Esmaspäev, 24. detsember 2012

Rõõmsaid ja maitsvaid pühi!

Soovin kõikidele sõpradele-tuttavatele ja toredatele blogilugejatele mõnusaid jõulupühi! Et silm säraks ja naeratus oleks näol :) Aitäh teile kõigile, et olemas olete. :)

Ja et sel ajal, kui praad ahjus küpseb, midagi näksida oleks, valmistage jõuluhõngulisi mandleid (sarapuupähklid sobivad ka kenasti). Mõnusad!  


300g terveid mandleid
1 munavalge
1 dl suhkrut
2 sl külma vett
1 tl jahvatatud kaneeli
2 tl piparkoogimaitseainet
1 tl jahvatatud pomerantsikoort (avastasin, et Meiral on selline maitseaine oma valikus)
0,5 tl soola

Kuumutasin ahju 160*C-ni. Segasin kõik komponendid hoolikalt omavahel. Laotasin mandlid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja panin ahju. Lasin umbkaudu 35 minutit ahjus röstida, aeg-ajalt mandleid segades. Seejärel tõstsin ahjust välja ja lasin jahtuda. 

Esmaspäev, 26. november 2012

Punapeedimüsli

No vahel lihtsalt tuleb hulle ideid :D Kusjuures, üpriski sageli, aga aeg-ajalt nad vaid katsetusteks jäävadki. See müsli aga sai väga hea! Õrnalt roosaka varjundiga, magusaid punapeeditükke täis. 
Tükid siis suhkrustatud. Sellest alustangi.

Suhkrustatud punapeet

1 dl suhkrut
1,5 dl vett
1,5 dl tooreid punapeedikuubikuid, u 1x1x1cm suured


Panin vee ja suhkru kastrulisse ning selle madalale tulele. Kuumutasin aeglaselt kuni suhkru lahustumiseni ja siis kuni sinnamaani, mis siirup keema hakkas. Seejärel lisasin punapeedikuubikud ja lasin umbes tunnikese podiseda. Aeg-ajalt segasin kah.
Kui tunnike möödas, tõstsin kuubikud siirupist välja (küpsetuspaberile) ja lasin üleöö õhu käes kuivada. 

Kasutada saab müslis, küpsetistes... maitselt väga-väga magusad ja loomulikult punapeedised :)

Mesimagus punapeedimüsli

250g kaerahelbeid
1 dl paisutet riisi
0,5 dl seemnesegu (minul seesami-ja linaseemned)
0,5 dl rosinaid
1 dl suhkrustatud punapeeditükke
1,25 dl vedelat mett
3 sl punapeedimahla (riivisin toorest punapeeti ja pigistasin mahla välja)


Segasin kaerahelbed paisutatud riisiga ja seemnetega. Valasin peale omavahel segatud mee ja punapeedivedeliku ja segasin läbi. Kallasin segu küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, ajasin ühtlaselt laiali ja röstisin 180*C juures umbes 25 minutit, kuni segu oli kuiv ja krõbe (paar korda käisin segamas ka). Tõstsin plaadi ahjust välja ja lasin müslil jahtuda.
Jahtunud müslile segasin sisse rosinad ja punapeeditükid.
Hoida õhukindlas nõus.

Müsli ise punapeedimaitsega ei jää, mesine jääb. Ja punapeeditükid sobivad sinna ideaalselt. :)

Reede, 23. november 2012

Kõrvitsa-toorjuustuküpsised

Oeh. Õhtu on. Väsimus on. Pikka juttu ei ole, küpsiseid ka enam pole. Aga kui olid, olid kuldkollased, maitsvad ja seest parajalt värsked ka küpsetamisjärgsel päeval.


150 g toorjuustu
1 dl kõrvitsapüreed
100 g võid
100 g suhkrut
200 g nisujahu
2 tl küpsetuspulbrit
1 tl vanillisuhkrut

Segasin kuivained omavahel, lisasin või ja näppisin segu puruseks. Siis lisasin omavahel segatud kõrvitsapüree ja toorjuustu. Segasin taigna kokku, mudisin kätega mõnusaks. Rullisin u 1cm pakususeks taignalatakaks (taigen on pehmemapoolsem, aga liialt jahu ei tohiks rullimise ajal ka kasutada) ja lõikasin pitsi abil pisikesed küpsised. Küpsetasin 200*C ahjus tsipa üle 10 minuti. Ja rohkemat kunsti selles polnudki :) 


Esmaspäev, 19. november 2012

Taaskord kakukesed, šokolaadiga

Köögis valitsevad antud hetkel kaks suurt teemat: kakukesed (scone'id) ja kõrvits. Need kaks said omavahel juba kokku ka, otseloomulikult :)
Hiljaaegu valmisid aga šokolaadikakukesed, taaskord maitsvad, seega pean nad üles täheldama. 
Kogus 8tk.


225 g nisujahu
2 tl küpsetuspulbrit
soola
50 g võid
1 muna
2-3 sl suhkrut
75 g tumedat šokolaadi
2-3 sl piima

Segasin jahu küpsetuspulbri ja soolaga, lisasin või ja näppisin puruseks. Väikeses kastrulis ajasin kuumaks 2 sl piima, lisasin 50 g šokolaadi ja sulatasin selle piimas. Lasin veidi jahtuda, siis valasin šokolaadipiima jahu hulka. Sinna valasin ka lahtiklopitud muna. Mudisin taigna käte vahel ühtlaseks (kui segu liialt kuiv on, lisada veel lusikatäis piima). Hakkisin allesjäänud 25 g šokolaadi ja lisasin taignasse.


Rullisin jahusel laual taigna u 2 cm paksuseks, seejärel lõikasin ümmarguse vormiga kettakesed, asetasin nad ahjuplaadile ja küpsetasin eelsoojendatud ahjus 225*C juures kümmekond minutit. 

