Seente hoidistamisest

Sügis on käes- välja minnes tuleb jakk selga panna, kummikuid on pidevalt vaja, kool algab ja minul on suur tahtmine pidevalt metsas olla ja õhtusöögiks pirukaid küpsetada. :)

Ja metsas käisin ma ka sel nädalavahetusel. Peab tõdema, et oma tavapärasele ringile minna ei jõudnudki, kuna korvid-ämbrid said enne puravikke täis :) Seega peab tuleval nädalavahetusel uuesti üritama. Kuna aga seeni tuleb loodetavasti sel sügisel veel rohkesti ja kõiki neid kohe ära süüa ei jõua, tuleb neid talveks üht või teist moodi tallele panna. Ja võimalused selleks on järgnevad:

1. Sügavkülmutamine
Kindlasti praegusel ajal väga levinud ja väga hea moodus kõiksugu saaduste talletamiseks. Ka minul on sügavkülm üpriski täis (no mul on väike sügavkülm kah), sealhulgas sisaldab see lisaks marjadele-moosidele ka mõningad karbid kukeseeni. Puravikke ja muid seeni pole ma sügavkülma pannud, tõenäoliselt ka seetõttu, et kukeseeni minu metsaringil kõige rohkem saada on.
Enne sügavkülma panemist praen mina kukeseened läbi. Sealjuures ilma rasvaineta, et hoidis kauem säiliks. Ehk põhimõtteliselt -  puhastatud (kukeseeni on hea puhastada pintsliga) ja hakitud seened panna kuivale kuumale pannile ja kuumutada, kuni seentest on vesi välja auranud. Ja siis jahutada ning edasi karpi-sügavkülma.
Ja kui nendest seentest süüa tegema hakkan, siis alustuseks panen kuumale pannile kena tüki võid, lisan siis sügavkülmast võetud kukeseened ja praen kergelt läbi, maitsestan ning valmistan neist mingi roa.


Pean ära märkima, et tean, et osad inimesed ei prae seeni enne sügavkülma panemist vaid tõstavad kuuma vee sisse, lasevad seal mõne hetke olla ja siis tõstavad välja. Et saab nii ka. Mina ei tea, ei ole proovinud.


2. Marineerimine
Marineerinud olen mina põhiliselt puravikke, marineeritud kukeseened olid minu jaoks liiga...noh...harjumatu maitsega :D Aga väga paljud kiidavad ka marineeritud kukeseeni. Purki marinaadi alla pandud seened on omamoodi maitsega, minule meeldib neid koos leivaviilakaga lihtsalt niisama süüa.
Puravike marineerimiseks panen siia ka ühe retsepti, loomulikult on marinaadi variante palju-palju veel.

2 kg puravikke
1 sibul
2 porgandit

Marinaadiks:
1 l vett
2 sl soola
2 sl suhkrut
1 loorberileht
3-4 vürtsitera
4 tera nelki
3 sl 30%-list äädikat

Kõigepealt tuleb ratasteks lõigata sibul ja kooritud porgand. Porgandit tuleb enne veidi keeta, et see pehmemaks saaks. Siis keeta marinaad antud komponentidest, jättes välja äädika. Marinaadi sees keeta ka sibulviilud ja lõpus lisada porgandirattad. Marinaadil lasta seista 10 minutit, siis lisada äädikas ja seened ning keeta 10 minutit. Ning koheselt tõsta seened koos marinaadiga steriliseeritud purkidesse ja purgid kaanetada (kellele ei meeldi, et maitseained purki satuvad ja seal aja jooksul veel kangemat maitsest annavad, võivad marinaadi keetmise ajal maitseained marlikotikeses keeta ja selle hiljem välja tõsta) .

3. Kuivatamine
See meetod on minu jaoks uus, proovisin seda esimest korda sellel aastal. Seente kuivatamine toob tugevamalt esile nende maitse ja sel viisil hoidistatud seenes säilivad väga kaua. Kuivatatud seeni võib toidu sees kasutada mitmeti, kas enne veidi kuumas vees seeni leotades ja siis toidule lisades, või teha kuivatatud seentest seenejahu, mille idee sain siit. Niimoodi jahuks tehtud seeni on ju hea kasutada mistahes kastmele või toidule seenemaitse andmiseks.

Seente kuivatamiseks tuleb puhastatud seened lõigata umbes 0,5cm paksusteks viiludeks, laotada ühtlase ühekordse kihina küpsetuspaneriga kaetud ahjuplaadile ja 50*C ahjus, uks irvakil seened ära kuivatada. Minul võttis see aega kümme tundi. Sealjuures on oluline, et seened ei oleks üksteise peal, et nad oleks lõigatud suhteliselt ühepaksusteks ja et ahju uks oleks irvakil. Viimane on seetõttu, et niiskus välja pääseks.
Loomulikult, kellel on võtta puuküttega ahi, millel ka näiteks soemüür, võib proovida seal ääres seeni kuivatada, kasvõi näiteks neid nööri otsa ajades ja siis soemüüri äärde rippuma pannes(muidugi tuleb siis riputada nii, et seened üksteisega kokku ei puutu ja neil ilusti ruumi on).
Kuivatatud puravikud panin paberkotti, seenejahu (mille tarvis siis kuivatatud kukeseened veneaegse kohviveskiga jahuks jahvatasin) panin väikesesse klaaspurki.