Kolmapäev, 9. november 2011

Lambatort

See tort sai tehtud väga toredale tüdrukutirtsule kolmandaks sünnipäevaks. :)

Olemuselt biskviittort kohupiima-vahukoorekreemiga ja kompotikirssidega. Peal martsipan, osalt söetabletiga mustaks värvitud. Värvimata martsipani lõikasin lainelise servaga piparkoogivormi abil ümarateks tükkideks ja ladusin tordile, eesmärgiga tekitada kohevamat olekut :)
Retsept oli analoogne sellega, martsipani kulus 200g.

Pühapäev, 30. oktoober 2011

Ebamaiselt hea ebaküdoonia :)

Ebaküdooniad on nii head! Nagu Ülle oma postituses ütles, saan minagi öelda, et mul on ebaküdooniatest vasikavaimustus :) Ja Koopatibi, kes nendest kuldkollastest aaretest siin kirjutab, ütles mulle vägagi tabavalt, et ma korjaks endale ämma ebaküdooniapõõsa küljest nii palju põhjamaa sidrunikesi kui lubatakse :) Mida ma ka tegin (aitäh ja suured tervitused ämmale! :)


Ebaküdooniad on tervislikud, sisaldades palju c-vitamiini ja tuues tervist külmetusteperioodil. Nende hapu mahl sobib igasse rooga, kuhu tavainimene ka sidrunit paneks. Just sellest lähtuvalt olen mina viimasel ajal katsetanud erinevate roogadega, kuhu ebaküdoonia sobida võiks. (Seetõttu ka veidi hooajaliselt hilinenud postitus.)
Ja tulemused on nüüd siin kirjas. Kuigi ideid on peas veel palju :) Näiteks see moos Ülle postituses kummitab mind pidevalt :D

Kõige klassikalisem viis ebaküdoonia häid omadusi rakendada ja sealhulgas ka ebaküdooniat säilitada, on suhkruga koos ebaküdooniatükkide purki panemine :) Tulemuseks mõnus magushapu siirup, mis näiteks teele imehea maitse annab. Esmalt siis sellest.

Ebaküdooniad siirupis

puhastatud ebaküdooniatükke ja suhkrut 1:1 vahekorras


Alustuseks tuleb ebaküdooniad puhastada ja nad tükkideks/viiludeks lõigata. Puhastamine on ebaküdooniate juures kõige tüütum tegevus üldse. Garanteerin, et näpud on selle tulemusena valusad ja köögi põrand ebaküdooniaseemneid täis. Aga ka tulemus on seda väärt :)

Koopatibi kirjutas oma puhastamiskogemustest siin, tema arvas, et parim on ebaküdooniad risti pooleks lõigata, siis need omakorda neljaks lõigata ning seejärel seemned eemaldada. Tõsi ta on, et nii saab seemned efektiivselt kätte. 
Mina lõikasin ebaküdooniad risti pooleks ja siis eemaldasin seemned noaotsaga, tehes käega kaarja liigutuse. Seeläbi saab küll seemned kätte, aga valget seemnekoda mitte täielikult. Samas, kuna eesmärk oli saada siirupit, siis ei leidnud ma seemnekodades mingit takistust. :)

Ebaküdooniapoolikud seemnetest puhtad, viilutasin ma nad köögikombaini abil õhukesteks laastudeks (ega käsitsi noaga lõigates saab ka ju, ma olen sel aastal lihtsalt väga mugav :D ).

Edasi panin ebaküdooniaviilud suhkruga suurde klaaskaussi seisma (1 kg ebaküdooniatükke ja 1kg suhkrut), käies aeg-ajalt massi segamas. Õhtuks oli kogu suhkur sulanud ja seega sain ebaküdoonialaastud ning siirupi puhastesse purkidesse tõsta. 
Külmikus on neid purke nüüd mitu: hea külla kostiks viia, hea siirupist morssi teha ja hea teed maitsestada. 
Oeh...mõnus :)

Ebaküdooniasukaad


puhastatud ebaküdooniatükke
suhkrut ja vett vahekorras 2:1

Panin suhkru ja külma vee paksupõhjalisele pannile, kuumutasin aeglasel tulel, kuni suhkur sulas. Seejärel lasin siirupi keema, lisasin ebaküdooniatükid ja lasin rahulikul tulel 30 minuit podiseda.
Tõstsin panni tulelt ja lasin ebaküdooniatükkidel siirupis jahtuda. Seejärel tõstsin tükid küpsetuspaberile ja lasin järgmise päevani õhu käes kuivada. 