Serveerisin soojalt moosiga, kõrvale külm piim :)

Neljapäev, 8. november 2012

Kõrvitsakakukesed

Nii. Suvistest meenutustest tagasi vihmasesse sügisesse. Kui tänane ilm niiväga hull ei olegi :)

Ilus kollane päike sügiseses köögis on loomulikult kõrvits. Sobib peaaegu  iga roa sisse, kasulik veel pealekauba. Ja et päikest ikka talveks ka jaguks, säilitada kõrvitsat kas tervena keldris/aknalaual/muus sobivas kohas, marineerida purki või pista püreena sügavkülma. Olen ma sellest viimasest üldse bloginud? Kui ei, siis ega seal midagi keerulist pole. Viitan hetkel Mari-Liisile, ehk panen ise ka kunagi tegemisõpetuse kirja. 

Ja vot sellest püreest saab teha igasuguseid maitsvaid roogi. Kasvõi alljärgnevaid kakukesi, mis mugandatud sellest retseptist. Teeb küpsetise mõnusalt kollaseks (oi, kuidas see mul meeldib) ja laktoosivabaks kah. Kogus 8tk.


225 g nisujahu
2 tl küpsetuspulbrit
soola
2 sl suhkrut
1 tl jahvatatud ingveripulbrit
1 tl jahvatatud kaneelipulbrit
50 g võid
kuni 1 dl kõrvitsapüreed
1  muna



Alguses segasin kuivained omavahel, seejärel lisasin või ja näppisin segu puruseks. Edasi valasin juurde lahtiklopitud muna ja kolmveerand kõrvitsapüreed. Sõtkusin käte vahel taignaks. Kui segu liialt kuiv on, tuleb kõrvitsapüreed juurde panna, taigen peab olema mõnusalt vormitav ja ei tohi käte külge hakata (sel juhul lisada tsipa jahu).
Rullisin taigna u 2cm pakuseks ja lõikasin piparkoogivormiga kettakesed. Asetasin nad ahjuplaadile ja küpsetasin 225*C juures umbes kümmekond minutit, kuniks nad kenasti kerkinud ning kuldpruunid olid. Serveerisin soojalt ja moosiga :)


Kusjuures, ilustikerkivate kakukeste (peavad keskelt lahku kerkima, nagu pildil) üks saladus on see, et tuleb lõigata teravaservalise vormiga, mis taignast läbi lõikaks, mitte seda ei mulju. Siis kerkivad kakukesed kenasti, serv ei takista.


Teisipäev, 6. november 2012

Maasika-hapukoorejäätis

Ehk meenutusi suvest :)


Üks hea jäätis, mis jõudis minuni Nami-Nami kokandusfoorumi kaudu. Sealt, nagu ilmselt olete aru saanud, leiab üldse palju häid retsepte. :)
Kuna mina teen jäätiseid ilma masinata, siis jäi see jäätis kergelt kiuline, aga söömisel see küll ei häirinud. Maasikamaitse jäi mõnus ja intensiivne.


veidi üle liitri

500g maasikaid
150g suhkrut
1 sl viina
250g paksu 20%-list hapukoort
2 dl 35%-list rõõska koort
1 tl sidrunimahla

Puhastasin maasikad, lõikasin viiludeks ja segasin viilud suhkru ning viinaga. Lasin tunnikese-kaks seista, käies aeg-ajalt segamas (eesmärk on mahla eraldumine). Edasi püreestasin maasikad, lisasin hapukoore ja sidrunimahla ning segasin ühtlaseks.
Teises kausis vahustasin rõõsa koore pehmetipuliseks vahuks. Viimaseks segasin vahukoore maasikapüree hulka, valasin saadud segu plastnõusse (hea on madalam neljakandiline nõu) ja panin sügavkülma.


Edasi käisin jäätisesegu pidevalt segamas, et see ühtlasemalt külmuks. Mida tihedamini segada, seda kreemjam jääb tulemus. Vähemalt korra poole tunni jooksul peaks kindlasti sügavkülma ust paotama ja segu kahvli abil sassi lööma. :) Ja nii vast kolm-neli tundi järjest. Masinaomanikel on muidugi lihtsam. :)

Pühapäev, 4. november 2012

(Vana)kraamilaat

Tegin enda blogisse uue lehekülje "kraamilaat". Et leida endale esemeid, mida vajan, ja anda osadele oma esemetele uus võimalus. Ehk leiab keegi midagi sobivat :)
Eks see lehekülg leia siis aeg-ajalt täiendust, visake pilk peale. :)

Laupäev, 27. oktoober 2012

Vaarikatega šokolaadivahutort

Vahepeal lihtsat tekib isu tordi järele. Ilma igasuguse suurema põhjuseta, aga pidev ja kuklas kummitav kuni sinnamaani, mil tort ükskord söödud saab. Olukorra lahendab edukalt poodi sefiiritordi järele minek või sammude seadmine Werneri kohvikusse. Või siis pole muud teha, kui tõsta munad külmkapist biskviiditeoks välja ja sobrada veidi kappides, kuni leidub piisavalt kraami, et üks tort kokku panna. Soovitatavalt võimalikult kreemjas ja õhuline. Nagu alljärgnev :)

Ja põhjust tordi söömiseks polegi ju vaja, torti võib alati süüa :) Või no kui väga vaja on, siis ütleme, et see tort oli tähistamaks nõudepesumasina kolimist meie kööki. Mis mulle muidugi väga rõõmu teeb.


