Rabarbri-vaarikakrõbedik

Sellest, et kevad meie maile jõudnud on, annavad tunnistust siia-sinna blogidesse ilmuvad road naadist, rabarbrist ja karulaugust. Naadi- ja teisi "umbrohuroogasid" tegin mina eelmisel aastal omajagu, tänavu pole veel jõudnud. Kuidas aianurgas kasvavat kraami maitsvateks roogadeks muuta, vaadake siit.

Karulauk on (nagu ma kuulnud olen) imehea ja hõrk kraam, mille üle kõik sööjad väga rõõmustavad. Kuna see taim kasvab pigem Eesti põhjaosas, siis tunnistan ausalt, et pole seda kunagi maitsta saanud. Ehk millalgi...

Ja rabarber- no seda tunneb ju igaüks! Hetkel on eestimaist rabarbrit juba valitud kohtades saada, mina veel värsket kraami kohanud ei ole. Aga täna külmkapiavarusi uurides sattusin karbikese rabarbri osta ning otseloomulikult tuleb viimane varu ära kasutada (no millal siis veel!). Kuna majapidamises muna enam ei olnud, siis koogitegu oli välistatud. Ja kuna külmkapist vaatasid vastu veel viimased peotäied vaarikaid, siis oli magusroog otsustatud! :)  

Kogus neljale maiasmokale.

2 dl vaarikaid

4 dl rabarbritükke

2-4 sl tuhksuhkrut

sortsuke vanilliekstrakti

purukatteks:

50 g võid

1 dl nisujahu

1 dl suhkrut

1 dl mandlilaaste

Jaotasin vaarikad ja rabarbritükid nelja portsjonivormi vahel ära, raputasin kõigile peale tuhksuhkru ja valasin sortsukese vanilliekstrakti.

Puru tegemiseks tükeldasin kaussi külma või, lisasin jahu ja suhkru ning näppisin kõik puruseks. Seejärel segasin juurde mandlilaastud.

Jaotasin saadud purusegu nelja portsionivormi vahel, kattes vaarikad-rabarbrid. Panin vormid eelkuumutatud ahju ning küpsetasin 200*c juures umbes 20 minutit, kuni purukate pealt pruunikaks tõmbus ja allolev rabarbrimass mullitama hakkas. 

Seejärel tõstsin vormid ahjud välja, lasin veidi jahtuda ja asusimegi maiustama :) Ideaalis sobib kõrvale vanillijäätis või vahukoor, aga ka niisama oli magusroog hea ja hapu.

P.S (Veel rabarbriroogasid leiate siit)