Kõrvitsajäätis

Ma lihtsalt pidin seda proovima! Kõrvitsast ju kõike muud head saab, miks mitte ka jäätist. Ja mu mees igaljuhul leidis, et jäätis tuli väga maitsev- ja see on juba piisav põhjus, et retsepti blogisse maha märkida :)

1 purk (400g) kondenspiima
6 dl 35% rõõska koort
3 dl kõrvitsapüreed
soovi korral kaneeli

Kõigepealt tuleb rõõsk koor vahustada kuni pehmete tippude tekkimiseni. Siis vahustada edasi, samal ajal pidevalt kondenspiima hulka niristades. Kui need kaks on omavahel hästi segunenud, segada juurde ka kõrvitsapüree. Ja ka kaneel, kui tahtmist on.
Seejärel valada saadud segu karpi ning karp sügavkülma panna. Lasta üleöö külmuda ja asuda maiustama :)

Jäätis tuli hea nii kaneeliga kui ka ilma. Minule meeldis kaneeliga variant isegi rohkem. Aga soovitan proovida mõlemat :)

Kuldkollased marmelaadikommid

Kui mu meheraas eile koju tuli ja laual kausi sees neid kuubikuid nägi, arvas ta, et tegu on kõrvitsasalatiga- no selle kõige tavalisema marineeritud kõrvitsaga. Ja ta oli väga üllatunud, kui ma talle ütlesin, et need on hoopiski marmelaadikommid :D Seega, kes tahab ise ka sellist "valesalatit" lauale panna, proovigu ;)

Marmelaad jääb mõnusalt pehmemapoolne, aga siiski piisavalt kõva, et ilusti kuubikute kuju hoida. Samuti jääb mõnus kõrvitsamaitse. Meie perekesele igatahes meeldisid/maitsesid.
Kogus: paarkümmend marmelaadikuubikest.

2 dl vett
1 tl agar-agarit
1 dl kõrvitsapüreed
0,5-0,75 dl suhkrut


Kõigepealt panin agar-agari külma vette ja lasin 15 minutit seista. Seejärel kuumutasin keemiseni, keetsin keskmisel kuumusel umbes 20 minutit (ilmselt, kui suuremate kogustega teha, siis on keetmisaeg pikem), kuni agar-agari veelahus oli paksenenud ja nirises ühtlase niidina lusikalt alla.
Vahepealt segasin kõrvitsapüree suhkruga. Panin täiesti enda maitse järgi, mulle oli paras 0,5 dl. Kes magusamat soovib, võib suhkru kogust veidi suurendada.

Kui agar-agar oli valmis, segasin lusikatäie haaval kõrvitsapüree juurde (lusikatäie kaupa sellepärast, et temperatuure ühtlustada). Kui kõik oli omavahel hoolega segamini segatud, valasin marmelaadisegu 10x10 vormi, mille olin eelnevalt küpsetuspaberiga katnud.
Lasin marmelaadil tund aega tahkuda ja jahtuda, seejärel lõikasin kuubikuteks. Kuubikutel peaks laskma veel mõned tunnid õhu käes kuivada, siis saab neid suhkrus veeretada, nagu "päris" marmelaadigi :) Aga mulle meeldib ilma suhkrukatteta ka.

Kõrvitsamuffinid

Ikka veel kõrvitsalainel. Tõenäoliselt veel pikka aega :)

Need muffinid saavad head, mitte väga magusad. Ja kõige paremini kerkivad muffinid, mis mul kunagi olnud on :D
Kuna vaatasin internetist erinevaid kõrvitsamuffinite retsepte ja panin midagi ise kokku- siis seetõttu on kogus ka veidi "mittetavaline"- 18 muffinit.

5 dl nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl söögisoodat
1 tl jahvatatud kaneeli
0,5 tl värskelt riivitud muskaatpähklit
1 tl värskelt riivitud ingverijuurt
0,5 tl soola
100g võid
2 muna
2 dl suhkrut
2,5 dl kõrvitsapüreed


Kõigepealt tuleb muidugi kõrvitsast püree keeta. Kuna mina keetsin seda tervest poolest kõrvitsast korraga, siis kahjuks ei oska ma öelda, kui palju püreed näiteks pool kilo kõrvitsat annab.. 
Aga see püree-variant on hea. Korraga saab valmis keeta suurema koguse püreed, maha jahutada ja purki panna. Niimoodi säilib külmkapis mõnda aega kenasti ja saab koguaeg küpsetamiseks kasutada. Kes tahab kõrvitsapüreed kauem säilitada, pangu püree kuumalt steriliseeritud purkidesse.


