reede, 27. mai 2011

Väikesed jogurtitarretised ehk föön köögis :)

Nende magustoitude lugu sai alguse kaks päeva tagasi, kui töölt kodupoole minnes oma head endist töökaaslast kohtasin. Ühtlasi sai kokku lepitud, et lähen talle järgmisel päeval külla, siis saab kauem muljetada. Muuhulgas küsisin jutu sees, et mis kooki ma siis seekord kaasa toon (no minu kokkamine on ju teada-tuntud) ja sain vastuseks, et kooki tuua ei tohi, suvi ju ees, peab vigurit (loe:figuuri) hoidma :D
Ja siis ma seadsin sammud taas kodupoole ning mõte töötas- mida ma siis viin? Kuna teele jäi parajasti üks pood, astusin sinna sisse ja ostnud mõned vajalikud asjad, jõudsin lõpuks koju juba peaaegu 70%-lise valmis ideega. Ja tulemus sai siis järgnev:

12 portsjonitarretisekooki :D:
1 liiter meeldiva maitsega joogijogurtit (loomulikult sobib ka maitsestamata jogurt, mis meelepärase koduse moosiga maitse on saanud)
paar peotäit marju (antud juhul kirsse-kivideta siis muidugi)
12 digestive-küpsist
paar ruutu tumedat šokolaadi
8 želatiinilehte



Alustuseks panin želatiinilehed külma vette paisuma. Edasi puhastasin siis kirsid (eelmise suve viimane marjajäänuk sügavkülmast) kividest. Jaotasin muffinipanni aukudesse kirsid võrdselt ära, iga lohuke sai endale neli kirsikest (ega rohkem väga vaja ei olegi).
Kui želatiin oli paisunud, pigistasin nad veidi kuivemaks, panin teise kausikesse ja valasin sortsu kuuma vett peale- lehed lahustusid kenasti. Seejärel segasin želatiini jogurti hulka (NB! jogurt võiks olla toasoe ja želatiini peaks enne veidi jahutama- kui kuum želatiin külmkapikülma jogurti hulka segada, siis on tulemuseks mitte just väga meeldivad želatiininiidid mittetarretunud jogurti sees).
Järgmiseks kallasin jogurti muffinivormidesse kirsside peale, jogurtit jagus just täpselt nii palju, et muffinipanni augud said ääreni täis. Ja viimaseks panin kallatud jogurti peale küpsise.
Edasi rändas vorm külmkappi, kus lasin jogurtil üleöö taheneda-tarretuda.


Järgmisel päeval oli tarvis jogurtikesed vormist välja saada - ja see ei olnudki nii lihtne. Viimast seetõttu, et minu muffinipann on silikoonist :D
Kui mul oleksid olnud väikesed individuaalsed vormid või metallist muffinipann, siis ei oleks ju mingit probleemi olnud, õpetus oleks järgnev: kasta vormid hetkeks kuuma vette ja kummuta sisu alusele. Aga silikoonpanni, millel 12 muffiniava...seda juba vette kastmise järgselt nii lihtsalt ümber ei keeraks.

Seega nuputasin umbes pool minutit ja toimisin siis järgnevalt: keerasin muffinipanni kohe alusele ümber, nii, et küpsised olid ilusti allapoole. Siis võtsin fööni ja lasin silikoonvormile kuuma õhku (no vast maksimaalselt minuti), seejärel vajutasin iga vormi põhja veidi pöidlaga ja vupsasidki mu tarretised vormidest välja. :) Tegelikult oli see väga lõbus vaatepilt, kahju, et ainult mina nägin :D

Kui tarretised olid kenasti aluse peal, küpsis all- ja kirsid pealpool, siis panin mõned ruudud šokolaadi kilekotikesse, koti pistsin kuuma vette ja lasin šokolaadil sulada. Kui see oli tomiunud, pühkisin veetilgad kilekotilt maha, lõikasin koti nurga ära ja kaunistasin tarretisekesed šokolaaditriipudega.

5 kommentaari:

  1. Kift jutt see föönijutt :)

    VastaKustuta
  2. Mina olen sellist kooki suurde vormi teinud, aga küpsised olen lihtsalt tükkideks murdnud ja šokolaadi pole peale niristanud. Mängimist vähem. Väga hea on muidu ja "vigurile" ka hää :D

    VastaKustuta
  3. Minumeelest on hea nipp terve küpsise kasutamine põhjaks. Vahva postitus :)

    VastaKustuta
  4. ...ja pilt on ka väga ilus!

    VastaKustuta
  5. Tegin oma kolleegi lahkumispeole neid armsaid tarretisi. Mulle isiklikult näib, et 8 lehest želatiinist jäi veidi väheks, ma mõtlen, et järgmine kord (sest need olid nii head, et kindlasti teen veel!) ehk prooviksin üheksaga (sest tegelikult želatiinilehtede paki peal oli kirjas, et lausa 12 lehte kulub 1 liitri vedeliku tarretamiseks, siin lihtsalt see joogijogurt on ilmselt juba ise veidi tahkem, eks ole).
    Ja soovitan, et šokolaadiga kaunistamisel sinna sulašokolaadi sisse ka soolast maapähklivõid veidi lisada. Andis minu meelest mõnusa maitsenüansi juurde. ;)

    Ja pean tunnistama, et minul oli 12-pesalisest metallvormist nende kättesaamisega raskusi, panin vormi küll põhjapidi kuuma vette ja isegi noaga õrnalt tegin tarretiste ümber pesas tiiru, aga ometi pidin neid välja koputama mitmes jaos, ei tahtnud hästi välja vupsata. :/ Aga igal juhul vormi neist ükski ei jäänud, ära söödud said kõik ja hästi kiideti - et nii mõnusalt lahe ja suvine, mitte liiga magus magustoit! :)

    VastaKustuta