Mõnus hommikune banaaniamps

Hommikuti on hea midagi süüa. Hommikuti on hea midagi head süüa :) Aga kuna on hommik, siis ei tohi (üldjuhul) söögitegemine kaua aega võtta- sest muidu jõuab vaaritades juba lõuna kätte ja siis on uut sööki vaja :D

Alljärgnev on väga lihtne ja maitsev hommikune magusroog, mille tegemiseks läheb vaja võileivagrilli. Mul juhtumisi üks selline kapiserval paikneb, aeg-ajalt leiab kasutust ka, peamiselt juustusaiade tegemiseks. Nüüd aga sai talle midagi magusat kõhtu küpsema pandud. Banaan küpseb pehmeks ja magusaks, mesi ja kaneel täiendavad. Lihtne ja maitsev!

Kahele.

neli viilu röstsaia (mul oli täistera)

üks suur banaan

neli supilusikat mett

veidi jahvatatud kaneeli

Koorisin banaani ja viilutasin õhukesteks ratasteks. Määrisin igale röstsaiaviilule lusikatäie mett. Seejärel ladusin kahele saiaviilule ühtlaselt peale banaanirattad, riputasin peale veidi kaneeli ja panin ülejäänud saiaviilud peale. Ikka nii, et meega pooled jäävad banaanide vastu. Seejärel küpsetasin võileivagrilli vahel kuldpruuniks ja serveerisin soojalt. 

Minu võileivagrill lõikas kandilise saia kaheks kolmnurgaks- see pole üldsegi kohustuslik :)

Viigimarjad. Lihtsalt.

Sügise alguses on Eestis viigimarjahooaeg. Siis kohtab neid turul ja poodides ei ole hinnad enam üüratud. Tõin minagi täna turult paar viigimarja kaasa, et neist midagi kokata. Aga teate, miks teha midagi keerulist, kui toiduaine ise juba nii hea on. Lihtsuses peitub võlu, või mis? :)

Viigimarju ostes tuleks valida kergelt pehmed viljad, siis on kindel, et nad küpsed on. Aga liiga pehmed kah enam hea kvaliteediga olla ei pruugi. Kõvadest viljadest võib kaarega mööda kõndida. 

Kahele

2 röstsaiaviilu (miks mitte seemnetega täisterasaiu, nagu meil täna)

2 viigimarja

2 sl vedelat mett

2 tl võid

Võtsin panni, sulatasin sellel või. Panin saiaviilud pannile sulavõi sisse ja keerasin kohe ümber (nii said mõlemad pooled sulavõiga kokku). Praadisin mõõdukal tulel minutikese, kuni saiad olid kuldpruunid. Samal ajal viilutasin pestud viigimarjad. 

Kui saiad olid alumiselt poolelt kuldsed, keerasin nad ümber, ladusin viigimarjaviilud peale ja praadisin veel minutikese, et ka teine pool kuldseks ja krõbedaks saaks (ja peal olevad viigimarjaviilud läksid veidi soojaks ja pehmemaks). Seejärel tõstsin saiad taldrikule, niristasin viigimarjadele mee ja serveerisin kohe. 

Kiire, lihtne ja maitsev!

Sööme ära!

Kõnnin tänaval, tulnud just poest, tütreke kõhul kandekoti sees tudumas. Kotis on kuklid, kilo sibulaid ja lehtsalat. Möödun paljudest inimestest, autod vuhisevad, kuid tähelepanu neile eriti ei pööra. Vaatan vaid, et kellelegi otsa ei põrkaks ja tunnetan, kuidas tütreke hingab. Ja siis jääb pilk nagu naelutatud Koit Toome kelmikale naeratusele. Pole midagi teha, Genka jääb ta varju. Vähemalt tol hetkel minu jaoks. Ei-ei, ma ei kohtunud Koit Toomega tänaval, bussipeatuses oli uus kampaaniareklaam. No minu pilk jäi igatahes pidama :D

Tervise Arengu Instituut viib selgi aastal läbi kampaaniat normaalse toitumise edendamiseks ehk puu-ja köögiviljade söömise propageerimiseks. Toetan nende kampaaniat igati ja püüan ka oma perele taas tublimalt värsket kraami lauale panna!