Pildil olev tort on tehtud pisikese, 12 cm läbimõõduga vormiga, aga retsepti panen ikka veidi asjalikuma tordi jaoks, 20cm jaoks. :)

Biskviit:
2 muna
0,5 dl suhkrut
0,5 dl nisujahu
0,5 dl kartulitärklist
0,5 tl küpsetuspulbrit

Kreem:
4 dl 35%list rõõska koort
4 sl suhkrut
200g tumedat šokolaadi
4 sl piima

Vahele:
200g vaarikaid


Biskviidi tegemiseks vahustasin munad suhkruga tugevaks heledaks vahuks, siis sõelusin hulka omavahel kokkusegatud kuivained ja segasin ettevaatlikult taigna ühtlaseks. Valasin saadud segu 20cm läbimõõduga lahtikäivasse vormi ja küpsetasin 180*C juures pool tundi, kuni biskviit oli küps (katsudes kergelt vetruv, pealt pruun). Siis tõstsin biskviidi ahjust välja ja lasin täielikult jahtuda.


Vahu tegemiseks kuumutasin keemiseni piima, lisasin sellesse tükeldatud šokolaadi ja segasin, kuni šokolaad oli sulanud (vajadusel kuumutada veidi veel, aga ettevaatlikult ja madalal kuumusel). Sulanud šokolaadil lasin jahtuda.
Vahustasin koore suhkruga tugevaks vahuks. Segasin jahtunud sulašokolaadi vahukoore hulka (segada võimalikult vähe!).

Ja edasi jäi tort kokku panna. Lõikasin biskviidi kaheks kettaks ja mõlemal kettal servad ära. Et alles jääks vaid pehme biskviidiosa. Panin ühe biskviidiketta lahtikäiva tordivormi põhja (mida väiksem tort teha, seda suurema tõenäosusega on vaja tordivormile kõrgemad servad ehitada, kuna vahtu on palju. Näiteks 12cm vormis tehes tuli tort kaks korda nii kõrge, kui esialgsed vormi servad)  ja katsin poolte vaarikatega. Tõstsin peale peaaegu poole šokolaadivahust ja silusin ühtlaseks. Seejärel tõstsin peale teise biskviidiketta, katsin ülejäänud vaarikatega ja tõstsin peale allesjäänud šokolaadivahu. Seejärel tõstsin tordi külmkappi ja lasin järgmise päevani taheneda. 

Nagu näha, pole biskviiti immutada vaja, kuna šokolaadisest vahust imbub biskviidi
sisse piisavalt niiskust. Läbilõikel jääb mulje, nagu biskviiti ei oleksi :D Ja ega teda
söömisel ka väga tunda polnud.

Järgmisel päeval eemaldasin ettevaatlikult vormi, kaunistasin tordi šokolaadilaastukestega ning asusin sööma :)

Laupäev, 13. oktoober 2012

Lihtne jäätisetort

Jäätis on hea, ka tordi kujul. Eriti, kui lähenemas on korraga nii meheraasu sünnipäev kui ka sünnituse tähtaeg. Tort valmis teha, sügavkülma ja võib kindel olla, et hoolimata sünnitama minekust mees sünnipäevatordist ilma ei jää! :D (ja nii ka täpselt oli, missiis, et torti sõime mõnepäevase hilinemisega)

Alljärgnev tordike sai tehtud juba juuli keskel, aga blogilehtedele jõuab alles nüüd. Veidi häbi selle pärast küll, aga vähemalt ei jää ta postitamata :D Pealegi, jäätist võib sügisel ka süüa! Ja torti võib alati süüa :D

Mina tegin torti söödava kuslapuu marjadest keedetud moosiga. Aga sobib mistahes hapukam moos. Mustsõstar on ideaalne, jõhvikas kah...variante on palju.


Imelihtne jäätisetort
24cm läbimõõduga vormi jaoks:

1 pakk (175g) Domino küpsiseid
2-3 sl hapukoort
4 dl 35%-list rõõska koort
250g suhkruga kondenspiima
2-3 dl hapukat paksemat moosi

Esiteks tampisin küpsised pudrunuia abil peeneks puruks ja segasin hapukoorega. Surusin saadud massi ühtlase kihina lahtikäiva koogivormi põhja.
Seejärel vahustasin rõõsa koore pehmetipuliseks vahuks ning segasin seejärel kondenspiimaga (koort ei tohi väga tugevaks vahuks lüüa, muidu kipub ta kondenspiima juurdesegamisel võiks minema. Samas, liiga vedelaks ei tasu koort ka jätta, muidu vajuvad kondenspiim ja moos põhja).
Valasin saadud kooremassi koogivormi küpsisepõhja peale. Viimaseks valasin moosi triipudena koorevahule ja segasin kõik siiru-viiruliseks (niimoodi, moositriipudega, on tort minu arvates parem võrreldes sellega, et kõik ühtlaseks segatud on). 
Edasi rändas vorm sügavkülmikusse, kus tal järgmise päevani taheneda lasin. Ja oligi hea parajal hetkel tükike torti võtta :)

Teisipäev, 2. oktoober 2012

Mõnus hommikune banaaniamps

Hommikuti on hea midagi süüa. Hommikuti on hea midagi head süüa :) Aga kuna on hommik, siis ei tohi (üldjuhul) söögitegemine kaua aega võtta- sest muidu jõuab vaaritades juba lõuna kätte ja siis on uut sööki vaja :D

Alljärgnev on väga lihtne ja maitsev hommikune magusroog, mille tegemiseks läheb vaja võileivagrilli. Mul juhtumisi üks selline kapiserval paikneb, aeg-ajalt leiab kasutust ka, peamiselt juustusaiade tegemiseks. Nüüd aga sai talle midagi magusat kõhtu küpsema pandud. Banaan küpseb pehmeks ja magusaks, mesi ja kaneel täiendavad. Lihtne ja maitsev!
Kahele.



neli viilu röstsaia (mul oli täistera)
üks suur banaan
neli supilusikat mett
veidi jahvatatud kaneeli

Koorisin banaani ja viilutasin õhukesteks ratasteks. Määrisin igale röstsaiaviilule lusikatäie mett. Seejärel ladusin kahele saiaviilule ühtlaselt peale banaanirattad, riputasin peale veidi kaneeli ja panin ülejäänud saiaviilud peale. Ikka nii, et meega pooled jäävad banaanide vastu. Seejärel küpsetasin võileivagrilli vahel kuldpruuniks ja serveerisin soojalt. 
Minu võileivagrill lõikas kandilise saia kaheks kolmnurgaks- see pole üldsegi kohustuslik :)


Reede, 21. september 2012

Viigimarjad. Lihtsalt.

