Mahe kana-nuudliroog hiinapäraselt

Nami-namis on Hiina köögi kooskokkamiskuu ja minul on juhtumisi sellesse kööki sobivate roogade isu ka :) Täna valmistasin taas ühe nuudliroa ning kuna mulle maitses ja mehelt sai ka heakskiidu, siis panen siia ka kirja :) Roog ise saab suhteliselt mahe, köögiviljad jäävad tsipake krõmpsuma- just nii mulle nad meeldivad.
Antud kogus neljale sööjale.

Kana/köögivili:
400g kanafileed
1 dl maisitärklist
1 sl sojakastet
2 sl seesamiõli
3 sl praadimisõli
1 punane paprika
2 porgandit
1 porru või 4-5 rohelist sibulat

----
200g munanuudleid


Kaste:
1 suure apelsini mahl (~2 dl oli mul ehk)
2 sl sojakastet
1 tl värskelt riivitud ingverit
0,5 sl maisitärklist


Alustuseks lõikasin kana suupärasteks kuubikuteks ja paneerisin tärklises. Siis valasin pannile seesamiõli ja tavalise praadimisõli, lasin panni hästi kuumaks ja panin kana pannile. Alandasin pliidi kuumust ja lasin kanatükkidel  umbkaudu viis minutit praadida.

Samal ajal, kui kana küpses, lõikasin paprika ribadeks, porgandid peeneteks tikkudeks ja porru kõigepeal risti pooleks ja siis pikkadeks ribadeks. Samuti valmistasin nuudlid pakil toodud õpetuse järgi, kurnasin ja jätsin õiget aega ootama.

Kui kanatükid olid viis minutit pannil olnud, lisasin pannile 1 sl sojakastet ja segasin, nii et kõik kanad said sojakastmega kokku. Seejärel lisasin porganditikud ja praadisin veel neli minutit. Edasi lisasin ka teised köögiviljad ja lasin veel mõned minutid mõõdukal kuumusel praadida.

Viimaseks segasin omavahel kokku kastme komponendid ja kallasin kana-köögiviljasegule. Kaste paksenes kohe ja muutis kana-köögivilja kleepjaks. Ja siis lisasin veel nuudlid, segasin läbi, keerasin pliidi kuumuse maha ja lasin pannil veel kaks minutit pliidil olla- selle ajaga said nuudlid taas kenasti soojaks.

Roog sai maitsev ja toitev :)

Beseepallid kahte moodi

Besee on kahtlemata mõnus maius. Ja seda nii pisikeste beseeküpsistena, mida magustoiduks paar tükki põske pista kui ka mõnusa õhulise beseerullina, mis minu arvates kõige maitsvam just vaarikatega. Seekord tegin aga suuri beseepalle, millest pooled said endale šokolaaditriibud. Idee sain taaskord Nami-nami kokaraamatust :)

Ja kas te teadsite, et beseed saab valmistada kolmel erineval viisil? Esimeseks on itaalia meetod, mille puhul vahustatakse munavalgeid neile pidevalt kuuma suhkrusiirupit sisse niristades. Teiseks prantsuse meetod, mille puhul lisatakse vahustatavatele munavalgetele jaokaupa peenikest suhkrut ning kolmandaks šveitsi meetod, mida kasutasin selle retsepti puhul. Ehk siis suhkur ja munavalged kuumutatakse koos veevannil ja samal ajal vahustatakse.
Erinevatest viisidest veel niipalju, et minu arvates on prantsuse meetod kõige kiirem ja lihtsam (ja üldiselt kõige levinum), šveitsi meetod vajab veidi kannatust, aga beseevaht tuli väga mõnusja tugev, selles oli hea mistahes kujuga beseepalli ahjuplaadile saada.

