Kolmapäev, 29. juuni 2011

Aleksandrikook

Seda maitsvat kooki tegin viimati isa soovil jaanipäevaks. Tegemist on suurepärase ja ajatu klassikaga, mis maitseb  kõigile :)
Retsept on nami-namist.


1,5 dl suhkrut
5 dl nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
200 g toasooja võid
1 muna


Täidiseks:
3 dl vaarikamoosi (eks mõni muu sobib ka)


Peale:
4 dl tuhksuhkrut
1 sl kakaod
tsipa vett



Põhja tegemiseks tuleb kuivained omavahel segada, lisada juurde või ja segu puruseks näppida. Seejärel lisada muna ja segada taigen kiirelt ühtlaseks.
Tainas asetada küpsetuspaberile, rullida ahjuplaadi suurudeks. Küpsetada 175*C ahjus umbes 15 minutit, kuni põhi on kuiv ja kergelt helepruun.


Lasta põhjal jahtuda, lõigata ristipidi pooleks. Määrida ühele poolele moos, tõsta teine pool peale.
Glasuuri tegemiseks segada tuhksuhkur veidikese veega (väga vähe vett on vaja!), teises kausis segada mõned lusikatäied tuhksuhkrut, lusikatäis kakaod ja tsipa vett. Määrida saadud valge glasuur ühtlase kihina koogile, pruun glasuur panna kilekotti, lõigata viimasel nurk ära ja niristada tordile pruunid triibud.

Viimaseks läheb tarvis ühte tikku, mida läbi glasuuri pruunide triipudega risti tõmmates tekibki laineline muster. Tikuga tõmmata vaheldumisi ülevalt alla ja alt üles, ikka pruuni triibuga risti. Kui see tehtud, lasta koogil taheneda.

Teisipäev, 28. juuni 2011

Päälinna turule!


Ja ega ma muud midagi selles postituses öelda ei tahtnudki :)

Tegelikult on aga lugu nii, et nagu ülalolev seinamaaling näitab, toimub 9. juulil Tallinnas Sadamaturul väga põnev üritus! Pikad lauad tuuakse välja, toidublogijad sunnitakse sinna taha seisma (mind teiste hulgas), olgu ilm milline tahes, ja kõik uudistajad peavad hea emotsiooni saama! 
Kuulda on, et toidublogijad pakuvad süüa-juua ka, hinnaks on pandud üks euro, et kulud ja kütuseraha tasa teenida (no loota ju võiks...). Oodatud on kõik huvilised, süüa peaks jätkuma...ja kui mõni toidublogija seda loeb ning tahaks ka leti taga seistes oma hõrgutisi pakkuda, siis võtke ühendust Sadamaturu perenaisega- kõik on teostatav! :)

Suupistelaud ja tort Domus Kinnisvarale

Nagu pealkiri ütleb, sain ma hiljaaegu hakkama pisikese suupistelaua ja ühe tordi tegemisega Domus Kinnisvara Tartu kontori inimestele. Sel puhul, et Tartus avati uus kontor :) Niipalju, kui ma tagasisidet sain, siis söökidega jäädi rahule, mina samal ajal jäin rahule ka nende valmistamisega :) Kirjutan suupistekesed siia ka üles, äkki saab keegi mõne hea idee.
 Ja lõpus üks tort kah :)

Lehttaignakeerud pestoga:
750 g lehttaigent
purgike basiilikupestot (mul oli 130g, panin selle kõik)
soovi korral määrimiseks muna


Lehttaigen rullida lahti (vajadusel siis eelnevalt ära sulatada), määrida peale pesto. Lõigata taignast u 10cm pikad ja 1,5cm läbimõõdus ribad, keerata spiraaliks ja asetada ahjuplaadile. Määrida pealt munaga ja küpsetada 225*C ahjus 15 minutit. Soovitav serveerida jahtunult samal päeval.