Viimaseks võiks ebaküdooniatükke suhkrus veeretada, et nad üksteise külge kinni ei jääks. Mina seda ei teinud, kuna suhkrustasin ebaküdooniatest lõigatud rattakesi koogi kaunistamiseks. Küpsetistesse sobiva sukaadi tegemiseks lõikaksin ma ebaküdooniad pisikesteks tükkideks, mitte ei viilutaks ratasteks ja kindlasti eemaldaks ma kogu valge seemnekoja, sest see jääb väga kõva!

Sukaad sobib mõnusasti keekside-muffinite sisse ja peale :) Mina näksin vahest niisama ka :)



Ebaküdooniavahutort
(inspiratsioon Nami-Nami sidrunikreemitordist. Maitseb hea nii sidruniga kui ka ebaküdooniaga :)

Põhi:
8-10 digestive küpsist
50 g sulavõid
Kreem:
4 dl 35%list rõõska koort
300 g toorjuustu
300 ml ebaküdooniamahla (selle saamiseks tuleb ebaküdooniaid riivida ja saadud massist mahl välja pigistada)
400 g kondenspiima


Tampisin küpsised pudrunuia abil puruks, lisasin sulavõi ja segasin läbi. Surusin küpsisepuru 24cm läbimõõduga vormi põhja ja panin külma tahenema.

Kreemi tegemiseks segasin omavahel toorjuustu, kondenspiima ja ebaküdooniamahla, viimasena segasin hulka vahustatud rõõsa koore. Valasin segu küpsisepõhjale ja lasin tordil järgmise päevani külmkapis taheneda.

Konsistentsilt jääb tort hästi kreemjas, samas püsib piisavalt koos, et tükke lõigata saaks :)


Ebaküdooniamuffinid


2 muna
1,5 dl suhkrut
2,5 dl nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
1,25 dl ebaküdooniamahla (selle saamiseks tuleb ebaküdooniaid riivida ja saadud massist mahl välja pigistada)
50 g sulavõid


Vahustasin munad suhkruga kohevaks vahuks. Segasin kuivained omavahel, seejärel sõelusin munavahu hulka. Segasin ettevaatlikult sisse ka sulavõi ja ebaküdooniamahla, jaotasin taigna muffinivormidesse ja küpsetasin 200*c juures umbes 15 minutit. 

Muffinid on parimad küpsetamise päeval. 

Neljapäev, 27. oktoober 2011

Kaeraküpsised šokolaaditükkidega

Kaeraküpsised on mõnusad ja toitvad. Puistasin neile sisse ka veel šokolaaditükke, siis maitsesid eriti hästi :)
Mina tegin küpsiseid kiirkaerahelvestest, et taigen oleks ühtlane mass ja suuri tükke ei eristuks. Loomulikult võib küpsiseid teha ka tavalistest kaerahelvestest, siis jäävad viimased lihtsalt rohkem eristuma.


150 g toasooja võid
1 muna
125 g demerara suhkrut
100 g nisujahu
1 sl magustamata kakaod
1 tl küpsetuspulbrit
5 dl kiirkaerahelbeid
75 g tumedat šokolaadi

Vahustasin toasooja või suhkurga kohevaks, siis lisasin muna ja vahustasin minutikese veel. Teises kausis segasin omavahel kuivained, siis lisasin need muna-võivahule. Segasin taigna kokku. Hakkisin 50g šokolaadi pisikesteks tükkideks ja segasin taignasse.


Vormisin taignast väikesed pallikesed, vajutasin lapikuks ja asetasin ahjuplaadile (mida lapikumad, seda parem). Küpsetasin 175*c ahjus 12-15 minutit. Siis tõstsin ahjust välja ja lasin jahtuda.

Sulatasin allesjäänud šokolaadi ja niristasin jahtunud küpsistele peale šokolaaditriibud. Lasin taheneda.

