Rabarbri-vaarikakrõbedik

Sellest, et kevad meie maile jõudnud on, annavad tunnistust siia-sinna blogidesse ilmuvad road naadist, rabarbrist ja karulaugust. Naadi- ja teisi "umbrohuroogasid" tegin mina eelmisel aastal omajagu, tänavu pole veel jõudnud. Kuidas aianurgas kasvavat kraami maitsvateks roogadeks muuta, vaadake siit.

Karulauk on (nagu ma kuulnud olen) imehea ja hõrk kraam, mille üle kõik sööjad väga rõõmustavad. Kuna see taim kasvab pigem Eesti põhjaosas, siis tunnistan ausalt, et pole seda kunagi maitsta saanud. Ehk millalgi...

Ja rabarber- no seda tunneb ju igaüks! Hetkel on eestimaist rabarbrit juba valitud kohtades saada, mina veel värsket kraami kohanud ei ole. Aga täna külmkapiavarusi uurides sattusin karbikese rabarbri osta ning otseloomulikult tuleb viimane varu ära kasutada (no millal siis veel!). Kuna majapidamises muna enam ei olnud, siis koogitegu oli välistatud. Ja kuna külmkapist vaatasid vastu veel viimased peotäied vaarikaid, siis oli magusroog otsustatud! :)  

Kogus neljale maiasmokale.

2 dl vaarikaid

4 dl rabarbritükke

2-4 sl tuhksuhkrut

sortsuke vanilliekstrakti

purukatteks:

50 g võid

1 dl nisujahu

1 dl suhkrut

1 dl mandlilaaste

Jaotasin vaarikad ja rabarbritükid nelja portsjonivormi vahel ära, raputasin kõigile peale tuhksuhkru ja valasin sortsukese vanilliekstrakti.

Puru tegemiseks tükeldasin kaussi külma või, lisasin jahu ja suhkru ning näppisin kõik puruseks. Seejärel segasin juurde mandlilaastud.

Jaotasin saadud purusegu nelja portsionivormi vahel, kattes vaarikad-rabarbrid. Panin vormid eelkuumutatud ahju ning küpsetasin 200*c juures umbes 20 minutit, kuni purukate pealt pruunikaks tõmbus ja allolev rabarbrimass mullitama hakkas. 

Seejärel tõstsin vormid ahjud välja, lasin veidi jahtuda ja asusimegi maiustama :) Ideaalis sobib kõrvale vanillijäätis või vahukoor, aga ka niisama oli magusroog hea ja hapu.

P.S (Veel rabarbriroogasid leiate siit)

Kevad, pasha ja värvilised munad

Möödunud nädalavahetus ja kevadpühad andsid inimestele kolm vaba päeva ja imekauni ilma. Ja need kaks asja koos lihtsalt kutsuvad päeva õues veetma ja rohelust nautima. Käisin minagi maal vanematel külas, kaasa viisin keeksi, pasha ja värvitud mune.
Munad said ilusa kuldkirju jume sibulakoortelt, keeks oli šokolaadiga ja röstitud mandlilaastudega kaunistatud klassikaline "Ekstra" keeks (see retsept, kardemon välja jätta) ning pashat tegin esimest korda elus. Sellest siis pikemalt.

Pasha alusretseptiks kasutasin nami-nami imemaitsva pasha retsepti, aga muutsin seda vastavalt kodusolevale kraamile. Kohupiimana kasutasin Saida kohupiima, kiidan väga! Mingist torukohupiimast pashat tegema hakata ei soovita, samuti soovitan poeletilt valida pigem rammusam kohupiim.
Kogus, ma ütleks, kuuele maiasmokale.

100 g toasooja võid
1,5 dl suhkrut
500 g toasooja kohupiima 
1-2 sl sidrunimahla
1 tl vanilliekstrakti
0,5 dl mandlilaaste
100 g apelsinisukaadi
100g kuivatatud kirsse
2 dl 35% rõõska koort


kaunistamiseks röstitud mandlilaaste

Alustuseks vahustada või suhkruga, seejärel vahustada juurde kohupiim. Eesmärgiks on saada võimalikult õhuline mass. Järgmiseks segada juurde sidrunimahl, vanilliekstrakt, mandlilaastud, sukaaditükid ja kuivatatud kirsid. Viimasena vahustada rõõsk koor õrnaks vahuks ja see kohupiimasegule hulka segada.

Saadud kohupiimasegu tuleb valada kahekordse marliga voodertatud vormi. Kui spetsiaalselt vormi ei ole (nagu ka minul), siis sobib kas kasutamata lillepott, millel auk põhjas või kõige lihtsam sõel. Mina kasutasin viimast- vooderdasin sõela kahekordse marliga, valasin kohupiimasegu peale, panin taldriku veel surutiseks peale ja sõela kausi kohale külmkappi. Nii lasin sellel üleöö nõrguda.
Järgmisel päeval kummutasin pasha sõelast taldrikule, eemaldasin marli ja kaunistasin.