Muffinite tegemiseks segada ühes kausis kõik kuivained. Teises kausis kloppida munad suhkruga lahti, lisada sulatatud ja veidi aega jahtunud või. Segada vaheldumisi juurde kuivained ja kõrvitsapüree. Taigent väga palju kloppida pole vaja, piisab, kui koostisained on ühtlaselt segunenud.
Jaotada taigen muffinivormidesse ja küpsetada 200*C ahjus umbes 20 minutit, kuni muffinid on kenasti kerkinud ja pealt helepruunid. Edasi lasta neil vormides veidi jahtuda, siis eemaldada vormidest ja lasta restil lõpuni jahtuda. Mida muidugi ei pea tegema, meile maitsesid need muhvikesed nii soojalt kui külmalt :) Ja kes magusamat muffinit tahab, katku koogikesed pealt näiteks võikreemiga.

Mõnus kõrvitsa-sidrunimoos.

Kui kõrvitsat rohkem käes on, tasub sellest keeta moosi. Sest talvel purdu ja pannkookide peale ikka midagi panna vaja on ning see moos sobib selleks ideaalselt. Tegin seda täna väikse portsu ja mees leidis, et peaks paar korda veel niipalju keetma :)
Retsept nami-namist, kogus 2 l moosi.

1 kg kõrvitsakuubikuid
500g õunatükke
2 sidrunit
jupike värsket ingverijuurt
1 kg moosisuhkrut

Kõrvitsatükid tuleb koos õunatükkidega potti panna, lisada riivitud sidrunikoor ja tükkideks lõigatud sidruni viljaliha (ilma valge osata). Lisada ka kooritud, aga terve ingverijuuretükk.
Segul tuleb madalal kuumusel keema lasta minna, siis mõõdukal tulel mõnda aega keeta, kuni komponendid pehmenevad. Siis eemaldada ingverijuur ja moosimass ära püreestada.
Lisada moosisuhkur ja kuumutada püree keemiseni. Keeta paar minutit, eemaldada tulelt ning panna steriliseeritud purkidesse. Kaanetada purgid kohe.
Jahtudes muutub moos mõnusalt paksuks marmelaaditaoliseks.
Alumisel pildil on näha moosi kena värv. Sõime seda koos scones-kakukestega, soovitan soojalt :)

Kartuli-kõrvitsapüree kukeseentega

Minu tänane vegan-roog. Lush'i korraldatava vegan-nädala puhul ja nami-nami sellekuise kooskokkamise puhul. Ja loomulikult seenehooaja ja kõrvitsahooaja puhul :)
Roog saab kena kollane ja on väga maitsev. Meheraas sõi kaks portsu :)

600g kooritud kartuleid
400g kõrvitsakuubikuid
200g kukeseeni
1 suur sibul
2 küünt küüslauku
veidi õli
0,5 dl hakitud peterselli
soola
pipart


Köögiviljapüree tarvis tuleb kartulid koorida ja väiksemateks tükkideks lõigata. Kõrvitsa seevastu võiks jätta suuremateks tükkideks, et keemisaegu võrdsustada. Järgmiseks keeta köögiviljad soolaga maitsestatud vees pehmeks, kurnata ja püreeks tampida. Kuna kõrvits on üsna vesine, siis lisavedelikku vaja ei ole. Maitsestada püree soola ja pipraga vastavalt sööjate eelistustele.

Sel ajal, kui köögiviljad keevad, tuleb hakkida sibul ja viilutada küüslaugud. Panna pann tulele, lisada sorts õli ja selles sibul-küüslauk klaasjamaks praadida. Siis lisada parajaks hakitud kukeseened ning praadida, kuni seentest on vesi välja auranud. Maitsestada soola ja pipraga, lisada petersell. Praadida veel minutike.
Serveerimiseks tõsta taldrikule köögiviljapüree ja selle keskele seened. Hea ja vegan :)