Siit saate minna toitumine.ee lehele, konkreetsemalt Sööme ära! kampaanialehele, kus näiteks iga päev uus retseptivideo üleval, saab näha toredaid reklaamklippe ja lugeda palju head infot. Soovitan soojalt.

Ja köögivilju soovitan nii külmalt kui soojalt. Ikka vähemalt viis portsu päevas :)

Mulgi on  siin blogis mitmeid häid köögiviljadega retsepte, näiteks selles alateemas. Keda aga püreesupp sibulast ja kartulist väga ei isuta (kusjuures, see on väga maitsev!), siis köögivilju saab kookide sisse peita (vaata siit) ja miks mitte teha endale õhtusöögiks üks burger. Köögiviljapunkte sisaldub selles omajagu!

Kahele:

100g seguhakkliha (50% veise, 50% sea)

2 ja pool suurt sibulat

2-3 küünt küüslauku

1 väike muna

2 sl hapukoort

riivsaia

soola

vorstirohtu e majoraani

1 suur tomat

mõned lehed lehtsalatit

kaks suurt viilu juustu

2 burgerikuklit

majoneesi, ketšupit

Koorisin sibulad ja küüslauguküüned. Pool sibulat hakkisin peeneks, riivisin küüslauguküüned ja panin kaussi. Lisasin hakkliha, muna, hapukoore, pool teelusikatäit soola ja veidi vorstirohtu ning segasin kõik ühtlaseks. Lisasin mõned supilusikatäied riivsaia, et segu liialt pehme ei oleks. Segada tasub hoolega.

Seejärel vormisin saadud massist käte vahel kaks suurt ja võimalikult lapikut kotletti. 

Allesjäänud kaks sibulat viilutasin õhukeselt. Tomati lõikasin samuti viiludeks. Ahju pain 250*C peale soojenema.

Panin tulele kaks panni: ühel praadisin kotletid mõlemalt poolt parajalt pruuniks, teisele valasin sortsu õli ja lisasin viilutatud sibulad koos näpuotsatäie soolaga. Praadisin sibulaid madalal tulel, kuni nad olid klaasjad, kergelt pruunikad ja mõnusalt magusad (sibulad tasubki kõige esimesena tulele panna ja siis jõuab muid asju tegema hakata). 

Kui kotletid praetud, panin burgerid kokku. Selleks võtsin alumise kuklipooled, asetasin neile juustuviilud, mille peale panin kotletid. Ja siis panin nad niimoodi ahju, kõrvale pealmised kuklipoolikud. Lasin ahjus nii viis minutikest olla, kuni juust oli sulanud ja kuklid soojad. Siis tõstsin nad ahjust välja ja komplekteerisin burgereid edasi. Kotleti peale läks kuhi karamellistatud sibulaid, siis lehtsalatilehed, tomativiilud, veidi majoneesi (ja kes soovib, ka ketšupit) ning viimaseks pealmine kuklipoolik. 

Ja võiski sööma asuda! :)

*Loodan, et TAI ei pahanda, et nende reklaambännerit kasutasin.

Suvikõrvits tordi sisse ka :)

Hiljuti algas kool ja õpilased pidi vutt-vutt oma sammud taas koolimajade poole seadma. Samamoodi ka õpetajad. Jõudu ja jaksu neile selleks aastaks! Kuna esimese septembri nädalavahetusel ma koolialguse torti teha ei jõudnud, siis sai see nädal hiljem ühildatud vanavanemate päeva tordiga. Peaasi, et ikka torti saaks :) Tordipõhjana kasutasin aga hiljaaegu väga lemmikuks saanud sidruni-suvikõrvitsakeeksi, mis tagas selle, et tort väga mõnus ja mahlane sai. Sobis vaarikatega imehästi!
Ja keeksi tordipõhjana kasutan ilmselt edaspidigi, nii mõnus ja mahlane.