Muretaignalusikad kitsejuustukreemi ja päikesekuivatatud tomatiga:
mini-muretaignakorvikesi (need võib ise ka teha, aga ajakulu vähendamiseks ostsin mina poest valmis muretaignast lusikakesed)
kitsejuustu
toorjuustu
päikesekuivatatud tomateid



Kitsejuustu kreemjamaks saamiseks vahustada see toorjuustuga (suhtes 2:1), siis pritsida sees korvikestesse, peale vajutada päikesekuivatatud tomati tükk. Serveerida samuti samal päeval , sest liiga kaua seistes läheb muretaigen niiskuse tõttu pehmeks.

Suitsulõherullid rukkileival (16 tk):
neli viilu kandilist rukkileiba
200g külmsuitsu-lõhefileed
200g toorjuustu
peotäis tilli
kaunistamiseks maitserohelist



Alustuseks lõigata rukkileivad neljaks- saab ilusad ruudukesed. Suitsulõheviilud laotada lõikelauale, nii et nad üksteisega kattuvad ja moodustavad ühtse suure plaadi. Määrida peale toorjuust, mis eelnevalt hakitud tilliga segatud. Keerata toorjuustuga määritud suitsulõheviilud rullid (nagu pisike rullbiskviit), lõigata 16ks tükiks, iga tükike asetada rukkileivaruudukesele. Kaunistada maitserohelisega.

Muretaignakorvikesed kollase kreemi ja vähisabadega (32tk):
32 mini-muretaignakorvikest
200g krabinuudleid
4 keedetud muna
majoneesi
200g vähisabasid marinaadis
kaunistamiseks maitserohelist



Keedetud munad püreestada (no ainult veidi, liiga püreed pole vaja, pisikesed tükid on head) koos krabinuudlitega ja vähese majoneesiga ühtlaseks massiks (massi paksust saab reguleerida majoneesiga). Pritsida saadud segu kilekoti (või kondiitripritsi) abil korvikestesse, kaunistada vähisabaga ja maitserohelisega. Serveerida samal päeval.

Kolme juustu pallid:
150g sinihallitsujuustu
150g valgehallitusjuustu
150g tavalist nö Eesti juustu
10 õhukest näkileiba



Tavaline juust riivida, tõsta kaussi. Murendada juurde hallitusjuustud ning segada kõik ühtlaseks massiks (tegelikult on seda käte abil hea teha). Vormida segust pisikesed pallikesed.
Näkileivad purustada kas köögikombainis või pudrunuia abil, veeretada juustupalle saadud purus.

Magusad maasikakorvikesed (32tk):
32 magusat mini-muretaignakorvikest
32 maasikat
250g kohupiima (Saida oma on hää)
2dl 35%-list rõõska koort (Nopri oma on hää)
maitse järgi suhkrut
soovi korral peale pakike torditarretisepulbrit (ledisin poest, Ruf firma oma, tarretub hästi kiiresti), selle lahustamiseks 250ml vett ja 1 sl suhkrut




Vahustada rõõsk koor suhkruga kõvaks vahuks, segada kohupiimaga. Maasikad puhastada ja lõigata pikuti neljaks. Pritsida igasse korvikesse veidi kohupiimavahtu, asetada peale maasikatükid.
Tarretis  (tegelikult ei ole seda tarretist ilmtingimata vajagi, seega kes pikemalt mässata ei viitsi, võib selle ära ka jätta)  valmistada pakil toodud juhiste järgi, tõsta igale maasikakoogile lusikatäis.
Serveerida samal päeval.

