Astelpajuvahune tort

Märtsikuu on kiire kuu oma sünnipäevade ja muude toimetustega. Samas, on märts tore, sest justnimelt märtsikuus tekib reaalne lootus kevadeks...mitte et aknast välja vaadates seda kevadehõngu praegu välja paistaks...
Minul on igaljuhul kevade lootus/ootus sees, viimased blogipostitused on kollased-kollased ja meel on päev-pävalt rõõmsam :)

Tort, millest kohe kirjutama hakkan, sai tehtud töökaaslasele juubeliks, astelpalju fännid oleme viimasel ajal mõlemad ning seega ei tekkinud tordi maitse suhtes mingeid küsimusi. Tort jäi mõnusalt õhuline, kes soovib rohkem "saiasemat" torti, võib küpsetada põhjaks kaks biskviiti ning nende vahele moosi määrida ja tarretatud vahtu veidi vähem teha.
Tort sai suur, läbimõõt oli umbes 28 cm, seega nö keskmise tavalise tordi saab vast umbes poolest kogusest.

Biskviit:
4 muna
4 sl suhkrut
4 sl nisujahu


Astelpajuvaht:
800 g kohupiimakreemi
8 dl 35% rõõska koort
2 dl suhkrut
300 g purk astelpajumoosi
2 dl astelpaljupüreed (püreestasin marjad ja surusin siis segu läbi sõela)
12 lehte želatiini


Kaunistamiseks:
100 g tumedat šokolaadi
kümmekond kirss-ananassi e füüsalit


Kõigepealt küpsetasin biskviitpõhja. Selleks vahustasin munad suhkruga tugevaks heledaks vahuks, segasin õrnalt juurde sõelutud jahu ja küpsetasin saadud taigent küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadil 200*c juures nii seitse minutit- kuniks biskviit oli pealt helepruun. Seejärel tõstsin plaadi ahjust välja ja lasin biskviidil jahtuda.
Jahtunud biskviidist lõikasin paraja suurusega ketta ja asetasin vormi põhja.

 Astelpaljuvahu tegemiseks panin kõigepealt likku želatiinilehed. Seejärel võtsin suure klaaskausi, vahustasin selles rõõsa koore suhkruga, segasin juurde kohupiimakreemi, astelpaljumoosi ning -püree.
Kui želatiinilehed olid paisunud, pigistasin nad veest kuivaks, valasin peale tsipake keevat vett ja lahustasin lehed selles, jahutasin.
Sulatatud želatiini segasin astelpaljuvahu hulka, valasin segu vormi ning lasin üleöö külmkapis taheneda.
Antud koguse želatiiniga tuleb üpriski õhuline ja õrn vaht. Kes soovib torti samal päeval serveerida või tahabki veidi kõvemat vahtu, peaks lisama veel paar želatiinilehte.

Tarretunud tordi katsin järgmisel hommikul sulatatud šokolaadi triipudega, kaunistasin kirss-ananassidega ja paari šokolaadist voolitud roosiga. Tort sai sööjate poolt suurt kiitust, mulle endale meeldis ka väga. Ja kuna peamise osa moodustab sellest astelpajuvaht, siis samahästi võib vahul tarretuda lasta ka näiteks pokaalides ja sedasi hoopis teistmoodi magustoidu teha.