Kõrvitsa-toorjuustuküpsised

Oeh. Õhtu on. Väsimus on. Pikka juttu ei ole, küpsiseid ka enam pole. Aga kui olid, olid kuldkollased, maitsvad ja seest parajalt värsked ka küpsetamisjärgsel päeval.

150 g toorjuustu
1 dl kõrvitsapüreed
100 g võid
100 g suhkrut
200 g nisujahu
2 tl küpsetuspulbrit
1 tl vanillisuhkrut

Segasin kuivained omavahel, lisasin või ja näppisin segu puruseks. Siis lisasin omavahel segatud kõrvitsapüree ja toorjuustu. Segasin taigna kokku, mudisin kätega mõnusaks. Rullisin u 1cm pakususeks taignalatakaks (taigen on pehmemapoolsem, aga liialt jahu ei tohiks rullimise ajal ka kasutada) ja lõikasin pitsi abil pisikesed küpsised. Küpsetasin 200*C ahjus tsipa üle 10 minuti. Ja rohkemat kunsti selles polnudki :) 

Taaskord kakukesed, šokolaadiga

Köögis valitsevad antud hetkel kaks suurt teemat: kakukesed (scone'id) ja kõrvits. Need kaks said omavahel juba kokku ka, otseloomulikult :)

Hiljaaegu valmisid aga šokolaadikakukesed, taaskord maitsvad, seega pean nad üles täheldama. 

Kogus 8tk.

225 g nisujahu
2 tl küpsetuspulbrit
soola
50 g võid
1 muna
2-3 sl suhkrut

75 g tumedat šokolaadi

2-3 sl piima

Segasin jahu küpsetuspulbri ja soolaga, lisasin või ja näppisin puruseks. Väikeses kastrulis ajasin kuumaks 2 sl piima, lisasin 50 g šokolaadi ja sulatasin selle piimas. Lasin veidi jahtuda, siis valasin šokolaadipiima jahu hulka. Sinna valasin ka lahtiklopitud muna. Mudisin taigna käte vahel ühtlaseks (kui segu liialt kuiv on, lisada veel lusikatäis piima). Hakkisin allesjäänud 25 g šokolaadi ja lisasin taignasse.

Rullisin jahusel laual taigna u 2 cm paksuseks, seejärel lõikasin ümmarguse vormiga kettakesed, asetasin nad ahjuplaadile ja küpsetasin eelsoojendatud ahjus 225*C juures kümmekond minutit. 

Serveerisin soojalt moosiga, kõrvale külm piim :)

Kõrvitsakakukesed

Nii. Suvistest meenutustest tagasi vihmasesse sügisesse. Kui tänane ilm niiväga hull ei olegi :)

Ilus kollane päike sügiseses köögis on loomulikult kõrvits. Sobib peaaegu  iga roa sisse, kasulik veel pealekauba. Ja et päikest ikka talveks ka jaguks, säilitada kõrvitsat kas tervena keldris/aknalaual/muus sobivas kohas, marineerida purki või pista püreena sügavkülma. Olen ma sellest viimasest üldse bloginud? Kui ei, siis ega seal midagi keerulist pole. Viitan hetkel Mari-Liisile, ehk panen ise ka kunagi tegemisõpetuse kirja. 

Ja vot sellest püreest saab teha igasuguseid maitsvaid roogi. Kasvõi alljärgnevaid kakukesi, mis mugandatud sellest retseptist. Teeb küpsetise mõnusalt kollaseks (oi, kuidas see mul meeldib) ja laktoosivabaks kah. Kogus 8tk.

225 g nisujahu
2 tl küpsetuspulbrit
soola

2 sl suhkrut
1 tl jahvatatud ingveripulbrit
1 tl jahvatatud kaneelipulbrit
50 g võid
kuni 1 dl kõrvitsapüreed
1  muna

Alguses segasin kuivained omavahel, seejärel lisasin või ja näppisin segu puruseks. Edasi valasin juurde lahtiklopitud muna ja kolmveerand kõrvitsapüreed. Sõtkusin käte vahel taignaks. Kui segu liialt kuiv on, tuleb kõrvitsapüreed juurde panna, taigen peab olema mõnusalt vormitav ja ei tohi käte külge hakata (sel juhul lisada tsipa jahu).

