Klassikaline brüleekreem ehk creme brulee

Suvisel hooajal sobib see magustoit värskete marjade kõrvale nagu rusikas silmaauku. Kreemjas ja siidine, parajalt magus ning eriline- ja kaaslaseks sobivad just endale meelepärased värsked marjad. Mul olid viimati mustikad... :)

Aga kuna magustoit on igal aastaajal hea, võib värsked marjad asendada ka mõne marjastme  või puuviljadega. Ja tegelikult on ka niisama magustoit hea.

Brüleekreemi on kusjuures üpriski lihtne teha, vaja vaid ettevõtlikust ja mõnda teadmist. 

Kuuele:

6 munakollast

3 dl 35%-list rõõska koort

2 dl rammusat, 3,5%-list piima

1 dl suhkrut

1 vanillikaun

pärast lisaks paar sl suhkrut karamellistamiseks

Magustoidu tegemiseks panin koore ja piima kastrulisse ning lisasin sinna poolekslõigatud vanillikauna ning selle seest saadud seemned. Panin kastruli tulele ja kuumutasin aeglaselt aeg-ajalt segades. Sel ajal, kui kooresegu soenes, vispeldasin suures kausis lahti munakollased ja suhkru. Tugevalt vahustada pole vaja, vispeldamisest piisab. 

Kooresegu kuumutasin peaaegu keemiseni, aga ainult peaaegu - keema lasta pole segu vaja! Eemaldasin vanillikauna ja niristasin kuuma kooresegu munavahu hulka, pidevalt vispeldades. Tekkinud vahu koorisin pealt ära ja tõstsin saadudu segu portsjonivormidesse. 

Portsjonivormid panin kõrgema servaga ahjuvormi ning valasin vormi kuuma vee nii, et portsjonivormid olid pooleldi vee sees. Tõstsin vormi eelkuumutatud ahju ja küpsetasin 150*C ahjus umbes 45 minutit, kuni kreem portsjonivormides hüübinud oli, aga veel keskelt võdises. Siis tõstsin portsjonivormid veest välja ja lasin kreemidel jahtuda. Jahtunud kreemid tõstsin külmkappi ja lasin järgmise päevani jahedas seista (minimaalselt on vaja neli tundi). 

Järgmisel päeval raputasin vormidele õhukese kihi peeneteralist suhkrut ja kõrvetasin leeklambi abil karamelliks. Serveerisin kohe.

 * Karamellikiht magustoidu peal peab olema õhuke- nagu hommikune jää sügisese lombi peal. Nii, et mu aastane tütreke pildistamise ajal oma õrna sõrmekesega karamellikihi katki teha sai. Nii, et lusikas läbiks karamelli kergelt ja ei lömastaks all olevat kreemi.

* Magustoitu tuleb serveerida kohe pärast karamelli kõrvetamist- seismisel muutub karamell pehmeks.

* Karamellikihti on kõige parem teha leeklambi abil. Kel seda ei ole, võib magustoidud veidikeseks ajaks ahju kuuma grillelemendi alla panna. Viimane võib aga magustoitu soojendada- seljuhul lasta sel enne taas külmikus jahtuda.

* Magustoidu tegemisel tuleks kasutada ehtsat vanillikauna või selle puudumisel ehtsat, mustade täpikestega vanillisuhkrut.

* Klassikaliselt kasutatakse magustoidu tegemiseks ainult 35%-list koort, aga minu jaoks jääb nii liialt rammus. Seega kasutasin koore ja piima segu.

* Kreemi ei tasu lasta üle küpseda- valmimisaja lõppedes tasub käia ahju juures ja magustoite õrnalt raputada, et vaadata kreemi keskosa võdisemist.
* Hea kreemi saamiseks peaks kreemikihi paksus jääma 2-2,5cm vahele. Teoorias peaks siis kõige õigem saama :)

* Magustoitu on mõnus süüa värskete marjadega, mida serveerimisel karamellikihi peale panna. Aga võib proovida ka nii, et marjad on küpsemise ajal kreemi põhjas.

* Kuna magustoitu tehes jääb munavalgeid kuhjaga üle, võib neist teha näiteks beseesid või pavlovat. Sobivad kah marjadega hästi.