Karulaugu-tomatisaiad

See postitus muudab kohe mitut asja. Esiteks pajatasin ma mõni aeg tagasi, et ma pole kunagi põhjamaalaste lemmikut, karulauku, söönud. No nagu sellest postitusest kohe selgub, siis nüüd ma olen :) Ja teiseks- siin postituses olevad pildid on klõpsitud hoopistükkis mu sõbranna peene kaameraga, mitte minu tavalise pisikese "digiseebikarbiga". Eks on ju suured uhked peegelkaamerad kohe palju põnevamad ning kutsuvad pildistamise proovikatseid tegema. Hoolimata sellest, et ahjust tulnud roog selle foonil ära jahtuda jõuab- huvi nõuab ohvreid :D

Et nüüd pikemalt ja rahulikumalt kõike seletama hakata, siis ... alustame karulaugust. Nami-nami kokandussõnastik ütleb karulaugu kohta nii mõnegi sõna, mina ütleks, et tegu on kevadise ja kasuliku taimega, mis maitselt meenutab küüslauguhõngulist sibulat :D Ja kasvab ta pigem Eesti põhjaosas- mistõttu ka mina, põline lõunamaalane, ei olnud teda varem hamba alla saanud.
Ja need kaks korda, mil ma teda sel nädalavahetusel sõin, ütleksin, et karulauk sobib iga söögi sisse, kuhu sobib ka roheline sibul. Esimesena tulevad mulle pähe erinevad salatid, aga ka pesto, pitsa ja paljud muud road. Ideid saab näiteks siit.

Täna aga kirjutan tomatisest võileivakattest karulauguga. Nimelt on nami-nami kokandusfoorumis võileibade kooskokkamise kuu- ja kui me sõbrannaga arutasime, et mida lõunaks süüa teha, siis polnud vaja pikalt mõelda :) Võileivaidee sai paika, ning pärast Sadama turu külastamist (äge koht muide!), kui kotti sai muuhulgas pistetud ka punt karulauku, kujunes meie võileib just järgnevaks.

üks pikk ciabatta (või mitu pisikest)
kaks suurt lihatomatit
üks ilus punt karulauku
100 g juustu viiludena
soola
pipart
veidi oliivõli

Alustuseks tükeldada tomatid pisikesteks tükkideks ja panna kaussi. Siis hakkida karulauk peeneks, lisada tomatite juurde, raputada peale veidi soola ja purustatud pipart ning kõik see omavahel ära segada.

Järgmiseks tuleb võtta ciabatta ja see ristipidi parajateks tükkideks lõigata (väikseid ciabattasid lõigata pole vaja). Seejärel lõigata saadud tükid.. ee...horisontaalselt ( :D)  pooleks, nii, et saab kaks poolt- üks pool saab hiljem kaaneks peale.
Edasi panna caibattad ahjuplaadile, avatud raamatuna lahti. Ühele poolele panna peale juustuviilakad, teisele poolele niristada peale veidi oliivõli ja asetada plaat ahju, mis on pandud grillrežiimile. Küpsetada mõned minutid, kuni juust on sulanud, sai soojaks läinud ja pealt kergelt krõbe.

Tõsta saiad ahjust välja, asetada taldrikutele ja tõsta juustuga poole peale mõnus kuhi tomati-karulaugusegu. Seejärel murda teine ciabattapool kaaneks peale. Serveerida kohe.

Pildistamisest niipalju, et peegelkaameraga pildistamine on ikka teadus omaette :D Kõik need isod ja särid ja muu...oeh...aga põnev on ka (jään ootama oma peegelkaameraajastut - ehk ei pea väga kaua enam seda aega ootama :D ). Siinolevad pildid on töötlemata (kui nime lisamine välja jätta), on näha, et digipeegelkaamera teeb pildi väga ruumilise, valgus ja varjud mängivad ikka palju rohkem (ei hakanud sel korral lisavalgustustega mässma) ja piltide tegemist peab palju õppima.
Aga noh, on ju kenad? :D