Rullisin taigna u 2cm pakuseks ja lõikasin piparkoogivormiga kettakesed. Asetasin nad ahjuplaadile ja küpsetasin 225*C juures umbes kümmekond minutit, kuniks nad kenasti kerkinud ning kuldpruunid olid. Serveerisin soojalt ja moosiga :)

Kusjuures, ilustikerkivate kakukeste (peavad keskelt lahku kerkima, nagu pildil) üks saladus on see, et tuleb lõigata teravaservalise vormiga, mis taignast läbi lõikaks, mitte seda ei mulju. Siis kerkivad kakukesed kenasti, serv ei takista.

Maasika-hapukoorejäätis

Ehk meenutusi suvest :)

Üks hea jäätis, mis jõudis minuni Nami-Nami kokandusfoorumi kaudu. Sealt, nagu ilmselt olete aru saanud, leiab üldse palju häid retsepte. :)
Kuna mina teen jäätiseid ilma masinata, siis jäi see jäätis kergelt kiuline, aga söömisel see küll ei häirinud. Maasikamaitse jäi mõnus ja intensiivne.

veidi üle liitri

500g maasikaid
150g suhkrut
1 sl viina
250g paksu 20%-list hapukoort
2 dl 35%-list rõõska koort
1 tl sidrunimahla

Puhastasin maasikad, lõikasin viiludeks ja segasin viilud suhkru ning viinaga. Lasin tunnikese-kaks seista, käies aeg-ajalt segamas (eesmärk on mahla eraldumine). Edasi püreestasin maasikad, lisasin hapukoore ja sidrunimahla ning segasin ühtlaseks.
Teises kausis vahustasin rõõsa koore pehmetipuliseks vahuks. Viimaseks segasin vahukoore maasikapüree hulka, valasin saadud segu plastnõusse (hea on madalam neljakandiline nõu) ja panin sügavkülma.

Edasi käisin jäätisesegu pidevalt segamas, et see ühtlasemalt külmuks. Mida tihedamini segada, seda kreemjam jääb tulemus. Vähemalt korra poole tunni jooksul peaks kindlasti sügavkülma ust paotama ja segu kahvli abil sassi lööma. :) Ja nii vast kolm-neli tundi järjest. Masinaomanikel on muidugi lihtsam. :)

(Vana)kraamilaat

Tegin enda blogisse uue lehekülje "kraamilaat". Et leida endale esemeid, mida vajan, ja anda osadele oma esemetele uus võimalus. Ehk leiab keegi midagi sobivat :)
Eks see lehekülg leia siis aeg-ajalt täiendust, visake pilk peale. :)

Vaarikatega šokolaadivahutort

Vahepeal lihtsat tekib isu tordi järele. Ilma igasuguse suurema põhjuseta, aga pidev ja kuklas kummitav kuni sinnamaani, mil tort ükskord söödud saab. Olukorra lahendab edukalt poodi sefiiritordi järele minek või sammude seadmine Werneri kohvikusse. Või siis pole muud teha, kui tõsta munad külmkapist biskviiditeoks välja ja sobrada veidi kappides, kuni leidub piisavalt kraami, et üks tort kokku panna. Soovitatavalt võimalikult kreemjas ja õhuline. Nagu alljärgnev :)

Ja põhjust tordi söömiseks polegi ju vaja, torti võib alati süüa :) Või no kui väga vaja on, siis ütleme, et see tort oli tähistamaks nõudepesumasina kolimist meie kööki. Mis mulle muidugi väga rõõmu teeb.

Pildil olev tort on tehtud pisikese, 12 cm läbimõõduga vormiga, aga retsepti panen ikka veidi asjalikuma tordi jaoks, 20cm jaoks. :)

Biskviit:

2 muna

0,5 dl suhkrut

0,5 dl nisujahu

0,5 dl kartulitärklist

0,5 tl küpsetuspulbrit

Kreem:

4 dl 35%list rõõska koort

4 sl suhkrut

200g tumedat šokolaadi

4 sl piima

Vahele:

200g vaarikaid

Biskviidi tegemiseks vahustasin munad suhkruga tugevaks heledaks vahuks, siis sõelusin hulka omavahel kokkusegatud kuivained ja segasin ettevaatlikult taigna ühtlaseks. Valasin saadud segu 20cm läbimõõduga lahtikäivasse vormi ja küpsetasin 180*C juures pool tundi, kuni biskviit oli küps (katsudes kergelt vetruv, pealt pruun). Siis tõstsin biskviidi ahjust välja ja lasin täielikult jahtuda.