Tordipõhi:

200g suvikõrvitsat

1 sidruni koor

2 muna

125g suhkrut

200g nisujahu

1 tl küpsetuspulbrit

2 tl vanillisuhkrut

noaotsatäis soola

1,5dl rapsiõli

Vahele ja peale:

4 dl 35%list rõõska koort

200g kohupiima

maitse järgi suhkrut

paar peotäit vaarikaid

Tordipõhja tegemiseks riivisin suvikõrvitsa ja sidrunikoore. Võtsin teise kausi, lõin sinna kaks muna, lisasin suhkru ja vahustasin, kuni vaht oli tugev ja helekollane. Siis segasin hulka õli, edasi omavahel segatud kuivained ja viimaks suvikõrvitsa ning sidrunikoore.

Kallasin segu paberiga vooderdatud 20cm läbimõõduga koogivormi ja küpsetasin 175*C juures kuni koogi sisse torgatud puutikk jäi puhtaks (umbes kolmveerand tundi). Seejärel tõstsin koogi ahjust välja ja lasin vormis täielikult maha jahtuda. 

Kui koogipõhi oli jahtunud, eemaldasin vormi, lõikasin koogi kaheks kettaks ja pealt veidi siledamaks (ja kui servad on liiga pruunid, võiks neid ka vähemaks võtta). 

Vahustasin rõõsa koore suhkruga tugevaks vahuks, seejärel segasin hulka kohupiima (ettevaatust, et üle ei sega, muidu läheb koor võiks). 

Tordi kokkupanemiseks panin ühe tordipõhjaketta koogialusele, määrisin peale kolmandiku kohupiimasegust, katsin vaarikatega. Seejärel tõstsin peale teise tordipõhja ja katsin koogi pealt ning külgedelt ülejäänud kohupiimakreemiga. Viimaseks kaunistasin mõne vaarikaga.

Mina lasin tordil üleöö seista, aga usun, et seda ei pea tegema. Tordipõhjadeks on ju kasutatud keeksi, seega tort on juba kokkupanemise hetkel väga mahlane. 

Küpsistega kooli!

Oh kooliaeg, oh kooliaeg... kahju, et sind enam ei ole...

Ja ongi taas september ja lapsed saavad kooli minna. Kuigi ma usun, et nad selle üle väga ei rõõmustanud. Enamik lastest kindlasti kurtis kodus (või siis vähemalt Facebookis), et vaheaeg ongi otsas ja lõbu läbi. 

Mina aga igatsen kooliaega. Mulle nii meeldis augusti lõpul kooliasju hankida ja neist rõõmu tunda. Isegi saadud õpikuid oli tore sirvida, kuigi õpikuis olev tundus keeruline. Ja tore oli oodata, et saab taas sõpru näha. 

Aga see kõik oli nii ammu, elu oli siis teistsugune. 

Nii. Heietustevallas kööki tagasi. Tegin ükspäev mõnusaid küpsiseid, mis hästi maitsevad ja kõhu kaua täis hoiavad. Ja mulle tundus, et need oleks head küpsised kooli kaasa võtmiseks- et vahetunnil paar head ampsu teha. Mulle küll vanasti meeldis nii. 

Küpsistes olevat kaerahelbe-seemnesegu suhet võib muuta vastavalt maitsele. Ja loomulikult võib valida just endale meeldivad seemned. Ning jahu kogust võib ka muuta- olenevalt, kas soovitakse rohkem küpsisemassi või eelistatakse hamba all tunda pigem ainult kaerahelbesegu. Kogus umbes 25 küpsist.

150g toasooja võid

kuni 1 dl demerara suhkrut (mina panin tsipa vähem kui 1dl)

1 muna

1 - 1,5 dl nisujahu

0,5 tl küpsetuspulbrit

3 dl täistera kaerahelbeid

2 dl seemnesegu (minul olid kõrvitsaseemned, linaseemned, seesamiseemned ja mooniseemned)

Kõigepealt vispeldasin pehme või suhkruga kohevaks. Seejärel lisasin muna ja kloppisin veidi veel. Seejärel lisasin jahu ning sellega segatud küpsetuspulbri. Vispli vahetasin nüüd lusika vastu välja ja segasin taigna ühtlaseks. Viimaseks lisasin kaerahelbed ja seemned ning segasin taaskord kõik ühtlaseks.