12 suurt tavalist beseepalli:
3 suurt toasooja munavalget
175g peeneteralist suhkrut


12 suurt šokolaadibeseepalli:
3 suurt toasooja munavalget
175g peeneteralist suhkrut
100g tumedat šokolaadi




Nagu ka eespool juba mainitud, panin munavalge ja suhkru kuumakindlasse kaussi ja kausi poti kohale. Pott oli pliidil, selles kees paar cm vett. Ja siis asusin munavalgeid vahustama. Vahustamiseks on vaja kannatust, võtab veidi aega.

Vahustasin seni, kuni vaht oli tugev ja näpuga katsudes kuum. Kellel on võimalik kasutada suhkrutermomeetrit, siis selle näit peaks olema 50*C.  Seejärel tõstsin kausi poti kohalt ära ja vahustasin edasi, senikaua, kui vaht oli jahtunud ja õhuline.

Kui aga teha šokolaadibeseesid, siis tuleb siinkohal šokolaad vesivannil ära sulatada, veidi jahutada ning siis õrnalt beseevahu hulka segada.

Edasi tõstsin kahe supilusika abil beseepallikesed ahjuplaadile ja küpsetasin 120*C ahjus tunnikese. Tunni möödudes keerasin ahju kinni ja lasin beseedel koos ahjuga jahtuda (see tegevus pole ülivajalik, aga ma küpsetasin beseesid õhtul ja maiustama nagunii enne järgmist päeva ei hakanud).
  120*C tund aega küpsetades tulevad seest kergelt vahukommised beseed, kuivade beseede saamiseks peaks alandama temperatuuri 100*C-ni ja küpsetama minimaalselt poolteist tundi. 

Beseed säilivad kuivas ja jahedas päris kenasti, kuigi minul nad tavaliselt väga kaua ei seisa.. :)

Krõbe kana magushapus kastmes ja lihtsad munaga praetud nuudlid

Tänane hea kõhutäis oli justkui mõnus lõuna Tsink-Plekk-Panges, ainult et koduseinte vahelt välja minema ei pidanud ja einestamise lõpus keegi arvet ka ei esitanud. Kana magushapus kastmes on üks minu lemmikroogasid, kui mõnda "hiinakat" külastatud saab, siis valin tavaliselt just selle roa. Ning antud retsepti järgi tehtuna tuleb söök "just see õige" :)
Ja millal siis veel retsept käiku lasta, kui veebruaris, mil Nami-nami kooskokkamisteema on Hiina köök.
Retsept siit, aja jooksul kajastamist leidnud ka nii mõneski eestikeelses blogis. Koguselt võiks sööki jaguda neljale inimesele, aga meie siin sõime sama portsu kahekesi ära. Seega ütlen diplomaatiliselt, et koguselt kolmele inimesele :D

 Kõrbe kana:


500g kanafileed
2 munavalget
2 küüslauguküünt
4 sl sojakastet
ligikaudu 200g maisitärklist
praadimiseks õli


Magushapu kaste:


2 sl seesamiõli
2 sl tavalist praadimisõli
1 sibul 
1 peenike porrulauk või 4 vart rohelist sibulat
1 suur paprika
2 tl riivitud ingverijuurt
5 sl tomatipastat või ketšupit
2 sl riisiäädikat
3 sl suhkrut
3 sl sojakastet
200ml puljongit
1 sl maisitärklist


Nuudlid:


100g munanuudleid
2 muna
1 sl sojakastet
1 sl seesamiõli
1sl praadimisõli

Alustuseks lõikasin kanafileest parajad kuubikud. Siis kloppisin munavalged kergelt lahti, lisasin sojakastme ja riivitud küüslaugu. Segasin läbi ja tõstsin kanatükid saadud segu sisse marineeruma. Lasin jahedas poolteist tundi maitsestuda.

Kui kana oli maitsestunud, tõstsin tükid marinaadi seest välja ja panin maisitärklise sisse. Segasin hoolega, kuni kõik kanatükid olid ühtlaselt valged. Tõstsin kana kõrvale.
Edasi viilutasin sibula, porru ja paprika. Ja segasin kastmeks kokku ketšupi, äädika, suhkru, sojakastme ja 1 sl maisitärklist. Tõstsin kastme kõrvale.