Laupäev, 22. oktoober 2011

Tallinlastel veab ehk Tartu läheb Tallinnasse


Nagu siinselt uhkelt kutselt näha võib, saavad pealinna elanikud (ja sinna kohale sõitnud külalised ka loomulikult) 9.novembril nautida imehead õhtusööki, mille on harmooniliselt kokku seadnud Tartus toimetavad kokad.
Tartu toidublogijatel oli hiljaaegu suurepärane võimalus selle õhtusöögi "proovist" osa saada, toitudele kaamerapilk peale heita ja kokkasid mõnusate maitsete eest kiita. Ja kiita said nad palju...nii roogade eest, taldrikule sättimise eest, kõrvale pakutud veinide eest... Mõnusad Lõuna-Eesti maitsed.

Alljärgnevalt 9. novmebril eesootava õhtusöögi road pildis-  just nii, nagu nad proovis meie ees olid. Inspiratsiooniks :) Ja üritusele minna soovitan kõigil, road on imehead! Infot näiteks ka siit.







Kolmapäev, 5. oktoober 2011

Sügis


Möödunud nädalavahetusel käisme mehe vanematel külas. Ilm oli suurepäraselt sügisene, päike paistis, tuul keerutas lehti ja öösel krõbises kerge vihmasabin vastu akent.
Kiire kahe päeva jooksul said näpud porgandikorjamisest mullaseks, käed ebaküdooniakorjamisest kriibitud, nii mõnedki õunad puu otsast alla toodud ja kääride kiirel klõbinal viinamarjad maja seina äärest korjatud. Viinamarjad, kusjuured, leidsid oma tee muuhulgas ka kohupiimatordile (kuhu nad sobisid imeliselt).




Ebaküdooniad on aga nii ilusad (nende heast maitsest ja kasulikkusest rääkimata muidugi)! Justkui pisikesed sidrunid (mõtlesin ma, kui neid korjasin. Ja hiljem, arvuti taha istudes, selgus, et ka Koopatibi nimetab neid nii :)



Oli ilus nädalavahetus, aitäh! Ja aitäh porgandite, suvikõrvitsa, nuikapsaste, õunte, peterselli ja koormatäie ebaküdooniate eest :)


Pühapäev, 2. oktoober 2011

Kodujuustuga smuuti

Täna paistab väljas päike ja rõõmustab kõiki oma kohalolekuga. Õues on soe, justkui suvi veel kestaks. :) Alljärgnev smuuti on samuti rõõmustavalt roosa ja ja omab suve meenutavat vaarikamaitset.


Kogus: kahele

2 dl vaarikaid (võivad olla külmutatud)
2 dl õunamahla
4 sl kodujuustu
1 tl mett


Pane kõik asjad kõrgesse kaussi ja mikserda saumikseri abil ühtlaseks. Serveeri kohe (kui kasutad värskeid vaarikaid, siis võid klaasidesse mõned jääkuubikud panna- smuuti on hea külmalt).

Neljapäev, 29. september 2011

Imehead šokolaadivulkaanid

Need on koogikesed, mida oma šokolaadiarmastajatest sõpradele tingimata tegema peab. Ja kuigi esmapilgul tundub, et kookide tegemine on keeruline (vaja ju täpselt õigel ajal ahjust välja võtta), siis tegelikult on see imelihtne!
Mõned komponendid ilma suurema tseremooniata kokku segada, kogu kupatus ahju, kiire kümme minutit ja head isu!
Koogikesed on lauale panduna efektsed, kuna kookide keskosa jääb vedel ja lusikaga tükki võttes voolab sisu nagu kuum laava. Sellest ka koogikeste nimi (ingl. keeles nt lava cake või fondant).


Kuuele koogikesele:
4 muna
200 g tumedat šokolaadi
160 g võid
160 g demerara suhkrut (selle puudumisel sobib tavaline kah)
100 g nisujahu
1-2 sl magustamata kakaod

Alustuseks vahustasin munad suhkruga kohevaks heledaks vahuks. Edasi sulatasin potikeses või ja panin ahju 180*C peale soojenema.
Kui või sulanud, pintseldasin sellega portsionivormide põhjad ja küljed, raputasin peale kakao- nii, et vormid seestpoolt ühtlaselt kaetud olid (pigem rohkem kui vähem, sest ilma vorme või ja kakakota kokku tegemata jäävad koogid vormi kinni).
Ülejäänud või (no üle jäi ikka enamus võid, eks) sees sulatasin šokolaadi ja valasin sulavõi-šokolaadisegu munavahu hulka ja vahustasin kolm minutit. Siis lisasin nisujahu ja vahutasin veel, kuni segu oli ühtlane.


