Caprese-pirukas ehk tomat ja mozzarella ahju!

Augustikuu.. jalutad kasvuhoonesse, võtad tomatitaimelt järjekordse kauni tomati, mis kohe süües nii meeldivalt soe on.. oh, õndsus. :)

Ja kui mõni tomat üle jääb, võib pirukat ju ka teha. :) Lihtne, kiire, maitsev. Augustikuusse imehea.

500 g lehttaigent

250 g mozzarella juustu

4 suurt tomatit

suur punt basiilikut

soola

oliivõli

palsamiäädikat

Sulatasin lehttaigna (kuna ta oli külmunud), lõikasin neljaks ristkülikuks (võib teha nii ühe plaadisuuruse piruka kui ka väiksemaid. Mina tegin seekord sellised keskmised). Pesin, kuivatasin ja viilutasin tomatid. Viilutasin mozzarella. Hakkisin basiilikulehed peeneks.

Puistasin basiilikutükid taignale, ladusin peale tomati ja juustu - viile vaheldumisi pannes. Raputasin peale veidi soola, niristasin peale tsipake õli ning palsamiäädikat.

Küpsetasin 225*C ahjus, kuni juust oli sulanud ja taignaservad pruunid. Serveerisin soojalt, vahetult enne lauale andmist veel veidikese palsamiäädikaga ülevalatult.

Kookose-chia puding banaaniga

Lihtne ja kiire magustoit.

Retsept Nami-Nami kokandusportaalist. Kogus ühele.

1 keskmise suurusega küps banaan

1 dl kookospiima

1,5-2 sl chia seemneid

Surusin banaani kahvli abil püreeks (mulle meeldib, kui mõned suuremad banaanitükid sisse jäävad. Aga võib püreestada ka nt saumikseri abil, siis tükke ei jää), segasin juurde kookospiima ja chia seemned. Lasin paar tundi seista (seistes seemned paisuvad, magustoit muutub tihkemaks. Aga võib ka kohe süüa, siis krõmpsuvad seemned hamba all :)

Kookose-chia puding rabarberiga

Kookos ja rabarber sobivad väga mõnusasti kokku. Chia seemned lisavad särtsu :) Mõnus ja kevadine magustoit.

Koguselt kahele.

2 dl kookospiima

3 sl chia seemneid

1 suurem vars rabarberit

paar sl suhkrut (vastavalt oma maitsele, eks :)

Segasin kookospiima ja chia seemned, jaotasin kahe vormi vahel ja panin külmkappi paisuma.

Hakkisin rabarberivarred tükkideks, panin potikesse. Lisasin suhkru ja hautasin umbes viis minutit, kuniks rabarber oli pehme. Tõstsin poti tulelt ja lasin rabarbisegul jahtuda.

Enne serveerimist tõstsin rabarbrikompoti kookospiimapudingu peale. Mmm... mõnus :)

Nõgesepesto

Kas umbrohi kasvab juba jõudsalt? Siis on õige aeg umbrohus peituvad vitamiinid sisse süüa! :) Ja kevadistes noortes taimedes- nõgeses, naadis, võililles, nurmenukus jne on vitamiine palju. Nõges ise sobib nii pirukasse, supiks, nii mõnekski magustoiduks kui ka pestoks. Hetkel juttu siin just viimasest, muud road peavad uut nõgeste suure(ma)ks kasvamist ootama :)

50 g noori nõgeselehti

50 g Valio Forte või parmesani juustu

25 g mandleid

0,5 küüslauguküünt

1 dl külmpressitud oliivõli

soola

Panin korjatud nõgeselehed kaussi, valasin peale keeva vee. Lasin mõned minutid seista (võtab kõrvetamise ära!). 

Panin juustutükid, mandlid, kooritud küüslauguküüne, oliivõli ja näputäie soola köögikombaini pisikesse purustajasse, lisasin kurnatud ja kuivaks pigistatud nõgeselehed. Panin masina tööle ja lasin käia, kuniks segu oli ühtlane (siinkohal saab igaüks valida, kui tükilist või kreemjat pestot ta tahab).

Serveerin spagettidega. Aga säilitamiseks tasub panna puhtasse purki, valada sentimeeter oliivõli peale, purk kinni keerata ja külmkappi pista. Mõned nädalad ikka säilib (pole ise täpsemalt säilimist katsetanud, sest teen tavaliselt pestot kohe söömiseks sobiva portsu).

