laupäev, 28. mai 2011

Rabarbrine Pavlova

Pavlova on tõeliselt suvine tort. Oma õhulisuse ja kreemja maitsega ning ülikauni välimusega sobib ta igat pidulauda kaunistama. Ja oodake vaid, kui tuleb maasika aeg, siis teisi torte te enam teha ei tahagi, sest maasikatega Pavlova...mmm (need, kes teisi marju eelistaksid- proovige vaarikaid..mmmmmmm :)

Aga enne veel, kui maasikad peenral valmis saavad, soovitan seda õhulist beseetorti rabarbriga teha. Siirupis keedetud hapud rabarbritükid sobivad sellele tordile hästi. Ja kui kasutada noori rabarbrivarsi, mida koorima ju ei peagi, siis jääb Pavlova värv imekaunilt roosa :)

Pavlova retsepti aluseks võtsin nami-nami retsepti, aga vähendasin koguseid ja teigin ühe 24cm koogi.


4 toasooja munavalget
0,25 tl soola
200 g suhkrut
2 sl maisitärklist
0,5 tl vanilliekstrakti
1 tl valge veini äädikat


350-400 g rabarbrit
1,5 dl suhkrut
4 dl 35%-list rõõska koort



Põhja tegemiseks panna ahi 160*C peale soojenema. Panna munavalged kaussi, lisada sool ja vahustada, kuni munavalged on tugevalt vahus. Siis lisada jaokaupa suhkur, pidevalt edasi vahustades. Tulemuseks peab olema tugev läikiv vaht, mis kõrgeid tippusid ilusti hoiab. Seejärel lisada maisitärklis, vanill ja äädikas ja need õrnalt lusikaga sisse segada.

Kui vaht valmis, tuleb see küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile panna. Et beseevaht küpsetuspaberile ühtlaselt saaks, tasub sinna enne ring ette joonistada, siis on hea piire jälgida. NB! ring tuleb joonistada paberi teisele küljele, muidu määrib Pavlova ära :D
Beseevaht tuleks paberile määrida nii, et servad jäävad veidi kõrgemad ja keskele lohk- sinna tuleb hiljem täidist.

Edasi panna siis plaat beseevahuga ahju ja koheselt alandada ahju temepratuuri 110*C-ni. Ja siis küptsetada 1,5 tundi. Besee peab jääma helebeež, pealt kuivanud ja kergel koputamisel vastu kõmisema.
Kui besee valmis, keerata ahi kinni, teha ahjuuks irvakile ja lasta beseel seal jahtuda.

Sel ajal, kui besee ahjus on, lõigata rabarber u 2 cm pikkusteks tükkideks ja koos 1 dl suhkurga pannile panna. Pann asetada mõõdukale kuumusele ning aeg-ajalt segades lasta nii kaua podiseda, kuni rabarber pehmeks saab (aga päris moosiks ei tasu lasta.) Seejärel tõsta pann tulelt ja lasta rabarbrisegul jahtuda.

Kui lõpuks besee valmis ja jahtunud on, libistada ta õrnalt alusele. Siis vahustada rõõsk koor allesjäänud 0,5 dl suhkruga (tegelikult oleneb täpne suhkru kogus maitseelistustest), vaht teha mõõdukalt tugev. Tõsta vahukoorevaht beseele, tasandada lusika abil ühtlaseks. Viimaseks tõsta peale rabarbritükid ja küpsemisel tekkinud rabarbrisiirup.


Serveerida võib kohe, tordis on koos pealt rabe besee, mis seest mõnusalt vahukommine, see omakorda kaetud vahukoore ja rabarbritega.. ülimaitsev!

reede, 27. mai 2011

Väikesed jogurtitarretised ehk föön köögis :)

Nende magustoitude lugu sai alguse kaks päeva tagasi, kui töölt kodupoole minnes oma head endist töökaaslast kohtasin. Ühtlasi sai kokku lepitud, et lähen talle järgmisel päeval külla, siis saab kauem muljetada. Muuhulgas küsisin jutu sees, et mis kooki ma siis seekord kaasa toon (no minu kokkamine on ju teada-tuntud) ja sain vastuseks, et kooki tuua ei tohi, suvi ju ees, peab vigurit (loe:figuuri) hoidma :D
Ja siis ma seadsin sammud taas kodupoole ning mõte töötas- mida ma siis viin? Kuna teele jäi parajasti üks pood, astusin sinna sisse ja ostnud mõned vajalikud asjad, jõudsin lõpuks koju juba peaaegu 70%-lise valmis ideega. Ja tulemus sai siis järgnev:

