Minu kunagised katsetused martsipani värvimisest looduslikul teel kerkisid uuesti pähe otseloomulikult nüüd, jõuluajal, kui piparkookide kaunistamine aktuaalne on. Kuigi pean tõdema, et mulle maitsevad ilma glasuurita piparkoogid ka... Midagi revolutsioonilist mu katsetustes ei ole, kindlasti on kõik elu jooksul kakaoga glasuuri pruuniks värvinud ja mahlaga roosaks. Igatahes, täna köögis glasuuriga mängides oli tore, piparkoogid pole ammu olnud nii rohkelt kaunistatud ja mitte kunagi olnud nii värvilised.
Glasuuri tegemiseks kasutan mina munavalget. Ühe munavalge kohta 3-4 dl tuhksuhkrut. Teha parajalt paks segu :D Ja ongi kena valge glasuur olemas.
Mina ei ole toorest muna kunagi kartnud, pealegi jääb munavalgega mõnus kõvaks kuivav glasuur. Kes aga munavalget vältida tahab, kasutagu siin küpsise teemas ära toodud glasuuritegemise meetodit. Tuhksuhkur, vesi (ja värv), (veidi kuumutada) ja valmis.
Edasi siis värvidest. Alustuseks roosade kategooria. Proovisin vaarikaid, mustsõstrasiirupit, punapeedimahla ja porgandit. Näiteks see viimane läks martsipani puhul kollasesse alagruppi, aga täna pean tõdema, et piparkoogiglasuuri tegi ta pigem beežiks, mille liigitasin siia roosade alla.
Punapeedist, nagu ikka, sain mahla kätte riivi ja kahe lusika abil. Nagu martsipanipostituseski.
Maitsenüanssidest niipalju, et porgand glasuuri maitset ei muuda, vaarikas oli minu maitsemeelele tuntav, mees aga ütles, et tema ei saa midagi aru :D Mustsõstramaitse jääb tunda, aga on vägagi meeldiv. Punapeet jääb samuti tunda ja noh..meile mehega niiväga ei maitsenud. Aga kõige hullem ka ei olnud.
Roosade kategoorias võib loomulikult proovida kõiksugu punaseid mahlasid, mis sahvris-külmkapis olemas on. Ilmselt annavad mingit roosat tooni nad kõik, mina proovisin lihtsalt neid, mis hetkel kättesaadavamad olid.
Järgmiseks pildiseeriaks panin kokku kollased ja pruunid toonid. Nagu näha, värvisin kollast kurkumi abil, ilusa oranži sain kurkumi ja punapeedimahla segust ning pruun oma variatsioonides tuleb loomulikult kakaost.
Maitsetest jäid tunda kõik, kakao ja kurkumi-punapeedisegu olid meeldiva maitsega, kurkum üksi oli tugevalt tunda, vürtsikas, aga väga segama ei jäänud, kuna piparkook on ise ka vürtsikas (aga hoiatan, et mõnele inimesele ei pruugi maitseda!).
Kindlasti võiks kollase kategoorias proovida veel safranit (mis mul oli ootamatult otsa saanud) ja näiteks astelpaju.
Järgmine pildiseeria on minu jaoks kõige põnevam. Must värv tulenes söetableti kasutamisest, justnagu martsipani puhul. Sealjuures veidi aega seistes tõmbas värv ennast isegi veidi tumedamaks, kui alguses näha oli. Söetabletti kulub omajagu, mina kasutasin umbes 0,5 dl valge glasuuri värvimiseks kuut tabletti ning sain pildiloleva tooni.
Roheline toon on seekord tehtud matcha tee pulbriga. Pean tõdema, et sellega on värvimine imelihtne, pulbrit kulub korraga vähe ja toon tuleb erk. Mina kasutasin odavamat, küpsetamise jaoks mõeldud matchat, kvaliteetsema pulbriga tuleks ilmselt veel erksam toon.
Rohelist võib muidugi proovida teha ka spinatiga, nagu ma martsipani värvisin, aga mina pean tunnistama, et minu kätte juhtunud kaks pakki/potti spinatit olid kuidagi nii lahjad, et korralikku värvi ma nendest kätte ei saanud. Ehk on asi sellest, et aastaajaks talv...