* Retsepti valmimist toetas Veski Mati oma uute pastatoodetega, aitäh!

Olles nüüd katsetanud nii mõndagi Veski Mati pastat, saan kokkuvõttes öelda, et nende pastade puhul meeldib mulle enim nende väiksem kuju. Ma lihtsalt olen selline, kellele liiga suurekujulised pastatükid ei meeldi :) Kvaliteedilt ei oska ma kah midagi väga paha öelda- turul on palju hullemaid eksemplare saada. :D

Sõir, klassikaline

Sõir ehk kohupiimajuust on klassikaline eestlaste roog. Vähemalt siin, Lõuna-Eestis. Ise olen sõira nüüd juba mõned korrad lauale pannud, alati on sööjatele maitsenud. Seega otsustasin seda ka kevadpühade lauale teha.

Siia kirja saab hetkel klassikalise, köömnetega maitsestatud sõira retsept, aga veidi fantaasiat kasutades saab sõira maitsestada just nii, nagu endale hea tundub. Ja ausalt, oleks nõgesed aias juba suuremad, oleks siin hoopis teistsugune retsept ;)

Retsept Nami-Nami kokandusportaalist, minu arvates väga hea ja toimiv. Kogus 400-500g.

1 liiter piima

500 g kohupiima

2 muna

50 g võid

1 tl soola

2 tl köömneid

Kuumutasin piima paksupõhjalises potis keemiseni, siis lisasin (eelnevalt läbisegatud!) kohupiima ja segasin, kuni eraldus vadak (piim muutud potis kollakaks, kohati helerohekaks vedelikuks). Siis kurnasin segu ja lasin kohupiimamassil sõelal 15 minutit nõrguda. 

Edasi sulatasin potis või, lisasin nõrgunud kohupiimamassi ja segasin hoolega, kuniks moodustus ühtlane mass (kõvem, nõrgunud mass läheb taas pehmemaks). Siis lisasin soola ja köömnetega lahtiklopitud munad. Segasin hoolega ja kuumutasin pidevalt segades veel kuni viis minutit (aga madalamal kuumusel, nii et segu ei keeks).

Seejärel kallasin saadud juustumassi vormi ja lasin seal jahtuda/taheneda.

* Mul on spetsiaalne sõiravorm, millel ava põhjas, et vedelik ära nõrguda saaks. Aga tegelikult sealt väga enam ei nõrgu midagi. Seega vägagi edukalt saab vormina kasutada lihtsalt külma veega märjaks kastetud kaussi.

* Mida rammusam piim ja kohupiim, seda kreemjam sõir tuleb (ja vastupidi, lahjaga tuleb juustusem). Mulle kreemjas meeldib. Viimati kasutasin 3,5%list piima ja 5%list kohupiima.

* Mida kauem nõrgub kohupiimamass sõelal (enne taas potti või juurde panekut), seda tugevam ja juustusem mass tuleb. Minule sobib 15- minutiline nõrutamine- saab ilusti noaga lõigatava sõira, mis süües mõnusalt kreemjas.

* Vadaku värvus varieerub hallikaskollasest kollakasroheliseni. Keskmiselt on ta kollane, kenasti äratuntav. Vadakut võib hiljem ära kasutada näiteks saiataignateol.

* Kohupiim peab olema hea ja puhas kraam :) Ei tohi sisaldada želatiini, ei tohi olla ricotta. Muidu juustu ei saa.

* Erinevatest maitsetest võib veel proovida näiteks karulauguga sõira, murulauguga sõira, erinevate ürtidega maitsestatud sõira. Ja üldse- tasub fantaasial lennata lasta :)

Lehttaignaampsud päiksekuivatatud tomatiga

Lihtsad ja kiired ampsud, mida mõned päevad tagasi supi kõrvale sõime. Mina tegin tavalised neljakandilised ampsukesed, aga loomulikult võib lehttaignaribad ka rulli või spiraali keerata, on põnevam. :)

lehttaigent

Merevaiku või muud määrdejuustu

meelepärast juustu (kasutasin Valio Fortet)

kuivatatud basiilikut

päiksekuivatatud tomateid õlis, pisikesteks tükkideks hakituna

Laotasin lehttaigna lauale, määrisin õhukese kihina peale Merevaiku (et muud komponendid paremini kinni jääks), riivisin peale Valio Forte juustu, raputasin peale basiilikut ja päikesekuivatatud tomati tükikesed. Lõikasin taignast u 2 x 8 cm ribad, laotasin küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpsetasin 220*C ahjus, kuniks ampsukesed olid kerkinud ja pealt pruunid. Tõstsin ahjust välja ja lasin jahtuda.