12 portsjonitarretisekooki :D:
1 liiter meeldiva maitsega joogijogurtit (loomulikult sobib ka maitsestamata jogurt, mis meelepärase koduse moosiga maitse on saanud)
paar peotäit marju (antud juhul kirsse-kivideta siis muidugi)
12 digestive-küpsist
paar ruutu tumedat šokolaadi
8 želatiinilehte



Alustuseks panin želatiinilehed külma vette paisuma. Edasi puhastasin siis kirsid (eelmise suve viimane marjajäänuk sügavkülmast) kividest. Jaotasin muffinipanni aukudesse kirsid võrdselt ära, iga lohuke sai endale neli kirsikest (ega rohkem väga vaja ei olegi).
Kui želatiin oli paisunud, pigistasin nad veidi kuivemaks, panin teise kausikesse ja valasin sortsu kuuma vett peale- lehed lahustusid kenasti. Seejärel segasin želatiini jogurti hulka (NB! jogurt võiks olla toasoe ja želatiini peaks enne veidi jahutama- kui kuum želatiin külmkapikülma jogurti hulka segada, siis on tulemuseks mitte just väga meeldivad želatiininiidid mittetarretunud jogurti sees).
Järgmiseks kallasin jogurti muffinivormidesse kirsside peale, jogurtit jagus just täpselt nii palju, et muffinipanni augud said ääreni täis. Ja viimaseks panin kallatud jogurti peale küpsise.
Edasi rändas vorm külmkappi, kus lasin jogurtil üleöö taheneda-tarretuda.


Järgmisel päeval oli tarvis jogurtikesed vormist välja saada - ja see ei olnudki nii lihtne. Viimast seetõttu, et minu muffinipann on silikoonist :D
Kui mul oleksid olnud väikesed individuaalsed vormid või metallist muffinipann, siis ei oleks ju mingit probleemi olnud, õpetus oleks järgnev: kasta vormid hetkeks kuuma vette ja kummuta sisu alusele. Aga silikoonpanni, millel 12 muffiniava...seda juba vette kastmise järgselt nii lihtsalt ümber ei keeraks.

Seega nuputasin umbes pool minutit ja toimisin siis järgnevalt: keerasin muffinipanni kohe alusele ümber, nii, et küpsised olid ilusti allapoole. Siis võtsin fööni ja lasin silikoonvormile kuuma õhku (no vast maksimaalselt minuti), seejärel vajutasin iga vormi põhja veidi pöidlaga ja vupsasidki mu tarretised vormidest välja. :) Tegelikult oli see väga lõbus vaatepilt, kahju, et ainult mina nägin :D

Kui tarretised olid kenasti aluse peal, küpsis all- ja kirsid pealpool, siis panin mõned ruudud šokolaadi kilekotikesse, koti pistsin kuuma vette ja lasin šokolaadil sulada. Kui see oli tomiunud, pühkisin veetilgad kilekotilt maha, lõikasin koti nurga ära ja kaunistasin tarretisekesed šokolaaditriipudega.

teisipäev, 24. mai 2011

Pahupidi rabarbrikook kardemoniga

Kuna rabarbrihooaeg on just nüüd ja praegu ning paljudel on tagaaias suured pundid roosakasrohelisi varsi kasvamas, siis pole paremat aega koogi söömiseks kui hetkel käimasolev maikuu :D
Mina olen sel aastal antud postituses ära toodud retsepti järgi kooki teinud neljal korral, kuna sööjad nõudsid muudkui lisa :) Ja kook on hea!
Retsept on nami-namist, mina muutsin niipaju, et suurendasin kardemoni kogust. Retseptis toodud kogus sobib ühe ümmarguse, 22-24cm koogivormi jaoks.


