuubikutena külm või ja näppida segu puruseks. Lisada lusikatäis vett ja segada kiirelt kokku taigen. Lasta külmas kümmekond minutit puhata.

Sel ajal, kui taigen puhkab, segada õunatükid kaneeli ja suhkruga läbi. Panna ahi 200*c peale soojenema.

Kui taigen on kümme minutit külmas olnud, suruda see pirukavormi põhja ja külgedele. Torgata taignasse kahvli abil mõned augud ja panna viieks minutiks sügavkülma.

Viie minuti möödudes tõsta pirukavorm otse sügavkülmast kuuma ahju ja küpsetada põhja viis minutit.

 Seejärel tõsta vorm ahjust välja, määrida koogipõhjale moos, puistata peale mandlilaastud ja laotada ühtlaselt suhkru-kaneelised õunad. Asetada vorm tagasi ahju ja küpsetada kooki 200*C juures 30-35 minutit, kuni õunad on pehmed ja taignaservad pruunikad.

Mõnusalt lihtne õunakook

Õunakoogihooaeg kestab! :) Viimasel ajal teen peaaegu iga päev ühe õunakoogi. Hetkelgi üks pirukas ahjus! :) Seda kooki tegin eile, hea ja lihtne ning maitses kõigile!

Retsept Nami-Namist, muudetud sellevõrra, et mina kasutasin olude sunnil piima. Kook õnnestus ikkagi hästi :) Antud kogusest sain 25x30 cm suuruse koogi.

4 dl nisujahu
1,5 dl suhkrut
noaotsatäis soola
1,5 tl küpsetuspulbrit
100 g võid
2 muna
2 dl keefirit (piimaga sai ka hea kook)
500 g õunatükke
peale kaneeli ja suhkrut

Alustuseks sulatasin kastrulis või, lasin sel tsipa jahtuda ja siis vispeldasin vaikselt niristades juurde piima. Seejärel kloppisin hulka munad. Teises nõus segasin kuivained omavahel ja valasin need vedeliku hulka. Segasin taigna kokku, siis lisasin õunatükid. Valasin saadud taigna küpsetuspaberiga kaetud vormi, raputasin peale lusikatäie suhkrut ja tsipa kaneeli. Küpsetasin 200*C ahjus umbkaudu 35-40 minutit, kuni kook oli pealt kenasti pruunikas.
Maitses hea nii soojalt kui jahtunult!

Õhukese õunakoogi õhtu

Kuna õunapuudel valmivad järjest enam magusad ja maitsvad punarohelised pallikesed, on õige aeg hakata õunakooke tegema. Selle retsepti järgi valmistatud kook tuleb suhteliselt õhuke, krõbe ja väga hea! :)
Kogus on ühe 35x11cm kandilise vormi jaoks, tavapärase 24 cm läbimõõduga ümmarguse vormi jaoks tuleb võtta kahekordne kogus.

Põhi:
50 g külma võid
75 g nisujahu
1 sl suhkrut
1 sl kartulitärklist
1,5 sl külma vett


Kate:
3-4 õuna
3 sl mandlilaaste
2 sl suhkrut

Põhja tegemiseks näppisin või ja kuivained puruseks, lisasin külma vee ja segasin kiirelt taigna kokku. Panin viieks minutiks külmkappi puhkama, seejärel surusin taigna koogivormi põhjale ja külgedele- ilusa õhukese kihina. Asetasin koogivormi taas külma, et taigen veel kümme minutit puhata saaks.
Kuumutasin ahju 200*C-ni. Viilutasin õunad.

Kui ahi oli kuum, võtsin koogivormi külmkapist ja panin kohe ahju. Küpsetasin põhja viis minutit, siis tõstsin vormi ahjust välja. Raputasin koogipõhjale mandlilaastud ja ühe supilusikatäie suhkrut, seejärel ladusin peale õunaviilud ja raputasin õunte peale ülejäänud suhkru. Panin vormi ahju tagasi ja küpsetasin 200*c juures veel 20-25 minutit.

Pahupidi rabarbrikook kardemoniga

Kuna rabarbrihooaeg on just nüüd ja praegu ning paljudel on tagaaias suured pundid roosakasrohelisi varsi kasvamas, siis pole paremat aega koogi söömiseks kui hetkel käimasolev maikuu :D
Mina olen sel aastal antud postituses ära toodud retsepti järgi kooki teinud neljal korral, kuna sööjad nõudsid muudkui lisa :) Ja kook on hea!
Retsept on nami-namist, mina muutsin niipaju, et suurendasin kardemoni kogust. Retseptis toodud kogus sobib ühe ümmarguse, 22-24cm koogivormi jaoks.