Kuldkollane kõrvitsapüreesupp vegan-nädala puhul

Kosmeetikafirma Lush viib see nädal läbi vegan-nädala, mille jooksul 12 selle firma töötajat toituvad vaid vegan-toitudest. Ja seetõttu on ka selle kuu nami-nami kooskokkamine samal teemal.
Mina võin ausalt öelda, et taimetoitlus pole minu jaoks, olen omnivoor. Hindan nii häid taimetoite kui ka head liha. Ja kui ma meheraasule rääkisin, et selline nädal on, siis lihast oli ta kiirelt nõus nädalaks loobuma, aga kui täpsustasin, et veganid ei söö ka muna, võid, juustu ja teisi piimatooteid, ei tahtnud meheraas eriti enam nõus olla :D Seega jah, terve nädala vaid vegan-roogadest meie pere ei toitu, aga püüan vähemalt ühe roa päevas käimasoleva nädala reeglite järgi teha.
Ja kuna kõrvits on praegu vägagi hooajaline toiduaine ja annab roogadele ülikena kollase tooni (mis mulle kohe nii-nii-nii väga meeldib), siis tänane roog on kõrvitsast. Retsepti põhiosa võetud siit, mugandatud. Kogus kahele.
Supp ise tuleb ülikena ja ülihea, mees palus mul seda lähiajal veel teha. Ja mis minulgi selle vastu olla saab :)

250 ml aedviljapuljongit
400 g kõrvitsatükke
1 porgand
1 sibul
1-2 küünt küüslauku
0,3 tl värskelt riivitud muskaatpähklit
soola
pipart
taimeõli


Kõigepealt on vaja head paksupõhjalist potti. Valada sellesse sortsuke taimeõli ja panna pott tulele. Lisada hakitud sibul ja riivitud küüslauguküüned. Kuumutada mõõdukal kuumusel mõni minut, kuni sibul omandab klaasja tooni. Siis lisada kõrvitsatükid ja õhukesed porgandirattad. Valada peale kuum puljong (mina kasutan ökopoest ostetud puljongipulbrit ja teen puljongi sellega) ja lasta segu keema. Keeta keskmisel kuumusel 15-20 minutit, kui köögiviljad on pehmed.
Edasi püreestada köögiviljad, tõsta püree tagasi tulele, lisada riivitud muskaatpähkel, näpuotsaga pipart ja maitse järgi soola. Lasta keema tõusta ja valmis see supp ongi :)

Supp saab mõnusalt paks, nagu mulle meeldib. Kõrvale praadisin leivaviile, mille pealispinna tõmbasin poolekslõigatud küüslauguküünega üle- see ei anna kanget küüslaugumaitset, aga annab leivale ülihea aroomi. Igaljuhul, soovitan proovida ;)

Scones-kakukesed

Need väikesed ja imehead kakukesed on traditsioonilised Inglismaa kellaviietee ajal söödavad küpsetised. Aga sobivad kenasti ka Eestimaale :)
Kahjuks ei ole eesti keeles nendele küpsetistele väga ilusat nime välja mõeldud. Mina laenasin selle, mis Nami-nami blogis ära toodud oli. Sealt blogist leidsin ka selle retsepti ja olin sekundipealt veendunud, et need kakukesed ma ära proovin. Ning ei pidanud kahetsema.
Ideaalne retsept, kui on kiirelt vaja midagi maitsvat valmistada. Ja kuigi traditsiooniliselt peaks seda sööma koos vahukoore ja moosiga, uskuge, ainult moosiga on ka juba väga maitsev.

Kogus 8 tk.

225 g nisujahu
2 tl küpsetuspulbrit
soola
50 g võid
kuni 1 dl piima
1 suur muna
2 sl suhkrut


Alustuseks tuleb kuivained kausis ära segada. Siis lisada või ja käte vahel puruseks massiks töödelda. Teise nõusse kloppida lahti muna ja valada juurde pool detsiliitrit piima.
Saadud vedelikusegu lisada kuivaine-võimassile ja taigen hoolega segada. Edasi lisada supilusikatäie haaval piima juurde, kuni moodustub mõnus vormitav mass (minul läks vaja 1,5 sl).

Kergelt jahusel laual rullida taigen 2 cm paksuseks ning sellest 6cm läbimõõduga klaasiga kettakesed välja lõigata (loomulikult vahepeal taigent uuesti rullides, et kokku kaheksa kakukest saada).
Asetada kakukesed ahjuplaadile, soovi korral määrida pealt piimaga.
Küpsetada 225*C juures kuni 15 minutit, kuni kakukesed on kerkinud ja pealt helepruunid. Lasta veidi aega jahtuda, serveerida soojalt moosi ja vahukoorega. Selleks siis kahvli abiga kakukest keskelt pooleks tehes ja koort ning moosi lisades...nämm :)

Üks õige scones-kakuke justnimelt nii pooleks peabki minema: peab kerkima ilusti "kahte kihti", et ainult kahvli abiga kakukest kerge poolitada oleks. Meheraas igaljuhul ei tahtnud mitte mõista, kuidas see nii olla saab ja liigitas need kakukesed kokakunsti ime alla :D