Maasikate ja kuslapuumarjadega tort (saab suure kandilise tordi 24x24 cm):
Biskviit: 
6 muna
2,25 dl suhkrut
1,5 dl nisujahu
1,5 dl kartulitärklist
1,5 tl küpsetuspulbrit


Täidis:
1 kg maasikaid
5 dl söödava kuslapuu marju
500g kohupiima
2 dl 35%list rõõska koort
maitse järgi suhkrut (no nii 0,75-1 dl ehk)
biskviidi immutamiseks piima


Katmiseks:
300 g tumedat šokolaadi
0,5 dl toiduõli
50 g piimašokolaadi
200 g valget šokolaadi



Biskviidi tegemiseks vahustada muna koos suhkruga kohevaks heledaks vahuks- see tähendab ikka vähemalt kümme minutit vahustamist. Kuivained segada omavahel, siis sõeluda munavahu juurde. Segada kõik omavahel õrnalt läbi, sealjuures segada võimalikult vähe, et taigen ikka õhuline jääks.
Kallata kuldkollane taigen küpsetuspaberiga kaetud vormi, küpsetada 200*C juures umbes 20 minutit, kuni biskviit pealt pruun ja näpuga katsudes vetrub. Seejärel võtta biskviit ahjust, lasta jahtuda ja lõigata kolmeks kihiks.

Kohupiima-marjavahu tegemiseks vahustada rõõsk koor suhkruga, segada juurde kohupiim, söödava kuslapuu marjad ja tükeldatud maasikad (mina lõikasin iga maasika keskmiselt kuueks vist).


Tordi kokkupanemiseks tõsta üks biskviidikiht alusele (mina tegin tordi lahtikäiva vormi sisse, siis ei valgunud kohupiimasegu külgedelt välja, tort jäi kena ruudukujuline), immutada kergelt piimaga ja tõsta peale pool kohupiimavahust. Seejärel tõsta peale teine biskviit, immutada, määrida peale ülejäänud kohupiima-marjasegu. Katta viimase biskviidiga.

Siin on tort enne viimase biskviidikihi pealepanekut-hea näha, mis sees on :)
Lasta tordil mõned tunnid külmkapis taheneda, seejärel katta šokolaadiga. Selleks sulatada vesivannil tume šokolaad, segada juurde õli. Valada saadud segu tordile ja ajada ettevaatlikult laiali. Lasta kümmekond minutit taheneda, siis sulatada piimašokolaadi ja teha sellest triibud tordile. Lasta tordil taas taheneda (minul seisis ta nii tegelikult peaaegu terve päeva).



Viimaseks eemaldada tort vormist, lõigata küpsetuspaberist neli täpselt külgede suurust tükki ja sulatada vesivannil valge šokolaad. Määrida šokolaadi ühtlase kihina küpsetuspaberitele, lasta nii veidikene tahkuda (nii, et enam ei voolaks, aga päris tahke ka ei oleks veel) ja siis tõsta ükshaaval küpsetuspaberid  šokolaadise poolega vastu tordi külgi- šokolaad jääb külgedele kinni. Niiviisi, küpsetuspaberid tordi külgedel, tõsta tort külmkappi, lasta 15 minutit taheneda, seejärel tõmmata küpsetuspaberiribad ettevaatlikult šokolaadi küljest lahti.


Ja mina, nagu näha, tegin valge šokolaadiga tordi peale ka Domuse logo, kaunistasin servi veel veidikese valge šokolaadiga ning maalisin tumeda šokolaadiga külgedele majad. Aga ka ilma selleta, lihtsa triibulise tordina, nägi kõik väga kena ja isuäratav välja.

Teisipäev, 14. juuni 2011

Supp röstitud kartulist, sibulast ja küüslaugust

Selle supi tegemine võtab veidi kauem aega, kui minu tavapärased püreesupid. Ja seda seetõttu, et komponendid tuleb enne supi tegemist (või siis selle esimeses etapis- oleks ehk õigem öelda) ahjus pehmeks ja krõbedaks röstida. Viimane lisab supile hea maitsenüansi, üldiselt on aga tegemist suhteliselt tavalise argiõhtu hea ja soojendava köögiviljasupiga - just sellise isu mul eile tuli, kui õues vihma sadama hakkas :)


Neljale:

500 g kartuleid
3 suurt sibulat
1 küüslauk
800-900 ml kuuma köögiviljapuljongit
1 sl "Merevaiku"
tsipake õli
imepisike võiviil
soola, pipart