Kuumutasin pannil tavalise õli ja seesamiõli, lisasin pannile sibula. Praadisin sibulat keskmisel kuumusel umbes neli minutit, kuni sibul oli klaasjas. Siis lisasin porru, paprika ja riivitud ingveri, praadisin veel viis minutit. Seejärel lisasin puljongi ja eelnevalt kokkusegatud kastme, segasin läbi, keerasin pliidil kuumuse minimaalseks ja lasin kastmel vaiksel tulel pakseneda.

Teisel pannil kuumutasin veidi rohkem õli (no umbes sentimeetrine kiht äkki) ning lisasin kuuma õli sisse paneeritud kanad. Küpsetasin kümmekond minutit, aeg-ajalt kanatükke keerates, kuni tükid olid pealt pruunid ja krõbedad ning seest küpsed.

Samal ajal, kui kana pruunistus, tegin valmis nuudlid. Selleks keetsin liitri vett ja panin nuudlid sinna sisse. Lasin paar minutit nuudlitel keevas vees liguneda, kuni nad olid pehmed, seejärel kurnasin (minul olid sellised nuudlid, mida keetma ei pidanudki, kui aga tehe mõndade teiste nuudlitega, siis valmistada eelnevalt pakil toodud õpetuse alusel ja järgida seda retsepti alates kurnamisest). Kuumadele nuudlitele valasin peale seesamiõli ja segasin läbi. Muna kloppisin lahti ja kloppisin hulka ka sojakastme.
Kuumutasin panni (ideaalis wokpanni), lisasin 1 sl õli ja nuudlid. Praadisin kaks minutit, siis niristasin sisse muna, samal ajal segades. Praadisin pidevalt segades veel kolm minutit.

Serveerimiseks tõstsin kõrbekana tükid magushapu kastme sisse ja segasin läbi (kui seda liiga vara teha, siis krõbe kate läheb kastme sees pehmeks), seejärel serveerisin koos nuudlitega.
Oeh, kui hea sai :)

Kooki jäneseaastaks!

Täna algas Hiina kalendri järgi jänese/kassiaasta, head uut meile kõigile! :) Kindlasti ilmub nüüd nii mõnessegi blogisse jänese, kassi või hiina temaatikaga sööke ja pole ka minu blogi erand. Pealegi on jäneseaasta minu aasta ning kohe oli kohustuslik üks kook teha ! :D  Kuigi jah, jäneste ja kassidega seob seda kooki vaid kaunistus..

Kook ise on Nami-nami kokaraamatust, sisaldab imehead martsipani ja on oma olemuselt vägagi lihtne. Usaldades Nami-nami kokaraamatut, tean, et kook kannab nime Mazarin, nime saanud on ta justnimelt kuulsa Prantsuse kardinali järgi. Mina kiidan kooki väga, samuti mu mees ja täna külas käinud endine klassiõde :)
Antud kogusest saab ühe 24cm koogi või neli 12cm kooki (mina tegin pisikesed koogid).




Põhi: 
350g muretainast


Täidis:
300g martsipanimassi
150g toasooja võid
2 muna


Kaunistuseks:
300g marju (originaalretseptis maasikaid, mina kasutasin vaarikaid, sobisid väga hästi)


Muretainas suruda lahtikäiva koogivormi põhjale ja külgedele, torgata kahvliga mõned augud põhjale ja panna  vorm täidise valmistamise ajaks külmkappi (otse külmast kuuma ahju pandud muretainas kerkib/küpseb ühtlasemalt).
Siinkohal võib ahju ka soojenema panna.
Täidise valmistamiseks segada omavahel kokku toasoe või ja martsipan (seda on mugav teha köögikombainiga), kui mass on ühtlane, lisada munad ja segada täidis hoolega läbi. Edasi võtta koogivorm külmast, valada täidis põhjale ja küpsetada kooki 175*C ahjus 35-45 minutit, kuni pealispind on pruun.
Võtta kook ahjust ja lasta sel jahtuda. Enne serveerimist kaunistada marjakuhjaga. Ja mina voolisin martsipanist ühe jänku ja kiisu ka, nagu näha...jänes sai aasta järgi valge, aga kassi tahtsin ikkagi kollase teha :D