Vormi põhja:
25 g võid
1 dl fariinsuhkrut 
300 g tükeldatud rabarbrit


Taigen:
100 g toasooja võid
1,5 dl suhkrut
2 muna
2,5 dl nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl vanillisuhkrut/-ekstrakti
1 tl jahvatatud kardemoni



Kõigepealt määrida koogivormi küljed võiga, ülejäänud või tuleb määrida vormi põhja. Siis raputada ühtlaselt peale fariinsuhkur ja selle peale tükkideks lõigatud rabarber (NB! kasutades varajasi kevadisi rabarbrivarsi, siis ei ole neid vaja koorida! Ja värv jääb palju roosam :).
Taigna jaoks tuleb toasoe või suhkruga vahustada, seejärel lisada ükshaaval munad, samal ajal muudkui edasi vahustades. Tulemuseks võiks olla võimalikult õhuline segu. Edasi segada omavahel kuivained ja need munavahu hulka sõeluda. Segada kõik ühtlaseks (aga segada nii vähe, kui võimalik!).
Viimaseks kallata tainas rabarbritükkidele, määrida ühtlaselt laiali ja küpsetada kooki 175*C ahjus umbes 30 minutit, aeg-ajalt kooki tikuga kontrollides (kui tikk jääb puhtaks, on kook valmis). Küpsenud koogil lasta vormis viis minutit jahtuda ning seejärel kummutada alusele.


Minule isiklikult maitses see kook rohkem soojalt (aga mitte enam kuumalt), soojus tõi kardemoni aroomi paremalt välja. Aga ka järgmisel hommikul külmalt maitses kook hästi! Ja meheraas, maiasmokk, nagu ta on, leidis, et vanillijäätis peaks ikka ka kõrval olema :D

esmaspäev, 23. mai 2011

Rabarbri-maasikamuffinid

Need muhvikesed on "edasiarendus" nami-nami imemaitsvatest rabarbrimuffinitest, mida olen ka ise varem siin blogis tutvustanud- vt siia. Maasika-rabarbikoosluse ideed kohtasin aga Aet'i blogis. Idee tundus hea ja hoolimata sellest, et võtsin ette muffinid, mida ise süüa ei saa, tegin neid partii siiski ära. Meheraas jäi väga rahule ja seetõttu kiidan muffineid nüüd siingi :) (mina muidugi piilun nukra pilguga imeilusaid muffineid ja limpsan mõttes keelt...)


12 muffinit:
2 muna
1,5 dl suhkrut
2,5 dl nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl vanillisuhkrut/-ekstrakti
1 tl kaneeli
50 g sulavõid
150 g paksu hapukoort
250 g tükeldatud rabarbrit
100g tükeldatud maasikaid




Kõigepealt vahustasin munad suhkruga kohevaks heledaks vahuks. Siis segasin kuivained omavahel ning lisasin nad vaheldumisi veidi jahutatud sulavõiga ning hapukoorega munavahu hulka. Segasin taigna ühtlaseks ja lisasin rabarbi-  ning maasikatükid.
Jaotasin taigna paberiga voodertatud muffinivormidesse ja küpsetasin 225*C juures umbes 18-20 minutit, kuni muhvikesed olid pealt pruunikad. Seejärel võtsin muffinid ahjust välja ja lasin viis minutit vormis jahtuda. Tõstsin muhvikesed vormidest välja ja lasin veidi veel jahtuda. (Meheke tuli neid ikka kuumast peast noolima-aga tõdes hiljem, et parimad olid nad leigelt.)  

 
Kuigi rabarbrihooaeg täies jõus ja maasikahooaeg veel kaugel, arvan etteruttavalt, et need oleks head muhvikesed mida ühe hooja üleminekul teisele küpsetada! :)

pühapäev, 22. mai 2011

Kas lammas, koer, jänes, siga või kukk? :)

Just sellist küsimust sain ma eile päris mitu-mitu korda erinevatelt inimestelt küsida :) Ja seda seetõttu, et lõpuks toimuski kauaoodatud blogijate kohvik Tartus ja minu pakutud võileivatortide eripärast- täidis oli neil küll kõigil üks, aga välimus erines nii mõnetigi ;) Pildid allpool.


Kohvik ise oli rekordiliselt kiire, seega siirad vabandused neile, kes jõudsid kohale kell 12.30, kell 13, kell 14.... Kui kell 12.30 oli veel mõningaid ülimaistvaid magusaid roogi saada, siis minu võileivatordikesed olid juba otsas ning kella üheks ei olnud enam ühtegi laualinagi näha, rääkimata siis mõnest koogist.


Ja tõesti, ma olen väga kurb, et see kohvikulugu nii kiire oli, sest nägin ise seal istudes ja meie Tallinna külalisi oodates  inimesi, kes tulid kohale tsipake peale ühte (ja see pole ju hilja, kui kohvik kell 12 avatakse!?) ja pidid nukrusega ringi vaatama, et kus see kohvik siis on... Tundsin sel hetkel suurt soovi koju küpsetama minna...et kõigile midagi jaguks...