Pasha tuli maitsev, eespool mainitud keeks sobis kõrvale imehästi :)

Moosimusid

Moosimusid on nami-namis hästi popiks saanud küpsisekesed. Olemuselt on nad head võiküpsised, mille keskel mõnus lohukesetäis maitsvat moosi. Rootsimaal, kust need küpsised tulevad, on kasutusel vaarikamoos, mina leian, et on tore teha ühest plaaditäiest mitme erineva maitsega küpsiseid. Viimati kasutasin punasesõstraželeed, põldmarajamoosi ja apelsini-õunamoosi. Esimest kahte kiidan väga, õuna-apelsinimoos jäia aga küpsiste kõrval veidi maitselt kahvatuks (samas, nii ilusad kollased küpsised said :D ).
Antud kogusest sain umbes 30 neljasentimeetrist küpsisekettakest. Retsept siit.

200 g toasooja võid
1 dl tuhksuhkrut
4 dl nisujahu
1 dl kartulitärklist
soola
täidiseks paksemat moosi

Taigna jaoks tuleb pehme või tuhksuhkruga vahule hõõruda. Mina teen seda puuslusikaga. Siis lisada kuivained ja segada taigen ühtlaseks. Edasi vormida käte vahel taignast väiksed pallikesed, panna need ahjuplaadile ja vajutada iga pallike pöidla abil lapikumaks, nii et keskele jääb lohuke.
Edasi täita taiganapallikeste lohukesed meelepärase moosiga.

Küpsetada 180*C juures umbes 15 minutit, kui küpsised tahenenud on (väga pruuniks nad minna ei tohiks). Lasta jahtuda ja asuda maiustama :)

Sotšnikud

Sotšnikuid teab vist igaüks. Mõnusas pehmes ja muredas taignataskus on peidus hea ja hõrk kohupiim. Ideaalne hommikusöögiks, lõunaks kaasa võtta või õhtul magustoiduks. Sotšnike tegemine on alati hea mõte ja toob kõigil naeru näole! Isegi sellisel sombusel päeval nagu täna on.
Mina kasutan sotšnike tegemiseks nami-nami retsepti, sealsed koguste vahekorrad on väga sobivad. Ainult minu küpsetised tulevad veidi suuremad kui namis. Ja peaaaegu eranditult teen alati kahekordse koguse taigent-täidist. Ühest portsust jääb lihtsalt väheks!

Tainas:
50 g pehmet võid
3,5 dl nisujahu
0,75 dl suhkrut
0,25 tl söögisoodat
1 muna
3 sl hapukoort
soola


Täidis:
150 g kuivemat kohupiima (nn torukohupiim ei kõlba!)
1-2 sl suhkrut
1 sl nisujahu
1 sl hapukoort
1 munavalge


Määrimiseks:
1 lahtiklopitud munakollane

Taigna jaoks segada suhkur, hapukoor, muna ja sool. Lisada pehme või ja seejärel soodaga segatud jahu. Segada ühtlaseks, suruda pallikeseks ja panna külmkappi tahenema.
Täidise valmistamiseks lisada kohupiimale suhkur, siis hapukoor, munavalge ja lõpuks jahu. Segada ühtlaseks.

Edasi tuleb ette võtta rullimine-voltimine. Taigen rullida jahusel laual 3-5 mm paksuseks (kui teha väiksemad sotšnikud, rullida taigen õhem, kui suuremad, siis võib paksem olla), lõigata sellest 7-10 cm kettad (taaskord, olenevalt soovitud suurusest). Asetada kettakese keskele teelusikatäis täidist, murda kettake pooleks ja suruda servad kinni- et moodustuks ilus poolkuu.

Mina teen seda nõnda, et asetan taignaketta enda pihku, painutan veidi peopesa, nii et moodustub kerge lohuke. Sinna panen teelusikaga täidise, surun ketast rohkem pooleks, ise samala ajal vaba käe sõrmedega servi kinni surudes. Viimase etapi teengi juba vaid sõrmede vahel, raskem saiakese osa allapoole rippumas-gravitatsioon tõmbab kohupiima allapoole ja see ei pressi väga servade vahelt välja. Kui sõrmede vahel servad kokku surutud, siis panen sotšniku plaadile ja surun servad veel kahvli abil üle. 

Nõnda teha ka ülejäänud taigna ja täidisega.
Seejärel asetada poolkuukesed ahjuplaadile, määrida pealt munakollasega ning küpsetada eelnevalt kuumutatud ahjus 225*c juures umbkaudu veerand tundi, kuni sotšnikud on pealt kuldsed.