Vahu tegemiseks kuumutasin keemiseni piima, lisasin sellesse tükeldatud šokolaadi ja segasin, kuni šokolaad oli sulanud (vajadusel kuumutada veidi veel, aga ettevaatlikult ja madalal kuumusel). Sulanud šokolaadil lasin jahtuda.

Vahustasin koore suhkruga tugevaks vahuks. Segasin jahtunud sulašokolaadi vahukoore hulka (segada võimalikult vähe!).

Ja edasi jäi tort kokku panna. Lõikasin biskviidi kaheks kettaks ja mõlemal kettal servad ära. Et alles jääks vaid pehme biskviidiosa. Panin ühe biskviidiketta lahtikäiva tordivormi põhja (mida väiksem tort teha, seda suurema tõenäosusega on vaja tordivormile kõrgemad servad ehitada, kuna vahtu on palju. Näiteks 12cm vormis tehes tuli tort kaks korda nii kõrge, kui esialgsed vormi servad)  ja katsin poolte vaarikatega. Tõstsin peale peaaegu poole šokolaadivahust ja silusin ühtlaseks. Seejärel tõstsin peale teise biskviidiketta, katsin ülejäänud vaarikatega ja tõstsin peale allesjäänud šokolaadivahu. Seejärel tõstsin tordi külmkappi ja lasin järgmise päevani taheneda. 

Nagu näha, pole biskviiti immutada vaja, kuna šokolaadisest vahust imbub biskviidi
sisse piisavalt niiskust. Läbilõikel jääb mulje, nagu biskviiti ei oleksi :D Ja ega teda
söömisel ka väga tunda polnud.

Järgmisel päeval eemaldasin ettevaatlikult vormi, kaunistasin tordi šokolaadilaastukestega ning asusin sööma :)

Lihtne jäätisetort

Jäätis on hea, ka tordi kujul. Eriti, kui lähenemas on korraga nii meheraasu sünnipäev kui ka sünnituse tähtaeg. Tort valmis teha, sügavkülma ja võib kindel olla, et hoolimata sünnitama minekust mees sünnipäevatordist ilma ei jää! :D (ja nii ka täpselt oli, missiis, et torti sõime mõnepäevase hilinemisega)

Alljärgnev tordike sai tehtud juba juuli keskel, aga blogilehtedele jõuab alles nüüd. Veidi häbi selle pärast küll, aga vähemalt ei jää ta postitamata :D Pealegi, jäätist võib sügisel ka süüa! Ja torti võib alati süüa :D

Mina tegin torti söödava kuslapuu marjadest keedetud moosiga. Aga sobib mistahes hapukam moos. Mustsõstar on ideaalne, jõhvikas kah...variante on palju.

Imelihtne jäätisetort
24cm läbimõõduga vormi jaoks:

1 pakk (175g) Domino küpsiseid

2-3 sl hapukoort

4 dl 35%-list rõõska koort

250g suhkruga kondenspiima

2-3 dl hapukat paksemat moosi

Esiteks tampisin küpsised pudrunuia abil peeneks puruks ja segasin hapukoorega. Surusin saadud massi ühtlase kihina lahtikäiva koogivormi põhja.

Seejärel vahustasin rõõsa koore pehmetipuliseks vahuks ning segasin seejärel kondenspiimaga (koort ei tohi väga tugevaks vahuks lüüa, muidu kipub ta kondenspiima juurdesegamisel võiks minema. Samas, liiga vedelaks ei tasu koort ka jätta, muidu vajuvad kondenspiim ja moos põhja).
Valasin saadud kooremassi koogivormi küpsisepõhja peale. Viimaseks valasin moosi triipudena koorevahule ja segasin kõik siiru-viiruliseks (niimoodi, moositriipudega, on tort minu arvates parem võrreldes sellega, et kõik ühtlaseks segatud on). 

Edasi rändas vorm sügavkülmikusse, kus tal järgmise päevani taheneda lasin. Ja oligi hea parajal hetkel tükike torti võtta :)