teisipäev, 7. jaanuar 2014

Cannelé koogikesed

Need on Bordeaux'st pärit küpsetised, mis on nii omalaadsed, et ega ma neid millegagi võrrelda ei oskagi.
 Pealt on koogid hästi karamellistunud (aga ei tohi olla kõrbenud), seest aga pehmed ja vetruvad, soojalt vaat' et taignased. Tainas peab eelnevalt jahedas vähemalt 24 tundi seisma ja küpsetamiseks on (tungivalt soovitatavalt) vaja spetsiaalset vormi. No ja kui siis kokandusfoorumitest (vaata nt nami-nami.ee) küpsetamise kohta veel jutte ka juurde lugeda (a'la õnnestusid alles viiendal katsel), siis tekitab aukartust küll. 
Tegelikult ei ole koogikeste valmistamine midagi nii suur teadus :) Või vähemalt suhtumine võiks selline olla- pealehakkamine ju pool võitu! :)


Vorm on mul tõesti spetsiaalne, kuigi hädapärast pidi vist ka muffinipanniga hakkama saama. Minul on metallvorm, aga leiab ka silikoonist eksemplare. Ka suurused on koogivormidel erinevad, mina eelistan suuremaid, u 5x5cm koogisuurusega vorme.


16tk (minu panniga 18tk)

5 dl piima
25 g võid (+ veel vormide määrmiseks)
125 g nisujahu
225 g suhkrut
2 muna + 2 munakollast
2 tl vanillisuhkrut
1-3 sl rummi (mulle meeldib rohkem panna)

Panin piima ja või potikesse ning kuumutasin keemiseni. Suures kausis segasin suhkrud, jahu ning munad. Niristasin kuuma piimasegu ühtlase joana munasegu hulka, samal ajal segu hoolega vispeldades (taigen tuleb hästi vedel)
Siis lasin segul toatemperatuurini jahtuda ning juba jahtunud segule lisasin rummi. Katsin taignakausi toidukilega ja panin 24 tunniks külmkappi (kauem võib ka seista). 

Järgmisel päeval panin ahju 200*C peale soojenema, sulatasin potikeses veidi võid ja pintseldasin sellega vormid seest hoolega kokku. Ja võiga pintseldamises tasub tõesti hoolikas olla, kinni jäänud koogid ei tule kohe kindlasti ilusa kujuga!
Tõstsin taigna külmkapist välja, segasin hästi tasakesi veel korraks läbi ning tõstsin kulbi abil taigna vormidesse, täites umbes 80% vormi mahust. Siis tõstsin vormid ahju ja küpsetasin umbes tunnikese (minimaalselt  45 minutit, maksimaalset 70 minutit) 200*C juures. 

Küpsemise ajal on tore vaadata, kuidas koogikesed alguses veidi vormist välja kerkivad ja siis aeglaselt tagasi langevad ning tugevalt pruunistuvad. Ja mulle meeldib koogikesed ikka julgelt pruuniks lasta, kõrbenud maitset pole siiamaani veel kohanud :)

Kui koogid on valmis, kummutasin nad kuumalt vormist välja ja lasin jahtuda. Sest meie perele maitsevad nad kõige enam just külmalt. 


6 kommentaari:

  1. Oii, mul tuli nüüd jube cannele-isu peale :) Imeilusad!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh, Pille. Mul on nende isu viimasel ajal pidevalt peal. Ainult et iga päev on kah kuidagi nõme küpsetada ju :D

      Kustuta
  2. Väga ilusad canneled on Sul välja tulnud! Siin Belgias ei näe tihti pagariärideski nii kauneid.

    VastaKustuta
  3. Ajasid nüüd isu peale! :) Pean vist ikka ühe võimaluse veel andma oma liiga õhukesest silikoonist vormidele, korraliku vormi suutsin ära põletada just siis, kui canneled hakkasid perfektselt välja tulema.

    VastaKustuta
  4. Minu koogikesed ei tõusnud :( Lõpptulemus nägi väljast välja küll karamelliseeritud tume, aga kook ise oli madal ja sisu oli creme brülee taoline ..

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ega ahi liialt kuum ei saanud olla? Et küpsetas enneaegu pruuniks ja seest küpseda ei jõudnudki? Sest sisu jääb küll õrn, aga päris creme bruleena ma seda ei kirjeldaks.

      Kustuta