Laupäev, 27. oktoober 2012

Vaarikatega šokolaadivahutort

Vahepeal lihtsat tekib isu tordi järele. Ilma igasuguse suurema põhjuseta, aga pidev ja kuklas kummitav kuni sinnamaani, mil tort ükskord söödud saab. Olukorra lahendab edukalt poodi sefiiritordi järele minek või sammude seadmine Werneri kohvikusse. Või siis pole muud teha, kui tõsta munad külmkapist biskviiditeoks välja ja sobrada veidi kappides, kuni leidub piisavalt kraami, et üks tort kokku panna. Soovitatavalt võimalikult kreemjas ja õhuline. Nagu alljärgnev :)

Ja põhjust tordi söömiseks polegi ju vaja, torti võib alati süüa :) Või no kui väga vaja on, siis ütleme, et see tort oli tähistamaks nõudepesumasina kolimist meie kööki. Mis mulle muidugi väga rõõmu teeb.


Pildil olev tort on tehtud pisikese, 12 cm läbimõõduga vormiga, aga retsepti panen ikka veidi asjalikuma tordi jaoks, 20cm jaoks. :)

Biskviit:
2 muna
0,5 dl suhkrut
0,5 dl nisujahu
0,5 dl kartulitärklist
0,5 tl küpsetuspulbrit

Kreem:
4 dl 35%list rõõska koort
4 sl suhkrut
200g tumedat šokolaadi
4 sl piima

Vahele:
200g vaarikaid


Biskviidi tegemiseks vahustasin munad suhkruga tugevaks heledaks vahuks, siis sõelusin hulka omavahel kokkusegatud kuivained ja segasin ettevaatlikult taigna ühtlaseks. Valasin saadud segu 20cm läbimõõduga lahtikäivasse vormi ja küpsetasin 180*C juures pool tundi, kuni biskviit oli küps (katsudes kergelt vetruv, pealt pruun). Siis tõstsin biskviidi ahjust välja ja lasin täielikult jahtuda.


Vahu tegemiseks kuumutasin keemiseni piima, lisasin sellesse tükeldatud šokolaadi ja segasin, kuni šokolaad oli sulanud (vajadusel kuumutada veidi veel, aga ettevaatlikult ja madalal kuumusel). Sulanud šokolaadil lasin jahtuda.
Vahustasin koore suhkruga tugevaks vahuks. Segasin jahtunud sulašokolaadi vahukoore hulka (segada võimalikult vähe!).

Ja edasi jäi tort kokku panna. Lõikasin biskviidi kaheks kettaks ja mõlemal kettal servad ära. Et alles jääks vaid pehme biskviidiosa. Panin ühe biskviidiketta lahtikäiva tordivormi põhja (mida väiksem tort teha, seda suurema tõenäosusega on vaja tordivormile kõrgemad servad ehitada, kuna vahtu on palju. Näiteks 12cm vormis tehes tuli tort kaks korda nii kõrge, kui esialgsed vormi servad)  ja katsin poolte vaarikatega. Tõstsin peale peaaegu poole šokolaadivahust ja silusin ühtlaseks. Seejärel tõstsin peale teise biskviidiketta, katsin ülejäänud vaarikatega ja tõstsin peale allesjäänud šokolaadivahu. Seejärel tõstsin tordi külmkappi ja lasin järgmise päevani taheneda. 

Nagu näha, pole biskviiti immutada vaja, kuna šokolaadisest vahust imbub biskviidi
sisse piisavalt niiskust. Läbilõikel jääb mulje, nagu biskviiti ei oleksi :D Ja ega teda
söömisel ka väga tunda polnud.

Järgmisel päeval eemaldasin ettevaatlikult vormi, kaunistasin tordi šokolaadilaastukestega ning asusin sööma :)

Laupäev, 13. oktoober 2012

Lihtne jäätisetort

Jäätis on hea, ka tordi kujul. Eriti, kui lähenemas on korraga nii meheraasu sünnipäev kui ka sünnituse tähtaeg. Tort valmis teha, sügavkülma ja võib kindel olla, et hoolimata sünnitama minekust mees sünnipäevatordist ilma ei jää! :D (ja nii ka täpselt oli, missiis, et torti sõime mõnepäevase hilinemisega)

Alljärgnev tordike sai tehtud juba juuli keskel, aga blogilehtedele jõuab alles nüüd. Veidi häbi selle pärast küll, aga vähemalt ei jää ta postitamata :D Pealegi, jäätist võib sügisel ka süüa! Ja torti võib alati süüa :D

Mina tegin torti söödava kuslapuu marjadest keedetud moosiga. Aga sobib mistahes hapukam moos. Mustsõstar on ideaalne, jõhvikas kah...variante on palju.


Imelihtne jäätisetort
24cm läbimõõduga vormi jaoks:

1 pakk (175g) Domino küpsiseid
2-3 sl hapukoort
4 dl 35%-list rõõska koort
250g suhkruga kondenspiima
2-3 dl hapukat paksemat moosi

Esiteks tampisin küpsised pudrunuia abil peeneks puruks ja segasin hapukoorega. Surusin saadud massi ühtlase kihina lahtikäiva koogivormi põhja.
Seejärel vahustasin rõõsa koore pehmetipuliseks vahuks ning segasin seejärel kondenspiimaga (koort ei tohi väga tugevaks vahuks lüüa, muidu kipub ta kondenspiima juurdesegamisel võiks minema. Samas, liiga vedelaks ei tasu koort ka jätta, muidu vajuvad kondenspiim ja moos põhja).
Valasin saadud kooremassi koogivormi küpsisepõhja peale. Viimaseks valasin moosi triipudena koorevahule ja segasin kõik siiru-viiruliseks (niimoodi, moositriipudega, on tort minu arvates parem võrreldes sellega, et kõik ühtlaseks segatud on). 
Edasi rändas vorm sügavkülmikusse, kus tal järgmise päevani taheneda lasin. Ja oligi hea parajal hetkel tükike torti võtta :)

Teisipäev, 2. oktoober 2012

Mõnus hommikune banaaniamps

Hommikuti on hea midagi süüa. Hommikuti on hea midagi head süüa :) Aga kuna on hommik, siis ei tohi (üldjuhul) söögitegemine kaua aega võtta- sest muidu jõuab vaaritades juba lõuna kätte ja siis on uut sööki vaja :D

Alljärgnev on väga lihtne ja maitsev hommikune magusroog, mille tegemiseks läheb vaja võileivagrilli. Mul juhtumisi üks selline kapiserval paikneb, aeg-ajalt leiab kasutust ka, peamiselt juustusaiade tegemiseks. Nüüd aga sai talle midagi magusat kõhtu küpsema pandud. Banaan küpseb pehmeks ja magusaks, mesi ja kaneel täiendavad. Lihtne ja maitsev!
Kahele.



neli viilu röstsaia (mul oli täistera)
üks suur banaan
neli supilusikat mett
veidi jahvatatud kaneeli

Koorisin banaani ja viilutasin õhukesteks ratasteks. Määrisin igale röstsaiaviilule lusikatäie mett. Seejärel ladusin kahele saiaviilule ühtlaselt peale banaanirattad, riputasin peale veidi kaneeli ja panin ülejäänud saiaviilud peale. Ikka nii, et meega pooled jäävad banaanide vastu. Seejärel küpsetasin võileivagrilli vahel kuldpruuniks ja serveerisin soojalt. 
Minu võileivagrill lõikas kandilise saia kaheks kolmnurgaks- see pole üldsegi kohustuslik :)