Sügise alguses on Eestis viigimarjahooaeg. Siis kohtab neid turul ja poodides ei ole hinnad enam üüratud. Tõin minagi täna turult paar viigimarja kaasa, et neist midagi kokata. Aga teate, miks teha midagi keerulist, kui toiduaine ise juba nii hea on. Lihtsuses peitub võlu, või mis? :)

Viigimarju ostes tuleks valida kergelt pehmed viljad, siis on kindel, et nad küpsed on. Aga liiga pehmed kah enam hea kvaliteediga olla ei pruugi. Kõvadest viljadest võib kaarega mööda kõndida. 


Kahele

2 röstsaiaviilu (miks mitte seemnetega täisterasaiu, nagu meil täna)
2 viigimarja
2 sl vedelat mett
2 tl võid

Võtsin panni, sulatasin sellel või. Panin saiaviilud pannile sulavõi sisse ja keerasin kohe ümber (nii said mõlemad pooled sulavõiga kokku). Praadisin mõõdukal tulel minutikese, kuni saiad olid kuldpruunid. Samal ajal viilutasin pestud viigimarjad. 


Kui saiad olid alumiselt poolelt kuldsed, keerasin nad ümber, ladusin viigimarjaviilud peale ja praadisin veel minutikese, et ka teine pool kuldseks ja krõbedaks saaks (ja peal olevad viigimarjaviilud läksid veidi soojaks ja pehmemaks). Seejärel tõstsin saiad taldrikule, niristasin viigimarjadele mee ja serveerisin kohe. 
Kiire, lihtne ja maitsev!

Kolmapäev, 19. september 2012

Sööme ära!

Kõnnin tänaval, tulnud just poest, tütreke kõhul kandekoti sees tudumas. Kotis on kuklid, kilo sibulaid ja lehtsalat. Möödun paljudest inimestest, autod vuhisevad, kuid tähelepanu neile eriti ei pööra. Vaatan vaid, et kellelegi otsa ei põrkaks ja tunnetan, kuidas tütreke hingab. Ja siis jääb pilk nagu naelutatud Koit Toome kelmikale naeratusele. Pole midagi teha, Genka jääb ta varju. Vähemalt tol hetkel minu jaoks. Ei-ei, ma ei kohtunud Koit Toomega tänaval, bussipeatuses oli uus kampaaniareklaam. No minu pilk jäi igatahes pidama :D



Tervise Arengu Instituut viib selgi aastal läbi kampaaniat normaalse toitumise edendamiseks ehk puu-ja köögiviljade söömise propageerimiseks. Toetan nende kampaaniat igati ja püüan ka oma perele taas tublimalt värsket kraami lauale panna!

Siit saate minna toitumine.ee lehele, konkreetsemalt Sööme ära! kampaanialehele, kus näiteks iga päev uus retseptivideo üleval, saab näha toredaid reklaamklippe ja lugeda palju head infot. Soovitan soojalt.
Ja köögivilju soovitan nii külmalt kui soojalt. Ikka vähemalt viis portsu päevas :)

Mulgi on  siin blogis mitmeid häid köögiviljadega retsepte, näiteks selles alateemas. Keda aga püreesupp sibulast ja kartulist väga ei isuta (kusjuures, see on väga maitsev!), siis köögivilju saab kookide sisse peita (vaata siit) ja miks mitte teha endale õhtusöögiks üks burger. Köögiviljapunkte sisaldub selles omajagu!



Kahele:

100g seguhakkliha (50% veise, 50% sea)
2 ja pool suurt sibulat
2-3 küünt küüslauku
1 väike muna
2 sl hapukoort
riivsaia
soola
vorstirohtu e majoraani

1 suur tomat
mõned lehed lehtsalatit
kaks suurt viilu juustu
2 burgerikuklit
majoneesi, ketšupit


Koorisin sibulad ja küüslauguküüned. Pool sibulat hakkisin peeneks, riivisin küüslauguküüned ja panin kaussi. Lisasin hakkliha, muna, hapukoore, pool teelusikatäit soola ja veidi vorstirohtu ning segasin kõik ühtlaseks. Lisasin mõned supilusikatäied riivsaia, et segu liialt pehme ei oleks. Segada tasub hoolega.
Seejärel vormisin saadud massist käte vahel kaks suurt ja võimalikult lapikut kotletti. 

Allesjäänud kaks sibulat viilutasin õhukeselt. Tomati lõikasin samuti viiludeks. Ahju pain 250*C peale soojenema.
Panin tulele kaks panni: ühel praadisin kotletid mõlemalt poolt parajalt pruuniks, teisele valasin sortsu õli ja lisasin viilutatud sibulad koos näpuotsatäie soolaga. Praadisin sibulaid madalal tulel, kuni nad olid klaasjad, kergelt pruunikad ja mõnusalt magusad (sibulad tasubki kõige esimesena tulele panna ja siis jõuab muid asju tegema hakata)

Kui kotletid praetud, panin burgerid kokku. Selleks võtsin alumise kuklipooled, asetasin neile juustuviilud, mille peale panin kotletid. Ja siis panin nad niimoodi ahju, kõrvale pealmised kuklipoolikud. Lasin ahjus nii viis minutikest olla, kuni juust oli sulanud ja kuklid soojad. Siis tõstsin nad ahjust välja ja komplekteerisin burgereid edasi. Kotleti peale läks kuhi karamellistatud sibulaid, siis lehtsalatilehed, tomativiilud, veidi majoneesi (ja kes soovib, ka ketšupit) ning viimaseks pealmine kuklipoolik. 
Ja võiski sööma asuda! :)

*Loodan, et TAI ei pahanda, et nende reklaambännerit kasutasin.