Vormi põhja:
25 g võid
1 dl fariinsuhkrut 
300 g tükeldatud rabarbrit


Taigen:
100 g toasooja võid
1,5 dl suhkrut
2 muna
2,5 dl nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl vanillisuhkrut/-ekstrakti
1 tl jahvatatud kardemoni

Kõigepealt määrida koogivormi küljed võiga, ülejäänud või tuleb määrida vormi põhja. Siis raputada ühtlaselt peale fariinsuhkur ja selle peale tükkideks lõigatud rabarber (NB! kasutades varajasi kevadisi rabarbrivarsi, siis ei ole neid vaja koorida! Ja värv jääb palju roosam :).
Taigna jaoks tuleb toasoe või suhkruga vahustada, seejärel lisada ükshaaval munad, samal ajal muudkui edasi vahustades. Tulemuseks võiks olla võimalikult õhuline segu. Edasi segada omavahel kuivained ja need munavahu hulka sõeluda. Segada kõik ühtlaseks (aga segada nii vähe, kui võimalik!).
Viimaseks kallata tainas rabarbritükkidele, määrida ühtlaselt laiali ja küpsetada kooki 175*C ahjus umbes 30 minutit, aeg-ajalt kooki tikuga kontrollides (kui tikk jääb puhtaks, on kook valmis). Küpsenud koogil lasta vormis viis minutit jahtuda ning seejärel kummutada alusele.

Minule isiklikult maitses see kook rohkem soojalt (aga mitte enam kuumalt), soojus tõi kardemoni aroomi paremalt välja. Aga ka järgmisel hommikul külmalt maitses kook hästi! Ja meheraas, maiasmokk, nagu ta on, leidis, et vanillijäätis peaks ikka ka kõrval olema :D

Porgandikooki ja pidulikkust

Ja ongi aastake taas möödas...

Aasta tagasi, 17. märtsil, otsustasin minagi hakata oma kokanduslikke katsetusi blogisse kirja panema. Kindlasti oli see otsus kantud eelneval päeval olnud sünnipäevast tulenevatest headest tujudes ja põhines suuresti heal hetkeemotsioonil (kuigi jah, olin seda ka enne korduvalt mõelnud)...
Kuigi nüüd, aasta hiljem, pean tõdema, et otsus oli hää ja blogi pidamine on väga palju arendanud minu kokanduslikku mõtlemist, suurendanud soovi toidumaailma veelgi sügavamalt uurida ning erinevaid roogi täpselt ja autentselt teha.

Kui eelmisel aastal tekkisid mu blogisse pigem läbiproovitud retseptid, mis olid kuskil silma jäänud (kuskil = peamiselt nami-nami :D ), siis nüüdseks olen jõudnud sinnamaale, et mõnda toitu süües mõtlen, kuidas seda nö edasi arendada saaks. Ajusoppe täidavad pidevalt mõtted uutest roogadest ja unistus Prantsumaa lõunaossa reisimisest, et seal kõht hääd-paremat täis süüa, kasvab pidevalt.

Aga nüüd veidi söögist kah :D Kolm päeva tagasi, oma sünnipäeval tegin kaasa selle porgandikoogi namist, kuid kujundasin seda veidi pidulikumaks- nii, nagu Koopatibi siin. Ja sellega sai see kook nii minu sünnipäevakoogiks kui ka blogi sünnipäeva koogiks :). Mina küpsetasin kooki pisikestes, 12cm vormides, alltoodud kogustest saab kas ühe 24 cm koogi või neli 12 cm'ist. 

Tainas:
2 muna
2 dl suhkrut
1 tl vanilliekstrakti
100 g sulatatud võid
3 dl (tihket) riivitud porgandit
2 dl nisujahu
2 tl küpsetuspulbrit
kuni 1 tl kaneeli
tsipake muskaatpähklit


Toorjuustuglasuur:
150 g maitsestamata toorjuustu
100 g tuhksuhkrut
0,5 tl vanilliekstrakti


Katteks:
200g martsipani (mida saab värvida just vajalikku värvi sellest õpetusest lähtuvalt)

Alustuseks vahustasin munad suhkruga kohevaks vahuks. Seejärel lisasin peenelt riivitud porgandi, sulavõi ja omavahel segatud kuivained. Vooderdasin vormid küpsetuspaberiga ja jaotasin taigna nelja 12 cm vormi vahel (no suure koogipuhul läheb siis kõik ühte vormi). Küpsetasin 200*C ahjus umbes 20 minutit (suure koogi puhul läheb nii 30 min). Võtsin koogi ahjust ja lasin jahtuda.


Toorjuustukreemi tarvis segasin komponendid hoolega omavahel.
Kui porgandikoogid olid jahtunud, lõikasin koogid kaheks kettaks ja määrisin toorjuustukreemi ketaste vahele. Edasi katsin tordikesed safraniga kollaseks värvitud martsipaniga ja kaunistasin martsipanist voolitud porgandikestega.

Koogid said väga rõõmsad, maitsesid imehästi ja nägid kingiks saadud kollaste rooside kõrval imeilusad välja. Ning sellele lisandus veel sünnipäeva puhul väljas särav päike,  paar musi-kalli ja palju naeratusi- no mida enamat sünnipäevast tahta :)

P.S     Siiski- ühte asja ma tahtsin (ja sain ka)- Jamie Oliveri "Jamie's 30 minute meals", aitäh ema-isa-õed :) Raamat on vinge, täna proovin ära esimese kiirelt valmiva imehea õhtusöögi ning loodetavasti kohtab varsti siin blogis ka eelmainitud raamatust kirjapandud retsepte :)