Krõbeda juustukattega ahjupasta

Kui eelmisest päevast on makarone üle jäänud, saab neist ahju pistes mõnusa roa teha. Loomulikult võib roa jaoks ka eraldi pasta keeta, nagu mina tegin :) . Rooga saab küpsetada nii ühes suures vormis kui ka portsjonivormides. Ning kes soovib veelgi intensiivsemat tomatimaitset, võib tavaliste kirsstomatite asemel päiksekuivatatud tomateid kasutada. Ühesõnaga- võimalusi on palju :) ja roog tuleb just selline mõnus vihmase ilma soojendav toit.

300 g keetmata pastat, meelepärase kujuga (kasutasin Veski Mati pennesid)

200 g Valio Forte juustu (või muud tugevamamaitselist juustu)

100 g kirsstomateid

0,5-1 dl riivsaia (liialdada pole vaja, aga kogus oleneb vormi suurusest)

mõned sl oliivõli

pisike pundike peterselli

teelusikatäis kuivatatud vorstirohtu

Keetsin pasta al dente, kurnasin ja valasin kandilisse madalamasse ahjuvormi. Riivisin peale juustu ja puistasin peale pooleks /sektoriteks lõigatud kirsstomatid.

Segasin omavahel peeneks hakitud peterselli, vorstirohu, riivsaia ja oliivõli. Puistasin segu ühtlaselt makaronivormile. Tõstsin vormi eelkuumutatud ahju ning küpsetasin 200*C juures, kuni riivsaiakate oli pruunistunud ja juust sulanud. Serveerisin kohe.

* Retsepti valmimist toetas Veski Mati oma uute pastatoodetega, aitäh!

Lihtne feta-spinatipirukas

Fetajuust ning spiant maitsevad koos väga hästi. Ühel kenal sumedal õhtul panin nad koos lihtsasse lehttaignapirukasse.

1 kg lehttaigent

500g spinatit

250g fetajuustu

1 muna

vorstirohtu e majoraani

Kuna kasutasin külmutatud spinatit, siis lasin sellel kõigepealt sulada, seejärel hakkisin spinatilehed väiksemaks (värske spinati puhul tuleb lehed puhtaks loputada ja siis pannil "ära närtsitada" - ehk kuumutada, kuni lehed vajuvad kokku. Ning seejärel jahtuda lasta ning hakkida).

Segasin spinati murendatud fetajuustuga, maitsestasin majoraaniga, segasin hulka lahtiklopitud muna.

Rullisil lehttaigna lahti, lõikasin kaheks võrdseks nelinurgaks. Asetasin ühe nelinurga küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, tõstsin ühtlaselt peale spinatisegu, katsin teise taignaplaadiga ning surusin servad kokku.

Küpsetasin 200*C ahjus, kui pirukas oli pealt kena ja kuldne (max 30 min).

Punapeedikrõpsud

Punapeedist saab valmistada palju maitsvaid ja kasulikke roogi, pirukatest suppideni. Kahtlemata leiab igaüks endale lemmiku :) Ja kes pole veel leidnud, proovigu neid krõpse. Maitsevad kindlasti! :)

Ühele sööjale:

üks suuremat sorti punapeet

frittimiseks õli

soovi korral soola

Koorisin punapeedi ning viilutasin õhukeselt. Võimalikult õhukeselt :) 

Kuivatasin punapeediviilud paberkäteräti vahel kuivaks, panin õli potikesega tulele. Testisin aeg-ajalt õli, pistes ühe punapeediviilu otsapidi õlisse- kui viil hakkas särisema, oli õli piisavalt kuum ja sai küpsetama asuda. 

Seejärel tõstsin punapeediviilud õlisse ja lasin neil küpseda, kuni helepruunikat jumet oli kohati näha. Edasi tõstsin viilud küpsetuspaberile, et nad jahtuks ja liigne õli ära nõrguks. NB! õlist välja võttes on krõpsud veel pehmed, aga jahtudes muutuvad kõvemaks. 