Kolmapäev, 12. september 2012

Suvikõrvits tordi sisse ka :)

Hiljuti algas kool ja õpilased pidi vutt-vutt oma sammud taas koolimajade poole seadma. Samamoodi ka õpetajad. Jõudu ja jaksu neile selleks aastaks! Kuna esimese septembri nädalavahetusel ma koolialguse torti teha ei jõudnud, siis sai see nädal hiljem ühildatud vanavanemate päeva tordiga. Peaasi, et ikka torti saaks :) Tordipõhjana kasutasin aga hiljaaegu väga lemmikuks saanud sidruni-suvikõrvitsakeeksi, mis tagas selle, et tort väga mõnus ja mahlane sai. Sobis vaarikatega imehästi!
Ja keeksi tordipõhjana kasutan ilmselt edaspidigi, nii mõnus ja mahlane.


Tordipõhi:
200g suvikõrvitsat
1 sidruni koor
2 muna
125g suhkrut
200g nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
2 tl vanillisuhkrut
noaotsatäis soola
1,5dl rapsiõli

Vahele ja peale:
4 dl 35%list rõõska koort
200g kohupiima
maitse järgi suhkrut
paar peotäit vaarikaid



Tordipõhja tegemiseks riivisin suvikõrvitsa ja sidrunikoore. Võtsin teise kausi, lõin sinna kaks muna, lisasin suhkru ja vahustasin, kuni vaht oli tugev ja helekollane. Siis segasin hulka õli, edasi omavahel segatud kuivained ja viimaks suvikõrvitsa ning sidrunikoore.
Kallasin segu paberiga vooderdatud 20cm läbimõõduga koogivormi ja küpsetasin 175*C juures kuni koogi sisse torgatud puutikk jäi puhtaks (umbes kolmveerand tundi). Seejärel tõstsin koogi ahjust välja ja lasin vormis täielikult maha jahtuda. 

Kui koogipõhi oli jahtunud, eemaldasin vormi, lõikasin koogi kaheks kettaks ja pealt veidi siledamaks (ja kui servad on liiga pruunid, võiks neid ka vähemaks võtta). 
Vahustasin rõõsa koore suhkruga tugevaks vahuks, seejärel segasin hulka kohupiima (ettevaatust, et üle ei sega, muidu läheb koor võiks). 

Tordi kokkupanemiseks panin ühe tordipõhjaketta koogialusele, määrisin peale kolmandiku kohupiimasegust, katsin vaarikatega. Seejärel tõstsin peale teise tordipõhja ja katsin koogi pealt ning külgedelt ülejäänud kohupiimakreemiga. Viimaseks kaunistasin mõne vaarikaga.


Mina lasin tordil üleöö seista, aga usun, et seda ei pea tegema. Tordipõhjadeks on ju kasutatud keeksi, seega tort on juba kokkupanemise hetkel väga mahlane. 

Neljapäev, 6. september 2012

Küpsistega kooli!

Oh kooliaeg, oh kooliaeg... kahju, et sind enam ei ole...
Ja ongi taas september ja lapsed saavad kooli minna. Kuigi ma usun, et nad selle üle väga ei rõõmustanud. Enamik lastest kindlasti kurtis kodus (või siis vähemalt Facebookis), et vaheaeg ongi otsas ja lõbu läbi. 
Mina aga igatsen kooliaega. Mulle nii meeldis augusti lõpul kooliasju hankida ja neist rõõmu tunda. Isegi saadud õpikuid oli tore sirvida, kuigi õpikuis olev tundus keeruline. Ja tore oli oodata, et saab taas sõpru näha. 
Aga see kõik oli nii ammu, elu oli siis teistsugune. 

Nii. Heietustevallas kööki tagasi. Tegin ükspäev mõnusaid küpsiseid, mis hästi maitsevad ja kõhu kaua täis hoiavad. Ja mulle tundus, et need oleks head küpsised kooli kaasa võtmiseks- et vahetunnil paar head ampsu teha. Mulle küll vanasti meeldis nii. 

Küpsistes olevat kaerahelbe-seemnesegu suhet võib muuta vastavalt maitsele. Ja loomulikult võib valida just endale meeldivad seemned. Ning jahu kogust võib ka muuta- olenevalt, kas soovitakse rohkem küpsisemassi või eelistatakse hamba all tunda pigem ainult kaerahelbesegu. Kogus umbes 25 küpsist.

150g toasooja võid
kuni 1 dl demerara suhkrut (mina panin tsipa vähem kui 1dl)
1 muna
1 - 1,5 dl nisujahu
0,5 tl küpsetuspulbrit
3 dl täistera kaerahelbeid
2 dl seemnesegu (minul olid kõrvitsaseemned, linaseemned, seesamiseemned ja mooniseemned)


Kõigepealt vispeldasin pehme või suhkruga kohevaks. Seejärel lisasin muna ja kloppisin veidi veel. Seejärel lisasin jahu ning sellega segatud küpsetuspulbri. Vispli vahetasin nüüd lusika vastu välja ja segasin taigna ühtlaseks. Viimaseks lisasin kaerahelbed ja seemned ning segasin taaskord kõik ühtlaseks.