Alustuseks panna ahi 200*C peale soojenema. Siis koorida kartulid ja sibulad, loputada kiirelt külma veega. Kartulid lõigata u 1,5cm läbimõõduga kuubikuteks, sibul lõigata neljaks sektoriks ja siis neid sektoreid veidi laiali lammutada. Asetada nende kahe köögivilja tükid ahjuplaadile, niristada peale veidi õli, raputada soola ja pipart.
Küüslaugupeal lõigata tipmine kolmandik ära- nii, et küüslauguküünte ülemised osad kergelt paistavad. Muus osas jätta küüslauk koorimata-lammutamata. Asetada peale viilakas võid ja paigutada küüslauk kenasti kartulite-sibulate juurde ahjuplaadile.

Asetada köögiviljadega plaat ahju ning röstida 200*C juures umbes 45 minutit- niikaua, et kartulid-sibulad pehmed ja pealt juba kergelt pruunid (et täiesti aus olla, siis mõned ülespoole ulatunud sibulanurgad olid juba täiesti mustad). Seejärel tõsta plaat ahjust välja.


Röstitud kartulid ja sibulad tõsta potikesse, lisada juurde kuum puljong ja püreestada saumikseri abil. Viimaks lisada juurde koorte seest väljapigistatud küüslauguküüned ja lusikatäis Merevaiku (see viimane on vabatahtlik- minu arvates teeb lihtsalt supi kreemjamaks) ja püreestada supp veelkord läbi. Asetada pott korraks tulele, lasta supp podisema ja vajadusel lisada veel veidi soola (kuigi minul seda vajadust ei tekkinud).
Serveerida koos krõbeda leivaga.

Esmaspäev, 13. juuni 2011

Sushiõhtu!

Möödunud reedel toimus tore sushinikerdamise õhtu, kus mina nö peakokk olin ja oma kogemusi jagada sain. Seltskond oli mõnus, õhtu (minu arvates) põnev ja söök hää. Ja süüa sai oi-oi kui palju (ning pärast veel kaasa ka). :)
Loodan, et osalejad jäid rahule, mina sain hea kogemuse võrra rikkamaks. Tiiule suurepärase idee eest aitäh. Võin teinekordki peakokka mängida :) Menüü piltide kujul allpool.

Külmsuitsulõhega nigiri-sushi
Külmsuitsu-võikalaga nigiri-sushi
Porgandi nigiri-sushi
Tamago nigiri-suhsi
Idu-kreveti gunkan-sushi

Futomaki rull tamago, kümsuitsu-võikalaga, idude ja murulauguga
Hosomaki rull kurgi ja külmsuitsulõhega
Uramaki rull: California rull avokaado, makra ja kurgiga
Lookas pidulaud. Pildistas Tiiu Niglas. Aitäh :)

Teisipäev, 7. juuni 2011

Maasikasigarid

Maasikad - need mõnusad magusad marjad, mille hooaega kõik kannatamatult ootavad. Või no peaaaegu kõik - mina näiteks ei pilgutaks silmagi, kui maasikad maailmast ära kaoks (oh seda kibestunud inimese juttu küll. Ja kõik vaid seetõttu, et mina maasikaid süüa ei saa) :D


Aga kui nüüd ausam olla, siis meeldivad maasikad mulle väga. Kahjuks on jah looduse poolt nii seatud, et mina neid marju süüa ei või (missiis, et iga suvi ma ikka katsetan mõnega, et äkki on talumatus üle läinud), kuid sellegipoolest meeldib mulle neid väga peenralt/metsast korjata, nende imelist lõhna tunda ja tõdeda, et mõni küpsetis kohe sobib maasikaga kokku.