Valasin taigna vormidesse ja asetasin  ahju. Küpsetasin koogikesi 180*C kraadi juures kümme minutit (see oleneb veidi vormidest ja ahjust, optimaalne oleks 9-13 minutit. Koogikesed peavad ümbert olema küpsenud, aga vormi liigutamisel peab keskosa võdisema).

Tõstsin koogikesed ahjust välja, kummutasin taldrikutele ja serveerisin kohe. Kõrvale sobiks imehästi vanillijäätis ja värsked marjad.


Pühapäev, 25. september 2011

Kreemised kakaoküpsised

Mõnusad küpsised, mille vahele saab teha just meelepärase kreemi :) Kogus umbkaudu 30 küpsist.


Küpsised:
1 dl magustamata kakaod
2,5 dl nisujahu
1 muna
100 g toasooja võid
1 dl tuhsuhkrut


Kreem:
50 g toasooja võid
2 sl kondenspiima
2 dl tuhksuhkrut
maitseks näiteks pool tl lahustuva kohvi pulbrit või vanilliekstrakti



Küpsisetaigna tegemiseks vahusta toasoe või suhkruga heledaks vahuks. Seejärel vahusta juurde muna. Lisa kuivained ja sega taigen ühtlaseks. Pane taignapall kümnekonnaks minutiks külmikusse tahenema, samal ajal pane ahi 180 kraadi juurde soenema.


Seisnud taigen rulli poole sentimeetri paksuseks ja lõika väikse vormiga ümarad kettad (mina kasutasin pitsi). Pane küpsised ahjuplaadile ja küpseta 180 kraadi juures kümmekond minutit- just nii, et küpsised parajalt tahenenud on. Edasi lase küpsistel jahtuda.
Valmista kreem: sega kõik koostisained ja maitseks kas lahustav kohv või vanilliekstrakt. Saadud kreem pane pritskotti, pritsi pooltele küpsistele kreem, teine pool küpsiseid suru peale.

Pühapäev, 11. september 2011

Frankfurdi pärg ehk Frankfurter Kranz

Sel kuul ei tule kokkamist just väga palju ette. Mis sa ikka kokkad, kui kodust ja oma köögist eemal ja pead vaid enesele süüa tegema. Eks nädalavahetusel tuleb ikka söögitegemise tuhin peale ka, aga see vaibub taas pühapäeva õhtuks. (ehk siis: ootame oktoobrit, missiis, et Nami-Nami fotokampaanias väga ahvatlev raamat just septembris auhinnaks on...)

Sel kuul on veel teine asigi teistmoodi. Üks minu väga hea sõber sõidab kodumaalt ära ja maabub aastaks Saksamaal. Kahtlemata tuleb tal põnev ja sündmusterohke aasta, täis huvitavaid seiku ja uusi tuttavaid. Soovin talle kogu südamest jõudu ja rõõmsat meelt ning aasta pärast siis näeme! Ja nagu ma lubasin, siis tulen struudliga :D

Struudliga seetõttu, et sel korral ma seda ei teinud. Tegin hoopis pidulauda kaunistava tordi, mis nagu ka ülejäänud road, muusika ja inimesed, sobis ideaalselt saksateemalise nägemisenijätmispeo õhtusse.
Tordi retsept on kokku vaadatud mitmest (nii internetist kui raamatutest) leitud retseptist, seega saan seda enda omaks pidada ja kellelegi konkreetselt viidata ei olegi :) 
Kogusest saab ühe 26cm läbimõõduga tordi, millest saab söönuks 12-16 inimest.


Võibiskviit:
4 muna
150 g suhkrut
tsipa soola
120 g nisujahu
100 g kartulitärklist
125 g võid
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl sidrunimahla
poole sidruni koor

Kreem:
5 munakollast
100 ml vett
150 g suhkrut
350 g toasooja võid
pool vanillikauna
1 sl rummi

Vahele:
4 dl kirsimoosi 
immutamiseks piima

Kate:
250 g suhkrut
50 ml vett
250-300 g pähkleid
peale tsipake eelnevalt tehtud kreemi ja 
12 kokteilikirssi