Teisalt oli väga tore vaadata, et inimese huvi toidublogijate kohviku vastu on nii suur, et kookide müük toimub ülikiirelt :) Aitäh teile kõigile, kes te kohale tulite, aitäh ürituse korraldajatele, kaasaaitajatele ja kaasblogijatele, kes minuga koos laua taga seisid!

Aga et lõpetada seda, mida alguses ütlema hakkasin, siis palun saage tuttavaks minu eilsete staaridega :) Ja oleks ju väga põnev teada: Millise koogikese Sina said? :)

 "Ute"


"Änku"


"Auh"


"Kukk Leegu"


Ja "Põssa"

teisipäev, 17. mai 2011

Karulaugu-tomatisaiad

See postitus muudab kohe mitut asja. Esiteks pajatasin ma mõni aeg tagasi, et ma pole kunagi põhjamaalaste lemmikut, karulauku, söönud. No nagu sellest postitusest kohe selgub, siis nüüd ma olen :) Ja teiseks- siin postituses olevad pildid on klõpsitud hoopistükkis mu sõbranna peene kaameraga, mitte minu tavalise pisikese "digiseebikarbiga". Eks on ju suured uhked peegelkaamerad kohe palju põnevamad ning kutsuvad pildistamise proovikatseid tegema. Hoolimata sellest, et ahjust tulnud roog selle foonil ära jahtuda jõuab- huvi nõuab ohvreid :D

Et nüüd pikemalt ja rahulikumalt kõike seletama hakata, siis ... alustame karulaugust. Nami-nami kokandussõnastik ütleb karulaugu kohta nii mõnegi sõna, mina ütleks, et tegu on kevadise ja kasuliku taimega, mis maitselt meenutab küüslauguhõngulist sibulat :D Ja kasvab ta pigem Eesti põhjaosas- mistõttu ka mina, põline lõunamaalane, ei olnud teda varem hamba alla saanud.
Ja need kaks korda, mil ma teda sel nädalavahetusel sõin, ütleksin, et karulauk sobib iga söögi sisse, kuhu sobib ka roheline sibul. Esimesena tulevad mulle pähe erinevad salatid, aga ka pesto, pitsa ja paljud muud road. Ideid saab näiteks siit.


Täna aga kirjutan tomatisest võileivakattest karulauguga. Nimelt on nami-nami kokandusfoorumis võileibade kooskokkamise kuu- ja kui me sõbrannaga arutasime, et mida lõunaks süüa teha, siis polnud vaja pikalt mõelda :) Võileivaidee sai paika, ning pärast Sadama turu külastamist (äge koht muide!), kui kotti sai muuhulgas pistetud ka punt karulauku, kujunes meie võileib just järgnevaks.

üks pikk ciabatta (või mitu pisikest)
kaks suurt lihatomatit
üks ilus punt karulauku
100 g juustu viiludena
soola
pipart
veidi oliivõli

Alustuseks tükeldada tomatid pisikesteks tükkideks ja panna kaussi. Siis hakkida karulauk peeneks, lisada tomatite juurde, raputada peale veidi soola ja purustatud pipart ning kõik see omavahel ära segada.

Järgmiseks tuleb võtta ciabatta ja see ristipidi parajateks tükkideks lõigata (väikseid ciabattasid lõigata pole vaja). Seejärel lõigata saadud tükid.. ee...horisontaalselt ( :D)  pooleks, nii, et saab kaks poolt- üks pool saab hiljem kaaneks peale.
Edasi panna caibattad ahjuplaadile, avatud raamatuna lahti. Ühele poolele panna peale juustuviilakad, teisele poolele niristada peale veidi oliivõli ja asetada plaat ahju, mis on pandud grillrežiimile. Küpsetada mõned minutid, kuni juust on sulanud, sai soojaks läinud ja pealt kergelt krõbe.


Tõsta saiad ahjust välja, asetada taldrikutele ja tõsta juustuga poole peale mõnus kuhi tomati-karulaugusegu. Seejärel murda teine ciabattapool kaaneks peale. Serveerida kohe.