Ja kõige põnevam oli katsetada sinist värvi teha. Ainuke looduslik viis, mis mulle pähe tuli, on kasutada kuivatatud rukkililleõisi. Ja et neid piisavalt peeneks saada, jahvatasin rukkililleõisi koos vähese tuhksuhkruga köögikombaini väikses veskis (veneaegne kohviveski oleks ka ilmselt ideaalne). Ja seejärel tegin antud tuhksuhkrusegust glasuuri. Nagu näha, sinine jääb teraline, aga siiski sinine. Ja nagu ka must, tõmbab sinine end aja jooksul veidi tumedamaks (ja kohe-kohe proovin nii värvida ka martsipani!).
Maitsetest niipalju, et söetablett tunda ei jää, matcha jääb, aga meile mehega see maitse meeldis ning sinise tooni andnud rukkililled jäävad ka veidi tunda. Aga taaskord, ei häiri.
Värvid tulid mõnusad ja piparkoogid said kirjud. Ning miks mitte aeg-ajalt ka kirju-kirjusid piparkooke teha :)
väga tubli töö!
VastaKustutamina olen alati kasutanud punaseks jõhvikamahla, kollaseks apelsinimahla, oranžiks porgandimahla ja roheliseks spinatimahla (teen enda kasvatatud ja külmutatud spinatist püree). Glasuuri pruuniks värvimise asemel kasutan šokolaadi.
Sinise saamiseks on see lahe idee! Äkki oleks aidanud glasuuri läbi tiheda sõela hõõrumine õietükkidest lahti saada?
Ohhh.. :)
VastaKustutaAitäh ideede eest! Minu elu esimene glasuuritegu päädis ainult kahe värviga - roosa (punapeet) ja pruun (kakao), no valge ka muidugi. Lisasin munavalgetele veidi sidrunhapet ning tänu sellele ei jäänud lisamaitseid. Glasuur oli mõnusalt hapukas.
Nüüd proovin kindlasti ka teisi värve.
Väga kenad värvid on tulnud. Ise ka hakkan varsti küpsiseid tegema ja iga nõuanne kulub ära. Ma ei ole varem glasuuritud küpsiseid teinud :O
VastaKustutaWow, väga lahe pildiseeria. Uurimustöö nii põhjalik, et kokakooli bakalaureus peaks selle eest vabalt juba käes olema :)
VastaKustutaMuide, kollase värvi puhul on minu jaoks seni asendamatu olnud munakollane ise (maamunad on ilmselgelt eelistatud), hästi head värvi annab veel aroonia (tugev purpurne punane), rohelist värvi sai omal ajal tehtud briljantrohelisega (ei tea, kas see oli kõige nutikam mõte või mitte, aga nõuka inimene pidas kõigele vastu)
Nonäed - tasub ikka Facebooki aeg-ajalt kiigata. Jõudsin tänu sellele nüüd esimest korda Su blogisse ja üllatusin tõeliselt meeldivalt. Kõik vajalikud retseptid ühes kohas olemas, lihast ja luust inimese poolt järele proovitud, selgesti kirja pandud ja illustreeritud. Nii võin minagi pasteeditegemise selgeks saada ja piparkoogid värvilisemaks muuta;) (Kuigi ma kahtlustan, et lähen siiski lihtsama vastupanu teed ja ostan selleks tarbeks Halliku nõgese-ekstraktiga glasuuri:P Muidugi, kui Konsum käsi väänab ja looduslike värvidega glasuure müüki ei võta, eks siis tuleb ikka ise teha... )
VastaKustutaTervitades,
Liina
Aitäh kõigile :) Nii hea, et mina toon postituses ära mõned variandid ja siis kommentaarides tuuakse hulk variante juurde :)
VastaKustutaLiilia, kindlasti saaks sinakad tükid ka kuidagi välja, aga mind nad ausalt öeldes ei häirinud. Pealegi andsid need tükikesed veidi tumedamat sinist glasuurile juurde.
Tuuli, kollast olen mina ka aegade algusest saadik munakollasega teinud, jääb tõesti kena ja kollane (ei tea, miks ma ta küll ära unustasin ja postitusse ei kirjutanud?).
Liina, aitäh, ja loodan, et leiad siit ikka ja jälle endale kasulikku juttu :)
Nii armas oli kaasapandud piparkookide hulgast oma lemmik leida. See ruuduline-mummuline. Juba kõhus, aga kindlasti mitte unustatud :D
VastaKustutaJa need värvid on nii mõnusad rahulikud!
Ilusa rohelise glasuuri sain spinatist. Uhmerdasin kolm lehte, nii et nad olid päris vedelas olekus, ja sain ca 0.2 dl ilusat rohelist vaapa.