Kevadine makaronisalat

Mul oli täna tore päev! Sellest pool päeva möödus pealinnas ja pool minu armsas Tartus. Et mis selle päeva siis toredaks tegi? Noh, kõigepealt sain ma kokku klassiõega, keda ma pole näinud...ee...kuus ja veidi veel rohkemgi aastat. Täna istusime kohvikus, maiustasime kookidega, imetlesime tema kauni lapsukese naeratust ja muljetasime. Ja muuhulgas andis ta mulle üle omaõmmeldus kaks kena poe/turukotti- Leevi ja Leelo, ilusad, armsad ja praktilised. Ning teades minu toiduostlemise suurt hulka, kuluvad need vägagi ära.

Teiseks, see kohvik, kus me istusime- Heidi Park'i kohvik õdusas Tallinna linnaosakeses, toredalt autopesula peal :D Õhkkond oli seal nii kodune ja soe, läheksin sinna iga kell tagasi! Ja loomulikult koogid, mida me kahekesi sõime ära viis erinevat tükki, olid ülimaitsvad ja suurepärased! Laimi-juustukook, sidruni-mooniseemnekook, brownied, sidruniruudud ja üks väga maitsev ning pähkline plaadikook, mille nime mul enam meeles ei ole. Kõik, ütlen veelkord, ülimaitsvad!

Ja siis, olles istunud bussi ja vaadanud kaks-pool tundi Eestimaad ning pilvede tagant piiluvat päikest, olingi tagasi Tartus. Siin veetsin paar tundi teise väga hea sõbra seltsis ning seejärel seadsin sammud koju. Olles ülimalt heas tujus, panin ahju kaks pisikest roosakirjut toorjuustukooki (neist ehk siin blogiski edaspidi) ja ootan nüüd kannatamatult homset hommikut, et neid sööma asuda :)

Ahjaa... kuna tegemist on siiski toidublogiga ja mitte jutublogiga, soovitan nüüd kõigile head ja kevadist nuudlisalatit, mis mul ühe kiire tööpäeva lõupul valmis sai. Kuna ma millimeetritäpsusega koostisainete hulka ei mõõtnud, siis panin nad siia kirja enam-vähem õigesti. Ja samas, eks ongi parem, kui igaüks just oma maitsele sobivalt salatit sättida saab (eriti tuleb maitse järgi sättida apelsinimahla ja oliiviõli kogust).
Salat sobib täiesti iseseisvalt nii lõuna-kui õhtusöögiks, kuid miks mitte ka eesootaval suvisel gillihoojal liha lisandiks. Kogus- neljale.

250g häid spagette/nuudleid/lemmikkujulisi makarone
250g kirsstomateid
1 suur paprika
mõnus peotäis värsket peterselli
1 pea jääsalatit või kimp mõnda muud maitsevat salatit
2 suitsukanakoiba
ühe mitte väga suure apelsini mahl
1 sl seesamiõli
3 sl oliiviõli
soola, pipart

Alustuseks tuleb makaronid soolaga maitsestatud vees al'dente keeta- ehk nii, et makaron oleks pehme, aga hamba all tunneks ka veel veidi resistentsus. Ehk siis keeta täpselt parajaks :D.
Sel ajal, kui makaronid keevad, lõigata kirsstomatid pooleks, puhastada ja tükeldada paprika, lõigata parajateks tükkideks salat, hakkida petersell ja panna nad kõik suurde kaussi. Seejärel puhastada kogu suitsukanaliha koibadelt, hakkida parajateks tükkideks ja lisada ka kaussi. Valada juurde oliiviõli, apelsinimahl, lisada sool ja pipar. Mudida segu kätega minutike (ikka korralikult muljudes), kuni tomatitest on mahla välja tulnud, salat on kenasti maitsestunud ning kõik komponendid segunenud.

Kui makaronid on keenud, tuleb need kurnata ja külma veel all tsipake loputada. Eesmärgiks ei ole makaronide täiesti külmaks saamine, mina loputasin vaid mõne hetke (niipalju, kui mina täheldanud olen, siis soojem makaron võtab maitset/kastet peremini sisse- seega on kaval jätta makaronid veidike soojaks). Seejärel lisada makaronidele seesamiõli ja hoolega segada.

Edasi valada makaronid kaussi köögiviljade ja kana hulka. Kui kasutada spagette, nagu mina tegin, võiks need lühemateks juppideks ka hakkida (mina võtsin terava noa ja surusin seda paar korda läbi kausisoleva spagettide massi). Seejärel segada hoolega, kuni komponendid segunevad ja makaronid saavad maitsestatud.

Ja polegi muud kui sööma asuda. Krõbe ciabatta on kõrvale ideaalne! :)