Parimad šokolaadimuffinid

 Ilus, kas pole? Natuke päikest, "natuke" lund, paar suuski ja maalapp. Ääretult mõnus on värskes õhus suuskadel paar tiiru maha sõita ja siis tuppa tulles soojalt lõhnavaid muhvikesi sööma asuda. Kõrvale kas külm piim või soe tee, olenevalt eelistustest- oehh.... . . :) Kuigi kui aus olla, siis olen mina siiamaani neid kahte asja eraldi teinud, aga peaks ikka kuidagi üritama suusatamise ja šokolaadimuffinid ühele päevale sättida.

Pean tunnistama, et mind pidevalt isutab mõne hea šokolaadise koogi/küpsetise järgi, kuid pettun tihti, kui kook valmis saab. Ja peamiselt seepärast, et liiga vähe šokolaadine kook jääb lahjaks aga liialt šokolaadine kook on jällegi.. noh, liiga šokolaadine- ma pole just kõige suurem kakao-šokolaadimaitse fänn.
Seega olen otsinud retsepti, mis rahuldaks minu šokolaadisoovi, aga ei pakuks sellega üle, ning peab ütlema, et need muffinid on ideaalsed. Ma olen nendega nii-nii-nii rahul.

 Retsept on pärit Nami-namist ja on kenasti kirjas ka Nami-nami kokaraamatus. Viimane on väga tore, asjalik ja soe kokaraamat, mida kõigile soovitada võin. Minule annab selle lugemine nii koduse tunde :) Lugege ja kokake ka-söögid saavad head ja tuju samuti ;)
Antud kogusest saab 12 kuhjaga muhvikest.

2 suurt muna
125 g fariinsuhkrut (sobib tavaline ka)
135g nisujahu
3 sl kakaopulbrit
1 tl küpsetuspulbrit
2 tl vanilliekstrakti
150g hapukoort
50g sulavõid
100g jämedalt hakitud šokolaadi

Alustuseks vahustasin munad suhkruga kohevaks vahuks. Siis segasin teises kausis kuivained omavahel segamini. Viimased segasin vaheldumisi hapukoore ja jahtunud sulavõiga munavahu hulka. Lõpuks lisasin veel vanilliekstrakti ja segasin selle koos hakitud šokolaadiga taignasse.
Jaotasin saadud taigna muffinivormidesse ja küpsetasin 200*C juures umbes 20 minutit (nii 15-20 minutit läheb aega).

Muhvikesed maitsevad hästi nii soojalt kui jahtunult ja sinisilmsed maiasmokad on ülimalt rahul!

Kräsuburger

Oi, kuidas aeg lendab! Alles jõudis kohale aasta 2011, kui juba hakkabki lõppema jaanuar ja mina pean tõdema, et polegi väga kokata jõudnud.
 Ja seegi postitus oleks plaanide järgi pidanud üleval olema juba mitu päeva tagasi. Nimelt oli ühel mu heal sõbral 18.ndal jaanuaril sünnipäev ja lõpuks ometi sain ellu viia oma burgeritordiplaani. Miks talle just burgeritort sai... eks ta ise teab :D

"Burger" on tegelikult kräsupea kook, koguselt pool selles retseptis ära toodust. Ainult et hele põhi oli all ja tumeda lõikasin tükkideks. Heledal põhjal lõikasin alguses imeõhukese katte pealt ära, et selle abil jätta mulje pealmisest burgerisaiast. Pihvi jäljendamiseks määrisin serva kräsupea koogi glasuuriga, juust, ketšup ning salat on värvitud hapukoorekreem ja peal on mandlilaastud. Nikerdamine oli päris mõnus ja lõpptulemusega jäin üpriski rahule. :)