Ahju panin 175*C peale soojenema ja vormisin küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile küpsised. Seda tegin lihtsalt käte vahel- võtsin veidi taigent (selline tihke ja väga kaerahelbene), veeretasin käte vahel pallikeseks ja siis vajutasin pallikese lapikuks. Mida õhem, seda parem, kusjuures :)

Plaat läks ahju, küpsised said kuldpruuniks 12-15 minutiga.  Lasin jahtuda (soojalt tahavad laiali laguneda) ja asusin maiustama. 

Suvikõrvits magustoiduks

Suvikõrvitsast saab palju häid roogi. Ja üldiselt on nii, et kui ta juba peenras kasvab, siis kasvab ta hästi ja kõrvitsakesi on palju-palju. Seega tulebki neid igal võimalikul viisil ära kasutada. Miks mitte siis ka magustoiduks. :)

Esiteks üks väga mõnus ja mahlane keeks, mis püsib samalaadselt hea mitu päeva. Kui teda muidugi niikauaks jätkub.  Meil kadus esimene keeks laualt nii kiiresti, et glasuuri teha ei jõudnudki :D
Retsept on pärit Nami-nami kokandusportaalist.

Sidruni-suvikõrvitsakeeks

200 g suvikõrvitsat
ühe sidruni koor
200 g nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
2 tl vanillisuhkrut
noaotsatäis soola
125 g suhkrut
2 muna
1,5 dl rapsi-või oliivõli

Võõbaks:
sidrunimahla
tuhksuhkrut

Alustuseks riivisin suvikõrvitsa ja sidrunikoore ja panin ahju soojenema. Edasi võtsin suure kausi ja vahustasin selles munad suhkruga tugevaks heledaks vahuks. Valasin munade juurde õli ning segasin õrnalt läbi. Segasin kuivained omavahel ja lisasin munavahule. Viimaseks lisasin riivitud suvikõrvitsa ja sidrunikoore taignale ja segasin kõik ühtlaseks.
Saadud taigna valasin keeksivormi ja küpsetasin 175*C ahjus umbes 50 minutit (kuniks keeksi keskele torgatud puutikk kuivaks jäi). Seejärel tõstsin vormi ahjust välja ja lasin keeksil vormis täielikult jahtuda.

Jahtunud keeksile võib peale teha võõba. Selleks segada sidrunimahl tuhksuhkruga (ettevaatust, suhkru märgumiseks kulub vähe mahla), valada võõp jahtunud keeksile ja lasta tahkuda.

Teiseks viisiks, kuidas suvikõrvits meie magustoidulauale sai, oli paneeritud kujul. Nii on hea ära kasutada ülekasvanud suvikõrvitsaid, aga ega nad tingimata pea suured olema. Normaalse suurusega kõrvitsast võib ka "pannkooke" teha. :)

Suvikõrvitsast "pannkoogid"

300g suvikõrvitsat
2 muna
3-4 sl suhkrut
pool tl kaneeli
3 sl nisujahu

Lõikasin suvikõrvitsa õhukesteks, umbes poolesentimeetristeks viiludeks. Kloppisin kausis munad lahti, lisasin suhkru ja kaneeli ja vispeldasin läbi. Kastsin suvikõrvitsaviilud alguses munasegusse, seejärel jahusse ja siis uuesti munasse. Praadisin madalal kuumusel, kuni pannkoogid olid mõlemalt poolt kuldpruunid ja suvikõrvitsaviil keskel pehmeks läinud.

Kunagi ma veel kokkan..

Isver, kuidas aeg lendab. 

Kui isegi kokatud saab, siis pildistamiseni tavaliselt ei jõua ja kui isegi pildistatud saab, siis blogimiseni tavaliselt ei jõua. Ja tunne on juba selline, nagu minu kokanduspoolt enam ei olekski. Palju lihtsam ju kiire toorsalat mõne lisandiga valmis segada kui tund-paar kestev põnev vaaritamine ette võtta (mida mulle ju muidu nii teha meeldib). Ja kogu see remondi-kolimise värk kah veel...oeh.

Aga ma luban, et kui millalgi oma uude köögikesse (esimene eriline, täitsa oma käekestega plaan paberile joonistatud ja puha) sisse saan, siis teen ikka mõne ägedalt pika ja põhjaliku vaaritamise ka. Seniks üks rosinakringlipilt. Hää kringel oli kusjuures, eriti veel siis, kui glasuur ka peale sai :)