Ahju panin 175*C peale soojenema ja vormisin küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile küpsised. Seda tegin lihtsalt käte vahel- võtsin veidi taigent (selline tihke ja väga kaerahelbene), veeretasin käte vahel pallikeseks ja siis vajutasin pallikese lapikuks. Mida õhem, seda parem, kusjuures :)


Plaat läks ahju, küpsised said kuldpruuniks 12-15 minutiga.  Lasin jahtuda (soojalt tahavad laiali laguneda) ja asusin maiustama. 

Reede, 24. august 2012

Suvikõrvits magustoiduks

Suvikõrvitsast saab palju häid roogi. Ja üldiselt on nii, et kui ta juba peenras kasvab, siis kasvab ta hästi ja kõrvitsakesi on palju-palju. Seega tulebki neid igal võimalikul viisil ära kasutada. Miks mitte siis ka magustoiduks. :)

Esiteks üks väga mõnus ja mahlane keeks, mis püsib samalaadselt hea mitu päeva. Kui teda muidugi niikauaks jätkub.  Meil kadus esimene keeks laualt nii kiiresti, et glasuuri teha ei jõudnudki :D
Retsept on pärit Nami-nami kokandusportaalist.



Sidruni-suvikõrvitsakeeks

200 g suvikõrvitsat
ühe sidruni koor
200 g nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
2 tl vanillisuhkrut
noaotsatäis soola
125 g suhkrut
2 muna
1,5 dl rapsi-või oliivõli

Võõbaks:
sidrunimahla
tuhksuhkrut


Alustuseks riivisin suvikõrvitsa ja sidrunikoore ja panin ahju soojenema. Edasi võtsin suure kausi ja vahustasin selles munad suhkruga tugevaks heledaks vahuks. Valasin munade juurde õli ning segasin õrnalt läbi. Segasin kuivained omavahel ja lisasin munavahule. Viimaseks lisasin riivitud suvikõrvitsa ja sidrunikoore taignale ja segasin kõik ühtlaseks.
Saadud taigna valasin keeksivormi ja küpsetasin 175*C ahjus umbes 50 minutit (kuniks keeksi keskele torgatud puutikk kuivaks jäi). Seejärel tõstsin vormi ahjust välja ja lasin keeksil vormis täielikult jahtuda.

Jahtunud keeksile võib peale teha võõba. Selleks segada sidrunimahl tuhksuhkruga (ettevaatust, suhkru märgumiseks kulub vähe mahla), valada võõp jahtunud keeksile ja lasta tahkuda.



Teiseks viisiks, kuidas suvikõrvits meie magustoidulauale sai, oli paneeritud kujul. Nii on hea ära kasutada ülekasvanud suvikõrvitsaid, aga ega nad tingimata pea suured olema. Normaalse suurusega kõrvitsast võib ka "pannkooke" teha. :)


Suvikõrvitsast "pannkoogid"

300g suvikõrvitsat
2 muna
3-4 sl suhkrut
pool tl kaneeli
3 sl nisujahu

Lõikasin suvikõrvitsa õhukesteks, umbes poolesentimeetristeks viiludeks. Kloppisin kausis munad lahti, lisasin suhkru ja kaneeli ja vispeldasin läbi. Kastsin suvikõrvitsaviilud alguses munasegusse, seejärel jahusse ja siis uuesti munasse. Praadisin madalal kuumusel, kuni pannkoogid olid mõlemalt poolt kuldpruunid ja suvikõrvitsaviil keskel pehmeks läinud.


Teisipäev, 22. mai 2012

Kunagi ma veel kokkan..

Isver, kuidas aeg lendab. 
Kui isegi kokatud saab, siis pildistamiseni tavaliselt ei jõua ja kui isegi pildistatud saab, siis blogimiseni tavaliselt ei jõua. Ja tunne on juba selline, nagu minu kokanduspoolt enam ei olekski. Palju lihtsam ju kiire toorsalat mõne lisandiga valmis segada kui tund-paar kestev põnev vaaritamine ette võtta (mida mulle ju muidu nii teha meeldib). Ja kogu see remondi-kolimise värk kah veel...oeh.

Aga ma luban, et kui millalgi oma uude köögikesse (esimene eriline, täitsa oma käekestega plaan paberile joonistatud ja puha) sisse saan, siis teen ikka mõne ägedalt pika ja põhjaliku vaaritamise ka. Seniks üks rosinakringlipilt. Hää kringel oli kusjuures, eriti veel siis, kui glasuur ka peale sai :)


Teisipäev, 17. aprill 2012

Kohupiimaküpsised

Mõnusad pisikesed küpsiseampsud, mis tänu kohupiimale seest kergelt pehmed ja pealt mõnusalt krõbedad. Minu arvates parimad küpsetamisele järgneval päeval (või noh, pigem täielikult jahtununa), kuigi söön neid alati ka soojast peast paraja portsu ära. Retsept Nami-Nami kokandusportaalist.

Kindlasti tasub lisandina katsetada erinevad seemneid, näiteks sobivad minu arvates küpsiste peale väga hästi mooniseemned. Aga ka köömned, linaseemned, kõrvitsaseemned... nagu parajasti küpsetaja eelistus on.


200 g kuivemat kohupiima (torukohupiim on selleks liiga vedel!)
100 g võid
85 -100 g suhkrut (kui teen nt köömnetega küpsiseid, panen vähem suhkrut, et saada mitte nii magusad küpsised. Ilma katteta tehes panen rohkem suhkrut)
300 g nisujahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
1 tl vanillisuhkrut
näpuotsaga soola

Panin kõik ained kaussi ja mudisin käte abil ühtlaseks massiks (alguses tekib puru ja siis sõtkun taignaks). Sama saab kiirelt teha ka köögikombaini abil. 