Võibiskviidi tegemiseks vahustasin munad näpuotsatäie soolaga ja suhkruga tugevaks helekollaseks vahuks (suhkrut lisasin kolmes jaos). Lisasin sidrunimahla ja vahustasin veidi veel. Biskviidi kuivained segasin omavahel ja sõelusin kaks korda läbi. Sulatasin või ja lasin veidi jahtuda. 
Seejärel segasin sõelutud kuivained ettevaatlikult munavahu hulka, lisasin ka sulavõi ja riivitud sidrunikoore. Segasin taigna ühtlaseks (segada nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik!), valasin 24 cm läbimõõduga rõngasvormi ja küpsetasin 175*C juures umbes 40 minutit, kuni biskviit oli kuldne ja sõrmega katsudes õrnalt vastu vetrus.
Tõstsin vormi ahjust, lasin 10 minutit jahtuda. Siis kummutasin biskviidi vormist välja ja lasin täielikult jahtuda


Kreemi valmistamiseks vahustasin munakollased heledaks vahuks. Siis panin suhkru ja vee kastrulisse ja kuumutasin aeglaselt (ja pidevalt segades), kuni suhkur lahustus. Seejärel tõstsin temperatuuri ja lasin segul keeda (enam ei tohi üldse segada!) kuni see jõudis 120*C-ni. Tõstsin kastruli põhjapidi külma vette, et lõpetada keemine. 
Edasi niristasin saadud paksu, veel siirupilaadse karamelli munakollaste vahu hulka, samal ajal pidevalt mikseriga vahustades. Vahustasin kokku umbes kümmekond minutit. 
Teises kausis vahustasin pehme või koos vanillikaunast eraldatud seemnetega ja rummiga kohevaks, seejärel segasin lusikatäite haaval juurde munavahu, kuni kreem oli ühtlane ja õhuline. Katsin kausi kilega ja jätsin tordi kokkupanemist ootama.

Tordi peal oleva pähklipuru tegemine oli minu jaoks kõige keerulisem. Tunnistan, et pidin seda korduvalt tegema (kui tavaliselt õnnestub mul karamelli keetmine ilusti, siis miskipärast jonnis suhkur mul sel korral väga). Alustuseks tuleb suhkur ja vesi kastrulisse panna ja aeglaselt kuumutada, kuni suhkus lahustub, siis tõsta temperatuuri ja segu keema lasta. Keevasse karamelli lisada pähklid. Keeta, kuni karamell omandab kuldse värvuse (ei tohi taaskord segada!), siis tõsta kastrul põhjapidi külma vette, et karamell edasi ei keeks. Kallata karamelline pähklisegu küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja lasta jahtuda.
Kui karamell on jahtunud, purustada pähklid köögikombaini või taignarulli abil parajaks puruks. 


Tordi kokkupanemiseks lõigata biskviidirõngas kolmeks või neljaks kihiks. Mulle meeldib, kui on rokem kihte, siis on ka rohkem täidist :D (kreemist jagub ilusti neljakihilise tordi jaoks). Kolmveerand kreemist panna kondiitrikoti sisse, veerand jääb ootele-  tordi katmiseks. 
Panin alumise biskviidikihi tordialusele, keskossa määrisin moosi, servadesse pritsisin laia otsikuga tordipritsi abil kreemi. Seejärel surudsin õrnalt peale järgmise biskviidiketta, immutasin veidi piimaga, määrisin taaskord keskossa moosi ja äärtesse kreemi (no tegelikult pritsisin mina kreemi ka otse moosi peale, et ikka rohkem kreemi saaks igale poole :D ). Kordasin sama ka kolmanda ja neljanda kettaga. 


Kui biskviidikettad olid moosi ja kreemi vahele saanud, panin kondiitrikotti eelnevalt allesjäätud kreemi ja pirtsisin tordi peale. Laia noa abil silusin kreemi ühtlaseks. 
Edasi puistasin tordi peale ja külgedele pähklipuru. Pritsisin kreemist 12 väikest lillekest, mille keskele surusin kokteilikirsid. Tordil lasin üleöö (miinimum kuus tundi, eks) imbuda ja maitsestuda.
Tort sai palju kiidusõnu, kindlasti võtan selle tegemise teinekordki ette :)

Laupäev, 3. september 2011

Vanillisuhkur

See ei olegi nüüd suurem asi retsept... see on pigem kiitus vaniljekaunale ja temast tulevale looduslikule aroomile. Aroomile, mida saab purki püüda mitmel erineval moel ;) Osadesse retseptidesse sobib rohkem vanillisuhkur, teistesse vanilliekstrakt. Minul on riiulis isetehtuna olemas mõlemad.
Vaniljekaunasid ostan mina ökopoest, saan alati mõnusad, suured ja niisked kaunad.