Pildistamisest niipalju, et peegelkaameraga pildistamine on ikka teadus omaette :D Kõik need isod ja särid ja muu...oeh...aga põnev on ka (jään ootama oma peegelkaameraajastut - ehk ei pea väga kaua enam seda aega ootama :D ). Siinolevad pildid on töötlemata (kui nime lisamine välja jätta), on näha, et digipeegelkaamera teeb pildi väga ruumilise, valgus ja varjud mängivad ikka palju rohkem (ei hakanud sel korral lisavalgustustega mässma) ja piltide tegemist peab palju õppima.
Aga noh, on ju kenad? :D

laupäev, 14. mai 2011

Kolm maasikatorti :)

Hiljuti tegin ühe viieaastase printsessikese ja tema issi sünnipäevadeks kolm torti. Tordid olid sünnipäevalaste soovikohaselt hästi maasikased ja mahlased. Kuna ma väga täpselt ühtegi retsepti ei jälginud, vaid panin erinevaid aineid just niipalju, kui vaja oli, siis pole mul siia ka milliliitreid ega gramme kirja panna. Lasen rohkem piltidel enda eest rääkida (kuigi ma ise nendega rahul ei ole, sest need olid hommikul kiiruga enne tortide üleandmist tehtud... ohjah...)


Esimeseks tordiks, mis oli kahe sünnipäevalapse ühispeole, tegin maasikase kräsupea. Baasretseptina kasutasin seda siin, lisaks sai tordi vahele püreestatud maasikaid (hulgim :) ), peale kaunistuseks veelgi maasikaid ja kaks šokolaadikettakest.


Teiseks tordiks oli printsessitort, mis pidi olema roosa-roosa :D Selle tarvis panin eelmisel päeval toidukilega vooderdatud sügavasse kaussi kihiti biskviidi, kohupiima-vahukoore-maasikasegu ning terveid maasikaid. Lasin kausitäiel üleöö seista, järgmisel päeval kummutasin tordi alusele, lõikasin keskele õõnsuse, kuhu sisse läks toidukilesse mässitud nukk ja pealt katsin roosa kohupiimakreemiga. Kleidi ülaosa tegin martsipanist.


Kolmandaks tordiks oli pisike kaelkirjakutort- just sünnipäevalapse soovi järgi. Tordi sisuks taas biskviit, kohupiim-vahukoor ja maasikad, peal martsipan ja sellest tehtud kaunistused. Kõik värvid loomulikult loodusest endast :)


Tortidega jäädi rahule, kõigile maitses ja mina seega naeratan :)

reede, 6. mai 2011

Kohvikus näeme!

TÄHELEPANU!           TÄHELEPANU!
Ainult ühel päeval maikuus!     Ainult neli tundi!
Tartus, Tasku keskuses!    Pop-up kohvik "Blogi2"!

Ehk siis mida ma tahtsin öelda oli see, et tulge kõik kohvikusse :) Ning kõige suurepärasem päev selleks on 21. mai, ilus laupäevane päev (olen täiesti kindel) ja kellaaeg võiks jääda 12-16ne vahele. Reaalsemalt tegelikult alates kella 12st kuni kaupa jätkub (ehk siis kell 16 hakkame nukralt oma allesjäänud kokidega kodupoole lonkima :D). Asukoht on Tasku keskuse I korrus ja süüa pakuvad Lõuna-Eesti toidublogijad! :)  Ja mina nende hulgas :)


Sellise suurepärase ühepäevase kohviku toimumise idee taga on Aivar Hanson ja samalaadne üritus leidis aset juba veebruaris ka Tallinnas. Ning nüüd siis on lõunamaalaste kord :) Võin ausalt öelda, et kõik toidublogijad olid ideest suures vaimustuses, kuna oleks ju tore näha,  kes (ja kas üldse) meie blogisid ka loevad :)

Blogikohvikus sätivad ennast laudade taha ritta järgmised blogijad: Kaare (Koopatibi küpsetab), Liilia (Köögitoimkond), Merrit (Abikelner Hummer), Laivi (Seto külakost-loomise lugu), Liisi (Liisi blogi), Ülle (Tiramisust ja Fata Morganast), Sille (Toidutegu), Jaanika ja Signe (Maitse asi) ja mina.

Võin lubada, et koogid saavad maitsvad, seega kohale tasub tulla! Mina ise pakun võileivatorti, sest kogu selle magusalaadungi kõrval võiks ju mõni soolasem amps ka olla :)
Ja nagu eespool öeldud, 21.mai alates kella 12st kuni kaupa jätkub Tasku keskuse I korrusel!

Ning neile, kes mind silmast-silma kohanud ei ole (ja kõigile, kes mind tunnevad, naermiseks :D) - mind tutvustav video. Ma pole kunagi kaamera ees olnud, seega ärge väga kriitilised olge :) Ja kaamerameestele aitäh! (Videos valmistan neid küpsiseid siit)

 

Kohvikus näeme!