Midagi mitte väga tervisliku söögi valdkonnast, aga samas midagi head. No vahepeal tuleb lihtsalt friikate isu peale!Ja nii juhtus ka mõni päev tagasi-soov friikartulite järgi oli ühel hetkel suur :D. Kuna fritüüri mul ei ole, mõtlesin, et "oh, küll oleks hea, kui mul oleks see traatkorv, mis poti sisse käib ja mille abil küpsenud kartuleid hea välja tõsta on". Aga jah, seda mul ka ei ole :) Seega proovisin niisama potis küpsetada, ilma igasuguste muude abivahenditeta, ning saan nüüd tõdeda, et õnnestus väga ilusti. Kartulid jäid mõnusad peenikesed, pealt kaunid ja krõbedad.
Kartuleid
õli
meresoola
Alustuseks koorisin paraja portsu kartuleid. Seejärel lõikasin kartulitest pikad ribad, umbes 0,5x0,5 cm paksud. Edasi kuivatasin kartulipulgad hoolikalt puhta käteräti vahel ära. Kuivatamine on oluline-siis ei hakka vesi kuuma õli sees pritsima ning kartulid ei jää omavahel kokku.
Järgmisena valasin paraja portsu õli paksupõhjalisse potti ning panin kuumenema (õli kuumutades peab kindlasti potikaas käepärast olema-kui miski viltu läheb ja õli põlema läheb, siis peab leeki potikaanega summutama ja mitte mingil juhul ei tohi veega kustutama hakata!). Kahjuks ei ole mul termomeetrit, millega õli kuumust mõõta oleksin saanud- mõõtsin katsetusemeetodil, aeg-ajalt ühte kartulit õli sisse pannes.Kuumus on paras, kui kartul õli puudutades särisema hakkab. Siis tõstsin sisse ka ülejäänud kartulid(vajadusel võib muidugi mitme portsuna ka küpsetada), keerasin tule poti all mõõdukaks, ning lasin kartulitel umbes kümmekond minutit säriseda. Selle aja peale olid nad kena kuldpruuni jume omandanud.
Tõstsin kartulid vahukulbi abil paberkäterätile, et liigne õli ära imenduks ning raputasin soola peale.
Serveerisin kohe ja kuumalt.
Ja ega niimoodi küpsetatud kartuleid ei pea tingimata pikkadeks peeneteks ribadeks lõikama- ka kuubikud on väga mõnusad ja sobivad paremini näiteks prae kõrvale, kui klassikalised friikartulikujud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar