laupäev, 27. oktoober 2012

Vaarikatega šokolaadivahutort

Vahepeal lihtsat tekib isu tordi järele. Ilma igasuguse suurema põhjuseta, aga pidev ja kuklas kummitav kuni sinnamaani, mil tort ükskord söödud saab. Olukorra lahendab edukalt poodi sefiiritordi järele minek või sammude seadmine Werneri kohvikusse. Või siis pole muud teha, kui tõsta munad külmkapist biskviiditeoks välja ja sobrada veidi kappides, kuni leidub piisavalt kraami, et üks tort kokku panna. Soovitatavalt võimalikult kreemjas ja õhuline. Nagu alljärgnev :)

Ja põhjust tordi söömiseks polegi ju vaja, torti võib alati süüa :) Või no kui väga vaja on, siis ütleme, et see tort oli tähistamaks nõudepesumasina kolimist meie kööki. Mis mulle muidugi väga rõõmu teeb.


Pildil olev tort on tehtud pisikese, 12 cm läbimõõduga vormiga, aga retsepti panen ikka veidi asjalikuma tordi jaoks, 20cm jaoks. :)

Biskviit:
2 muna
0,5 dl suhkrut
0,5 dl nisujahu
0,5 dl kartulitärklist
0,5 tl küpsetuspulbrit

Kreem:
4 dl 35%list rõõska koort
4 sl suhkrut
200g tumedat šokolaadi
4 sl piima

Vahele:
200g vaarikaid


Biskviidi tegemiseks vahustasin munad suhkruga tugevaks heledaks vahuks, siis sõelusin hulka omavahel kokkusegatud kuivained ja segasin ettevaatlikult taigna ühtlaseks. Valasin saadud segu 20cm läbimõõduga lahtikäivasse vormi ja küpsetasin 180*C juures pool tundi, kuni biskviit oli küps (katsudes kergelt vetruv, pealt pruun). Siis tõstsin biskviidi ahjust välja ja lasin täielikult jahtuda.


Vahu tegemiseks kuumutasin keemiseni piima, lisasin sellesse tükeldatud šokolaadi ja segasin, kuni šokolaad oli sulanud (vajadusel kuumutada veidi veel, aga ettevaatlikult ja madalal kuumusel). Sulanud šokolaadil lasin jahtuda.
Vahustasin koore suhkruga tugevaks vahuks. Segasin jahtunud sulašokolaadi vahukoore hulka (segada võimalikult vähe!).

Ja edasi jäi tort kokku panna. Lõikasin biskviidi kaheks kettaks ja mõlemal kettal servad ära. Et alles jääks vaid pehme biskviidiosa. Panin ühe biskviidiketta lahtikäiva tordivormi põhja (mida väiksem tort teha, seda suurema tõenäosusega on vaja tordivormile kõrgemad servad ehitada, kuna vahtu on palju. Näiteks 12cm vormis tehes tuli tort kaks korda nii kõrge, kui esialgsed vormi servad)  ja katsin poolte vaarikatega. Tõstsin peale peaaegu poole šokolaadivahust ja silusin ühtlaseks. Seejärel tõstsin peale teise biskviidiketta, katsin ülejäänud vaarikatega ja tõstsin peale allesjäänud šokolaadivahu. Seejärel tõstsin tordi külmkappi ja lasin järgmise päevani taheneda. 

Nagu näha, pole biskviiti immutada vaja, kuna šokolaadisest vahust imbub biskviidi
sisse piisavalt niiskust. Läbilõikel jääb mulje, nagu biskviiti ei oleksi :D Ja ega teda
söömisel ka väga tunda polnud.

Järgmisel päeval eemaldasin ettevaatlikult vormi, kaunistasin tordi šokolaadilaastukestega ning asusin sööma :)

7 kommentaari:

  1. Martiina sa võiks mu naabrinaine olla :D

    VastaKustuta
  2. Mmm, palun teha nüüd üks suurem tort ja siis mulle külla tulla :)

    VastaKustuta
  3. Väga äge! Ja kindlasti väga hea ka :)

    VastaKustuta
  4. Kindel, et retsept on mõeldud 20 cm vormi jaoks? Tegin 22 cm vormis, mis pole ju palju suurem, ja põhi tuli nii õhuke, et sellest küll kahte kihti lõigata ei anna :(

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Väga kahju kuulda. Kas biskviit kerkis ikka ilusti? Kokku ei vajunud? Sest iseenesest peaks sellest kogusest 20cm vormi jaoks piisava biskviidi saama küll.

      Kustuta
    2. Seda oli juba vormi valades kahtlaselt vähe. Mulle tundub, et ikkagi veidi liiga väike kogus sellise vormi jaoks (siit artiklist jääb ka mulje, et kolme munaga peaks tegema: http://n2ljarotid.blogspot.com/2012/09/kuidas-teha-biskviitpohja.html) :(

      Teen vist lihtsalt teise sama väikse biskviidi veel, et mitte kooki täitsa raisku lasta.

      Kustuta