Aasta (toidu)pildis: 29. märts

Makroonid.  Retsepti seekord veel ei jaga, kuna (kui mõni üksik makroon välja arvata) oli tegemist totaalselt ebaõnnestunud makrooniteoga :D

Kohukesed, tuunitud variant :)

Sellest ajas, kui viimati blogis kohukestest kirjutasin, on möödunud tükk-tükk aega. Juba siis lubasin endale, et püüan retsepti paremaks muuta- et ikka oleks ideaalne :) Noh, täna olen üpriski rahul. :) Vormideks kasutasin minimuffinite panni, sobis ideaalselt.

Kuna munadepühad on ees ootamas, siis kindlasti sobib lauale panna ka kohukesi. Lastele (tegelikult kõigile) kindlasti maitseb!

Tegemiseks tuleb varuda küll veidi aega, aga pühadenädalavahetus on ju pikk :)

Kogus: 30 minimuffini suurust kohukest

500g kohupiima

2 dl 35%list rõõska koort

0,5 dl suhkrut

0,5 tl vanillisuhkrut

300g šokolaadi 

Vahustasin rõõsa koore suhkruga pehmeks vahuks, siis lisasin vanillisuhkru ja vispeldasin veelkord läbi. Segasin hulka kohupiima. Vooderdasin sõela kahekordse marliga, tõstsin kohupiimasegu sinna peale ja lasin niiviisi kohupiimal üleöö nõrguda.

Järgmisel päeval sulatasin ja tempereerisin šokolaadi (loe altpoolt!), võtsin minimuffinipanni ja pintseldasin panni aukude põhjad ja küljed sulašokolaadiga. Panin vormi minutiks sügavkülma, et šokolaad taheneks. Seejärel täitsin šokolaadiaugud kohupiimaseguga (mina kasutasin kondiitripritsi, sest nii oli mugav. Aga eks saab ka lihtsalt lusika abiga edukalt hakkama). Viimaseks katsin kohukesed pealt sulašokolaadiga ning tõstsin vormi külmkappi. 

Kui kohukesed olid piisavalt tahenenud (mina panin sügavkülma, olid mul vast nii pool tundi), eemaldasin nad vormist. 

* Kasutama peaks kindlasti kvaliteetset, paksemat sorti kohupiima. Nn torukohupiim siin ei sobi. Mulle meedib Saidafarmi oma. Nopri on ka tore :)

* Mina kasutasin tumedat šokolaadi- tulemus sai väga hea, aga laste jaoks võib see veidi mõru jääda, seega eelistaksin siis piimašokolaadi

* Katmiseks kasutatavat šokolaadi tuleb kindlasti tempereerida, siis tulevad kohukesed vormist välja ja ei sula toatemperatuuril nii kiiresti!

* Minul termomeetrit ei ole, et saaksin tempereerimises täppisteadust teha, seega tegin nii: Hakkisin šokolaadi peenemateks tükkideks. Panin kaks kolmandikku šokolaaditükkidest potikesse, mille omakorda tõstsin keeva veega täidetud malmpoti sisse- nii, et šokolaaditükkidega pott jäi poolest saati vee sisse. Lasin tükkidel sulada, kuni ühtegi tükki enam järel ei olnud. Siis tõstsin šokolaaditükkidega potikese veest välja (ettevaatust, et vett šokolaadi hulka ei satuks!), lisasin poole allesjäänud šokolaaditükkidest ja segasin, kuni viimased olid sulanud. Sealjuures muutus šokolaad nii järjest paksemaks. 

Edasi tõstsin potikese uuesti malmpotti kuuma vee sisse (vajadusel tuleb malmpotti uus keev vesi panna) ning lasin šokolaadil taas kuumeneda, et ta taas vedelamaks läheks. Ning siis tõstsin taas poti veest välja, lisasin viimsed šokolaaditükid ja segasin taas niikaua, kuni kogu šokolaad oli sulanud.

* Sügavkülmas tahenevad kohukesed kiiremini, seega saab kokkamisprotsessi kiirendada ja maiustamisega kiiremi alustada :)

* Muffinivormi aukude šokolaadiseks tegemiseks oli hea kasutada silikoonpintslit, aga kui kohupiim juba vormides, siis pealt oli šokolaadiseks tegemiseks parem kasutada lusikat

* Kui vorme šokolaadiseks teha, ei tasu koonerdada- liiga õhukese šokolaadiseina puhul võib kohukest vormist eemaldades šokolaad katki minna. Nagu piltideltki näha, oli mul kohati põhja all liiga õhuke kiht šokolaadi. Õnneks jäid kõik kohukesed enam-vähem terveks

* Vanill, nagu iga teine maitseaine, võib väikestel lastel kergesti allergiat põhjustada. Kui Sinu laps on kergelt allergiatele kalduv, tee kohukesed ilma vanillita!

Aasta (toidu)pildis: 26. ja 27. märts

Täna õhtusöögiks: sealihaviilud sibula, porgandi ja brokoliga, kõrvale salat kõikvõimalikust värskest kraamist.

Jaani keedetud kondenspiim suhkruga on oi-kui-hea. Pigem juba iiris, kui kondenspiim. :)

Aasta (toidu)pildis: 20.- 25. märts

Kruus, mida kohe "oli-nii-väga-vaja" :D Kaunilt kevadine, ilmselt seetõttu...

Külla kaasa viidud kodujuustukook mandlilaastudega

Isale sünnipäevaks- trühvlitort, kaunistatud kuusekestega, millest kaks tükki välja kaevatud olid ja käru peal transporti ootasid :)

Kodune pasteet...mmm...

Smuuti kodujuustust, pirnist, mustsõstardest ja banaanist

...ja porgandid panin ma kanasupi sisse :)

Vaarika-võikreem ja roositort

Tütrekese "minisünnipäevaks" sai kaunilt roosa roositort lauale pandud. Ülilihtne teha, maitselt ülimagus :D
Tort ise oli liiga lihtne, et mingit retsepti saaks kirjutada (biskviit+moos+kreem), aga kreem mulle meeldis, täheldan selle üles. Äkki on kunagi vaja muffinite peale...

Kogus: 24 muffini või 24 cm tordi kaunistamise jaoks

200g toasooja võid
500g (kuni 650g) tuhksuhkrut
2,5 dl vaarikaid (kümutatud vaarikate kogus oli mul selline)
1 tl vanilliekstrakti

Kuna mul olid külmutatud vaarikad, lasin neil kõigepealt sulada. Kogus kukkus muidugi oluliselt väiksemaks, kui 2,5 dl- seega retseptis on külmutatud või värskete vaarikate kogus! Seejärel surusin vaarikad läbi sõela, et eemaldada seemned.

Tuhksuhkruga saab reguleerida kreemi tugevust, mulle meeldis pigem pehmem kreem.

Segasin kõik komponendid omavahel ja vahustasin kolm minutit mikseri täisvõimsusel. Kreemi heaks moodustumiseks peaks kõik komponendid ühtlasel temperetuuril olema.
Seejärel panin kreemi pritskotti ja kaunistasin tordi.

Kiired salatikorvikesed

Kui on vaja vähese vaevaga mõnusat suupistelauda kokku panna, siis need salatikorvikesed on abiks. Korvikeste valmistamine käib 1-2-3 ja salat võib olla just enda lemmik :)

12 korvikest:

3 tortiljat (keskmise või suure suurusega)

Võtsin tortiljad pakist, ladusin üksteise peale. Lõikasin terava noa abil tortiljad neljaks sektoriks. Surusin iga sektori muffinipanni auku, tekitades väikese korvikese. Küpsetasin neid 225*C ahjus mõned minutit, kuniks korvikeste tipud pruunikaks muutusid. Seejärel tõstsin nad ahjust välja ja lasin jahtuda (muutuvad jahtumise käigus kõvemaks ja krõbedamaks).

Ja kui korvikesed on jahtunud, ongi nad kasutamiseks valmis! Salat tasub korvikestesse asetada vahetult enne serveerimist, et korvikesed läbi ei vettiks.

Idee Nami-Namist :)

Lillkapsast pitsapõhi

Viimasel ajal olen internetiavarustest kohanud palju põnevaid ideekesi. Olen avastanud, et lillkapsast on kasutatud kõikvõimalikul kujul, et teha põnevaid roogasid. Saab teda kasutada sushis riisi asemel (see on mul veel proovimata), saab teha "munaga praetud riisi" ja saab teha ka pitsapõhja. Viimane oli siis täna laual:

Saan öelda, et lillkapsa maitse jääb põhjale siiski alles. Seega on veidi aru saada ikka, et tegemist on teistmoodi pitsaga. Aga arusaamine tuleb mitme ampsu järel, mitte kohe- nagu näitas "katse" abikaasa peal :D

u 26 cm pitsapõhja tegemiseks:

pisike lillkapsapea 

1 dl riivitud parmesani/Valio Forte juustu

1 muna

1 tl röstitud sibulahelbeid

1 tl sinepit

(veidi küüslaugupulbrit)

Alustuseks loputasin lillkapsapea veel all ja raputasin kuivemaks. Lõikasin paariks suuremaks tükiks ja eemaldasin suure tüveosa. Riivisin lillkapsa.

Panin riivitud lillkapsamassi pannile ja praadisin kolm minutit. Lasin jahtuda.

Võtsin marli, voltisin kolmekordseks, ruudukujuliseks tükiks. Panin lillkapsa"puru" marlile, voltisin marli nutsakuks ja pigistasin lillkapsast vee välja. Sain nii detsiliitri jagu lillkapsavett.

Kuivakspigistatud lillkapsa panin kaussi, lisasin maitseained ja juustu ning segasin läbi. Siis lisasin muna, segasin massi ühtlaseks ja tõstsin küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.

Vormisin käte abil õhukese ümmarguse pitsapõhja. Küpsetasin 225*C ahjus kümmekond minutit (soovitan küpsetada rohkem kui mina tegin, ikka nii, et läheks pealt pruunikaks- siis jääb põhi krõbedam).

Küpsenud põhjale panin meelepärased kattematerjalid, juustu ning küpsetasin kuumas ahjus veel mõned minutid, kuni juust oli sulanud. Siis tõstsin pitsa ahjust välja, lasin paar minutit jahtuda ja asusin sööma :)