1 vaniljekaun
100 g suhkrut

Panin vaniljekauna ja suhkru köögikombaini ja purustasin, kuni suhkrust oli saanud tuhksuhkur ja vanillikaun peeneks jahvatatud.
Säilitan klaaspurgis.


P.S Mainin, et vanillisuhkrut ei pea tingimata tuhksuhkruks tegema. Võib võtta ka väiksema purgitäie tavalist suhkrut, sinna üks vanillikaun hulka panna ja mõnda aega seista lasta (aeg-ajalt purki raputades)- suhkur omandab imehea vanilliaroomi. 
Mina eelistan tuhksuhkru varianti seetõttu, et tuhksuhkur lahustub toitudes kiiremini ja on mulle seeläbi mugavam kasutada.

Neljapäev, 1. september 2011

Ämbrisalat

Klassikaline segusalat köögiviljadest. Salati tegemisel ei pea retseptist väga hoolega kinni pidama - kui mõnda köögivilja juhtub rohkem olema, siis las nii ollagi. :)
Retsept Nami-Namist, mina panen siia kirja vähendatud kogustena ja veidi mugandatult - just nii, nagu mina tegin.


400 g kapsast
300 g tomatit
300 g  sibulat
300 g porgandit
300 g kurki
tsipakene purustatud musta pipart
1 sl soola
väike peotäis hakitud tilli
1 sl suhkrut
1 - 1,5 sl 30%list äädikat
80 g õli

Viilutasin kõik köögiviljad (kasutasin köögikombaini abi), porganidrattad panin õliga pannile ja kuumutasin kümmekond minutit, kuni nad pehmenema hakkasid.
Ülejäänud köögiviljad panin suurde potti (no siinkohal peaks tegelikult olema ämber, et pealkiri ikka sisule vastaks), lisasin pehmemaks (aga mitte liiga pehmeks, eks!) hautatud porgandid. Segasin köögiviljad omavahel läbi, lisasin tilli, maitseained ja äädika ning segasin veelkord.
Lasin salatil 24 tundi külmkapis seista, seejärel kuumutasin salatit pliidil 15 minutit. Kuumutamise järgselt panin salati steriliseeritud purkidesse ja kaanetasin.

Teisipäev, 30. august 2011

Röstitud küüslaugu risoto

Täna saabus mulle paar kilo head ja kodumaist küüslauku (äitäh toojatele!) ning otseloomulikult oli vaja neid kohe realiseerima hakata. Küüslauk maitseb mulle ja mehele väga, eriti ahjus röstituna - olen seda söönud niisama koos kartulitega õhtusöögiks ja ka supi sisse pistnud. Seekord leidis röstitud küüslauk endale aga sõbra riisi näol - ja tulemus sai väga maitsev!
Sealjuures ei jäänud küüslauk üldsegi mitte kange, ahjus röstimine teeb küüslaugu mõnusalt mahedaks.


Kogus: neljale

250 g risotoriisi
6-7 küüslauku + veel neli küünt
1 suurem sibul
75 g võid
kuni 1,5 liitrit köögiviljapuljongit
 75 g parmesani juustu 

 Kõigepealt panin ahju 200*C peale soojenema. Siis võtsin terved küüslaugupead ja lõikasin ülemise veerandi maha- nii, et küünte tipud paljastusid, aga küüned püsisid ilusti koos. Asteasin iga küüslaugu peale imeõhukese viilaka võid ja näpuotsaga soola, tõstsin küüslaugud ahjupannile ja panin ahju.
Seejärel valmistasin kuuma puljongi (kasutan lihtsuse mõttes ökopuljongikuubikut) ja panin selle pliidiplaadile sooja.

Kõrvalplaadile asetasin sügava malmpanni, panin sinna poole võist ja lasin sulada. Koorisin ning hakkisin sibula ja neli küüslauguküünt, asetasin pannile ja praadisin pool minutitkest. Siis lisasin riisiterad ja praadisin hoolega segades veel minutikese - et kõik riisiterad võiga kokku saaks ning kuumaks saaks.
Edasi tõstsin pannile kulbitäie kuuma puljongit ja segasin riisi hulka. Lasin riisil mõõdukal kuumusel podiseda, kuni vedelik oli peaaegu ära imendunud. Siis lisasin uue kulbitäie puljongit ja segasin riisi sisse. Kui vedelik oli taas ära imendunud, lisasin uue kulbitäie puljongit. Ja nii edasi, ikka pidevalt segades ja puljongit tõstes - just täpselt senikaua, kuni riisiterad olid al'dente (NB! puljongit võib alles jääda!).