* Punapeeti on hea viilutada köögikombaini või köögimandoliiniga. Samas, mina tegin seda lihtsalt noaga ja sain ka hakkama

* Punapeediviilud tuleb enne õlisse panemist ära kuivatada, et nad õlis omavahel kokku ei jääks ja õli ei pritsiks

* Frittida tuleb väikeste portsude kaupa, et õli igast küljest punapeediviiludeni pääseks. Seega ühele inimesele tehes saab ilmselt kõik viilud korraga küpsetada, aga neljale tehes mitte

* Helepruuni tooni peaks ainult veidi tekkima- liialt pruuniks minnes on krõpsudel kõrbemaitse juures

* Kellele meeldib, või krõpsudele ka soola raputada, mina seda vajalikuks ei pidanud

* Ettevaatust, õli on kuum! Kindlasti peab käepärast olema potile sobiv kaas, millega õli katta, kui see peaks põlema minema. Titad ja koduloomad soovitan frittimise ajal köögist eemale hoida. 

Palsamiäädikaga marineeritud sibul

See ei olegi niivõrd retsept kui et idee. Happeline keskkond teeb sibula mõnusalt pehmeks ja võtab vänguse ära- ja sellest ka idee sibulat salatina süüa. Niisama paljalt on minu mao jaoks liialt kange.

Panin kokku magusa palsamiäädika ja hea kodumaise sibula ning sain kokku väga hea lihakõrvase.

sibulat 

palsamiäädikat

Koorisin sibula ja lõikasin selle poolratasteks. Nii õhukeselt, kui sain. 

Siis tõstsin sibula kaussi, valasin peale veidi palsamiäädikat (just nii, et kõik sibul kokku saaks, aga nii, et ei ujutaks kaussi üle) ja mudisin sõrmede vahel, kuni kõik sibularibad olid tumedaks värvunud. Siis lasin nii pool tunnikest seista (minimaalselt 10 min) ja serveerisin koos lihaviiluga. 

Augustikuine tomatisalat

Augustikuu oli mõnus. Alati on, sest siis on suveilmad mõnusalt mahedad ja päike ei kõrveta enam nii tugevasti. Vihmasabinaid kohta tihti, need annavad õhule värskuse. Ja loomulikult valmib hulk imehäid kodumaiseid vilju. Tomat sealhulgas. 

See salat on väga maitsev, kosutav ja korralikku kõhutäit pakkuv. Meie pere augustikuine lemmik. :) Põhikomponendid- tomat, sibul ja sai - peavad alati olema, aga lisaks võib igaüks ka muud meelepärast panna. Näiteks avokaadot... või veidi röstitud paprikat - miks mitte!

Korralik kõhutäis kahele

700g tomateid, soovitavalt erivärvilis ja -kujulisi

1 suur (punane) sibul

6 viilu ciabattat või 3-4 röstsaiaviilu

peotäis basiilikulehti

125g mozzarella juustu

2 sl külmpressi oliivõli

2 tl palsamiäädikat, mõnusalt kreemjat ja magusat

soola

Alustuseks võtsin umbes 150-200g tomateid ja surusin läbi sõela (saumikseriga saab ka :). Saadud tomativedelikule segasin juurde õli, palsamiäädika ja soola. 

Koorisin sibula ja viilutasin võimalikult õhukeselt. Saadud poolrattad panin eelnevalt kokkusegatud kastmesse seisma- just niikauaks, kuni muu salat oli ettevalmistatud (kastme happeline keskkond teeb sibula maitse mahedamaks ja struktuuri pehmemaks). 

Edasi viilutasin tomatid ja sättisin vaagnale. Rebisin mozzarella suupärasteks tükkideks ja asetasin tomativiiludele. Rebisin basiilikulehed väiksemaks ja puistasin salatile. Röstisin saiaviilud.

Seejärel tõstsin sibula kastme seest välja ja asetasin tomativiilude peale. Valasin salati kastmega üle.

Viimaseks murdsin saiaviilud tükikesteks, asetasin salatile ja serveerisin kohe.

* See salat jääb visuaalselt palju ilusam ning isuäratavam, kui seda serveerida vaagnal, mitte kausis kokkusegatult. Maitse sellest otseselt ei muutu, aga ilusam on vaadata küll (ja uhkem lauale pakkuda). Uskuge mind, ma olen mõlemit pidi proovinud :D Pidin vaid tõdema, et mul on liisalt vähe paraja suurusega vaagnaid- pildistamiseks kasutasin seetõttu väga suurt vaagent, mis 

* Salati jaoks ei ole alati vaja poodi ciabattat ostma tormata- tavaline sai/sepik sobib ka. Meil on viimasel ajal koduaia tomat koguaeg kodus olemas, seega salatiisu korral ei viitsi enam poodi minema hakata.