Edasi võtan jaokaupa tainast, rullin selle käte vahel umbes pöidla jämeduseks ja siis lõikan umbes 2cm pikkusteks jupikesteks. Laon saadud tükikesed küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile (küpsiste vahele tuleb paar cm ruumi ka jätta, nad kerkivad!) ja kui soovin, määrin pealt munaga ja raputan peale seemneid. Siis küpsetan 200*C juures, kuni küpsised on pealt helepruunikad- see võtab umbkaudu 15 minutit aega. 

Reede, 13. aprill 2012

Nagu päris jäätis


See jäine magustoit konkureerib mistahes hea jäätisega. Aga on valmistatud ainult banaanist. Justnimelt, üks komponent, ei midagi muud. Valmib kiirelt ja lihtsalt ning maitseb imehea.
Retsepti kohtasin esmaskordselt Nami-Nami kokandusportaalis. Kogus: kahele.

3 küpset banaani

Koorisin banaanid ja viilutasin umbes sentimeetri paksusteks viiludeks. Panin plastkarpi ja sellega sügavkülma. Lasin kaks tundi külmuda, seejärel püreestasin saumikseri abiga kreemjaks külmaks vahuks. Ja serveerisin :)


(see saumikserdamine ei olegi nii lihtne, banaanijääkuubikud ikkagi. Ja kohati tundub, et mikser tahab üles öelda :D Aga minu oma on siiamaani veel terve)

Kusjuures, olen teinud ka nii, et kui banaane juhtub rohkem olema, viilutan nad sügavkülma valmis ja mõned päevad hiljem, kui jäätise isu tuleb, võtan vastavad peotäied banaaniviile sügavkülmast, lasen neil nii viis- kümme minutit sulada ja siis püreestan. Toimib väga kenasti.

Esmaspäev, 9. aprill 2012

Räimerullid purki!

Neid marineeritud räimerulle tegin kevadpühade aegu lauale panekuks. Valmistamine oli üpriski lihtne ja maitse sai hää. Lisaks veel see mugavus, et räimed tuli purki panna paar päeva enne laualeandmist - ja seega polnud pühadelauda istumise aegu muud vaeva, kui purgi külmkapist lauale tõstmine. :)


300g räimefileesid
1 keskmine sibul
1-2 porgandit


Marinaadiks:
2 tl soola
1 tl suhkrut
0,5 tl purustatud musta pipart
3 vürtsitera
2 loorberilehte
1 sl äädikat
1 dl vett


(Kuna mina ei ostnud valmis räimefileesid, vaid puhastamata räimi, alustasin kalade puhastamisest. Kes valmis fileed ostab, sellel jääb puhastamisvaev ära.)

Koorisin porgandid ja sibula, porgandid lõikasin pisikesteks tikukesteks ja keetsin soolaga maitsestatud vees umbes ühe minuti (et nad veidi pehmemad oleks, aga siiski oma kuju hoidvad). Seejärel jahutasin porgandiribad kiirelt külma vee all. Sibula lõikasin ratasteks.
Marinaadi tegemiseks segasin kõik komponendid kokku (loorberilehed pudistasin käte vahel väiksemaks).


Edasi keerasin räimerullid: asetasin ühe filee nahk allpool lõikelauale, panin peale paar-kolm porganditikukest ja keerasin kalafilee peapoolt alustades rullid. Ja tegin ka teiste räimefileedega sedasi (rullid ei pruugi keeramise ajal tahta hästi koos seista- mina keerasin rulli ära ja panin kohe purki, seega hoidsid juba purgis olevad rullikesed uusi tulijaid paigal. Millegi abil rulle kinnitama ei hakanud, kuna pärast marinaadis seismist püsivad rullid väga kenasti koos.).
Rullid asetasin tihedalt väiksesse purki, kuni põhi sai kaetud. Seejärel panin peale osa sibularatastest. Järgmiseks ladusin uue kihi räimerulle ja katsin taas sibulatega. Ja jätkasin nii, kuni kõik fileed olid rulli keeratud ja purki pandud. Seejärel valasin marinaadi kaladele ja sulgesin purgi.
Lasin enne lauale panekut kaks päeva seista.

Teisipäev, 27. märts 2012

Karamellistatud banaanidega pirukas

Küll aeg lendab! Vahepeal olen ise taas aastakese vanemaks saanud ja blogi on nüüdseks juba kaks aastat vana. Päris pikk aeg vaimustusega kokkamiseks :) Loodetavasti jätkub seda veel kauaks!

Alljärgnev lahtine pirukas on selle õunakoogi noorem õde (hmm, tuleb välja, et banaanikoogid on minu jaoks naissoost :D ). Samasugune lihtne olemus,  krõbe põhi ja mandlilaastud. Peal lihtsalt teine puuvili.
Kogus 35x11cm kandilise vormi jaoks. 


Põhi:
50g külma võid
75g nisujahu
1 sl suhkrut
1 sl kartulitärklist
1,5 sl külma vett


Kate:
4 sl mandlilaaste
3 banaani
100g demerara suhkrut
0,25 tl ingveripulbrit
0,5 tl jahvatatud kaneeli


Põhja tegemiseks näppisin või ja kuivained puruseks, lisasin külma vee ja segasin kiirelt taigna kokku. Panin viieks minutiks külmkappi puhkama, seejärel surusin taigna koogivormi põhjale ja külgedele- ilusa õhukese kihina. Asetasin koogivormi taas külma, et taigen veel kümme minutit puhata saaks.




Kuumutasin ahju 200*C-ni. Kui ahi oli kuum, võtsin koogivormi külmast ja panin otse ahju. Eelküpsetasin pirukapõhja umbes viis minutit (kuni taigen oli kuivaks muutunud, aga mitte veel pruunistunud).