Selleks ajaks, kui riis valmis, said valmis ka küüslaugud. Tõstsin nad ahjust välja ja eemaldasin kahvli abil pehmeks küpsenud küüslauguküüned oma pesadest. Surusin küüned puderjaks massiks ja segasin risoto hulka. Samuti segasin sinna ka riivitud parmesani ja ülejäänud või. Katsin panni kaanega ja lasin risotol viis minutit puhata (see on just see aeg, et riisiterad saaks parajalt pehmeks).

Ploomimoos vaniljega

Lihtsalt geniaalse moosi retsept! Aitäh, Nami-Nami. :)  Soovitan moosi teha mahlastest Emma Leppermanni ploomidest, need jäävad just parajad. Aga ka muudest ploomidest tehtuna (nagu ka pildilolev moos lilladest ploomidest) on moos väga hea.


Kogus: üks liiter moosi

1 kg ploome
500 g moosisuhkrut*
1 vanillikaun
1 dl vett

Pesin ploomid, eemaldasin kivid. Vanillikauna lõikasin pikuti pooleks, eemaldasin seemned. Panin ploomitükid koos vee, vanillikauna ja vanilliseemnetega potti ja lasin keema tõusta. Kuumutasin kümmekond minutit, siis eemaldasin vanillikauna** ja lisasin suhkru. Keetsin veel 20 minutit, kuni ploomid olid lagunenud. Tekkiva vahu eemaldasin. Valmis moosi tõstsin steriliseeritud purkidesse ja sulgesin purgid.

*Pean ära märkima, et moosi saab teha ka tavalise suhkruga. Pildilolev on justnimelt tavalise suhkruga tehtud. Aga moosisuhkru mittekasutamine toob endaga kaasa vähemalt kaks korda pikema keetmisaja, et moos ikka hea paks saaks. Seega moosisuhkrut kasutades (nagu ma eelmisel aastal tegin ja nagu ma retsepti sisse kirjutasin) on keetmisprotsess lihtsam.
** Moosi seest välja võetud vanillikauna võib vees puhtaks loputada ja ära kuivatada. Ning siis panna näiteks suhkrupurki maitse andmiseks.

Esmaspäev, 29. august 2011

Apelsinihõngune õunakook

Õunakoogihooaeg kestab... kuigi peas mõlguvad mõtted pirni- ja ploomikookidest.
See kook sai mõnusalt õhukese põhjaga, kuhjaga õunane, kerge apelsini- ja kaneelihõnguga. Ja otsa sai kiiremini, kui oleksime soovinud. :D
Kogus ühe 35x11cm kandilise pirukavormi jaoks.


Taigen:
50 g külma võid
75 g nisujahu
1 sl suhkrut
1 sl kartulitärklist
1 sl külma vett

Kate:
300 g õunatükke
1,5 sl suhkrut
0,5 tl kaneeli
3 sl mandlilaaste
150 g õuna-apelsinimoosi (üks piske purgike)


Põhja tegemiseks segada kuivained omavahel, lisada kuubikutena külm või ja näppida segu puruseks. Lisada lusikatäis vett ja segada kiirelt kokku taigen. Lasta külmas kümmekond minutit puhata.
Sel ajal, kui taigen puhkab, segada õunatükid kaneeli ja suhkruga läbi. Panna ahi 200*c peale soojenema.

Kui taigen on kümme minutit külmas olnud, suruda see pirukavormi põhja ja külgedele. Torgata taignasse kahvli abil mõned augud ja panna viieks minutiks sügavkülma.


Viie minuti möödudes tõsta pirukavorm otse sügavkülmast kuuma ahju ja küpsetada põhja viis minutit.
 Seejärel tõsta vorm ahjust välja, määrida koogipõhjale moos, puistata peale mandlilaastud ja laotada ühtlaselt suhkru-kaneelised õunad. Asetada vorm tagasi ahju ja küpsetada kooki 200*C juures 30-35 minutit, kuni õunad on pehmed ja taignaservad pruunikad.