* Kasutatav palsamiäädikas võiks olla hea ja magus. Odavama kategooria palsamiäädikas on liialt hapu.

Põnevat sushit :)

Sushi on nii tore roog, kuna sellega saab palju "mängida". Kuigi klassikalised sushiretseptid on väga head, tasub aeg-ajalt katsetada midagi uut. Meile alljärgnev maitses.

Karamellistatud sibulaga gunkan-sushi

Viilutasin neli suurt sibulat ja praadisin tasasel kuumusel, kuni sibul oli klaasjas ja magus. Lasin jahtuda ja täitsin sellega sõjalaevsushid. 

Kes soovib veel põnevamat maitset, või sibulaid koos veidikese balsamicoga karamellistada. 

Virsiku-külmsuitsulõhega gunkan-sushi / maasika-külsuitsulõhega gunkan-sushi

Tükeldasin külmsuitsulõhe ja virsikud pisikesteks kuubikuteks, segasin kokku suhtes 1:1. Saadud seguga täitsin sushid. Virsiku asemel võib proovida ka maasikat, hea saab!

Spargel. Kolmel lihtsalt viisil, imemaitsvalt

Kena ja kodumaine spargel on saadaval juba paar nädalat. See postitus oli valmis ka juba nädalakese, aga kuna otsustasin sel nädalal maale minna ja endale veidi arvutivaba aega anda, jõuab see teieni alles nüüd. Samas, veel ei ole ju liiga hilja :)

Spargel on imemaitsev varakevadine köögivili, täis vitamiine ja mikroelemente, mis organismile palju kasu toovad. Valmistamisel soovitan jääda võimalikult lihtsakoeliseks, sparglil endal on hea maitse, mida nautida. Spargli head kaaslased on muna, juust ja sink :)

Enne sparglist roogade valmistama hakkamist tasub need kergelt veega üle loputada, et eemaldada mullaosakesed (kui neid peaks olema). Seejärel tuleb sparglivarred ükshaaval sõrmede vahele võtta ja painutada, kuni murdub ära alumine, liialt puine ots. Sealjuures tasub kinni võtta ikka pigem varre alumisest otsast, et kadu oleks võimalikult väike :)

Kui kasutada välismaiseid sparglivarsi või sellised, mis liialt puised, võib sparglitelt kergelt pealmise kihi ära koorida. Noortel kodumaistel sparglivartel pole vaja seda teha!

Kõige lihtsam viis spargli valmistamiseks on röstimine. Selleks laotasin sparglid ahjuvormi, niristasin peale hästi väheke oliivõli ja röstisin 200*C juures umbkaudu viis minutit. Kui on veidi jämedamad sparglid, siis võib aeg pikeneda kuni kümne minutini, aga rohkem aega ikka ei kulu.

Serveerimiseks piserdasin peale veidi sidrunimahla, kõrvale pakkusin kooreta keedetud muna, mille voolav kollane heaks kastmeks oli. 

Teiseks väga heaks roaks, mis lõuna ajal kiirelt kõhtu täitis, on singiga röstitud spargel. Iga sparglivarre kohta läheb vaja ühte viilu toorsuitsupeekonit (sobib ka veidi taisem toorsuitsusink). 

Valmistamiseks keerasin iga ettevalmistatud sparglivarre ümber peekoniviilu, seejärel ladusin nad ahjuplaadile ja küpsetasin 200*C juures niikaua, kuni sink oli krõbe. Serveerisin kohe.

Kolmandaks mõnusaks roaks, mis ilusti näiteks hommikusöögiks sobib, panin kokku spargli, muna ja singi. Valmistamiseks läheb vaja muffinipanni.

Vooderdasin muffinivormi avad toorsuitspeekoniga /-singiga, hakkisin igasse "pessa" ühe ettevalmistatud spargli ja lõin ühe muna. Küpsetasin 200*C ahjus, kuniks muna oli valminud meelepärase küpsusastmeni (mõni soovib munakollast vedelana, mõni mitte). Serveerisin kohe.