Nende "maasikasigarite" ehk filotaignasse keeratud maasikate idee tuli mulle ühel õhtul lihtsalt niisama. Ja enam ära ei läinud. Seega katsetuse tulemused on siin, mees jäi väga rahule ja kiitis projekti heaks. Mina tegin endale mõned rullid ka muude puuviljadega. Sai ka hää!
Kuna koguseid ei mõõtnud, vaid lõikasin käigu pealt maasikatükke juurde, siis retsept täna väga lihtsakoeline.

filotaigent
maasikaid
(või hoopiski virsikuid ja viinamarju /südasuvel vaarikaid ja mustikaid...)
sulatatud võid


frittimiseks õli

Filotaigen, eeldusel, et seda saab poest sügavkülmutatud kujul, tuleb alustuseks ära sulatada. Seejärel rullida taigen õrnalt lahti, lõigata taignalehed ruutudeks ja katta niiske rätikuga- filotaigen on nimelt nii õhukene, et kuivab imekiiresti. Kuivamine aga teeb ta kõvaks ja rabedaks ja see pole mitte eesmärk.


Järgmiseks hakkida maasikad või muud puuviljad/suremad marjad parajateks tükkideks. Võtta niiske rätiku alt korraga kaks üksteise peal olevat taignaruudukest ja asetada lauale. Tõsta taignaruudu alumisse serva maasikatükke ning keerata alumine serv koos maasikatega ühe korra rulli (vt pildiseeriat). Seejärel pintseldada taignaruudu servad sulavõiga. Voltida mõlemad võitatud taignaservad tagasi, suunaga ruudu keskosa poole ning pintseldada ruudu ülemine osa sulavõiga. Rullida väike maasikapakike lõpuni, sulavõi kindlustab taigna kinnijäämise. Asetada väike rull niiske rätiku alla tagasi.
Korrata seda protseduuri, kuni filotaigen ja maasikad on otsa saanud.


Viimaseks kuumutada wokpannis veidi õli, sealjuures lasta õlil minna veidi kuumemaks kui tavaliselt kevadrulle tehes- seda seetõttu, et maasikasigareid on vaja võimalikult kiiresti pruuniks küpsetada, liigne küpsemisaeg teeb muidu maasikatest moosi.Tõsta filotaignarullid ükshaaval ettevaatlikult õlisse, küpsetada kuldse jumeni ja tõsta paberkäterätikule, et liigne õli ära nõrguks.


Serveerida kohe, mina tegin maitsestamata jogusrtist ja piparmündilehtedest kastme ka kõrvale. Kuigi pean tunnistama, et enamik rulle söödi niisama (ja väga kiiresti) ära.

Ja nagu viimaselt pildilt näha, tegin rulle ka viinamarjade ja virsikutega. Maitses samuti väga-väga hea!

Reede, 3. juuni 2011

Värske pasta - tugevate naiste töö :D

Ma olen suhteliselt põhjalik inimene. Alati, kui mõni suurem idee peanupu sisse tükib, siis pean ikka endaga aru pidama, uurima ja mõtlema, et plaani teostamise hetkel kõik kenasti kulgeks. Loomulikult tuleb alati viperusi ette, aga üldjuhul on mul tegevuskava välja mõeldud. Ja soovitatavalt ikka pikalt ette mõeldud..  


Aga seekord- endine klassiõde kirjutas nädala algul, et tal tekkis mõte värsket pastat teha. Et mis ma arvan ja millal aega oleks. Ja mina, suurema mõtlemata, olin nõus ja "kohting" sai  kokku lepitud tänaseks. Kuna vahepeal oli aega neli päeva, siis suuremaid plaane ma teha ei saanud. Ja nagu tulemus näitab, ei olnudki vaja. Lugesin vaid läbi Jamie Oliveri pastajutu tema raamatust, võtsin taigarulli kaenlasse ja astusin sõbranna poole teele :) Tulemused said toredad ja maitsvad :)



Nii minul kui ka sõbrannal pastamasinat (veel) ei ole, seega õhtusöök sai välja teenitud oma higi ja vaevaga. Tagantjärgi saan tõdeda, et ega see rullimine nii hull ei olnudki. Seltskonnas tore ja huvitav, meil oli ikka kogu aeg nägu naerul ja iga minuti tagant ütles keegi "oh, kui äge ikka" või "no vaata, kui ilus roheline" :) Kuigi jah, nii sõtkumisel ja rullimisel läks vaja omajagu jõudu ja naha võttis märjaks küll. Käed hakkasid jonnima ja ei tahtnud enam midagi teha. Aga kuna meeleolu oli hea, siis oleme mõlemad meelestatud, et pastatoe võiks juba varsti taas ette võtta! Ja ma usun, et randmed homme ei valutagi...