VastaKustutaSinise värvi idee eest aga suur aitäh!
Kui Sa midagi ette võtad, Aniitram, siis ikka põhjalikult :)
VastaKustutaSuper! Ma olen siin põdenud juba pikemat aega, et kuidas glasuuri värvida, et ei peaks toiduvärve kasutama. Peale selle, et see on poest ostetud keemia, on need värvid minu meelest ka liiga erksad. Looduslikud värvid on ju hoopis mahedamad! Nii tore, et siia blogisse sattusin!
VastaKustutaLisaks omalt poolt ka. Mustikaga saab imekauni roosa. Aga kuivab veidi-veidi lillakaks.
VastaKustutaLove this post! Pretty pictures and I like how all of the cookie pictures are the same size for comparison.
VastaKustutaIn the past couple of years I have been using activated charcoal for my black food coloring too! Works much better than commercial black colors.
Aitäh kõigile, teete mu taas rõõmsaks. Ja palju värvilisi piparkooke! :)
VastaKustutatere.kas keegi on glasuuri värvimisel kasutanud ka safranit.ma ei mõtle seda hirmkallist poest ostetud vaid on ka safrankrookus ,mille tolmukaid korjatakse.mäletamist mööda oli kunagi sellest lillest ja tolmukate säilitamisest juttu ühes ,targu talitajas,,.kahjuks ei mäleta aastakäiku ja numbrit.kes teab andku ka teistele teada.
VastaKustutaMina olen küll safraniga glasuuri värvinud, läheb imevähe tarvis ja jääb hästi ere, mul kuivas lõpuks lausa apelsinioranziks. Siis oli selgelt ka maitsest tunda. Kasutasin poesafranit, ise pole kasvatanud. Segasin vähese suhkruga ja hõõrusin uhmris peeneks. Ökopoest olen saanud ka peedi-, mustsõstra- ja pohlajahu, mis kõik üsna hästi värvivad. Olen kasutanud ka isekuivatatud peedilaastude sidrunimahlas leotamist ja saadud vedelikuga värvinud, jääb hästi ilus erkroosa.
VastaKustutaJa mina teen munata glasuuri, sest oma kanu pole ja poemune ei usalda - üks sõber oli jupp aega poemunast saadud salmonelloosiga haiglas.
Glasuuriks segan tuhksuhkru sidrunimahlaga (valmismahl poest teeb asja lihtsamaks ja kiiremaks, aga isepressitu on muidugi veel parem) - ja valmis ongi, mõnusalt hapukas ja kõva jääb ka.
Eriti lahe oli siinsetest muidugi sinine glasuur, see ju ikka suht haruldane värv toitudel. Ei tea, kas näiteks kassinaerist ka saaks teha? Tee sees on see ju ka lahedat värvi.
Tubli töö:)
VastaKustutaTubli töö:)
VastaKustutaOotan juba kärsitult talveaega, et ka ise glasuuride värvimist proovida ja piparkooke küpsetada. Poja ootab juba ka terve aasta, et saaks emmet seejuures aidata:)
VastaKustutaSuured, suured tänud sulle Aniitram nii põhjalikkude kirjelduste ja piltide eest! Nagu käiks sinu kokakoolis kohe:))
Ole sa tuhandest tänatud.. otsisin jupp aega igasugu foorumitest ja sain vastuseks, et kui toiduvärvi ei taha kasutada - osta siis värvilist tuhksuhkrut.. jee
VastaKustutasuured tänud vahva uurimuse eest :)
VastaKustutaMa vaatan siin neid glasuuri pilte ja mõtlen, et glasuur näeb kuidagi "toores" välja, selline teraline ja lihtsalt kokku segatud. Ise tegin eile glasuuri (ühe munavalge kohta 100g tuhksuhkrut) ja muudkui segasin ja segasin, et ta vahtu läheks ja hea oleks. Öeldakse, et glasuur on valmis siis, kui see laulab. Mingit erilist laulu ma küll ei kuulnud, pigem hakkas see nätsuma, nagu üks väga kleepuv asi nätsub. Ja palju läikivam oli ka, üldsegi mitte tuhm. Ja vahustamisele aitas väga hästi kaasa sidrunihape, peale selle lisamist hakkas asi palju kiiremini ilmet võtma ja maitse muutus ka hulka paemaks ;)
VastaKustuta