Salat tomati ja mozzarellaga

Minu viimase aja suur hitt :) Ju siis on nii suur suve igatsus peal, et vaja iga päev peoga tomateid ära süüa :D Salatit tegin täna taas, seega lihtsalt pildi asemel kirjutan retsepti ka üles. Kuigi jah, mis erilist retsepti see ikka vajab... Salat on viimasel ajal lauale jõudnud kolmel erineval kujul, jutt allpool.

Kusjuures, pean ütlema, et siiamaani mozzarella mulle ei maitsenud. Selline... mõttetu maitsega juust tundus. Ainult sulamisomadused on tal head, seega olen kasutanud pitsa tegemisel... Aga nüüd- proovisin seda salatit ja see nii maitseb mulle! Seega- ei tasu roogi proovimata jätta eelarvamuste tõttu, arvamus võib muutuda! :)

Ühe ilusa suure portsu jaoks:

paar peotäit ilusaid tomateid, meelepärases kujus, suuruses ja värvis (mittesuvisel hooajal kasutan kirsstomateid)

mõnus mozzarellajuustu pallike u 125g

suur peotäis basiilikulehti

oliivõli

soola

soovi korral palsamiäädikat

Variant ÜKS:

Rebisin mozzarellast suupärased tükid, panin sügavamasse taldrikusse. Pesin tomatid, tükeldasin (mul olid kirsstomatid, seega poolitasin) ja lisasin juustule. 

Panin basiilikulehed uhmrisse, lisasin tsipa soola ja tampisin, kuni lehtedest oli alles kaunis roheline...hmm...plöga :D Siis lisasin oliivõli, segasin läbi ja valasin tomati-juustutaldrikusse. Lisasin kaunistuseks paar tervet basiilikulehte ja serveerisin.

Variant KAKS:

Rebisin mozzarellast suupärased tükid, panin sügavamasse taldrikusse. Pesin tomatid, tükeldasin (mul olid kirsstomatid, seega poolitasin) ja lisasin juustule. Rebisin basiilikulehed sõrmede vahel veidi katki, puistasin tomati-mozzarellataldrikusse. Puistasin peale veidi soola, niristasin peale oliivõli ja palsamiäädikat. Serveerisin.

Variant KOLM, suupistelauale- eeldab kirsstomateid.

Rebisin mozzarellast suupärased tükid, lõikasin kirsstomatid pooleks. Torkasin tiku osta kõigepealt basiilikulehe, siis ühe kirsstomatipooliku, siis juustutüki ja viimaseks teise kirsstomatipooliku. Asetasin alusele ja valasin peale tilga palsamiäädikat. Serveerisin.

Kitsejuustutort murulauguga

Selle soolase tordi retsepti avastasin enda jaoks viimaste lihavõttepühade aegu. Tort sai väga hea, parajalt maheda aga erilise maitsega. Kindlasti kavatsen ka edaspidi pidupäevadel lauale panna!

Retsept Nami-Namist.  (Mina tegin põhja näkileibadest, originaalretseptis on vaja soolaseid küpsiseid. Mõlematpidi on hea ) Kogus 20 cm läbimõõduga vormi jaoks.

100g näkileiba 

75 g sulatatud võid

300g maitsestamata toorjuustu

300g kreemjat kitsejuustu

1 küüs küüslauku

mõnus punt murulauku

2 dl 10%list rõõska koort

4 lehte želatiini

soola, pipart

Purustasin näkileivad taignarulli abil, segasin sulavõiga. Surusin massi lahtikäiva koogivormi põhja ja panin vormi katte kokkusegamise ajaks külmkappi.

Katte tegemiseks panin želatiinilehed külma vette paisuma. Võtsin suure kausi, segasin seal omavahel kitsejuustu ja toorjuustu, riivisin juurde küüslaugu, lisasin soola ja pipart ning segasin hoolega ühtlaseks. Hakkisin murulaugu ja lisasin toorjuustusegule (jätsin veidi murulauku alles).

Kuumutasin koore ning sulatasin selle sees kuivakspigistatud želatiinilehed. Segasin koore toorjuustumassi hulka ja valasin segu näkileivapõhjale. Puistasin peale allesjäänud murulagu ning asetasin tordi tagasi külmkappi, kus see järgmise päevani tahenes.