Ühe inimese mõnus ports:
1 muna
100g nisujahu + sõtkumiseks/rullimiseks ka veidi


Värske munapasta tegemise tarvis keerulisemat retsepti vaja ei olegi. Tavalisest nisujahust tehtud pasta on soovitatav kohe ära tarbid või siis sügavkülmutatult säilitada. Kui tahta pastat kuivatada, siis peaks kasutama durumnisujahu. Kuna retsept on hea ja lihtne, siis mina tõesti soovitan teha korrga just väikse koguse, kohe ära söömiseks (ja seetõttu ei pea ka väga suuri koguseid sõtkuma-rullima).

Meie võtsime kahepeale tegemiseks ette nelja inimese portsu. Mõlemad sai seega sõtkuda-rullida kahe inimese kogust. Ja see oli parajalt suurema apelsini suurune pallike. Sellega oli väga mõnus tööd teha!
Ning nagu piltidelt näha, tegi üks meist tavalise, lisanditeta pasta ja teine spinatipulbriga roheliseks värvitud pasta (spinatipulbriga meeldib mulle üldse toitu värvida- martsipanile näiteks ei anna see mingit lisamaitset).

Seega: jahu kallata kuhjakesena lauale, teha keskele süvend ja lüüa sinna vajalik arv mune. Võtta kahvel, kloppida munad kergelt lahti ja siis hakata kahvli abil vaikselt jahu munade sisse segama. Kui segu juba parajalt paks, töödelda kätega edasi. Sõtkuda tainast hoolega, vajadusel jahu lisades (tainas ei tohi kleepuda). Sõtkuda ja sõtkuda, kuni taigen on ühtlane ja käe all siidine. Seejärel mässida taigen hoolikalt toidukilesse ja panna pooleks tunniks külkappi puhkama. 


Kui taigen on puhanud, teha laud ja taignarull jahuseks ja alustada rullimisega. Taaskord lisades lauale nii palju jahu, et taigen kuhugi kinni jääma ei kipuks. Rullida taigent nii kaua, kuni ta on õhu-õhuke ja näiteks taigna alla pistetud käsi juba läbi kumab. (Mainin siinkohal, et meie segasime ja sõtkusime umbes 30 minutit, siis lasime taignal puhata 30 minutit ja rullisime-lõikasime ka nii 30 minutit.)


Kui taigen rullitud, tuleb see kiirelt soovitud kujuga tükkideks lõigata (kiirelt, sest muidu kuivab taigen liiga ära). Kõige lihtsam on taigen rulli keerata ja siis tükid lõigata- tulemuseks just parajad taignaribad. Variant, mis aga mulle väga meeldis, oli järgnev (pildid ka): rullida taigen kahelt poolt keskele kokku, siis lõigata paraja laiusega ribad. Edasi pista suur nuga ribade alla ja keerata nuga nii, et tera pealmine pool on taignarullide keskkohas. Ja seejärel tõsta nuga üles-ribad kerivad end lahti.


Edasi tuleb pasta ära keeta. 100g pasta kohta arvestada liiter vett. Ja selle värske munapasta puhul teha vesi tunduvalt soolasem, kui kuivatatud pasta puhul. Keetmisaeg on vaid mõned minutit- kindlasti mitte üle keeta, vaid ikka al'dente

Pärast keetmist kurnata ja serveerida meelepäraselt- meie niristasime kuumale pastale peale oliiviõli, puistasime peale veidi päikesekuivatatud tomateid, Valio Forte juustu (alternatiiv parmesanile) ja basiilikupestot. Imehea!

Ahjaa, ja tervitused Gretele ka! :)