Taas on käes veebruarikuu ja ees on ootamas meie kodumaa sünnipäev. See päev on minu jaoks alati olnud eriline - tunne on sel päeval teine. Kuidagi hea ja lootusrikas. Rõõmus, aga samas tõsine. Puhas ja aus. Ehe.
Ja aus ning ehe on ka see tort. Komponendid on lihtsad, aga head. Ja nende kooslus on mõnus!
Ühtlasin on juba mitu aastat veebruaris ees ootamas Nami-Nami kokandusportaali võistlus "Tort isamaale". Kena traditsioon minu jaoks- no ei jää hing rahule, kui võistluses kaasa ei löö. :)
"Kitseke ja mustikas"
16 cm läbimõõduga kõrge tort
16 cm läbimõõduga kõrge tort
(sobib ka 20-24cm läbimõõduga tavakõrguses tordi jaoks)
Biskviit:
2 muna
0,75 dl suhkrut
3 sl nisujahu
3 sl riivleiba
3 sl peenelt hakitud metspähkleid
2 sl tärklist
0,5 tl küpsetuspulbrit
Mustikapüree:
3 dl mustikaid
0,5 dl vett
1 sl suhkrut
2 lehte žealtiini
Mee-leiva krõpsud (16 tk):
3 sl fariinsuhkrut
2 sl võid
1 sl mett
2 sl nisujahu
2 sl riivleiba
Kitsejuustuvaht:
400-450 g kreemjat kitsejuustu
4 dl 35%list rõõska koort
0,5 dl suhkrut
poole vaniljekauna seemned
Kaunistuseks mustikaid ning tuhksuhkrut
Alustuseks panin tarduma mustikapüree:
Panin želatiinilehed külma vette paisuma. Panin mustikad, vee ning suhkru potikesse, püreestasin saumikseriga. Asetasin potikese tulele ning lasin mustikapüree kuumaks (auras, aga ei keenud), pigistasin paisunud želatiini kuivemaks ja tõstsin kuuma mustikapüree sisse. Segasin, kuni želatiin lahustus, seejärel valasin püree siledapõhjalisse vormi ning tõstsin jahedasse, et segu tarduks (vorm oli mul 20 cm, hiljem lõikasin paraja suurusega püreeketta).
Siis tegin biskviidi (siin postituses ära toodud juhiste järgi):
Eraldasin munavalged ja -kollased. Vahustasin munavalged pehmetipuliseks vahuks, lisasin suhkru ning vahustasin veel, kuniks segu oli kõrge, läikiv ning moodustas teravaid tippe. Siis segasin kiirelt juurde munakollased (segasin kiiresti, aga võimalikult vähe!). Edasi tõstsin munavahu hulka omavahel segatud kuivained ning taas- kiirelt, aga võimalikult väheste liigustusega- segasin munavahu ja kuivained kokku.
Valasin taigna 16 cm vormi, asetasin eelkuumutatud ahju ning küpsetasin 180*C juures umbes 15 minutit, kuniks biskviit oli pruun. Siis tõstsin ta ahjust välja ning lasin jahtuda.
Mee-leiva krõpsude jaoks segasin potikeses suhkru, mee ja või. Kuumutasin segu, kuniks suhkru oli sulanud (segasin pidevalt). Siis tõstsin poti pliidilt ära ning lisasin kuivained. Segasin taigna kokku.
Tõstsin taignast pisikesed portsukesed küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile (iga krõpsu jaoks on vaja vähemalt 10 cm ruumi, kuna krõpsud vajuvad väga laiaks!) ja küpsetasin 200*C juures mõned minutid, kuniks krõpsud olid laialivalgunud, pitsilise struktuuriga ja helepruunid. NB! Küpsetada tõesti vaid minutid, krõpsud lähevad väga kergesti kõrbema.
Valmis krõpsudel lasin ahjuplaadil minuti jahtuda, ning tõstsin siis noa abil minimuffinipanni aukudesse, et nad korvikeste kuju võtaks. Jahtudes muutuvad krõpsud kõvaks ja siis saab neid edukalt tõsta.
Kordasin sama protsessi, kuniks kõik taigen oli kasutatud.
Kui biskviit on jahtunud ning mustikapüree tardunud, saab torti edasi teha. Selleks tegin esmalt kitsejuustuvahu:
Vahustasin rõõsa koore suhkru ning vaniljeseemnetega pehmeks vahuks. Segasin ettevaatlikult juurde kitsejuustu.
Edasi sai torti kokku panema asuda:
Võtsin puhta 16 cm lahtikäiva vormi.
Lõikasin biskviidil servad ära (et biskviidiketas oleks väiksem kui vorm, nii 14-15cm läbimõõdus. Et hiljem jääks servadesse vaid valge kreem ja biskviiti poleks näha) ja lõikasin biskviidi horisontaalselt pooleks.
Lõikasin tarretunud mustikapüreest biskviitpõhjaga sama suure ketta.
Jaotasin kitsejuustuvahu umbes neljaks ning tõstsin ühe neljandiku kreemi kilekotti, mille asetasin külmkappi.
Asetasin ühe biskviidiketta tordivormi põhjale. Määrisin peale ja külgedele teise neljandiku kitsejuustuvahtu. Tõstsin peale tarretunud mustikapüreeketta ja selle peale teise biskviidiketta. Määrisin peale ja külgedele ülejäänud kitsejuustuvahu. Asetasin vormi jahedasse ning lasin üleöö seista.
Järgmisel päeval eemaldasin ettevaatlikult tordi ümber oleva vormi. Viimase veerandi kitsejuustuvahtu pritsisin läbi kilekoti nurka tehtud augu tordi peale pisikese kuhjakesena ning mee-leivakrõpsudest korvikestesse. Asetasin need korvikesed tordile kaunistuseks. Puistasin peale mõned mustikad ja veidi tuhksuhkrut. Serveerisin.
* NB! tegin tordi vähemagusa. Magusalembesed inimesed võivad suurendada suhkrukogust.
* NB! armastan kreemjaid torte (ja selliseid, millega oleks minimaalselt mässamist), seega on kitsejuustuvaht siin tordis pehme ja kreemjas. Kui keegi soovib natuke suuremat "stabiilsust", võib kitsejuustuvahu hulka veidi želatiini lisada (ikka eelnevalt paisutades ja sulatades, nagu vaja).
* Krõpsukorvikestega soovitan kaunistada vahetult enne serveerimist, muidu muutuvad need niiskeks.
* NB! tegin tordi vähemagusa. Magusalembesed inimesed võivad suurendada suhkrukogust.
* NB! armastan kreemjaid torte (ja selliseid, millega oleks minimaalselt mässamist), seega on kitsejuustuvaht siin tordis pehme ja kreemjas. Kui keegi soovib natuke suuremat "stabiilsust", võib kitsejuustuvahu hulka veidi želatiini lisada (ikka eelnevalt paisutades ja sulatades, nagu vaja).
* Krõpsukorvikestega soovitan kaunistada vahetult enne serveerimist, muidu muutuvad need niiskeks.
Väga armas kitseke ja mustikas! :)
VastaKustutaParem hilja kui ei kunagi - tundub väga-väga maitsev kooslus ja esteetiliselt stiilne!
VastaKustuta