Lillkapsast pitsapõhi

Viimasel ajal olen internetiavarustest kohanud palju põnevaid ideekesi. Olen avastanud, et lillkapsast on kasutatud kõikvõimalikul kujul, et teha põnevaid roogasid. Saab teda kasutada sushis riisi asemel (see on mul veel proovimata), saab teha "munaga praetud riisi" ja saab teha ka pitsapõhja. Viimane oli siis täna laual:

Saan öelda, et lillkapsa maitse jääb põhjale siiski alles. Seega on veidi aru saada ikka, et tegemist on teistmoodi pitsaga. Aga arusaamine tuleb mitme ampsu järel, mitte kohe- nagu näitas "katse" abikaasa peal :D

u 26 cm pitsapõhja tegemiseks:

pisike lillkapsapea 

1 dl riivitud parmesani/Valio Forte juustu

1 muna

1 tl röstitud sibulahelbeid

1 tl sinepit

(veidi küüslaugupulbrit)

Alustuseks loputasin lillkapsapea veel all ja raputasin kuivemaks. Lõikasin paariks suuremaks tükiks ja eemaldasin suure tüveosa. Riivisin lillkapsa.

Panin riivitud lillkapsamassi pannile ja praadisin kolm minutit. Lasin jahtuda.

Võtsin marli, voltisin kolmekordseks, ruudukujuliseks tükiks. Panin lillkapsa"puru" marlile, voltisin marli nutsakuks ja pigistasin lillkapsast vee välja. Sain nii detsiliitri jagu lillkapsavett.

Kuivakspigistatud lillkapsa panin kaussi, lisasin maitseained ja juustu ning segasin läbi. Siis lisasin muna, segasin massi ühtlaseks ja tõstsin küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.

Vormisin käte abil õhukese ümmarguse pitsapõhja. Küpsetasin 225*C ahjus kümmekond minutit (soovitan küpsetada rohkem kui mina tegin, ikka nii, et läheks pealt pruunikaks- siis jääb põhi krõbedam).

Küpsenud põhjale panin meelepärased kattematerjalid, juustu ning küpsetasin kuumas ahjus veel mõned minutid, kuni juust oli sulanud. Siis tõstsin pitsa ahjust välja, lasin paar minutit jahtuda ja asusin sööma :)

Karask

Karaski tegemine on lihtne ja mõnus, tuba saab kiirelt leivalõhna täis ja kõhutäie saab ka korraliku. :)

Retsept Nami-Nami kokandusportaalist.

2,5 dl keefirit või hapupiima

1 muna

1 tl soola

1tl suhkrut

1 tl köömneid

2 sl õli või sulatatud võid

3 dl odrajahu

1,5 dl nisujahu

1 tl soodat

Kloppisin muna koos soola ja suhkruga lahti, lisasin keefiri, köömned, õli ja segasin läbi. Siis lisasin soodaga segatud kuivained, segasin taigna ühtlaseks ja valasin 24cm läbimõõduga koogivormi. Küpsetasin 200*C juures umbes 20 minutit, kuni karask oli kerkinud ja pealt pruunika koorikuga. Sõin soojalt koos või ja meega. 

Aasta (toidu)pildis: 31. jaanuar + RETSEPT

Mis on pildil? ;)

Õige vastus on: magusad läätsepallikesed. Mõnusad (vähe)magusad ampsukesed, koostiselt peaaegu 100% läätsed. Tasub proovimist!

200g kuivatatud läätsi (mul olid punased)

3-4 sl suhkrut

1-1,5 tl jahvatatud kaneeli

näpuotsaga karemoni

frittimiseks õli

Ampsukeste valmistamist tuleb alustada paar tundi enne söömaasumist: loputasin läätsed paarist veest läbi, kuni vesi puhtaks jäi. Seejärel jätsin läätsed külma vette paariks tunniks ligunema.

Kui paar tundi oli möödas, nõrutasin läätsed, panin köögikombaini ja püreestasin, kuni läätsedest oli saanud ühtlane püreemass. Seejärel segasin juurde suhkru ja maitseained. 

Valasin õli vokpanni ja kuumutasin, kui õli sisse pistetud saiatükk hakkas särisema. Siis vormisin kahe teelusika abil läätsemassist pallikesed ja poetasin kuuma õli sisse küpsema. Küpsetasin, kuni pallikesed hakkasid pealtpoolt kuldpruuniks muutuma (neisse tekkisid siis ka väiksed praod), seejärel tõstsin pallikesed köögipaberile nõrguma.