Samal ajal koorisin banaanid ja lõikasin nii pikuti kui risti pooleks (saades igast banaanist siis neli tükki). Panin panni tulele, valasin sinna suhkru, kaneeli ja ingveripulbri ja lasin suhkrul sulada. Seejärel tõstsin peale banaanitükid ja kuumutasin neid paar minutit, kuniks karamell veidi banaanide külge hakkas (banaanid selle ajaga veel väga pehmeks ei muutunud).




Edasi tõstsin koogivormi ahjust välja, puistasin mandlilaastud ühtlaselt taignale ja tõstsin ettevaatlikult peale banaanitükid. Kogu pannile jäänud karamelli valasin veel banaanidele peale. Seejärel panin vormi ahju ja küpsetasin veel 12-15 minutit, kuni pirukaservad olid kenasti jumekad.

Reede, 16. märts 2012

Napoleoni kook

Sünnipäevaks ikka torti, eks :)


Retsept Nami-Nami kokandusfoorumist, koguselt suur ahjuplaaditäis kooki (piltidel olev kook on erinevalt retseptis kirjeldatule hoopiski ümmargune ja  selleks läks vaja pool retseptis toodud kogustest).

Taigen:
600 g nisujahu
250 g külma võid
2,5 dl külma vett
1 tl 30%list äädikat
1 tl soola
1 muna


Kreem:
1,5 l piima
350 g suhkrut
6 muna
90 g nisujahu
2 tl vanillisuhkrut


soovi korral vahele
2 dl hapukamat moosi

Taigna tegemiseks näppisin jahu ja soola võiga puruseks, siis lisasin veega segatud äädika ja muna ning sõtkusin taigna ühtlaseks. Jagasin taigna kohe seitsmeks pätsikeseks, mässisin need toidukilesse ja panin neljaks tunniks külmkappi.


Edasi valmistasin kreemi: Kuumutasin 1,25 l piima ja pool suhkrust keemiseni.
Samal ajal vahustasin munad ülejäänud suhkruga heledaks vahuks, lisasin vahule ülejäänud piima ja jahu ning vanillisuhkru ja segasin kõik ühtlaseks. Seejärel valasin saadud külma segu kuuma piima hulka ja kuumutasin pidevalt segades, kuni kreem paksenes (võttis aega vast kuni kümmekond minutit. NB! kreemi ei tohi keema lasta!). Seejärel lasin kreemil jahtuda.

Kui taigen oli oma aja külmkapis ära puhanud, rullisin iga pätsikese ahjuplaadisuuruseks ristkülikuks ja küpsetasin 250*C ahjus umbes 5 minutit, kuni plaadid olid helepruunid. Ääretükkidest, mis üle jäid, rullisin ühe plaaditäie veel ja küpsetasin selle veidi pruunimaks kui teised plaadid, et sellest plaadist saadud puurga kook pealt kaunistada.
 (Sealjuures rullida tasub otse küpsetuspaberile- taigen saab siis paberõhukeseks rullitud ja just selline ta olema peabki. Ja kui plaadid kipuvad ahjus liialt mulliliseks kerkima, tasub neisse enne ahju panemist kahvliga augukesi teha.
Veel tahaks mainida, et tsipakese jahu kasutamine rullimisel on vajalik, kuna taigen peab rullimise ajal ise suuremaks venima- kui taigent liialt venitada ja nö paberi külge kinni rullida, siis tõmbab ta küpsemisel oluliselt kokku)



Kui plaadid küpsetatud ja kreem jahtunud, saab asuda torti kokku panema. Selleks laduda taignapõhjad vaheldumisi kreemiga üksteise otsa (ja ühele kihile tasub siis moosi ka määrida, kellele meeldib), kõige pruunim taignaplaat purustada käte vahel ja saadud puru puistata kõige peale.
Serveerida võib kohe, et saada krõbedam kook või lasta järgmise päevani jahedas maitsestuda, et saada kreemist läbiimbunum kook.

Laupäev, 10. märts 2012

Täidetud paprikad argiõhtuks

Alljärgnev roog on kiire, lihtne, üpriski kerge ja hästi köögiviljane. Mõnus mõned õhtul valmis meisterdada :)
Mugavusest kasutasin külmutatud köögiviljade segu, see tegi roa valmistamise ka hästi lihtsaks.
Neljale

4 suurt paprikat
100g hakkliha
1 sibul
400g (1 pakk) külmutatud köögivilju
125g kuskussi
1.5 dl keevat vett
1 sl võid
soola, pipart

Alustuseks pesin ja puhastasin paprikad seemnetest. Nende paprikate puhul, mis ilusti püsti seisid, eemaldasin ülaosa kaanena pealt ja võtsin sõrmede abil seemned välja. Need paprikad aga, mis püsti seista ei tahtnud, lõikasin pikuti pooleks ja sain kaks paadikest. Söömiseks sobib mõlemat moodi :)

Edasi tegin valmis kuskussi: valasin pisikesed terakesed kaussi, lisasin tsipa soola, valasin peale kuuma vee ja lasin kolm-neli minutit kaane all paisuda. Seejärel lisasin või ja segasin kahvli abil kuskussi läbi.


Järgmiseks praadisin hakkliha koos pisikeseks lõigatud sibulaga, maitsestasin soola ja pipraga. Kui hakkliha ja sibul olid juba värvi omandanud, lisasin külmutatud köögiviljade segu ja praadisin veel veidi aega, kuniks köögiviljad tundusid just parajad (küpsed, aga siiski veel krõmpsud).
Viimaseks segasin hulka kuskussi ja täitsin saadud köögiviljaseguga paprikad.

Tõstsin paprikad ahjuplaadile ja küpsetasin 200*C juures umbes 20 minutit, kuniks paprika oli pehmenenud.