Aasta uus, aga tort vana hea klassika :)

Head uut aastat! Tulgu see aasta mõnusalt magus ja suud-vett-jooksma-ajavalt isuäratav! :)

Aastavahetus möödus mul kenasti, loodan, et kõigil Teil ka! Nautisime lumesadu, lasime õhku mõned kroonid (no mitte sõna otseses mõttes, vaid ikka rakettidena), jõime ära pudeli vahuveini ja sõime kartulisalatit. Ning magusaks trühvlitorti. Ja täna, maalt koju tagasi jõudes, panime rahakotti lisaks kroonidele ka mõned eurod- eks näis, kumb raha esmaspäeval tööle sõites bussijuhile rohkem meeldib :D

 Trühvlitort on, nagu öeldud sai, vana hea klassika. See tort on üks minu isa lemmikutest ja viimasel ajal ka järjest rohkem minu lemmik- lihtne teha, ülimaitsev ja heaks magusaks ampsuks on vaja vaid pisikest tükki :) Ja kui väga kiire on, saab biskviidi osta valmiskujul poest, mis teeb torditegemise veelgi kiiremaks (nõnda juhtuski sel korral, seega pildil olev tort on seetõttu kandiline ja neljakihiline, et ostsin poest valmisbiskviidi. Kuna üldjuhul teen aga tordi ikka ümmarguse, siis panen siia ümmarguse, umbes 24cm läbimõõduga tordi jaoks retsepti)

Biskviit (22-24cm vorm):
4 muna
1,5 dl suhkrut
1 dl nisujahu
1 dl kartulitärklist
1 tl küpsetuspulbrit


hiljem immutamiseks piima või kompotivedelikku


Võikreem:
300g võid
150g kondenspiima
1,5 dl tuhksuhkrut
2 sl kakaopulbrit
rummi


Purukate:
1 dl tuhksuhkrut
2 sl kakaod
tsipa vett


Biskviidi tegemiseks tuleb munad suhkruga vahtu lüüa- tugevaks helekollaseks vahuks. Kuivained segada omavahel ja siis sõeluda munavahu hulka. Kõik omavahel ettevaatlikult ära segada ja valada küpsetuspaberiga voodertatud vormi. Küpsetada 200*c juures umbes 25 minuti, kuni biskviit on helepruun. Tõsta ahjust välja, lasta veidi aega jahtuda, siis eemaldada vormist ja lasta täielikult jahtuda.

Kreemi tegemiseks peavad kõik komponendid olema toasoojad. Kui nad seda ei ole, siis ei moodustu kreem nii ühtlaselt. Ja kreemi tegemises muud kunsti ei olegi, kui kõik komponendid omavahel segada, soovitatavalt mikseriga vahustades, siis jääb kreem õhulisem (aga mõnusa suure puulusikaga kloppimine sobib ka).
Purukatte tegemiseks segada tuhksuhkur ja kakao, siis lisada ettevaatlikult vesi (alustada näiteks teelusikatäiest) ja massi segada, kuni see moodustab puru. Tegelikult on seda mugav teha käte vahel...

Tordi kokkupanemiseks lõigata biskviit kolmeks kihiks ning võikreem jaotada samuti kolmeks. Asetada esimene biskviidikiht alusele, immutada korralikult vedelikuga (mulle meeldib piim, sest see ei tee kooki enam magusamaks) ja määrida peale esimene kolmandik kreemi. Seejärel asetada peale teine kiht ja määrida peale teine kiht kreemi. Viimaseks asetada peale kolmas kiht ning määrida kreem peale ja külgedele. Tort peab pealt ja külgedelt korralikult kreemine olema, siis jääb puru ilusti külge.

Seejärel võttagi tehtud puru ja katta sellega tort- nii pealt kui külgedelt. Ja kaunistada vastavalt soovile-traditsiooniliselt võikreemist lilledega (mina värvisin võikreemi matcha pulbri ja kurkumiga).
Tordil lasta vähemalt üleöö külmas maitsestuda!