Kas keegi veel teab mõnda magusrooga, mida läätsedest teha saab? Oleks ju nii põnev.. :)

Suvikõrvits magustoiduks

Suvikõrvitsast saab palju häid roogi. Ja üldiselt on nii, et kui ta juba peenras kasvab, siis kasvab ta hästi ja kõrvitsakesi on palju-palju. Seega tulebki neid igal võimalikul viisil ära kasutada. Miks mitte siis ka magustoiduks. :)

Esiteks üks väga mõnus ja mahlane keeks, mis püsib samalaadselt hea mitu päeva. Kui teda muidugi niikauaks jätkub.  Meil kadus esimene keeks laualt nii kiiresti, et glasuuri teha ei jõudnudki :D
Retsept on pärit Nami-nami kokandusportaalist.

Sidruni-suvikõrvitsakeeks

200 g suvikõrvitsat
ühe sidruni koor
200 g nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
2 tl vanillisuhkrut
noaotsatäis soola
125 g suhkrut
2 muna
1,5 dl rapsi-või oliivõli

Võõbaks:
sidrunimahla
tuhksuhkrut

Alustuseks riivisin suvikõrvitsa ja sidrunikoore ja panin ahju soojenema. Edasi võtsin suure kausi ja vahustasin selles munad suhkruga tugevaks heledaks vahuks. Valasin munade juurde õli ning segasin õrnalt läbi. Segasin kuivained omavahel ja lisasin munavahule. Viimaseks lisasin riivitud suvikõrvitsa ja sidrunikoore taignale ja segasin kõik ühtlaseks.
Saadud taigna valasin keeksivormi ja küpsetasin 175*C ahjus umbes 50 minutit (kuniks keeksi keskele torgatud puutikk kuivaks jäi). Seejärel tõstsin vormi ahjust välja ja lasin keeksil vormis täielikult jahtuda.

Jahtunud keeksile võib peale teha võõba. Selleks segada sidrunimahl tuhksuhkruga (ettevaatust, suhkru märgumiseks kulub vähe mahla), valada võõp jahtunud keeksile ja lasta tahkuda.

Teiseks viisiks, kuidas suvikõrvits meie magustoidulauale sai, oli paneeritud kujul. Nii on hea ära kasutada ülekasvanud suvikõrvitsaid, aga ega nad tingimata pea suured olema. Normaalse suurusega kõrvitsast võib ka "pannkooke" teha. :)

Suvikõrvitsast "pannkoogid"

300g suvikõrvitsat
2 muna
3-4 sl suhkrut
pool tl kaneeli
3 sl nisujahu

Lõikasin suvikõrvitsa õhukesteks, umbes poolesentimeetristeks viiludeks. Kloppisin kausis munad lahti, lisasin suhkru ja kaneeli ja vispeldasin läbi. Kastsin suvikõrvitsaviilud alguses munasegusse, seejärel jahusse ja siis uuesti munasse. Praadisin madalal kuumusel, kuni pannkoogid olid mõlemalt poolt kuldpruunid ja suvikõrvitsaviil keskel pehmeks läinud.

Ämbrisalat

Klassikaline segusalat köögiviljadest. Salati tegemisel ei pea retseptist väga hoolega kinni pidama - kui mõnda köögivilja juhtub rohkem olema, siis las nii ollagi. :)
Retsept Nami-Namist, mina panen siia kirja vähendatud kogustena ja veidi mugandatult - just nii, nagu mina tegin.

400 g kapsast
300 g tomatit
300 g  sibulat
300 g porgandit
300 g kurki
tsipakene purustatud musta pipart
1 sl soola
väike peotäis hakitud tilli
1 sl suhkrut
1 - 1,5 sl 30%list äädikat
80 g õli

Viilutasin kõik köögiviljad (kasutasin köögikombaini abi), porganidrattad panin õliga pannile ja kuumutasin kümmekond minutit, kuni nad pehmenema hakkasid.
Ülejäänud köögiviljad panin suurde potti (no siinkohal peaks tegelikult olema ämber, et pealkiri ikka sisule vastaks), lisasin pehmemaks (aga mitte liiga pehmeks, eks!) hautatud porgandid. Segasin köögiviljad omavahel läbi, lisasin tilli, maitseained ja äädika ning segasin veelkord.
Lasin salatil 24 tundi külmkapis seista, seejärel kuumutasin salatit pliidil 15 minutit. Kuumutamise järgselt panin salati steriliseeritud purkidesse ja kaanetasin.